1-21-4821/30 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

16. mai 2023 Kohtuasja number 1-21-4821 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Ingeri Tamm ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Leo Lomp (ik 34703100358) karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 27. aprilli 2023. a määrus Määruskaebuse esitaja Leo Lomp Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Sofja Hristoforova

RESOLUTSIOON Jätta Leo Lombi määruskaebus Viru Maakohtu 27. aprilli 2023. a määruse peale läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Leo Lomp tunnistati Viru Maakohtu 7. juuli 2021. a otsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2,

3 ning KarS § 120 lg 1 järgi. Liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks 31. mai 2021. Kohtuotsus jõustus 10. augustil 2021. L. Lomp vabaneb

31. mail 2023.

2. Vangla esitas 30. märtsil 2023 maakohtule materjalid L. Lombile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohtu 27. aprilli 2023. a määrusega kohaldati L. Lombile karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta. Talle pandi KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõuded ja kohustus mitte tarvitada alkoholi.

4. Kohus tuvastas, et formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud (KarS § 871 lg-d 1,2). L. Lompi on karistatud 2-aastase vangistusega tahtlike kuritegude toimepanemise eest.

5. KarS § 871 lg 1 p 3 annab kohtule diskretsiooniruumi. Käitumiskontrolli kasuks räägib

L. Lombi kuritegude iseloom – ta pani toime kaks kehalist väärkohtlemist ja kaks tapmisega ähvardamist, mõlema koosseisu ühe teo pani ta toime vanglas. Kuritegude arv ja raskus näitab

L. Lombi ohtlikkust ning annab aluse oodata samataolise käitumise kordumist. Retsidiivsusriski kujutab ka L. Lombi varasem elukäik – teda on kriminaalkorras karistatud 15 korral (12 karistust on arhiveeritud). Vangistuses viibib ta 11. korda. Varasemalt on teda karistatud raske tervisekahjustuse tekitamise, valeütluste andmise, huligaansuse, kelmuse, süütamise, tapmise, võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise ja solvamise eest ning vara tahtliku hävitamise eest. Praegust kuritegu iseloomustab vägivaldsus, kus soodusteguriks on kehv probleemide lahendamise oskus, impulsiivne käitumine ning alkoholi tarvitamine. Tulenevalt L. Lombi varasemast käitumisest esineb reaalne oht, et ta võib edaspidi kuritegusid toime panna.

6. L. Lombil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumiste eest – seegi annab alust arvata, et isiku käitumine vabaduses ei saa olema seaduskuulekas.

L. Lombi selgitusi edaspidi õiguskuulekalt käituda kohus, arvestades isiku senist käitumist, ei uskunud.

7. L. Lombil on elukoht, mis kuulub tema elukaaslasele. Viimane on andnud nõusoleku süüdlase elama asumiseks enda juurde.

8. Positiivne on aktiivne täitmiskava täitmine (vestlused alkoholist loobumiseks, kahjulikkusest ja tarvitamise tagajärgedest, isiku hoiakutest ja probleemilahendusoskuste arendamine).

L. Lombil on kutseharidus ning elektri-elektroonika, metalli-, ehitusja viimistluse tööoskused. Ta on 2012. aastast vanaduspensionär. L. Lomp tegeleb nõuete tasumisega. 13. märtsi 2023 seisuga on kinnipeetaval nõudeid 847,39 eurot ning vabanemisfondis 860,49 eurot. L. Lombi suhted elukaaslasega on vaatamata tema suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemisele siiani head ja toetavad.

9. L. Lompi on korduvalt karistatud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Kuritegeliku käitumise ajendiks on alkoholi kuritarvitamine ja agressiivsus. Praeguse ja varasemad kuriteod on ta sooritanud alkoholijoobes. Ta tunnistab sõltuvust ning soovi tervislikel põhjustel alkoholi enam mitte tarvitada. Kohus nõustus siiski vanglaga, et alkohol kujutab ohutegurit: kaob kontroll tegevuse üle ja realiseerub uute kuritegude risk. Iseloomustuse kohaselt on L. Lomp impulsiivne ja vägivaldne ning väga nõrga probleemilahendusoskusega. Ta süüdistab teisi, leiab kuritegudele õigustusi ja vabandusi ning süüdistab riiki. Vägivallaohtlik on ta tüliolukorras ning temaga elamispinda jagavale isikule või joomakaaslasele. L. Lombi tegude tagajärjeks võivad olla kergemad ja raskemad kehavigastused, sh teise isiku surm. Erinevad riskitegurid võivad põhjustada tagasilangust ja pöördumise harjumuspärase elu juurde.

10. Käitumiskontrolliga on võimalik ohte maandada, mistõttu on selle kohaldamine vajalik. Käitumiskontroll võimaldab L. Lompi abistada, nõustada ja osutada sotsiaalset kohanemist soodustavat abi. Iseloomustuses tehakse ettepanek kohaldada käitumiskontrolli 1 aastaks. See on proportsionaalne arvestades alkoholist loobumise pikaaegset protsessi. Sel ajal on võimalik

L. Lompi juhtida ja suunata õiguskuulekale käitumisele. Alkoholikeelu panemine on vajalik uue kuriteo riski alandamiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

11. L. Lomp palub maakohtu määruse tühistada.

12. L. Lombi sõnul ei ole tal kindlat kodu, st kodu on, ent perenaine viibib haiglas. Halb on L. Lombi endagi tervis. Keemiaravi tõttu võib tal esineda segasusmomente. L. Lomp loetleb üles oma haigused, märkides et ta liigub väga vaevaliselt ja ravi on kallis. L. Lombi tore abikaasa aitab materiaalselt, ent tema enda pension võetakse kõik ära. Tööd on ta teinud 60 aastat.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus L. Lombile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Kaebuses ei ole maakohtule kaalutlusõiguse väärat teostamist ette heidetud. Kohtuistungil selgitas L. Lomp oma tervisevaevusi. Kaebus on peaasjalikult ajendatud sellest, et L. Lomp, kes kohtuistungil nõustus nii karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise vajaduse kui ka talle pandud kohustuste täitmisega, on praeguseks ajaks ümber mõelnud ega soovi enda allutamist kriminaalhooldusele.

14. Ringkonnakohtu hinnangul nähtuvad siiski maakohtu määrusest selged põhjendused, miks on L. Lombile tarvis kriminaalhooldust pärast karistusaja ärakandmist. Kaalutlusotsustus rajaneb L. Lombi kriminogeensetel riskidel, tema isikul ja kuritegude toimepanemise asjaoludel. Teisest küljest analüüsis kohus seadagi, et L. Lombi näol on tegemist abi, toetust, nõustamist ning õiguskuulekal rajal käimiseks juhatust vajava inimesega. Ringkonnakohus möönab, et L. Lombi varasemat elukäiku ja kuritegude asjaolusid ning erinevaid riske arvestades esineb oht uute isikuvastaste kuritegude toimepanemiseks, mida aitab maandada kriminaalhooldus. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 871 lg 1 p 3 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel ja edulootuse puudumise tõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3 määruskaebuse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)