Legislator Case Law & Legislation
3-21-844/18 AI generated

3-21-844/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-21-844/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.05.2022 otsus esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

Legislator headnote

AI generated

3-21-844/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

Keywords

AI generated
consumer credit salt monopoly over-insurance usury excessive price tariff quotas
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.05.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-844

Haldusasi

X kaebus Maksu- ja Tolliameti 22.03.2021 maksuotsuse

nr 12.2-3/052359-19 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Gerly Kask

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja KK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.05.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.05.2022 otsus

haldusasjas nr 3-21-844 muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.06.2023.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-844

2(7)

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis JÄÄTMEPROFF OÜ (alates 15.03.2019 CTC

Recycling OÜ, äriregistrist kustutatud 11.10.2022; edaspidi Jäätmeproff OÜ) maksude

tasumise õigusust 2018. ja 2019. a-l ning kohustas 08.04.2020 maksuotsusega nr 12.2-

3/047150-27 äriühingut tasuma maksusumma 71 283,93 eurot.

Maksuotsuse osaks oleva kontrollakti põhjenduste kohaselt kontrolliti mh Jäätmeproff OÜ

tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ajavahemikul aprill 2018 – veebruar

2019. Jäätmeproff OÜ tegi 2018. a detsembris oma pangakontolt väljamakseid, mis tuleb

maksustada tulumaksuga, sest väljamaksete kohta puuduvad raamatupidamise algdokumendid

või ei ole väljamakse seotud äriühingu ettevõtlusega. Lisaks on Jäätmeproff OÜ pangakontolt

välja võetud sularaha kokku 115 653,30 eurot (sh 2018. a-l 81 378,30 eurot), mida ei ole

kasutatud äriühingu ettevõtluse tarbeks, vaid sularaha jäi ajavahemikul 06.10.2008–14.03.2019

Jäätmeproff OÜ juhatuse liikmeks olnud X valdusesse. Jäätmeproff OÜ pangakaart oli

väljastatud X nimele ja temal ainsana oli õigus pangakontolt sularaha välja võtta. Äriühingu

sularaha kassa oli X valduses. Jäätmeproff OÜ maksudeklaratsioonide ja pangakonto analüüs

ei kinnita sularaha kasutamist äriühingu majandustegevuse tarbeks. Kulutuste tegemise kohta

puuduvad dokumentaalsed tõendid. X väitis, et sularaha kasutati Jäätmeproff OÜ

majandustegevuseks vajalike kaupade ja teenuste soetamiseks, kuid keeldus täpsemate

selgituste andmisest. Jäätmeproff OÜ praegune juhatuse liige Y keeldus samuti selgituste

andmisest ega esitanud tõendeid raha kasutamise kohta. Seetõttu on maksuhalduril kahtlus, et

Jäätmeproff OÜ sularaha jäi pärast äriühingu osa müümist endise juhatuse liikme X valdusesse.

Jäätmeproff OÜ osa müügi kohta Järva Elamumaa OÜ (juhatuse liige X) ja CTC OÜ (juhatuse

liige Y) vahel 20.02.2019 sõlmitud notariaalses lepingus ei ole müüja kinnitanud sularaha

üleandmist ja selles ei ole fikseeritud bilansi seisu ega üleantava sularaha summat. Järva

Elamumaa OÜ väitis, et sularaha üleandmise kohta koostati akt, kuid jättis maksuhalduri

täpsustavatele küsimustele vastamata. Y väitel andis X talle üle ligikaudu 60 000 eurot sularaha,

kuid seda kinnitav tõend on X käes. CTC OÜ ei täitnud maksuhalduri korraldust esitada teavet

ja dokumente. See tekitab põhjendatud kahtluse, et tegelikult ei ole sularaha üle antud.

Jäätmeproff OÜ majandustegevus (lammutustööd ja seadmete rent) ei eelda suurtes summades

sularahaga arveldamist. Jäätmeproff OÜ vahetas pärast maksumenetluse algust välja osaniku ja

juhatuse liikme, et takistada maksukohustuse väljaselgitamist, ega täitnud maksumenetluses

kaasaaitamiskohustust. Kuna maksuhaldur on tuvastanud, et ettevõtlusest välja viidud sularaha

jäi X valdusesse, tuleb tal nimetatud summad deklareerida 2018. ja 2019. a-te füüsilise isiku

tuludeklaratsioonis.

Jäätmeproff

OÜ

loobus

kontrollaktile

eriarvamuse

esitamisest

ega

muutnud

maksudeklaratsioone, kuid esitas maksuhaldurile kausta raamatupidamise algdokumentidega.

Neid algdokumente ei saa seostada Jäätmeproff OÜ majandustegevusega. Kontrollakt esitati

arvamuse avaldamiseks ka Xle, sest äriühingu maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud

mõjutavad ka tema 2018. ja 2019. a-te maksukohustust. X esitas sularaha üleandmise akti ning

selgitas, et kasutas Jäätmeproff OÜ pangakontolt välja võetud sularaha äriühingu tarbeks

kaupade ja teenuste ostmiseks, mille kohta esitas Jäätmeproff OÜ maksuhaldurile tšekid ja

sularahaarved. Maksuhalduri hinnangul selgub 20.02.2019 aktist, et X andis Jäätmeproff OÜ

sularaha kassa (68 340 eurot) üle CTC OÜ juhatuse liikmele Yle. Seda akti arvestades jäi X

valdusesse Jäätmeproff OÜ pangakontolt väljavõetud sularaha 68 340 euro võrra vähem.

Kõnealune akt ei muuda aga Jäätmeproff OÜ maksuarvestust.

2. MTA kontrollis X residendist füüsilise isiku 2018. a tulumaksu deklareerimise ja tasumise

õigsust ning kohustas 22.03.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/052359-19 X tasuma

maksusumma 8585,65 eurot, samuti nõudis tagasi ettemaksukontole täidetud ja muude

nõuetega tasaarveldatud enammaksed 118,07 eurot.

3-21-844

3(7)

X deklareeris 2018. a tuludeklaratsioonis tuluna üksnes Eesti Haigekassalt saadud ajutise

töövõimetuse hüvitise 590,31 eurot. Maksuhaldur tuvastas, et X sai 2018. a-l tulu maksuvaba

tulu ületavas summas, kuid jättis saadud tulu deklareerimata ja tulumaksu tasumata. X

valdusesse jäi 2018. a-l Jäätmeproff OÜ pangakontolt väljavõetud sularaha 42 928,30 eurot,

mida X kasutas ilmselt isiklikes huvides. X käitus Jäätmeproff OÜ raha enda valdusesse jättes

teadlikult ja tahtlikult, eesmärgiga rikastuda äriühingu rahaliste vahendite arvelt.

Eeltoodud järeldust kinnitab see, et X oli kontrolliperioodil Jäätmeproff OÜ ainus juhatuse liige

ja äriühingu raamatupidamine oli X kontrolli all. X oli töötamise registri andmetel kuni

31.07.2018 ka Jäätmeproff OÜ töölepinguga töötaja. X eest ei deklareeritud 2018. a-l töötasu

ega juhatuse liikme tasu väljamakseid. MTA tuvastas Jäätmeproff OÜ maksumenetluses, et X

poolt pangaautomaatidest välja võetud sularaha ei kasutatud äriühingu maksustatava käibe ja

äriühingu ettevõtluse tarbeks, vaid raha jäi X kasutusse (v.a 20.02.2019 sularaha üleandmise

aktis nimetatud summa). Pärast maksukontrolli alustamist võõrandas X Järva Elamumaa OÜ

esindajana Jäätmeproff OÜ osa äriühingute likvideerijana tuntud Yga seotud äriühingule, et

mitte võtta vastutust äriühingu tehingute eest. X kui Jäätmeproff OÜ kontrollimenetlusse

kaasatud kolmanda isiku seletused sularaha kasutamise kohta ei olnud veenvad ega

dokumentaalselt tõendatud. Mh pole eluliselt usutav, et äriühing, kelle tegevus ei eeldanud

suurtes summades sularaha olemasolu, kogus sularaha juhatuse liikme valdusesse. X ei ole

esitanud praeguses maksumenetluses uusi tõendeid. Õige pole X seisukoht, et temale sularahas

tehtud väljamaksed tuli deklareerida ja sellelt tulumaksu tasuda Jäätmeproff OÜ-l. X juhatuse

liikmena teadis, milline osa äriühingu pangakontolt välja võetud sularahast jäi tema kasutusse,

samuti sellest, et X valdusesse jäänud sularahalt ei ole arvestatud, deklareeritud ega tasutud

tööjõumakse. Kui juhatuse liige jätab sellise maksukohustuse teadlikult täitmata, vabaneb

äriühingust ja jätab äriühingu rahalised vahendid enda kasutusse, tuleb saadud tulu deklareerida

ja maksud tasuda tulu saajal. X osales 2018. a-l Jäätmeproff OÜ majandustegevuses, kuid tal

puudus sissetulek igapäevaste kulude katmiseks. Selleks vajaliku summa võttis X sularahas

välja Jäätmeproff OÜ pangakontolt. X vajas raha mh enda elukohaks oleva korteri

sisustamiseks ja sellega seotud kulude katmiseks, samuti autoga seotud kulude kandmiseks ja

hobidega tegelemiseks. Pole usutav, et X oli lastega kodus ega teinud mingit tööd ja kõik

elamisega seotud kulud kandis X elukaaslane. Pole tõendatud, et Xl oli varasemast piisavalt

suuri säästusid. Xl oli suur võlgnevus kohtutäituri ees, mis põhjendab tema huvi varjata oma

tegelikke sissetulekuid.

Tulu mõiste tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg-s 1 on laiem kui ainult töötasu – see on

igasugune rahas mõõdetav sissetulek. X kasutas Jäätmeproff OÜ pangakontolt välja võetud

sularaha nagu oma isiklikku raha. Seepärast tuleb lugeda see X tuluks, millelt on jäänud

tulumaks kinni pidamata. Puuduvad tõendid, et X on Jäätmeproff OÜ-le raha tagastanud või

äriühing on esitanud X vastu nõude raha tagastamiseks või kavatseb seda teha. Samuti pole

tõendatud, et kõnealust summat on varem maksustatud või tegemist on mittemaksustatava

tuluga.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 22.03.2021 maksuotsuse tühistamiseks.

Maksuhalduri seisukohad Jäätmeproff OÜ ja kaebaja kohta tehtud maksuotsustes on

vastuolulised, sh ei ole tõendatud, et kaebaja sai Jäätmeproff OÜ-st tulu 42 928,30 eurot ja peab

sellelt summalt tasuma tulumaksu. Maksuhaldur leidis Jäätmeproff OÜ maksumenetluses, et

äriühing tegi kontrolliperioodil ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ega esitanud

raamatupidamise algdokumente. Maksuhaldur kvalifitseeris suurema osa selliseid väljamakseid

ettevõtlusega mitteseotud kuluks ja maksustas TuMS § 51 lg 1 p 3 alusel. Äriühingut

puudutavas maksuotsuses puuduvad aga sisulised põhjendused, miks juhatuse liikme poolt

äriühingu pangakontolt väljavõetud sularaha, mille kohta puuduvad raamatupidamise

3-21-844

4(7)

algdokumendid, ei saa käsitada ettevõtlusega mitteseotud kuluna, vaid tegemist on kaebaja

tuluga. Kui maksuhaldur on kindlaks teinud väidetava tulu pärinemise äriühingust, tuleb

määratleda ka selle tulu liik, s.t maksuhalduril tuli põhjendada, millist „muud liiki“ tulu on

kaebaja Jäätmeproff OÜ-st saanud ja miks see tulu on maksustatav üksnes füüsilise isiku

tasandil.

Maksuhaldur rikkus Jäätmeproff OÜ maksumenetluses uurimispõhimõtet. Järva Elamumaa OÜ

ja CTC OÜ sõlmisid 20.02.2019 notariaalse Jäätmeproff OÜ osa müügilepingu, mille p 3.1

järgi oli Jäätmeproff OÜ osa müügihind 535 000 eurot. Maksuhaldur ei selgitanud Jäätmeproff

OÜ maksumenetluses välja kõiki müügihinna ja selle tasumisega seotud asjaolusid, sh ei võtnud

seisukohta, kas 42 928,30 euro jäämine kaebaja valdusse võis olla seotud müügihinna tasumise

nõudega. Kuna maksuhaldur ei kaasanud Järva Elamumaa OÜ-d Jäätmeproff OÜ

maksumenetlusse, on tegemist olulise uurimisveaga, mis võis mõjutada lõpptulemust.

Maksuhaldur on rakendanud hindamise teel maksustamist moonutatult. Maksuhaldur esitas

kontrollaktis hüpoteesi, et kaebaja vajas ja kasutas igapäevasteks elulisteks vajadusteks

sularaha, mille võttis välja Jäätmeproff OÜ pangakontolt. Maksuhaldur väitis seega sisuliselt,

et kaebaja kulud ületasid tema sissetulekuid. Samas ei ole maksuhaldur esitanud kontrollitavaid

andmeid ega tõendeid selle kohta, millised olid kaebaja eeldatavad kulud, mille katmiseks pidi

ta kasutama Jäätmeproff OÜ pangakontolt väljavõetud sularaha. Seega on tegemist tõestamata

hüpoteesiga. Tõendamiskoormus läheb maksumaksjale üle alles siis, kui maksu määramise

aluseks olevad asjaolud on põhjendatud ja tõendatud.

Maksuhaldur tõlgendab vääralt TuMS §-i 12. Maksuõiguse teooria kohaselt maksustatakse

füüsiliste

isikute

puhul

tulu,

mis

tekib

isiku

majandustegevuse

tulemusena.

Majandustegevuseks peetakse tegevust, mida isik arendab tulu teenimise eesmärgil. See võib

olla aktiivne või passiivne, iseseisev või sõltuv, kuid igal juhul peab see olema eesmärgipärane

ja ratsionaalne tegevus. TuMS § 12 lg-s 1 toodud tulu liikide loetelu ei ole ammendav, kuid see

ei tähenda, et igasugune laekumine on füüsilise isiku maksustatav tulu. Maksuhaldur ei ole

põhjendanud TuMS § 12 lg 2 mittekohaldamist. Kui ei ole tuvastatud äriühingu tehtud

väljamaksete seotus ettevõtlusega, tuleb esmajoones tuvastada, kas tegu on juriidilise isiku

eriobjektiga väljamaksetega TuMS §-de 49–52 alusel. Ettevõtte tehtud rahalised kingitused,

annetused või dividendimaksed on alati maksustatavad ettevõtte, mitte eraisiku tasandil.

4. MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud maksuotsuse põhjenduste juurde.

Maksuhaldur tuvastas Jäätmeproff OÜ maksumenetluses, et kaebajal oli kontroll äriühingu

sularaha üle ning kaebaja võttis äriühingu pangakontolt sularaha välja ega kasutatud seda

äriühingu ettevõtluse tarbeks, vaid jättis enda valdusesse. Kaebaja suhtes läbi viidud

maksumenetluse tulemusel muutis maksuhaldur kaebaja maksukohustust, võttes mh arvesse

Jäätmeproff OÜ maksukontrollis tuvastatud asjaolusid. Maksuhaldur luges kaebaja valdusesse

jäänud raha tema tuluks, millelt on jäänud tulumaks kinni pidamata. Seega on äriühingu ja

kaebaja suhtes tehtud maksuotsused kooskõlas – äriühingust välja viidud raha on maksustatud

füüsilise isiku tuluna. Vastuolu oleks tekkinud siis, kui maksustamine oleks toimunud nii

äriühingu kui ka füüsilise isiku tasandil, kuid praegu ei ole tegemist sellise olukorraga.

Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud, et kaebaja ei kasutanud äriühingu pangakontolt

väljavõetud sularaha äriühingu majandustegevuse tarbeks ning raha jäi tema käsutusse. Seega

on asjakohane järeldus, et raha tuleb deklareerida kaebaja füüsilise isiku tuludeklaratsioonis.

Konkreetsed pangakontolt tehtud väljamaksed on loetud äriühingu ettevõtlusega mitteseotuks

ja maksustatud tulumaksuga TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel, võttes arvesse kaupade ja teenuste

võimalikku kasutatavust Jäätmeproff OÜ ettevõtluses. Seega on kontrollaktis ja maksuotsuses

3-21-844

5(7)

tehtud järeldused asjakohased ja Jäätmeproff OÜ tehtud väljamaksete teistsuguse maksustamise

põhjused arusaadavad.

Vastustaja ei rikkunud Jäätmeproff OÜ maksumenetluses uurimispõhimõtet. Kui vaidlusalune

sularaha oleks jäänud kaebaja valdusesse Jäätmeproff OÜ osa müügilepingust tulenevalt, siis

oleks vastav tingimus lepingus nii ka fikseeritud. Järva Elamumaa OÜ juhatuse liige on kaebaja

ise. Kaebajale on korduvalt antud võimalus selgitada maksuhaldurile äriühingu pangakontolt

välja võetud sularaha kasutamist – nii Jäätmeproff OÜ kui ka tema enda suhtes läbi viidud

maksumenetluses. Asjaolu, et Järva Elamumaa OÜ-d ei kaasatud Jäätmeproff OÜ

maksumenetlusse, ei takistanud kaebajal maksuhaldurile info andmist.

Tegemist ei ole maksu määramisega hindamise teel. Maksuhaldur ei tuvastanud kaebaja

maksukohustust tema kulusid hinnates, vaid lähtus konkreetsest tõendist – Jäätmeproff OÜ

pangakonto väljavõttest. Kaebaja võimalike kulude kohta kogutud andmed üksnes toetavad

maksuhalduri seisukohta, et äriühingust välja võetud raha on läinud kaebaja käsutusse ja see

tuleb lugeda tema tuluks. Seepärast ei ole asjakohased kaebaja arutlused teemal, millised olid

kaebaja igapäevased elulised kulutused. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud, miks ei ole

usutav, et kaebaja kulutused piirdusid vaid summadega, mis nähtuvad tema pangakontolt, nagu

kaebaja üritab väita.

Maksuhaldur ei ole pidanud võimalikuks ja vajalikuks tuvastada, millise konkreetse tulu liigiga

on tegemist, kuid füüsilise isiku maksustamisel ei ole sellel ka tähtust. Kui maksuhaldur on

piisavalt põhjendatud kahtlust, et kaebaja varjas oma tulu, tuleb kaebajal maksuhalduri kahtluse

ümberlükkamiseks esitada tõendid selle kohta, et tegemist ei ole tuluga TuMS § 12 lg 1 mõttes.

Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitades tuleb kinnitada, et kõik sellel kajastatud andmed on

õiged. Kui seaduses ei ole tulumaksu kinnipidamist ette nähtud või kinnipidamise kohustust ei

ole mingil põhjusel täidetud, siis peab füüsiline isik ise tulud deklareerima ja tulumaksu tasuma.

Sellisel juhul on tulumaksukohustus füüsilisel isikul endal. Asjakohane ei ole etteheide, et

maksuhaldur ei ole maksuotsuses põhjendanud TuMS § 12 lg 2 mittekohaldamist. Selle normi

eesmärk on välistada topeltmaksustamise vältimiseks tulumaksu objekti hulgast TuMS §-de

48–53 alusel juriidilise isiku tulumaksuga maksustatud väljamaksed. Praegusel juhul ei ole

äriühing selliste väljamaksete tegemist deklareerinud ega tulumaksuga maksustanud.

5. Tallinna Halduskohus jättis 12.05.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda. Halduskohus nõustus maksuotsuse põhjendustega ega

korranud neid (HKMS § 165 lg 2).

Jäätmeproff OÜ pangakontolt välja võetud ja kaebaja valdusesse jäänud sularaha on õigesti

loetud kaebaja tuluks TuMS § 12 lg 1 tähenduses. Kaebaja ei ole seda summat tagastanud ega

edasi andnud. Puuduvad tõendid, et kaebaja kasutas seda raha Jäätmeproff OÜ

majandustegevuse tarbeks. Tulu TuMS § 12 lg 1 tähenduses tähendab igasugust tagastamatut

sissetulekut. Kui tuvastatud on füüsilisele isikule raha laekumine, kuid raha tagastamine, edasi

andmine või raha laekumisega seotud kohustuse suurenemine ei ole tõendatud, saab lugeda

laekumise füüsilise isiku tuluks, hoolimata sellest, kas raha saajal on samal ajal volitus kellegi

esindamiseks. Tulu tekkimise tuvastamisel on oluline rikastumise fakt, mitte rikastumise

õiguspärasus, põhjused, eesmärgid ja vorm. Tulu väljaselgitamisel ei ole tähtsust raha andja ja

saaja omavahelistel suhetel. Mh ei ole tähtsust esindusõiguse olemasolul, sest see ei välista, et

esindatava asemel saab tegelikult tulu esindaja (Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2007 otsus nr

3-06-751, p 11). Seega, kui juhatuse liige jätab teadlikult ja tahtlikult ettevõtte raha enda

kasutusse, tuleb saadud tulu deklareerida ja maksud tasuda tulu saajal. Kuna tegemist ei ole

hindamise teel maksustamisega, ei ole tähtsust, et maksuhaldur ei selgitanud täpselt välja,

3-21-844

6(7)

millised olid kaebaja eeldatavad kulud, mille katmiseks pidi ta kasutama Jäätmeproff OÜ

pangakontolt välja võetud sularaha.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada.

Maksuhaldur ei ole tõendanud tulu saamist ja on üksnes oletanud, et kaebaja kasutas äriühingu

pangakontolt välja võetud sularaha enda huvides. Maksuhaldur rikkus Jäätmeproff OÜ

maksumenetluses uurimispõhimõtet, sest ei selgitanud välja kõiki äriühingu raha liikumisega

seotud asjaolusid. Kui maksuhaldur tuvastas, et Jäätmeproff OÜ pangakontolt on sularaha välja

võetud ja äriühing ei esitanud selle kohta dokumente, tulnuks need väljamaksed maksustada

TuMS § 51 lg 2 alusel. Jäätmeproff OÜ maksumenetluses ei tuvastatud, et raha jäi kaebajale,

äriühing loobus oma nõudest või tegemist oli juhatuse liikmele makstud tasuga. Seega ei ole

tõendamiskoormus kaebajale üle läinud. Halduskohus pole hinnanud, kas sellistel asjaoludel

saab üldse olla tegemist kaebaja tuluga, sest kui äriühing jättis väljamakse deklareerimata ja

tulumaksu tasumata, ei saa kaebajale ette heita TuMS § 12 lg-s 1 sätestatud kohustuse

rikkumist. Äriühingu maksukohustust ei saa üle kanda füüsilisele isikule. Kaebajale maksu

määramiseks ei piisa selle asjaolu tuvastamisest, et äriühingu pangakontolt on sularaha välja

võetud.

7. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde.

Maksuhalduri seisukoht ei põhine pelgalt asjaolul, et äriühingu pangakontolt on sularaha välja

võetud.

Äriühingu

maksumenetluses

väitis

kaebaja,

et

kasutas

raha

äriühingu

majandustegevuses, kuid kaebaja ega äriühing ei esitanud selle kohta mingeid tõendeid.

Maksuhaldur võttis arvesse ka muid tõendeid, mis on välja toodud maksuotsuses, sh analüüsis

kaebaja rahalisi vahendeid ja igapäevaseid kulutusi ulatuses, mis võimaldas järeldada, et

kaebaja vajas ja kasutas igapäevasteks vajadusteks sularaha, mille ta võttis välja äriühingu

pangakontolt. Tulumaksu määramist ei saa välistada asjaolu, et maksuhaldur ei saa tuvastada,

milleks füüsiline isik tulu kasutas, eriti kui tegemist on sularahaga. Halduskohus viitas

asjakohasele kohtupraktikale. Kaebaja väide uurimispõhimõtte rikkumisest Jäätmeproff OÜ

maksumenetluses ei ole praeguses vaidluses asjakohane. Maksuotsus on põhjendatud ja

tõendamiskoormus on kaebajale üle läinud. Maksuotsuses on mh hinnatud äriühingu

võimalikke nõudeid kaebaja vastu. On piisav alus arvata, et äriühing ei kavatse kaebaja vastu

mingeid nõudeid maksma panna. Kaebaja ei ole tõendanud, et äriühingu pangakontolt välja

võetud sularaha oli mingit liiki tulu, mida TuMS § 12 lg 2 kohaselt ei arvata maksustatava tulu

hulka.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

9. TuMS § 12 lg 1 kohaselt maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt

maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sh p-des

1–8 loetletud tulu liigid. Tegemist ei ole ammendava loeteluga. TuMS ei sätesta tulu mõistet,

kuid kohtupraktika järgi tuleb TuMS § 12 lg 1 alusel maksustada füüsilise isiku rahaliselt

hinnatav, tagastamatu ja realiseeritav sissetulek, mis tekib tulu saamise eesmärgil toimuva

majandustegevuse tulemusena (Riigikohtu 14.11.2017 otsus nr 3-16-336, p 14; 15.09.2010

otsus nr 3-3-1-45-10, p 12). TuMS § 12 lg 2 (2018. a-l kehtinud redaktsioonis) sätestab, et

füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu TuMS §-de 48–53 alusel maksustatavad

erisoodustused, kingitused ja annetused, dividendid või muud kasumieraldised, välja arvatud

TuMS § 501 alusel maksustatavad dividendid ja kasumieraldised.

3-21-844

7(7)

10. Maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja võttis 2018. a-l Jäätmeproff OÜ pangakontolt välja

sularaha 42 928,30 eurot. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja maksuhalduriga, et praeguse

vaidluse asjaoludel saab lugeda nimetatud summa kaebaja kui füüsilise isiku tuluks TuMS § 12

lg 1 tähenduses.

11. Maksuhaldur tuvastas, et kaebaja oli 2018. a-l Jäätmeproff OÜ ainuke juhatuse liige ja kuni

31.07.2018 ka äriühingu töötaja. Seega osales kaebaja Jäätmeproff OÜ majandustegevuses,

mille eesmärk oli saada tuluna käsitatavat sissetulekut. Äriühing ei deklareerinud kaebajale

töötasu või juhatuse liikme tasuna käsitatavaid väljamakseid ega tasunud nende väljamaksetega

seoses tulumaksu. Samas oli kaebajal täielik kontroll Jäätmeproff OÜ pangakontolt väljavõetud

sularaha kasutamise üle. Puuduvad tõendid, et kaebaja kasutas äriühingu pangakontolt välja

võetud 42 928,30 eurot äriühingu huvides või on selle summa äriühingule tagastanud.

Maksuhaldur on põhjendanud kahtlust, et kaebajal oli võimalus ja vajadus kasutada Jäätmeproff

OÜ pangakontolt välja võetud ning äriühingule üle andmata jäänud sularaha oma isiklike

vajaduste tarbeks. Maksuhalduril ei ole võimalik täpselt tuvastada, kuidas kaebaja enda

valdusesse jäänud sularaha kasutas. Puuduvad tõendid, et Jäätmeproff OÜ on esitanud kaebaja

vastu nõude nimetatud summa tagastamiseks. Kuna Jäätmeproff OÜ on 11.10.2022 äriregistrist

kustutatud, ei ole sellise nõude esitamine tõenäoline ka tulevikus. Maksuotsuses tuvastatud

asjaolusid arvestades on tõendamiskoormus kaebajale üle läinud ja kaebaja oleks pidanud

tõendama, et Jäätmeproff OÜ pangakontolt väljavõetud sularaha ei ole tema tulu (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 29.10.2021 otsus nr 3-19-784, p-d 14 ja 15). Kaebaja ei ole esitanud

kohtumenetluses seisukohti või tõendeid, mis lükkaks maksuhalduri järeldused ümber.

12. Kaebajale tehtud sularahaväljamaksetelt oleks pidanud tulumaksu kinni pidama

Jäätmeproff OÜ (TuMS § 40 lg-d 1 ja 2). Kuna kaebaja oli 2018. a-l Jäätmeproff OÜ ainuke

juhatuse liige ja äriühingu majandustegevus oli tema kontrolli all, pidi väljamaksete

deklareerimise ja tulumaksu kinnipidamise korraldama kaebaja. Seega saab nõustuda

maksuhalduriga, et Jäätmeproff OÜ poolne väljamaksete deklareerimata ja tulumaksu kinni

pidamata jätmine oli kaebaja teadliku ja tahtliku tegevuse tulemus. Jäätmeproff OÜ ei

deklareerinud kaebajale tehtud sularaha väljamakseid ka kui ettevõtlusega mitteseotud kulu ega

tasunud sellega seoses tulumaksu, kuigi väljamaksete kohta puudusid raamatupidamise

algdokumendid (TuMS § 51 lg 2 p 3). Ka see asjaolu pidi olema kaebajale teada. Eeltoodut

arvestades pidi kaebaja deklareerima Jäätmeproff OÜ-lt saadud tulu enda 2018. a füüsilise isiku

tuludeklaratsioonis ja tasuma ise sellega seotud tulumaksu (TuMS § 44 lg 1). Kuna kaebajale

ei ole määratud tasumiseks sotsiaalmaksu ja puudub ka topeltmaksustamise oht, ei olnud

vaidlusaluses maksuotsuses vältimatult vajalik täpselt tuvastada, millist liiki tuluga oli tegemist.

13. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

14. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude

väljamõistmist. Seega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda (HKMS § 108

lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)