2-23-5701/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Määruse tegemise aeg ja koht

, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-5701

Tsiviilasi

TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaseltsi avaldus Tallinn,

Punane tn 14a korteriühistu vastu Tallinn, Punane

tn 14a korteriühistu 15.02.2023.a. korteriomanike

korralise üldkoosoleku päevakorrapunktis 4 vastu

võetud otsuse tühisuse tuvastamiseks ja kehtetuks

tunnistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaselts

(registrikood 10057432)

Avaldaja lepinguline esindaja: advokaat Heikki

Ojamaa

Puudutatud isik:

Tallinn, Punane tn 14a

korteriühistu (registrikood 80356923)

Puudutatud isiku lepinguline esindaja vandeadvokaat

Aleksei Vasiljev

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata puudutatud isiku vastuväide kohtu tegevusele.

2. Rahuldada TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaseltsi avaldus.

2-23-5701

3. Tuvastada XXX korteriühistu korteriomanike 15.02.2023 üldkoosoleku otsuse nr 4

„Tasmo häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist, on

korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes,

segab normaalset KÜ toimimist (Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §32), on

korduvalt jätnud täitmata Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-s 31 sätestatud

kohustused. Võõrandada Tasmo Ärigrupi korteriomandid“ tühisus.

4. Jätta menetluskulud puudutatud isiku Tallinn, Punane tn 14a korteriühistu kanda.

5. Määrata TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaseltsi menetluskulude rahaliseks suuruseks 1

310,32 eurot ning mõista puudutatud isikult Tallinn, Punane tn 14a korteriühistu

(registrikood 80356923) välja avaldaja TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaseltsi (registrikood

10057432) kasuks menetluskulud summas 1 310,32 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb puudutatud isikul tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. TASMO ÄRIGRUPI Aktsiaselts (avaldaja) esitas 14.04.2023 avalduse Tallinn, Punane tn 14a

korteriühistu 15.02.2023.a. korteriomanike korralise üldkoosoleku päevakorrapunktis 4 vastu

võetud otsuse tühisuse tuvastamiseks või otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

2. Avalduse kohaselt võeti 15.02.2023 korteriomanike üldkoosolekul vastu järgmine otsus:

„Tasmo häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist, on korduvalt rikkunud

oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes, segab normaalset KÜ toimimist

(Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 32), on korduvalt jätnud täitmata Korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse §-s 31 sätestatud kohustused. Võõrandada Tasmo Ärigrupi

korteriomandid.“

3. Otsuse poolt anti 24 häält ja ainsana hääletas sellele vastu avaldaja esindaja. Avaldaja leiab, et

otsus on Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 järgne korteriomandi võõrandamise

nõude esitamise otsus. Avaldaja on seisukohal, korteriomanikud, üldkoosolek ja juhatus on

otseselt ja pahatahtlikult rikkunud seadustest ja KÜ põhikirjast tulenevaid nõudeid, seega võib

vastava otsuse tegemise eesmärgiks olla avaldaja ilmajätmine hääleõigusest KrtS § 22 lg 3

alusel, so tekitada olukord, et avaldaja oleks korteriomanik, kelle kohta kehtib KrtS § 32 kohaselt

tehtud otsus, sh esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata.

2

2-23-5701

4. Avalduse kohaselt ei olnud vaidlustatud otsuse küsimust koosoleku päevakorras.

Korteriomanikele 07.02.2023 edastatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates on

päevakorrapunkt 4 sõnastatud järgmiselt „Tasmo Ärigrupp AS võlgnevus, häiriv tegevus KÜ

Punane 14a suhtes.“ (dtl 14). Samas sõnastuses kinnitas üldkoosolek päevakorra (dtl 10-11).

5. Avaldaja on seisukohal, et päevakorrast ei tulenenud, et üldkoosolekul hakatakse otsustama

korteriomandi võõrandamise nõude esitamist avaldajale, mistõttu on otsus vastu võetud

küsimuses, mida päevakorras ei ole, tegemist on otsuse vastuvõtmise korra olulise rikkumisega

ja otsus on tühine.

6. Avaldaja on ühtlasi seisukohal, et otsusel on muud puudused, eelkõige ei ole esile toodud

avaldajale etteheidetavaid rikkumisi, rikutud on ka otsuse vormistamise nõuded.

7. Puudutatud isiku juhatuse liikmele I.Q-le on avaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte

toimetatud isiklikult KÄPO-s 19.04.2023. Avaldusele vastamise 14-päevane tähtaeg saabus

03.05.2023. Puudutatud isik kohtule tähtaegselt vastust ei esitanud.

8. Puudutatud isiku XXX korteriühistu lepinguline esindaja esitas 04.05.2023 taotluse avaldusele

vastamise tähtaja pikendamiseks. Kohus jättis taotluse 05.05.2023 määrusega rahuldamata, sest

taotlus oli esitatud pärast vastamise tähtaja möödumist ega sisaldanud mõjuvat põhjust ei selles

osas, miks tähtaega ei järgitud, ega selles osas, miks on vaja tähtaega pikendada. Kohus selgitas,

et TsMS § 331 lg 1 kohaselt ei menetle kohus hilinenult esitatud avaldusi.

9. Koos 04.05.2023 taotlusega tähtaja pikendamiseks avaldas puudutatud isiku esindaja kohtule,

et ta ei ole käesoleva tsiviilasja materjalidega tutvunud, kuid arusaamatuste vältimiseks vaidleb

vastu nii avalduse menetlusse võtmisele kui ka avaldusele.

10. Puudutatud isik esitas 11.05.2023 vastuväite kohtu tegevusele, sest kohus on puudutatud

isiku hinnangul rikkunud uurimispõhimõtet. Samuti ei ole kohus taganud puudutatud isikule

TsMS § 477 lg-s 4 sätestatud ärakuulamise õigust. Puudutatud isik avaldab, et tema 04.05.2023

taotlusest nähtub olla tahe olla ära kuulatud. Puudutatud isiku vastuväite kohaselt on kohus

rikkunud ka eelmenetluse läbiviimise kohustust.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 15.02.2023

üldkoosoleku päevakorrapunktis 4 vastu võetud otsus on tühine. Esmalt lahendab kohus

11.05.2023 vastuväite kohtu tegevusele (I), seejärel 15.02.2023 üldkoosoleku otsust puudutava

avalduse (II), selgitab esialgse õiguskaitsega seonduvat tulenevalt asjas lõpplahendi tegemisest

(III) ning jaotab ja määrab kindlaks menetluskulud (IV).

(I)

12. Kooskõlas TsMS § 333 lg-ga 1 lahendab kohus vastuväite määrusega. Kohus jätab vastuväite

rahuldamata.

13. Kohus ei nõustu puudutatud isikuga, et kohus ei ole taganud puudutatud isikule TsMS § 477

lg-s 4 sätestatud ärakuulamise õigust. Puudutatud isikule oli ärakuulamise õigus tagatud läbi

kohtu poolt avaldusele vastamiseks määratud tähtaja, millise jooksul puudutatud isik oma õigust

ei kasutanud.

14. TsMS § 331 lg 1 on oma tagajärgedelt ühemõtteliselt selge ja menetlustähtaja järgimise

riisikot kannab menetlusosaline. Puudutatud isiku 04.05.2023 taotlus ega 11.05.2023 vastuväide

kohtutegevusele ei sisalda menetlustähtaja möödalaskmise mõjuvat põhjust. TsMS § 331 lg 1

alusel hilinenult esitatud avalduse menetlemata jätmine ja uue tähtaja määramata jätmine on

kohtu kaalutlusotsus, millist kohus põhjendas 05.05.2023 määruses.

3

2-23-5701

15. Vastuseks puudutatud isiku väitele, et 04.05.2023 taotluses toodud vastuväitest, mille

kohaselt puudutatud isik vaidleb vastu nii avalduse menetlusse võtmisele kui ka avaldusele

tulenes tahe olla ära kuulatud, märgib kohus järgmist. Puudutatud isikul oli võimalus olla ära

kuulatud selleks määratud tähtaja jooksul, puudutatud isik jättis oma seisukohad kohtule

tähtaegselt esitamata. Puudutatud isik märkis 04.05.2023 taotluses samuti, et taotluse esitaja ei

ole kohtumaterjalidega tutvunud, mistõttu on ilmne, et vastuväide avalduse menetlusse võtmisele

ja avaldusele on esitatud „igaks juhuks“ ilma avaldusega eelnevalt tutvumata. Selliste

sisustamata ja hilinenult esitatud vastuväidete menetlemise kohustust kohtul ei ole.

16. Kohus jätab vastuväite rahuldamata ka osas, milles puudutatud isik on seisukohal, et kohus

on rikkunud uurimispõhimõtet ja jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded. Kohtu ette on koos

avaldusega toodud piisavalt andmeid ja tõendeid asjas sisulise otsustuse tegemiseks.

Uurimispõhimõtte kohaldamine ja eelmenetluse ülesannete täitmine on kontrollitav

määruskaebemenetluses seaduses sätestatud korras.

(II)

17. Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:



07.02.2023 edastatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates on päevakorrapunkt 4

sõnastatud järgmiselt „Tasmo Ärigrupp AS võlgnevus, häiriv tegevus KÜ Punane 14a

suhtes“ (dtl 14);



15.02.2023 üldkoosolekul kinnitati päevakorrapunkt 4 järgmises sõnastuses „Tasmo

Ärigrupp AS võlgnevus, häiriv tegevus KÜ Punane 14a suhtes“ (dtl 10);



15.02.2023 üldkoosolekul võeti punktina 4 vastu otsus järgmises sõnastuses „Tasmo

häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist, on korduvalt rikkunud

oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes, segab normaalset KÜ

toimimist (Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §32), on korduvalt jätnud täitmata

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-s 31 sätestatud kohustused. Võõrandada Tasmo

Ärigrupi korteriomandid“ (dtl 12);



Koosolekul osales 25 korteriomanikku, korteriomandeid on 28 (dtl 10).

18. Vastavalt KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 20 lg 6 koostoimes üldkoosoleku kokkukutsumise teates

tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Tegemist on

minimaalsete sätetega korteriühistu liikmete kaitseks.

19. Koosoleku päevakorrapunktis 4 „Tasmo Ärigrupp AS võlgnevus, häiriv tegevus KÜ Punane

14a suhtes“ ei ole viidet sellele, et päevakorrapunkti all asutakse otsustama korteriomandi

võõrandamist KrtS § 32 alusel. Vastava küsimuse otsustamist ei saa järeldada päevakorrapunkti

ka väga laialt tõlgendades, kuivõrd nii võlgnevuse kui ka häiriva tegevusega tegelemiseks

korteriühistu tasandil on arvukalt erinevaid võimalusi, millistest korteriomandi võõrandamine

KrtS § 32 alusel on kõige raskemate tagajärgedega.

20. Kohus tuvastab, et üldkoosolekul otsustati avaldajale kuuluvate korteriomandite

võõrandamist KrtS § 32 tähenduses ilma, et vastav küsimus oleks olnud üldkoosoleku

kokkukutsumisel päevakorras.

21. Täidetud ei ole ka MTÜS § 201 lg 5 alused täiendava küsimuse päevakorda võtmiseks, sest

15.02.2023 üldkoosoleku protokolli kohaselt ei ole otsustatud täiendava küsimuse päevakorda

võtmist. Korteriomandi võõrandamist ei saanud otsustada ka ilma küsimust päevakorda võtmata

MTÜS § § 201 lg 6 alusel, sest tegemist ei ole järgmise üldkoosoleku kokkukutsumisega ega

avaldusete, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise

korda, lahendamisega.

4

2-23-5701

22. Riigikohus on 13.02.2013 lahendis 3-2-1-181-12 (p 14) selgitanud, et üldkoosoleku

kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse ning et

kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse

küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras.

23. KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt

rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud

otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik

korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle

suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kohus on tuvastanud, et kõnealusel

koosolekul ei osalenud kõik liikmed, vaid 25 liiget 28-st.

24. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine on oma olemuselt alati oluline rikkumine, mis

toob kaasa sellisel koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse.

25. Seega kohus tuvastab, et 15.02.2023 üldkoosolekul vastu võetud otsus nr 4 „Tasmo häirib

oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist, on korduvalt rikkunud oma kohustusi

teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes, segab normaalset KÜ toimimist (Korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse §32), on korduvalt jätnud täitmata Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

§-s 31 sätestatud kohustused. Võõrandada Tasmo Ärigrupi korteriomandid“ on tühine KrtS § 29

lg 1 alusel tulenevalt koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisest.

26. Kuivõrd kohus tuvastab 15.02.2023 üldkoosoleku otsuse nr 4 tühisuse koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, ei hinda kohus teisi võimalikke tühisuse või kehtetuse

aluseid.

(III)

27. TsMS § 442 lg 5 koostoimes § 477 määruse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused.

28. Kohus on kohaldanud asjas esialgset õiguskaitset ja peatas vaidlustatud otsuse kehtivuse kuni

menetlust lõpetava määruse jõustumiseni. Seega, käesoleva määruse jõustumisega lõpeb

kohaldatud esialgne õiguskaitse.

(IV)

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel

kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita

menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või

osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

30. Kuivõrd kohus rahuldab avalduse ning tuvastab vaidlustatud üldkoosoleku otsuse tühisuse,

on põhjendatud jätta menetluskulud korteriühistu kanda.

31. Kohus määrab vastavalt TsMS § 173 lg 1 kindlaks menetluskulude suuruse. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei

esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid.

5

2-23-5701

32. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot ja hagi tagamise taotluse

esitamisel riigilõivu 70 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2),

mis on põhjendatud ja vältimatu kulu. Avaldaja taotleb samuti kahe pangaülekande teenustasu

kokku sumas 0,32 eurot hüvitamist. Tegemist on kohtuvälise kuluga TsMS § 144 p 2 tähenduses,

mis on põhjendatud ja kuulub puudutatud isiku poolt hüvitamisele.

33. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

34. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on temale osutatud õigusabi kokku summas 1

190 eurot, mis vastab kokku 7 tunnile õigusteenusele hinnaga 170 eurot tunnis. Avaldaja

käibemaksu hüvitamist ei taotle.

35. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu kui ka osutatud õigusteenuse

maht on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja

vajalik.

36. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldajale osutatud õigusteenust 7 tunni ulatuses

seoses avalduse koostamisega, sh materjalide kogumisega ja nendega tutvumisega. Avaldaja on

algses avalduses esitanud erinevad alternatiivsed käsitlused tagamaks oma õiguste igakülgne

kaitse. Asjaolust, et kohus tuvastas vaidlustatud otsuse tühisuse tulenevalt kokkukutsumise korra

rikkumisest ei muuda aga ainetuks või ebavajalikuks avaldaja poolt esitatud põhjalikku avaldust

ja sellega kantud kulu.

37. Seega moodustavad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 1 310,32 eurot (riigilõiv 120 eurot

+ 0,32 eurot kohtuväline kulu + 7 tundi * 170 eurot) ja kohus mõistab vastavad menetluskulud

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja.

38. Avaldaja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et määruse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda tema avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

39. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik

6