1-10-6744/8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2011 Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-6744 Kohtukoosseis Kohtunikud Urmas Reinola, Ivi Kesküla, Sten Lind Kriminaalasi Aleksandr Trošini (Trošin) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20. detsembri 2010 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Aleksandr Trošin, ik. 38107080396; XX

XXXXXXX; elukoht XXXXX X-X, XXXXXXX;

XXXXXXXXXXXXXX; vene keel; teeb juhutöid; varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Trošini apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 20. detsembri 2010 otsusega lühimenetluses tunnistati Aleksandr Trošin süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud, mida vähendati KrMS § 238

lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud

vangistust. KarS§ 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 8

päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistusaja

alguseks loeti 30.09.2010.

A. Trošinilt mõisteti välja riigituludesse sundraha 6525 krooni ja kaitsjatasu 1920 krooni krooni. 2. A.Trošin tunnistati süüdi selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, uuesti

02.02.2010.a. kella 22:31 paiku võttis grupis koos A.E-ga võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil XXXXXXXXX XXX XX, Tallinn, asuvast kauplusest P. 9 tahvlit šokolaadi Linda maksumusega 43,90 kr/tk, kogumaksumusega 395,10 krooni, lasi šokolaadid A.E kaupluse müügisaalis endale kilekotti laduda ning

möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt; samuti selles, et tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, uuesti 23.02.2010.a.

kella 18:30 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil XXXXXXXXX XXX XX, Tallinn, asuvast kauplusest J. 4 voodikatet, maksumusega 119 kr/tk, kogumaksumusega 476 krooni, pani need endale kilekotti ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt; samuti selles, et tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, uuesti, 26.02.2010.a. võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil XXXX-XXXXXXX XX

X, Tallinn, asuvast kauplusest J. 5 pakki spordisokke, maksumusega 59 kr/tk, kogumaksumusega 295 krooni, pani need kaupluse müügisaalis endale kilekotti ning möödus

kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt; samuti selles, et tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, uuesti 17.02.2010.a. kella 11:10 ajal grupis koos A.E-ga võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil aadressil XXXXXXXX XXX XX, Tallinn, asuvast kauplusest S. 12 šokolaadi Kalev, maksumusega 43,50 kr/tk, kogumaksumusega 522 krooni ja 24 šokolaadi Kalevipoeg, maksumusega 43,50 kr/tk, kogumaksumusega 1044 krooni, seega kokku kaupa summas 1566

krooni, pani šokolaadid kaupluse müügisaalis endale kilekotti ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt; samuti selles, et tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, uuesti 16.02.2010.a.

grupis koos A.E-ga võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

aadressil XXXXXXXX XXX XX, Tallinn, asuvast kauplusest S. 10 Å¡okolaadi Linda,

maksumusega 43,50 kr/tk, kogumaksumusega 435 krooni, pani šokolaadid endale kilekotti ning möödus kassades, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Hiljem müüs ta šokolaadid koos A.E-ga tuvastamata isikutele; samuti selles tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, uuesti 03.03.2010.a. kella 16:58 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil XXXXXXXX

XXX XX, Tallinn, asuvast kauplusest H. kaks vaipa, maksumusega 299 kr/tk, kogumaksumusega 598 krooni, pani need kaupluse müügisaalis endale kilekotti ning möödus

kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt; samuti selles, et tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, uuesti 04.04.2010.a.

kella 11:25 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil XXXXXXXXX XXX XX asuvast kauplusest S. pudeli viskit Bartender`s Club, maksumusega

45,90 krooni, pani selle endale jope alla ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A.Trošin, vaidlustades üksnes talle mõistetud karistuse. Apellant leiab, et mõistetud karistus on talle liiga range.

Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab

üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles

esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult

relevantsed ega anna seetõttu alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks.

5. Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 19. oktoobri 2007 kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud,

et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288).

6. Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus lühimenetluse korras ning A.Trošin ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures. Kohtuistungi protokollist

nähtub, et süüdistatavale olid nii süüdistus kui ka tema õigused ja kohustused arusaadavad. Tunnistab ennast täielikult süüdi, enda ülekuulamist ei soovi ja on nõus lühimenetlusega. Viimases sõnas kahetseb toimepandut. Seega oli esimese astme kohtus süüdistatavale tagatud

õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata

mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada.

7. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud

õiguslike järelmite muutmiseks. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on A.Trošinile

karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust ja karistust

kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendatud järeldusega. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtukolleegium rõhutab,

et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi

näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus oma otsuses õigustatult

märkinud, et karistuse liigi valikul tuleb lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad

sissetulekud, mis võimaldaks tal rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse

kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on

süüdistatavat karistatud kriminaalkorras 7-l korral, korduvalt karistatud ka varavastaste

kuritegude toimepanemise eest. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole

õiguskuulekas ega ole teinud varasematest karistusest järeldusi. Arvestades, et A. Trošin on asunud narkovõõrutusravile ja lähtudes karistuse määra valikul süü suurusest, on maakohus A. Trošinit karistanud põhjendatult alammäära lähedasena.

Riigikohus on (otsus nr 3-1-1-24-07) sedastanud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks

vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes

olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate

katsete käigus end ammendanud. On ilmselge, et varasemad karistused ei ole mõjutanud A.Trošinit loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada üksnes reaalse vangistusega.

Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et ärakandmisele kuuluv vangistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ja selle muutmiseks seaduslikud alused puuduvad. Apellatsioonis väidetu

selleks alust ei anna. Arvestades A.Trošini isikuandmeid, millest nähtub, et uute kuritegude toimepanemistest loobuma ei ole teda mõjutanud ka reaalsed vangistused, pole otstarbekas ega kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ka seaduslik talle mõistetud karistuse kergendamine.

8. Eeltoodud argumentidel leiab kohtukolleegium, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata. Täiendavalt selgitab kohtukolleegium, et apellatsiooni

läbivaatamine istungimenetluses tooks apellatsiooni rahuldamata jätmise korral kaasa

täiendavad kulud kaitsjatasu näol, suuruses ca 63,91 eurot (1000 krooni), mis tuleks välja mõista süüdistatavalt. Kohtukolleegium ei usu, et see vastaks apellandi huvidele, arvestades seejuures ka tasumisele kuuluvate menetluskulude ulatust.

9. Seetõttu leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud kõiki

asjaolusid, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased

käesolevas süüteos. Kohtukolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 lausest 2, jätab kohtukolleegium A.Trošini apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Urmas Reinola Ivi Kesküla Sten Lind