2-22-17066/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada R. L. (pankrotis; isikukood XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast Vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt pankrotihalduri kohustustest R. L. i (pankrotis)
Legislator headnote
AI generated2-22-17066/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Lõpetada R. L. (pankrotis; isikukood XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast Vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt pankrotihalduri kohustustest R. L. i (pankrotis)
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hiie Lindmets
Määruse tegemise aeg ja koht
12. mai 2023, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi
R. L. i (pankrotis) pankrotimenetlus
Tsiviilasja number
2-22-17066
Menetlustoiming
pankrotimenetluse
lõpetamine
raugemise
tõttu,
pankrotihalduri
tasu
määramine,
kohustustest
vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised
ja
nende
esindajad
võlgnik R. L. (pankrotis; isikukood XXX; viibimiskoht
XXX)
pankrotihaldur
Küllike
Mitt
(OÜ Õigusbüroo
Faktootum;
Õpetaja 9a,
51003
Tartu;
e-post
kyllike.mitt@haldur.just.ee)
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada R. L. (pankrotis; isikukood XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast
pankroti väljakuulutamist.
2. Vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt pankrotihalduri kohustustest R. L. i (pankrotis)
pankrotimenetluses.
3. Määrata pankrotihaldur Küllike Miti töötasu suuruseks R. L. i (pankrotis)
pankrotimenetluses 400 eurot, millele lisandub käibemaks 80 eurot, kokku 480 eurot, ja
mõista tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
4. Anda R. L. ile (pankrotis) hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu
hüvitamiseks riigi vahenditest summas 480 eurot, sealhulgas käibemaks 80 eurot.
5. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Küllike Miti pankrotihalduri tasu riigi
vahenditest 480 eurot, sealhulgas käibemaks 80 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum
(registrikood 10609096, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS).
6. Lõpetada R. L. (pankrotis; isikukood XXX) suhtes algatatud võlgniku kohustustest
vabastamise menetlus.
7. Jätta menetluskulud R. L. i (pankrotis) kanda.
8. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule ning jõustumisel punkt 5 osas täitmiseks Riigi
Tugiteenuste Keskusele (e-post info@rtk.ee).
9. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku suhtes algatatud kohustustest
vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
10. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas võib määruse
peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva
jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas
menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite.
2/4
MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT
1. Tartu Maakohtu 10.02.2023 määrusega kuulutati välja R. L. i (pankrotis) pankrot ja
algatati kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihalduriks nimetati Küllike Mitt.
2. Võlgnik võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 03.03.2023 ei osalenud. Haldur andis
üldkoosolekul kohtule ülevaate pankrotivarast ja teadaolevate võlausaldajate nõuetest,
samuti pankrotimenetluse prognoositavatest kuludest.
3. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et Tartu Maakohtu 10.03.2023 määrusega on
rahuldatud Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne, tühistatud R. L. i suhtes
tingimisi vangistuse kohaldamine ja pööratud täitmisele Harju Maakohtu 11.01.2022
otsusega kriminaalasjas nr XXX karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, so üks
aasta seitse kuud ja 22 päeva vangistust. Rahvastikuregistri andmetel viibib võlgnik
kinnipidamisasutuses kuni 31.10.2024.
4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 158 lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama,
kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike
väljamaksete tegemiseks.
03.03.2023 toimunud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul andis haldur kohtule ülevaate
pankrotivarast ja esitas halduri ettekande. Nii ülevaate kui ettekande kohaselt ei jätku
pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete
tegemiseks. Pärast pankroti väljakuulutamist ei ole võlgnik tööle asunud. Tema
sissetulekuks on üksnes töövõimetoetus 16,33 eurot kalendripäevas, so maksimaalselt
506,23 eurot kuus. Kuivõrd võlgnikul on kahe alaealise lapse ülalpidamise kohustus, ei ole
töövõimetoetusest võimalik kinnipidamisi üldse teha.
5. PankrS § 158 lg 4 näeb ette, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri
ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku
massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
PankrS § 158 lg 6 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lg 4 alusel, kui
võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks
deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab
maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
Kohus avaldas 21.03.2023 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et
võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus R. L. i (pankrotis) pankrotimenetluse
raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiidina 960 eurot hiljemalt 11.04.2023.
Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina
maksnud.
Füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse eesmärk on PankrS § 2 kohaselt vabaneda
pankrotimenetluse kaudu oma kohustustest pankrotiseadusega ettenähtud korras. Kohus
leiab, et võlgniku varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks
vajalike väljamaksete tegemiseks ning nende kulude katteks ei ole võlgnik ise ega ka keegi
kolmandatest isikutest määratud summat deposiidina maksnud. Kohtu hinnangul ei täidaks
võlgniku pankrotimenetluse jätkamine antud juhul füüsilise isiku PankrS §-s 2 sätestatud
eesmärki, sest võlgnik on oma tegevusega näidanud huvi puudumist menetluse läbiviimise
vastu. Võlgnik selgitas 31.01.2023 ärakuulamisel, et vabanes 26.10.2022 ning on
omandanud tõstuki ja ekskavaatori juhtimise õiguse ning läheb 06.02.2023 keevitajate
koolitusele, et asuda tööle ja toetada oma peret. Pärast pankroti väljakuulutamist võlgnik
tööle ei asunud, vaid rikkus katseajal temale ettenähtud kontrollnõudeid, nii alkoholi kui
narkootikumide tarvitamise keeldu, samuti elektroonilise järelevalve kohustust, mistõttu
kohus tühistas 10.03.2023 määrusega võlgniku suhtes tingimisi vangistuse kohaldamise ja
pööras täitmisele Harju Maakohtu 11.01.2022 otsusega kriminaalasjas nr XXX karistusena
mõistetud karistuse ärakandmata osa, so üks aasta seitse kuud ja 22 päeva vangistust. Seega
on võlgnikul käesolevalt välistatud kohustustest vabastamise menetluse kestel võetud
3/4
kohustuste täitmine, eeskätt tegelemine mõistlikult tulutoova tegevusega, et rahuldada oma
sissetulekust võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kui isik rikub kohustustest
vabastamise menetluses võlgnikul lasuvaid kohustusi, siis pankrotimenetluse ja kohustustest
vabastamise menetluse eesmärke silmas pidades on viidatud menetluste edasine jätkamine
otstarbetu ning R. L. i (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb PankrS § 158 lg 4 alusel lõpetada
raugemise tõttu. Samuti tuleb lõpetada kohustustest vabastamise menetlus füüsilise isiku
maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 49 lg 8 alusel, kuna võlgnik on enne kolme aasta
möödumist rikkunud FiMS §-s 47 nimetatud tulu teenimise kohustust ja kahjustanud sellega
võlausaldajate huve.
Kohtu arvates puudub võlgnikul motiveeritud tahe kohustustest vabastamise menetluse
läbimiseks ja eluline vajadus kohustustest vabanemiseks. FiMS § 50 lg 2 sätestab, et
võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju
hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Usaldusisiku
23.12.2022 aruandest nähtuvalt on võlgnikku korduvalt karistatud. Samuti on võlgnikult
mõistetud välja elatis tema alaealiste laste ülalpidamiseks. Seega on võlgniku maksejõuetuse
tekkimise olulisimaks põhjuseks õigusvastane käitumine ning suutmatus tasuda seetõttu
elatist (nõue 2336 eurot), kuritegudega tekitatud kahju (nõue 155,70 eurot), toimepandud
süütegude menetlemisega tekkinud menetluskulusid (nõue 2053,04 eurot), trahvinõudeid
(112 eurot) ja kohtutäiturite nõudeid (4384,92 eurot). Järelikult on võlgnik ise oma
käitumisega tekitanud olukorra, kus tal on tekkinud kohustused kriminaalmenetluse kulude
ja elatise tasumise kohustuste näol. Kohus selgitab, et kinnipidamisasutuses viibimise vältel
on võlgnikul võimalik oma menetluskulude kohustust vähendada vastavalt vangistusseaduse
(VangS) §-s 44 sätestatule pankrotimenetluseta ja FiMS § 50 lg 2 järgi ei vabaneks võlgnik
nii või teisiti elatise maksmise kohustusest ega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju
hüvitamise kohustusest. Võlgniku muud nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse
(TsÜS) järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta.
6. Vastavalt PankrS § 165 lg-le 3 tuleb Küllike Mitt vabastada R. L. i (pankrotis)
pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest.
7. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo
pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 113 järgi võib haldur füüsilise
isiku pankrotimenetluses taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui
kolmekordne töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr
(2023. aastal 2175 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur
soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu
ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. PankrS § 65
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgnikul
ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS
§ 23 lg-te 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult,
kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri
tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg-s 2
sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
Pankrotihaldur taotleb tasu määramist PankrS § 65 lg 113 alusel toimingutasuna. 27.02.2023
koostatud halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsiooni kohaselt kulub füüsilise
isiku pankrotimenetluse läbiviimiseks üldjuhul 14 kuni 18 tasustatavat töötundi, mis riigi
vahenditest tasu maksmise puhul (66 eurot tund) teeb tasu suuruseks 924 kuni 1188 eurot.
Haldur taotleb käesolevas tsiviilasjas pankrotihalduri tasu toimingutasuna summas
800 eurot, millele lisandub käibemaks 160 eurot, kokku 960 eurot. Arvestades
pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus
põhjendatuks määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 400 eurot, millele lisandub käibemaks
80 eurot, kokku seega 480 eurot. Kohus arvestab siinjuures, et käesolevaks ajaks ei ole kogu
4/4
pankrotimenetlust läbi viidud, kuid haldur on pärast pankroti väljakuulutamist teinud
märkimisväärselt toiminguid, sh valmistanud ette võlausaldajate esimese üldkoosoleku,
koostanud võlgniku vara- ja võlanimekirja, halduri ettekande võlausaldajate esimesel
üldkoosolekul, halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsiooni ning võlausaldajate
esimese üldkoosoleku protokolli. Eelduslikult on haldur pidanud tegelema ka võlausaldajate
nõuetega tulenevalt PankrS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtajast. Kohtu hinnangul tuleb
võlgnikule anda temal rahaliste vahendite puudumise tõttu hüvitamiskohustuseta
menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 480 eurot,
sealhulgas käibemaks 80 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb PankrS § 65 lg 1 alusel tasu
välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
8. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus muud menetluskulud võlgniku kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik