2-22-17853/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 15.05.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-17853

Kohtuasi

X avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks

täiteasjas nr 022/2018/6753

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.02.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Suido Västra

Puudutatud isik (sissenõudja): Swedbank AS (registrikood

10060701), esindaja KR

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta tsiviilasja materjalide juurde võtmata X määruskaebemenetluses esitatud

tõend (13.03.2009 võlausaldajate üldkoosoleku protokoll).

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 13.02.2023 määrus muutmata.

4. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta avaldaja X kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-22-17853

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 28.11.2022 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse aegumisega

lõpetamiseks täiteasjas nr 022/2018/6753.

2. Avalduse kohaselt esitas avaldaja 21.11.2022 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse

nr 022/2018/6753 lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, sest 10 aastat võlgniku

pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest möödus 09.11.2022 ja nimetatud määrus

on pankrotiseaduse (PankrS) § 168 järgi täitedokument puudutatud isiku nõude osas alates

10.11.2012. Seadus ei anna sissenõudjale õigust allutada pankrotivõlgnikku sundtäitmisele 10

aastast pikemaks perioodiks ja seda ka juhul, kui kohustustest vabastamise menetlusetapp on

pankrotivõlgniku jaoks lõppenud edutult.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Swedbank AS (puudutatud isik, sissenõudja) palus jätta avalduse rahuldamata. Avaldaja

vastu suunatud nõue ei ole aegunud. Puudutatud isik esitas kohtutäiturile täitmisavalduse

esmakordselt 01.11.2018. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas

uuesti seega 01.11.2018 ning aeguks sellest lähtuvalt alles 01.11.2028. Sissenõudja nõude

täitmine aegunud ei ole ja seda ei muuda asjaolu, et avaldaja suhtes toimus kohustustest

vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpetamise määrus on samasugune täitedokument

nagu iga teine täitedokument, mille aegumise katkestab selle esmakordselt täitmiseks

esitamine, mis antud juhul toimus 01.11.2018. Avaldaja on jäetud täitmata kohustustest

vabastamata, mis tähendab, et ta on menetluse jooksul oma kohustusi süüliselt rikkunud ning

võlausaldajate, sh sissenõudja huve kahjustanud. Sellises olukorras oleks kohustustest

vabastamise menetluse ja täitemenetluse võrdsustamine võlausaldajate õiguste mitmekordne

kahjustamine, mis ei saaks olla mingil juhul põhjendatud. Puudub igasugune põhjus kohelda

erinevalt nn tavapärast täitedokumenti ja pankrotimenetluse lõppmäärust kui täitedokumenti.

Eriti põhjendamatu on see nõuete osas, mille suhtes ei ole võlausaldajal enne pankrotimenetlust

olemas täitedokumenti. Kohustustest vabastamise menetluse kestvuse ajal ei saanud

sissenõudja täitemenetlust läbi viia ja selle menetluse raames puudutatud isikule ühtegi

väljamakset ei teostatud. Küll aga on laekumisi toimunud täitemenetluses, mis omakorda

kinnitab, et kohustustest vabastamise menetlust ei saa võrdsustada täitemenetlusega.

4. Kohtutäitur Elin Vilippus selgitas, et täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu

29.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-07-21937 ja puudutatud isiku 01.11.2018 täitmisavaldus.

Harju

Maakohtu

29.06.2012

määrusega

tsiviilasjas

2-07-21937

lõpetati

avaldaja

pankrotimenetlus. Harju Maakohtu 17.01.2018 määrusega tsiviilasjas 2-07-21937 lõpetati

avaldaja kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti avaldajat vabastamast tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastav määrus jõustus 23.10.2018.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohtu 13.02.2023 määrusega jäeti avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda. Maakohus märkis, et puudutatud isikul rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus:

2-22-17853

-

tsiviilasjas nr 2-07-21937 on 02.07.2008 kuulutatud välja avaldaja pankrot 02.07.2008

kell 16.00 (kohtulahend on jõustunud 05.08.2008);

-

29.06.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-21937 on kinnitatud avaldaja

pankrotimenetluses

koostatud

lõpparuanne

ja

otsustatud

lõpetada

avaldaja

pankrotimenetlus (kohtumäärus on jõustunud 09.11.2012);

-

29.06.2012 kohtumääruse resolutsiooni p-s 5.12 märgiti, et pankrotimenetluses

tunnustati avaldaja nõuet 92 626,26 euro ulatuses. Selles ulatuses ei ole võlausaldaja

raha saanud;

-

29.06.2012 kohtumääruse resolutsiooni p-ga 6 algatati avaldaja suhtes füüsilisest isikust

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus;

-

Harju Maakohtu 17.01.2018 määrusega tsiviilasjas 2-07-21937 lõpetati avaldaja

kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti vabastamast avaldajat tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (kohtumäärus jõustus 23.10.2018).

7. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada

kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud

kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest

on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.

TsÜS § 157 lg 1 kohaselt jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust

täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat ja lg 2 kohaselt

käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab

kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude

sissenõutavaks muutumist. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt jõustunud kohtulahendiga tunnustatud

nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti

täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. TsÜS § 157 lg 3 kohaselt on

pankrotimenetluses

tunnustatud

nõude

täitmise

aegumistähtaeg

kümme

aastat

pankrotimenetluse lõppemisest arvates. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja

pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on

PankrS § 158 lg-s 4 või § 163 lg-s 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole

esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lg-le 1 või kui kohus on

§ 104 lg-s 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud.

8. Täiteasjas nr 022/2018/6753 on täitedokumendiks 29.06.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-

07-21937. Puudutatud isik esitas kohtutäiturile täitmisavalduse esmakordselt 01.11.2018.

Avaldaja ei ole pankrotimenetluses võlgnikuna puudutatud isiku nõudele PankrS § 104 lg 1

mõttes vastuväidet esitanud. Käesoleval juhul on seega puudutatud isiku nõude osas

täitedokumendiks 29.06.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-07-21937 ehk 09.11.2012

jõustunud kohtulahend TsÜS § 157 lg 3 tähenduses. Tegemist oli avaldaja pankrotimenetluse

lõpetamisega vastavalt PankrS §-le 163. Vastavalt PankrS §-le 168 on see kohtulahend

täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud

pankrotimenetluses rahuldamata ning vastavalt TsÜS § 157 lg-le 3 aeguks selline nõue kümne

aasta pärast pankrotimenetluse lõpetamisest.

9. Pankrotimenetluse lõpetamise määrus on samasugune täitedokument nagu iga teine

täitedokument, mille aegumise katkestab selle esmakordselt täitmiseks esitamine, mis antud

juhul toimus 01.11.2018. 29.06.2012 kohtumäärus, mis jõustus 09.11.2012, ei oleks saanud

TsÜS § 159 lg 1 mõttes aeguda enne 09.11.2022, kuid kuna see esitati täitmiseks 01.11.2018,

st igal juhul enne aegumist, ning täitmiseks esitamine katkestas aegumise, siis ei ole aegumise

avaldus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma

2-22-17853

02.06.2021 tsiviilasjas nr 2-21-1534 tehtud määruse p-s 33 kinnitanud, et võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamisel ja kohustustest vabastamata jätmisel katkestab

kohtulahendi täitmiseks esitamine võlausaldaja nõude aegumise ja see algab täitedokumendi

täitmiseks esitamisega uuesti.

10. Täitedokumendiks olevast 29.06.2012 kohtumäärusest tuleneva nõude täitmise aegumine

katkes ja algas uuesti seega 01.11.2018 ning aeguks sellest lähtuvalt mitte enne 01.11.2028.

Seetõttu ei ole käesoleval ajahetkel asjakohased avaldaja väited ja põhjendused selle kohta, et

võlgadest vabastamise menetlus (isegi siis, kui ta jäeti võlgadest vabastamata) ei peatanud või

katkestanud puudutatud isiku nõude aegumist. Puudutatud isiku 29.06.2012 kohtumäärusest

tulenev nõue ei saa aeguda enne 01.11.2028, mistõttu ei pea kohus vajalikuks neid avaldaja

seisukohti käesoleva vaidluse raames analüüsida. Kohustustest vabastamise menetlust ei saa

võrdsustada täitemenetlusega.

11. Seega ei ole täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegunud, kuivõrd ei ole möödunud

TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg. Eeltoodust tulenevalt ei saa täitedokumendist

tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidavat täitemenetlust TMS § 2231 lg 1 alusel

täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas lõpetada, mistõttu jääb avaldus rahuldamata.

12. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1). Kuivõrd puudutatud isik

menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ei esitanud, puudub

menetluskulude rahaline suurus, mida kindlaks määrata.

Määruskaebus

13. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Avaldaja esitas

koos määruskaebusega 13.03.2009 nõuete kaitsmise koosoleku protokolli.

14. Harju Maakohus kuulutas avaldaja pankroti välja 02.07.2008 ja sellest kuupäevast muutus

tagatislepingu alusel (Kiviaia tee 12 kinnistu) sundtäidetavaks puudutatud isiku nõue avaldaja

vastu. Nõude täitmise tähtaeg avaldaja vastu ei hakanud kulgema mitte 10.11.2012 ega alates

panga täitmisavalduse esitamisest 2018, vaid alates 14.03.2009 TsÜS § 158 lg 1 alusel, st alates

nõuete kaitsmise koosolekust avaldaja pankrotimenetluses, sest avaldaja panga nõudele

vastuväidet ei esitanud (PankrS § 104). Maakohus jättis TsÜS § 158 lg 1 alusetult kohaldamata

ega ole seda põhjendanud. Sõltumata sellest, et maakohus avaldaja viitega PankrS §-le 168 ei

nõustunud, on kaebuse lahendamisel oluline see, et pangal oli 02.07.2008 seisuga avaldaja vastu

tagatislepingust tulenev nõue, millele avaldaja vastuväiteid ei esitanud.

15. Enne 01.07.2023 alustatud füüsilise isiku pankrotimenetlus ei tähenda, et nõude täitmise

tähtaeg TsÜS § 159 lg 1 alusel saaks olla avaldaja suhtes kuni 2028. aastani. See ei saa olla ka

maksimaalselt kuni 09.11.2032, kui puudutatud isik oleks täitmisavalduse esitanud 09.11.2022,

st avaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisele järgneva 10-aastase tähtaja

viimasel päeval. Maakohtu 13.02.2023 määruse järgi kestaks avaldaja suhtes sundtäitmine 20

aastat, mille lubamatust seaduseelnõu autorid rõhutavad.

16. Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2021 määrusest tsiviilasjas nr 2-21-1534 järeldab avaldaja,

et alates 01.07.2022 jõustunud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 49 alusel oleks

avaldajal perspektiivi kohustustest vabanemiseks kolme aasta pärast, st 2026. aastal, kui

avaldaja käesoleval aastal esitaks võlgniku pankrotiavalduse uuesti. Avaldaja kaebuse

rahuldamiseks annab aluse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.06.2019 direktiiv (EL)

2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse

2-22-17853

keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe

suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (direktiiv

nr 2019/1023).

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

17. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

17.1. Käesoleval juhul on täitedokumendiks Harju Maakohtu 29.06.2012 kohtumäärus

tsiviilasjas nr 2-07-21937 vastavalt PankrS §-le 168. Võlausaldaja nõudele vastuväite

esitamatajätmine ei tekita täitedokumenti. Seega puudub selles menetlusstaadiumis võimalus

täitemenetluse algatamiseks, sest TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi

sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel ja seega ei saa enne kulgema hakata ka

täitedokumendi

aegumistähtaeg.

Täitedokument

tekib

pankrotimenetluse

lõppemisel

kohtumäärusena, milles kohus märgib, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud

nõude osa eest jäänud raha saamata (PankrS § 163 lg 4).

17.2. Ebaõige on avaldaja seisukoht, et panga nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates

14.03.2009, st alates nõuete kaitsmise koosolekust avaldaja pankrotimenetluses, sest avaldaja

panga nõudele vastuväidet ei esitanud. Nõuete kaitsmise koosoleku protokoll ei oma eeltoodust

tulenevalt asja lahendamisel mingit tähtsust ning tuleb esitajale tagastada ja jätta asja

lahendamisel arvesse võtmata.

17.3. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1

järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on

jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude

täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. Sissenõudja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse

esmakordselt 01.11.2018. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas

uuesti seega 01.11.2018 ning aeguks sellest lähtuvalt alles 01.11.2028.

17.4. Sissenõudja seisukohta toetab Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2021 määrus tsiviilasjas

nr 2-21-1534, milles on märgitud, et TsÜS § 157 lg 3 kohaselt on pankrotimenetluses

tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest

arvates. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt katkeb jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või

muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine ja algab uuesti täitedokumendi

esimest korda täitmiseks esitamisega. Eelnev tähendab, et võlausaldaja nõude aegumine on

täitedokumendi täitmiseks esitamisega uuesti alanud. Nimetatud määruses on ringkonnakohtus

ka märkinud, et võlausaldaja pöördumine kohtutäituri poole ei saanud PankrS §-s 174 sätestatud

sissenõude keelust tulenevalt kõne alla tulla enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamist ja kohustustest vabastamata jätmist. Sama keelu näeb ette FiMS § 48 lg 1. Ka

käesoleval juhul esines sama olukord, kus sissenõudja ei saanudki varasemalt täitemenetlust

algatada, sest avaldaja pankrotimenetlusele järgnes kohustustest vabastamise menetlus. Alles

kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmisel

tekkis sissenõudjal õigus ja võimalus täitemenetluse algatamise avalduse esitamiseks.

17.5. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda avaldaja seisukohaga, et maakohtu määruse järgi

kestaks avaldaja suhtes sundtäitmine 20 aastat. Asjaolu, et täitedokument eksisteerib, ei tähenda

automaatselt, et seda sundtäidetakse. Sundtäitmist saab viia läbi kohtutäitur sissenõudja

täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel. Seni kuni puudub täitedokument ja täitmisavaldust

esitatud ei ole, ei saa ka sundtäitmist toimuda.

2-22-17853

17.6. TsÜS § 158 ja § 159 puudutavad nõude aegumise katkemist erinevates olukordades, s.o

enne täidedokumendi tekkimist ja täitedokumendi puhul. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatu

avaldaja viide TsÜS § 158 lg-le 1. Maakohus ei pidanudki nimetatud sätet käesoleval juhul

kohaldama ega selle kohaldamata jätmist põhjendama, sest praegusel juhul on asjakohane TsÜS

§ 159, kuivõrd tegemist on täitedokumendi aegumise katkemise küsimusega.

18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657

lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul leidis

maakohus käesoleval juhul õigesti, et ei esine alust täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise

aegumise tõttu TMS § 2231 lg 1 järgi. Ringkonnakohus nõustub vastavas osas maakohtu

määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

20. Avaldaja leiab, et puudutatud isiku nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates

14.03.2009 TsÜS § 158 lg 1 alusel, st alates nõuete kaitsmise koosolekust avaldaja

pankrotimenetluses, sest avaldaja puudutatud isiku nõudele vastuväidet ei esitanud. Avaldaja

esitas seetõttu määruskaebemenetluses täiendava tõendi – 13.03.2009 võlausaldajate

üldkoosoleku protokolli. Ringkonnakohus avaldaja seisukohaga ei nõustu. TMS § 23 lg 1

kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel.

TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust

täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-

s 157 sätestatud tähtaeg. Täiteasjas nr 022/2018/6753 on täitedokumendiks tulenevalt PankrS

§-st 168 Harju Maakohtu 29.06.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-07-21937 (jõustunud

09.11.2012). Tunnustatud nõuete osas on PankrS § 168 järgi täitedokumendiks

pankrotimenetluse lõpetamise määrus (vt ka TrtRnKo 20.12.2022, 2-22-12649, p 10).

13.03.2009 võlausaldajate üldkoosoleku protokoll ei ole pankrotimenetlust lõpetav määrus ega

seega ka täitedokument. Arvestades eeltoodud põhjendusi ei ole asjakohased ka avaldaja viited

sellele, et maakohus on käesolevas asjas jätnud põhjendamatult TsÜS § 158 lg 1 kohaldamata.

21. Maakohus on käesoleva asja lahendamisel õigesti tuginenud TsÜS § 159 lg-le 1 ja § 157

lg-tele 1 ja 3 ning leidnud, et kuivõrd puudutatud isik esitas kohtutäiturile täitmisavalduse

esmakordselt 01.11.2018, siis täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja

algas uuesti 01.11.2018 ning aeguks sellest lähtuvalt alles 01.11.2028. Võlausaldaja nõude

aegumine on täitedokumendi täitmiseks esitamisega uuesti alanud (TlnRnKm 02.06.2021, 2-

21-1534, p 33).

22. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et käesoleval juhul kestaks sundtäitmine

20 aastat. Ringkonnakohus märgib, et täitmisavaldus on esitatud kohtutäiturile 01.11.2018.

Asja materjalidest nähtuvalt on 29.06.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-21937

kinnitatud avaldaja pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne ja otsustatud lõpetada avaldaja

pankrotimenetlus ning algatatud avaldaja suhtes füüsilisest isikust võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus. Harju Maakohtu 17.01.2018 määrusega tsiviilasjas 2-07-21937 lõpetati

avaldaja kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti vabastamast avaldajat tema

2-22-17853

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastav kohtumäärus jõustus 23.10.2018 ning

puudutatud isik esitas kohtutäiturile täitmisavalduse 01.11.2018.

23. Eeltoodu osas peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist. Kohustustest

vabastamise menetluse ajal kehtinud PankrS § 174 lg 1 sätestas, et võlgniku kohustustest

vabastamise

menetluse

kestel

ei

saa

pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas

need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. PankrS § 174 lg 1 järgne otsustus võlgadest vabastamise või vabastamata

jätmise kohta ja täitedokumendiks olev lõpparuande kinnitamise määrus koos rahuldamata

nõuete nimekirjaga on omavahel olemuslikult seotud otsustused. Rahuldamata nõudeid saab

hakata üldises korras täitemenetluses täitma alles siis, kui on jõustunud otsustus võlgadest

vabastamata jätmise kohta. Lõpparuande kinnitamise määruse täitmine on peatunud kuni

võlgadest vabastamise menetluse lõppemiseni (TsÜS § 160 lg 3). Seega ei saanud puudutatud

isik kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks pöörduda PankrS §-s 174 sätestatud

sissenõude keelust tulenevalt enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ja

kohustustest vabastamata jätmist (vt ka TrtRnKm 20.12.2022, 2-22-12649, p 10; TlnRnKm

02.06.2021, 2-21-1534, p 33). Kuivõrd määrus, millega keelduti avaldajat tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, jõustus 23.10.2018 ja puudutatud

isik esitas kohtutäiturile täitmisavalduse 01.11.2018, siis ei ole puudutatud isik ka

põhjendamatult viivitanud täitmisavalduse esitamisega.

24. Käesoleva asja lahendamisel ei ole asjasse puutuvad avaldaja viited, mis puudutavad

kohustustest vabastamise menetluse pikkust FiMS § 49 ja 20.06.2019 direktiivi nr 2019/1023

art 21 alusel. Asjas puudub vaidlus, et Harju Maakohtu 17.01.2018 määrusega (jõustunud

23.10.2018) tsiviilasjas nr 2-07-21937 lõpetati avaldaja kohustustest vabastamise menetlus ja

keelduti vabastamast avaldajat tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Seega on

avaldaja kohustusest vabastamata jätmine otsustatud enne FiMS (mis jõustus 01.07.2022) ja

20.06.2019 direktiivi nr 2019/1023 (mis jõustus kahekümnendal päeval pärast selle

avaldamist Euroopa Liidu Teatajas), jõustumist.

25. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

26. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja

lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus jätab asja

materjalide juurde võtmata avaldaja määruskaebemenetluses esitatud tõendi (13.03.2009

võlausaldajate üldkoosoleku protokoll), kuivõrd vastav tõend ei oma asja lahendamisel tähtsust.

Ringkonnakohus on eelnevalt käesoleva määruse p-s 20 selgitanud, et võlausaldajate

üldkoosoleku protokoll ei ole täitedokument ning et nõude aegumine ei hakanud kulgema alates

14.03.2009. Dokumenti ei ole selle elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada.

27. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda

(TsMS § 171 lg 1). Toimiku materjalidest nähtuvalt puudutatud isikul kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

28. Avaldaja on tasunud määruskaebuselt riigilõivu 15 eurot. Ringkonnakohus leiab, et

praegusel juhul oli määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba, mistõttu on avaldajal õigus

taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi enamtasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivuseaduse (RLS)

§ 22 lg 1 p 111 kohaselt ei võeta riigilõivu nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse

lõpetamise avalduse läbivaatamisel juhul, kui võlgnik on enne kohtule avalduse esitamist

2-22-17853

pöördunud avaldusega kohtutäituri poole TMS §-s 481 sätestatud korras täitemenetluse

lõpetamiseks ja kohtutäitur on jätnud täitemenetluse lõpetamata. Kuna avaldaja pöördus

praeguses asjas enne kohtule avalduse esitamist avaldusega kohtutäituri poole täitemenetluse

lõpetamiseks ja kohtutäitur jättis täitemenetluse lõpetamata, ei pidanud avaldaja maakohtule

avalduse esitamisel riigilõivu tasuma. RLS § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava

määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse

esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Seega on RLS § 22 lg 1 p-st 111 ja

§ 59 p-st 15 tulenevalt riigilõivuvaba ka sellises asjas määruskaebuse esitamine. TsMS § 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

29. TsMS § 696 lg 3 kohaselt võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse

peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole ette nähtud

teisiti.

30. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt