2-22-17853/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta tsiviilasja materjalide juurde võtmata X määruskaebemenetluses esitatud avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
Legislator headnote
AI generatedArt. 21 alusel; 2-22-17853/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kui menetlusosaline taotleb
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve
Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 15.05.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-17853
Kohtuasi
X avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks
täiteasjas nr 022/2018/6753
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.02.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline
esindaja Suido Västra
Puudutatud isik (sissenõudja): Swedbank AS (registrikood
10060701), esindaja KR
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta tsiviilasja materjalide juurde võtmata X määruskaebemenetluses esitatud
tõend (13.03.2009 võlausaldajate üldkoosoleku protokoll).
2. Jätta määruskaebus rahuldamata.
3. Jätta Harju Maakohtu 13.02.2023 määrus muutmata.
4. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta avaldaja X kanda.
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele
esitada ka määruskaebus.
2-22-17853
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1. X (avaldaja) esitas 28.11.2022 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse aegumisega
lõpetamiseks täiteasjas nr 022/2018/6753.
2. Avalduse kohaselt esitas avaldaja 21.11.2022 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse
nr 022/2018/6753 lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, sest 10 aastat võlgniku
pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest möödus 09.11.2022 ja nimetatud määrus
on pankrotiseaduse (PankrS) § 168 järgi täitedokument puudutatud isiku nõude osas alates
10.11.2012. Seadus ei anna sissenõudjale õigust allutada pankrotivõlgnikku sundtäitmisele 10
aastast pikemaks perioodiks ja seda ka juhul, kui kohustustest vabastamise menetlusetapp on
pankrotivõlgniku jaoks lõppenud edutult.
Puudutatud isikute seisukohad
3. Swedbank AS (puudutatud isik, sissenõudja) palus jätta avalduse rahuldamata. Avaldaja
vastu suunatud nõue ei ole aegunud. Puudutatud isik esitas kohtutäiturile täitmisavalduse
esmakordselt 01.11.2018. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas
uuesti seega 01.11.2018 ning aeguks sellest lähtuvalt alles 01.11.2028. Sissenõudja nõude
täitmine aegunud ei ole ja seda ei muuda asjaolu, et avaldaja suhtes toimus kohustustest
vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpetamise määrus on samasugune täitedokument
nagu iga teine täitedokument, mille aegumise katkestab selle esmakordselt täitmiseks
esitamine, mis antud juhul toimus 01.11.2018. Avaldaja on jäetud täitmata kohustustest
vabastamata, mis tähendab, et ta on menetluse jooksul oma kohustusi süüliselt rikkunud ning
võlausaldajate, sh sissenõudja huve kahjustanud. Sellises olukorras oleks kohustustest
vabastamise menetluse ja täitemenetluse võrdsustamine võlausaldajate õiguste mitmekordne
kahjustamine, mis ei saaks olla mingil juhul põhjendatud. Puudub igasugune põhjus kohelda
erinevalt nn tavapärast täitedokumenti ja pankrotimenetluse lõppmäärust kui täitedokumenti.
Eriti põhjendamatu on see nõuete osas, mille suhtes ei ole võlausaldajal enne pankrotimenetlust
olemas täitedokumenti. Kohustustest vabastamise menetluse kestvuse ajal ei saanud
sissenõudja täitemenetlust läbi viia ja selle menetluse raames puudutatud isikule ühtegi
väljamakset ei teostatud. Küll aga on laekumisi toimunud täitemenetluses, mis omakorda
kinnitab, et kohustustest vabastamise menetlust ei saa võrdsustada täitemenetlusega.
4. Kohtutäitur Elin Vilippus selgitas, et täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu
29.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 2-07-21937 ja puudutatud isiku 01.11.2018 täitmisavaldus.
Harju
Maakohtu
29.06.2012
määrusega
tsiviilasjas
2-07-21937
lõpetati
avaldaja
pankrotimenetlus. Harju Maakohtu 17.01.2018 määrusega tsiviilasjas 2-07-21937 lõpetati
avaldaja kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti avaldajat vabastamast tema
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastav määrus jõustus 23.10.2018.
Maakohtu määrus ja põhjendused
5. Harju Maakohtu 13.02.2023 määrusega jäeti avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja
kanda. Maakohus märkis, et puudutatud isikul rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud
puuduvad.
6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus:
2-22-17853
-
tsiviilasjas nr 2-07-21937 on 02.07.2008 kuulutatud välja avaldaja pankrot 02.07.2008
kell 16.00 (kohtulahend on jõustunud 05.08.2008);
-
29.06.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-21937 on kinnitatud avaldaja
pankrotimenetluses
koostatud
lõpparuanne
ja
otsustatud
lõpetada
avaldaja
pankrotimenetlus (kohtumäärus on jõustunud 09.11.2012);
-
29.06.2012 kohtumääruse resolutsiooni p-s 5.12 märgiti, et pankrotimenetluses
tunnustati avaldaja nõuet 92 626,26 euro ulatuses. Selles ulatuses ei ole võlausaldaja
raha saanud;
-
29.06.2012 kohtumääruse resolutsiooni p-ga 6 algatati avaldaja suhtes füüsilisest isikust
võlgniku kohustustest vabastamise menetlus;
-
Harju Maakohtu 17.01.2018 määrusega tsiviilasjas 2-07-21937 lõpetati avaldaja
kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti vabastamast avaldajat tema
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (kohtumäärus jõustus 23.10.2018).
7. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada
kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud
kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest
on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.
TsÜS § 157 lg 1 kohaselt jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust
täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat ja lg 2 kohaselt
käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab
kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude
sissenõutavaks muutumist. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt jõustunud kohtulahendiga tunnustatud
nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti
täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. TsÜS § 157 lg 3 kohaselt on
pankrotimenetluses
tunnustatud
nõude
täitmise
aegumistähtaeg
kümme
aastat
pankrotimenetluse lõppemisest arvates. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja
pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on
PankrS § 158 lg-s 4 või § 163 lg-s 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole
esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lg-le 1 või kui kohus on
§ 104 lg-s 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud.
8. Täiteasjas nr 022/2018/6753 on täitedokumendiks 29.06.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-
07-21937. Puudutatud isik esitas kohtutäiturile täitmisavalduse esmakordselt 01.11.2018.
Avaldaja ei ole pankrotimenetluses võlgnikuna puudutatud isiku nõudele PankrS § 104 lg 1
mõttes vastuväidet esitanud. Käesoleval juhul on seega puudutatud isiku nõude osas
täitedokumendiks 29.06.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-07-21937 ehk 09.11.2012
jõustunud kohtulahend TsÜS § 157 lg 3 tähenduses. Tegemist oli avaldaja pankrotimenetluse
lõpetamisega vastavalt PankrS §-le 163. Vastavalt PankrS §-le 168 on see kohtulahend
täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud
pankrotimenetluses rahuldamata ning vastavalt TsÜS § 157 lg-le 3 aeguks selline nõue kümne
aasta pärast pankrotimenetluse lõpetamisest.
9. Pankrotimenetluse lõpetamise määrus on samasugune täitedokument nagu iga teine
täitedokument, mille aegumise katkestab selle esmakordselt täitmiseks esitamine, mis antud
juhul toimus 01.11.2018. 29.06.2012 kohtumäärus, mis jõustus 09.11.2012, ei oleks saanud
TsÜS § 159 lg 1 mõttes aeguda enne 09.11.2022, kuid kuna see esitati täitmiseks 01.11.2018,
st igal juhul enne aegumist, ning täitmiseks esitamine katkestas aegumise, siis ei ole aegumise
avaldus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma
2-22-17853
02.06.2021 tsiviilasjas nr 2-21-1534 tehtud määruse p-s 33 kinnitanud, et võlgniku kohustustest
vabastamise menetluse lõpetamisel ja kohustustest vabastamata jätmisel katkestab
kohtulahendi täitmiseks esitamine võlausaldaja nõude aegumise ja see algab täitedokumendi
täitmiseks esitamisega uuesti.
10. Täitedokumendiks olevast 29.06.2012 kohtumäärusest tuleneva nõude täitmise aegumine
katkes ja algas uuesti seega 01.11.2018 ning aeguks sellest lähtuvalt mitte enne 01.11.2028.
Seetõttu ei ole käesoleval ajahetkel asjakohased avaldaja väited ja põhjendused selle kohta, et
võlgadest vabastamise menetlus (isegi siis, kui ta jäeti võlgadest vabastamata) ei peatanud või
katkestanud puudutatud isiku nõude aegumist. Puudutatud isiku 29.06.2012 kohtumäärusest
tulenev nõue ei saa aeguda enne 01.11.2028, mistõttu ei pea kohus vajalikuks neid avaldaja
seisukohti käesoleva vaidluse raames analüüsida. Kohustustest vabastamise menetlust ei saa
võrdsustada täitemenetlusega.
11. Seega ei ole täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegunud, kuivõrd ei ole möödunud
TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg. Eeltoodust tulenevalt ei saa täitedokumendist
tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidavat täitemenetlust TMS § 2231 lg 1 alusel
täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas lõpetada, mistõttu jääb avaldus rahuldamata.
12. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1). Kuivõrd puudutatud isik
menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ei esitanud, puudub
menetluskulude rahaline suurus, mida kindlaks määrata.
Määruskaebus
13. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Avaldaja esitas
koos määruskaebusega 13.03.2009 nõuete kaitsmise koosoleku protokolli.
14. Harju Maakohus kuulutas avaldaja pankroti välja 02.07.2008 ja sellest kuupäevast muutus
tagatislepingu alusel (Kiviaia tee 12 kinnistu) sundtäidetavaks puudutatud isiku nõue avaldaja
vastu. Nõude täitmise tähtaeg avaldaja vastu ei hakanud kulgema mitte 10.11.2012 ega alates
panga täitmisavalduse esitamisest 2018, vaid alates 14.03.2009 TsÜS § 158 lg 1 alusel, st alates
nõuete kaitsmise koosolekust avaldaja pankrotimenetluses, sest avaldaja panga nõudele
vastuväidet ei esitanud (PankrS § 104). Maakohus jättis TsÜS § 158 lg 1 alusetult kohaldamata
ega ole seda põhjendanud. Sõltumata sellest, et maakohus avaldaja viitega PankrS §-le 168 ei
nõustunud, on kaebuse lahendamisel oluline see, et pangal oli 02.07.2008 seisuga avaldaja vastu
tagatislepingust tulenev nõue, millele avaldaja vastuväiteid ei esitanud.
15. Enne 01.07.2023 alustatud füüsilise isiku pankrotimenetlus ei tähenda, et nõude täitmise
tähtaeg TsÜS § 159 lg 1 alusel saaks olla avaldaja suhtes kuni 2028. aastani. See ei saa olla ka
maksimaalselt kuni 09.11.2032, kui puudutatud isik oleks täitmisavalduse esitanud 09.11.2022,
st avaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisele järgneva 10-aastase tähtaja
viimasel päeval. Maakohtu 13.02.2023 määruse järgi kestaks avaldaja suhtes sundtäitmine 20
aastat, mille lubamatust seaduseelnõu autorid rõhutavad.
16. Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2021 määrusest tsiviilasjas nr 2-21-1534 järeldab avaldaja,
et alates 01.07.2022 jõustunud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 49 alusel oleks
avaldajal perspektiivi kohustustest vabanemiseks kolme aasta pärast, st 2026. aastal, kui
avaldaja käesoleval aastal esitaks võlgniku pankrotiavalduse uuesti. Avaldaja kaebuse
rahuldamiseks annab aluse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20.06.2019 direktiiv (EL)
2019/1023, mis käsitleb ennetava saneerimise raamistikke, võlgadest vabastamist ja äritegevuse
2-22-17853
keeldu ning saneerimis-, maksejõuetus- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhususe
suurendamise meetmeid, ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 (direktiiv
nr 2019/1023).
Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
17. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
17.1. Käesoleval juhul on täitedokumendiks Harju Maakohtu 29.06.2012 kohtumäärus
tsiviilasjas nr 2-07-21937 vastavalt PankrS §-le 168. Võlausaldaja nõudele vastuväite
esitamatajätmine ei tekita täitedokumenti. Seega puudub selles menetlusstaadiumis võimalus
täitemenetluse algatamiseks, sest TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi
sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel ja seega ei saa enne kulgema hakata ka
täitedokumendi
aegumistähtaeg.
Täitedokument
tekib
pankrotimenetluse
lõppemisel
kohtumäärusena, milles kohus märgib, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud
nõude osa eest jäänud raha saamata (PankrS § 163 lg 4).
17.2. Ebaõige on avaldaja seisukoht, et panga nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates
14.03.2009, st alates nõuete kaitsmise koosolekust avaldaja pankrotimenetluses, sest avaldaja
panga nõudele vastuväidet ei esitanud. Nõuete kaitsmise koosoleku protokoll ei oma eeltoodust
tulenevalt asja lahendamisel mingit tähtsust ning tuleb esitajale tagastada ja jätta asja
lahendamisel arvesse võtmata.
17.3. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1
järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on
jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude
täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. Sissenõudja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse
esmakordselt 01.11.2018. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas
uuesti seega 01.11.2018 ning aeguks sellest lähtuvalt alles 01.11.2028.
17.4. Sissenõudja seisukohta toetab Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2021 määrus tsiviilasjas
nr 2-21-1534, milles on märgitud, et TsÜS § 157 lg 3 kohaselt on pankrotimenetluses
tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest
arvates. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt katkeb jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või
muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine ja algab uuesti täitedokumendi
esimest korda täitmiseks esitamisega. Eelnev tähendab, et võlausaldaja nõude aegumine on
täitedokumendi täitmiseks esitamisega uuesti alanud. Nimetatud määruses on ringkonnakohtus
ka märkinud, et võlausaldaja pöördumine kohtutäituri poole ei saanud PankrS §-s 174 sätestatud
sissenõude keelust tulenevalt kõne alla tulla enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
lõpetamist ja kohustustest vabastamata jätmist. Sama keelu näeb ette FiMS § 48 lg 1. Ka
käesoleval juhul esines sama olukord, kus sissenõudja ei saanudki varasemalt täitemenetlust
algatada, sest avaldaja pankrotimenetlusele järgnes kohustustest vabastamise menetlus. Alles
kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmisel
tekkis sissenõudjal õigus ja võimalus täitemenetluse algatamise avalduse esitamiseks.
17.5. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda avaldaja seisukohaga, et maakohtu määruse järgi
kestaks avaldaja suhtes sundtäitmine 20 aastat. Asjaolu, et täitedokument eksisteerib, ei tähenda
automaatselt, et seda sundtäidetakse. Sundtäitmist saab viia läbi kohtutäitur sissenõudja
täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel. Seni kuni puudub täitedokument ja täitmisavaldust
esitatud ei ole, ei saa ka sundtäitmist toimuda.
2-22-17853
17.6. TsÜS § 158 ja § 159 puudutavad nõude aegumise katkemist erinevates olukordades, s.o
enne täidedokumendi tekkimist ja täitedokumendi puhul. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatu
avaldaja viide TsÜS § 158 lg-le 1. Maakohus ei pidanudki nimetatud sätet käesoleval juhul
kohaldama ega selle kohaldamata jätmist põhjendama, sest praegusel juhul on asjakohane TsÜS
§ 159, kuivõrd tegemist on täitedokumendi aegumise katkemise küsimusega.
18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning
määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657
lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul leidis
maakohus käesoleval juhul õigesti, et ei esine alust täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise
aegumise tõttu TMS § 2231 lg 1 järgi. Ringkonnakohus nõustub vastavas osas maakohtu
määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks
määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
20. Avaldaja leiab, et puudutatud isiku nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates
14.03.2009 TsÜS § 158 lg 1 alusel, st alates nõuete kaitsmise koosolekust avaldaja
pankrotimenetluses, sest avaldaja puudutatud isiku nõudele vastuväidet ei esitanud. Avaldaja
esitas seetõttu määruskaebemenetluses täiendava tõendi – 13.03.2009 võlausaldajate
üldkoosoleku protokolli. Ringkonnakohus avaldaja seisukohaga ei nõustu. TMS § 23 lg 1
kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel.
TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse
lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust
täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-
s 157 sätestatud tähtaeg. Täiteasjas nr 022/2018/6753 on täitedokumendiks tulenevalt PankrS
§-st 168 Harju Maakohtu 29.06.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-07-21937 (jõustunud
09.11.2012). Tunnustatud nõuete osas on PankrS § 168 järgi täitedokumendiks
pankrotimenetluse lõpetamise määrus (vt ka TrtRnKo 20.12.2022, 2-22-12649, p 10).
13.03.2009 võlausaldajate üldkoosoleku protokoll ei ole pankrotimenetlust lõpetav määrus ega
seega ka täitedokument. Arvestades eeltoodud põhjendusi ei ole asjakohased ka avaldaja viited
sellele, et maakohus on käesolevas asjas jätnud põhjendamatult TsÜS § 158 lg 1 kohaldamata.
21. Maakohus on käesoleva asja lahendamisel õigesti tuginenud TsÜS § 159 lg-le 1 ja § 157
lg-tele 1 ja 3 ning leidnud, et kuivõrd puudutatud isik esitas kohtutäiturile täitmisavalduse
esmakordselt 01.11.2018, siis täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja
algas uuesti 01.11.2018 ning aeguks sellest lähtuvalt alles 01.11.2028. Võlausaldaja nõude
aegumine on täitedokumendi täitmiseks esitamisega uuesti alanud (TlnRnKm 02.06.2021, 2-
21-1534, p 33).
22. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et käesoleval juhul kestaks sundtäitmine
20 aastat. Ringkonnakohus märgib, et täitmisavaldus on esitatud kohtutäiturile 01.11.2018.
Asja materjalidest nähtuvalt on 29.06.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-21937
kinnitatud avaldaja pankrotimenetluses koostatud lõpparuanne ja otsustatud lõpetada avaldaja
pankrotimenetlus ning algatatud avaldaja suhtes füüsilisest isikust võlgniku kohustustest
vabastamise menetlus. Harju Maakohtu 17.01.2018 määrusega tsiviilasjas 2-07-21937 lõpetati
avaldaja kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti vabastamast avaldajat tema
2-22-17853
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastav kohtumäärus jõustus 23.10.2018 ning
puudutatud isik esitas kohtutäiturile täitmisavalduse 01.11.2018.
23. Eeltoodu osas peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist. Kohustustest
vabastamise menetluse ajal kehtinud PankrS § 174 lg 1 sätestas, et võlgniku kohustustest
vabastamise
menetluse
kestel
ei
saa
pankrotivõlausaldajad,
sealhulgas
need
pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet
võlgniku varale. PankrS § 174 lg 1 järgne otsustus võlgadest vabastamise või vabastamata
jätmise kohta ja täitedokumendiks olev lõpparuande kinnitamise määrus koos rahuldamata
nõuete nimekirjaga on omavahel olemuslikult seotud otsustused. Rahuldamata nõudeid saab
hakata üldises korras täitemenetluses täitma alles siis, kui on jõustunud otsustus võlgadest
vabastamata jätmise kohta. Lõpparuande kinnitamise määruse täitmine on peatunud kuni
võlgadest vabastamise menetluse lõppemiseni (TsÜS § 160 lg 3). Seega ei saanud puudutatud
isik kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks pöörduda PankrS §-s 174 sätestatud
sissenõude keelust tulenevalt enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ja
kohustustest vabastamata jätmist (vt ka TrtRnKm 20.12.2022, 2-22-12649, p 10; TlnRnKm
02.06.2021, 2-21-1534, p 33). Kuivõrd määrus, millega keelduti avaldajat tema
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, jõustus 23.10.2018 ja puudutatud
isik esitas kohtutäiturile täitmisavalduse 01.11.2018, siis ei ole puudutatud isik ka
põhjendamatult viivitanud täitmisavalduse esitamisega.
24. Käesoleva asja lahendamisel ei ole asjasse puutuvad avaldaja viited, mis puudutavad
kohustustest vabastamise menetluse pikkust FiMS § 49 ja 20.06.2019 direktiivi nr 2019/1023
art 21 alusel. Asjas puudub vaidlus, et Harju Maakohtu 17.01.2018 määrusega (jõustunud
23.10.2018) tsiviilasjas nr 2-07-21937 lõpetati avaldaja kohustustest vabastamise menetlus ja
keelduti vabastamast avaldajat tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Seega on
avaldaja kohustusest vabastamata jätmine otsustatud enne FiMS (mis jõustus 01.07.2022) ja
20.06.2019 direktiivi nr 2019/1023 (mis jõustus kahekümnendal päeval pärast selle
avaldamist Euroopa Liidu Teatajas), jõustumist.
25. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja
määruskaebuse rahuldamata.
26. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja
tõendeid. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja
lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus jätab asja
materjalide juurde võtmata avaldaja määruskaebemenetluses esitatud tõendi (13.03.2009
võlausaldajate üldkoosoleku protokoll), kuivõrd vastav tõend ei oma asja lahendamisel tähtsust.
Ringkonnakohus on eelnevalt käesoleva määruse p-s 20 selgitanud, et võlausaldajate
üldkoosoleku protokoll ei ole täitedokument ning et nõude aegumine ei hakanud kulgema alates
14.03.2009. Dokumenti ei ole selle elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada.
27. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda
(TsMS § 171 lg 1). Toimiku materjalidest nähtuvalt puudutatud isikul kindlaksmääratavad
menetluskulud puuduvad.
28. Avaldaja on tasunud määruskaebuselt riigilõivu 15 eurot. Ringkonnakohus leiab, et
praegusel juhul oli määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba, mistõttu on avaldajal õigus
taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi enamtasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivuseaduse (RLS)
§ 22 lg 1 p 111 kohaselt ei võeta riigilõivu nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse
lõpetamise avalduse läbivaatamisel juhul, kui võlgnik on enne kohtule avalduse esitamist
2-22-17853
pöördunud avaldusega kohtutäituri poole TMS §-s 481 sätestatud korras täitemenetluse
lõpetamiseks ja kohtutäitur on jätnud täitemenetluse lõpetamata. Kuna avaldaja pöördus
praeguses asjas enne kohtule avalduse esitamist avaldusega kohtutäituri poole täitemenetluse
lõpetamiseks ja kohtutäitur jättis täitemenetluse lõpetamata, ei pidanud avaldaja maakohtule
avalduse esitamisel riigilõivu tasuma. RLS § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava
määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse
esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Seega on RLS § 22 lg 1 p-st 111 ja
§ 59 p-st 15 tulenevalt riigilõivuvaba ka sellises asjas määruskaebuse esitamine. TsMS § 150
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle
menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
29. TsMS § 696 lg 3 kohaselt võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse
peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada
määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole ette nähtud
teisiti.
30. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 kohaselt vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt