2-22-146294/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2023, Rapla Tsiviilasja number 2-22-146294 Tsiviilasi PARKIT OÜ hagi M C H vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 47,52 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja PARKIT OÜ (registrikood 12135716), seaduslik esindaja Jelena Berežnaja Kostja M C H (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista M C H (H, isikukood xxx) PARKIT OÜ kasuks välja põhivõlg 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 8,72 eurot ja sissenõudmiskulud 1 euro.

3. Mõista M C H PARKIT OÜ kasuks välja edasiulatuv viivis põhinõudelt (35 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest (20. jaanuar 2023) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

4. Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista M C H PARKIT OÜ kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskuluna 100 eurot (hagilt kokku tasutud riigilõiv).

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

7. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

2(4) otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

1. PARKIT OÜ (avaldaja, hageja) esitas 30. novembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M C H (võlgnik, kostja) 46 euro saamiseks. Kohus tegi 2. detsembril 2022 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte 3. detsembril 2022 aadressil xxx. Võlgnik esitas 3. detsembril 2022 nõudele vastuväite. 22. detsembri 2022 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Pärnu maakohus kohustas 6. jaanuari 2023 määrusega avaldajat esitama nõuetekohane hagi

14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

2. Hageja esitas 20. jaanuaril 2023 Pärnu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 8,72 eurot ja sissenõudmiskulud 1 euro, samuti edasiulatuva viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Nõude aluseks on parkimistingimuste kokkuleppe rikkumisest tulenev leppetrahvi nõue

35 eurot. Kostjale kuulub Transpordiameti andmetel sõiduk VOLVO V50, VIN: xxx (registreerimismärgiga xxx, sõiduk). Sõiduk oli pargitud Punane 11, Tallinn territooriumi parklasse (parkla), kus on kehtestatud hageja parkimistingimused. Parkimistingimuste kohaselt on parkimine parklas lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumil on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlitele on paigaldatud rida liiklusja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sisse sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil parklas parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel

3(4) sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot. Leppetrahv koostati sõiduki omanikule (kostjale) 30. novembril 2019 ja leppetrahvi nõudest teavitati sõiduki omanikku leppetrahvi kviitungi jätmisega sõiduki kojamehe vahele. Vastavalt parkimistingimuste p-le 1 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvi (35 eurot) jättis kostja tasumata. Koos hagiga esitas hageja pildid leppetrahvi nõude asetamisest sõiduki esiklaasile kojamehe alla, pildid ilma kirjaliku loata parkivast sõidukist ja pildid parklas kehtivatest parkimistingimustest. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tasumata lepptrahvilt viivist seadusjärgses määras. Sissenõutavaks muutunud viivist (8,72 eurot) on arvestatud ajavahemiku 15. detsember 2019 kuni 19. jaanuar 2023 eest. Sissenõudmiskulud (1 euro) tekkisid seoses Transpordiametilt sõiduki omaniku andmete pärimisega. Lisaks tekkis hagejal leppetrahvi sissenõudmisega tööjõukulu.

KOHTUOTSUSE SELGITUSED

3. Maakohus võttis hagi 20. aprilli 2023 määrusega menetlusse. Maakohus toimetas hagi koos vastamiskohustusega kostjale kätte KÄPO kaudu 20. aprillil 2023 kl 15.40. Kostjal tuli esitada hagile kirjalik vastus 14 päeva jooksul alates eelnimetatud menetlusdokumentide kättesaamisest. Seega saabus kostja kirjaliku vastamise tähtaeg 4. mail 2023. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks. Kostjat hoiatati, et hagile vastamata jätmisel võib kohus teha tema suhtes tagaseljaotsuse.

4. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

5. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

4(4) menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv kokku

100 eurot (s.o maksekäsu kiirmenetluses tasutud 65 eurot ja hagimenetluses tasutud 35 eurot). Hagejat esindas seaduslik esindaja mistõttu ei ole kohtutoimiku kohaselt hagejale õigusabikulusid menetluses tekkinud. Kohtu ettepanekul hageja oma menetluskulude nimekirja täiendavalt ei esitanud (vt 20. aprilli 2023 hagi menetlusse võtmise määruse p 6).

Kohtute infosüsteemi kohaselt on hageja tasunud hagilt riigilõivu kokku 100 eurot. Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulud on seega 100 eurot.

7. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik