1-09-17490/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.02.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-09-17490 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurörid Pavel GRJAZEV Sergei TRAVNIKOV Asja läbivaatamise kuupäevad 03.11.2010 21.02.2011 Kohtuasi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse

kriminaal

hooldusametnik

Malle

PETERSONI 15.10.2010 e

rakorraline ettekanne

nr.8.-2/38364 N.S-ile Viru Maakohtu 09.02.2010 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu N.S

sünd. xxx, isikukood

xxx, kodakondsuseta, elukoht xxx, töökoht puudub Kriminaalhooldusametnikud Malle PETERSON Marika SARAP Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talitus RESOLUTSIOON

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse

kriminaal

hooldusametnik Malle

PETERSONI 15.10.2010 erakorralises ettekandes nr.8.-2/38364

esitatud

taotlus

N.S-ile

mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata N.S-ile Viru Maakohtu

09.02.2010 otsusega mõistetud karistus –

5 (viis) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust

- täitmisele ja saata N.S

kandma vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda N.S-i poolt karistuse kandmisele asumise aeg.

Käesolevale määrusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

N.S tunnistati Viru Maakohtu 09.02.2010 otsusega süüdi KarS §121 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud. KrMS §238 lg.2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks jäi N.S 6 kuud vangistust. Arvestades kahtlustatavana kinnipidamist 1 päev jäi N.S lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud 29 päeva vangistust. KarS §74 lg.1, 3 alusel otsustati mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui N.S 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §75 lg.1 p.1 – 5 ja §75 lg.2 p. 2 järgi ettenähtud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas

- ilmuma

kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saama kriminaalhooldajalt eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks

- saama kriminaalhooldajalt eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks

- mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Erakorraline ettekanne 05.04.2010

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Malle

Peterson esitas 05.04.2010 Viru Maakohtule erakorralise ettekande nr.8.-2/13013, milles tegi ettepaneku pikendada N.S-ile määratud katseaega 6 kuu võrra.

Erakorralise ettekande kohaselt ei allunud N.S kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 02.03.2010 tarvitas N.S alkoholi. Oma taolise käitumisega rikkus N.S KarS §75 lg.2 p.2 alusel talle kohtu poolt määratud kohustust. N.S on ise palunud pikendada katseaega, selgitades, et mida pikem katseaeg, seda kauem järgib ta kainet eluviisi.

Kriminaalhooldusametnik leidis, et on otstarbekas anda N.S-ile võimalus tõestada, et ta on võimeline täitma katseaja tingimusi. Katseaja pikendamine võimaldab N.S pikemaajaliselt järgida kainet eluviisi, mis omakorda vähendab pikema perioodi kestel temapoolse uue kuriteo toimepanemise tõenäosust.

Viru Maakohtu 09.04.2010 määrus

Viru

Maakohtu

09.04.2010

määrusega

rahuldati

Viru

Vangla

kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Malle Petersoni 05.04.2010 erakorraline ettekanne nr.8.-2/13013 ja pikendati N.S-ile

Viru Maakohtu 09.02.2010 otsusega määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o. kuni 08.08.2012.

Erakorraline ettekanne 15.10.2010

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Malle

Peterson esitas 15.10.2010 Viru Maakohtule erakorralise ettekande nr.8.-2/38364, milles teeb ettepaneku pöörata N.S-ile mõistetud karistus täitmisele.

Erakorralise ettekande kohaselt ei järgi süüdimõistetu registreerimisele ilmumise kohustust ning ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. N.S ei ilmunud registreerimisele 07.10.2010, ilmus 08.10.2010 ja oli alkoholi lõhnadega. Jõhvi talituses tuvastati N.S alkomeetriga allkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,270 mg/l, mille kohta koostati joobeseisundi tuvastamise protokoll. N.S seletas ise, et jõi eelmisel õhtul koos S. M. ära pudeli viina. N.S on seisukohal, et alkoholivastast ravi ta ei vaja ning seepärast ei ole ta antud ravi läbimisega nõus. Viru Maakohtu 09.04.2010 määrusega pikendati N.S-i katseaega 6 kuu võrra, millega anti talle võimalus näidata, et ta on võimeline korrektselt järgima käitumiskontrolli nõudeid ning lisakohustust. Käesolevaks ajaks on N.S peale kohtumääruse jõustumist rikkunud registreerimisele ilmumise nõuet ning alkoholi mittetarvitamise kohustust. Oma sellise käitumisega on N.S näidanud, et ta on võimeline andma lubadusi, kuid mitte neid täitma. 07.10.2010 tarbis N.S oma toas alkoholi koos S. M., kes oli Viru Maakohtu otsuses nr.1-09-17490 kannatanu. Lähtudes S. M. ja N.S-i suhte eripärast ning N.S-i suutmatusest järgida kainet eluviisi, on reaalne oht, et joobes olekus võib N.S taas toime panna kuriteo.

Maakohtu 03.11.2010 istung

Maakohtu istungil seletas süüdimõistetu, et on nõus asuma alkoholivastasele ravile.

Tulenevalt kriminaalhooldusametniku taotlusest andis maakohus süüdimõistetule võimaluse läbida alkoholivastane ravi ja lükkas asja arutamise edasi.

Maakohtu 21.02.2011 istung

Maakohtu istungil jäi kriminaalhooldusametnik Marika Sarap erakorralise ettekande ja selles toodud taotluse juurde ning lisas, et süüdimõistetu ei ole alkoholisvastasele ravile asunud ning lisaks sellele on ta 10.12.2010 toimetatud haiglasse alkoholijoobes, mis näitab seda, et ta jätkab endist eluviisi. Samuti ei ole ta ilmunud 07.12.2010 registreerimisele.

Süüdimõistetu N.S seletas maakohtu istungil, et on süüdi ja muud tal lisada pole.

Prokuröri abi Sergei Travnikov leidis maakohtu istungil, et erakorraline ettekane on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele selles toodud põhjendustel.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt KarS §74 lg.4 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.

Vastavalt KrMS §427 lg.2 otsustab vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma täitmiskohtunik oma määrusega.

Süüdimõistetu N.S-ile on kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi tutvustatud allkirja vastu 03.03.2010 (t.l.130).

Vastavalt erakorralisele ettekandele on N.S rikkunud registreerimisele ilmumise nõuet ja lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.

Maakohus leiab, et käesolevas asjas on süüdimõistetu poolt temale pandud registreerimisele ilmumise kohustuse rikkumine tõendatud nii süüdimõistetu enda kinnitusega, kui ka asja materjalides oleva ärakirjaga registreerimislehtedest (t.l.129, 155). Nimetatud registreerimislehtedest nähtub, et 08.09.2010 on N.S oma allkirjaga kinnitanud, et teab järgmisest registreerimisele ilmumise ajast

07.10.2010. Nimetatud kuupäeval N.S registreerimisele ei ilmunud. Vastavalt registreerimislehele ilmus ta registreerimisele 08.10.2010. 24.11.2010 on ta oma allkirjaga kinnitanud, et teab järgmisest registreerimisele ilmumise ajast 07.12.2010, kuid sellel päeval registreerimisele ei ilmunud.

Eeltoodu alusel leiab maakohus, et süüdimõistetu ei ole tema suhtes väljendatud usaldust õigustanud ning suhtunud tingimisi karistusse ja kriminaalhooldusesse väga ükskõikselt.

Viru Maakohtu 09.02.2010 otsusega oli N.S-ile KarS §75 lg.2 p.2 alusel pandud lisakohustuseks mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume.

Maakohus leiab, et käesolevas asjas on süüdimõistetu poolt temale pandud lisakohustuse – mitte tarvitada alkohli ja narkootikume – rikkumine tõendatud nii süüdimõistetu enda kinnitusega maakohtu istungil, N.S-i kirjalike seletustega kriminaalhooldusametnikule ning joobeseisundi tuvastamise 08.10.2010 ja

05.11.2010 protokollidega (t.l.142, 158). Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et ta on alkoholi mittetarvitamise kohustusest süüdimõistetuga vestelnud, muuhulgas ka alkoholivastasest ravist. N.S on kinnitanud, et tema arvates ta ei vaja alkoholivastast ravi ja ei ole nõus seda läbima. Tegelikult on põhjus N.S-i teadmises võimalikest tagajärgedest, kui pärast alkoholivastase ravi läbimist tarvitatakse jätkuvalt alkoholi. Joobeseisundi tuvastamise protokollist nähtub, et alkomeetri Alcotector – 2 WAT – 892 näit 08.10.2010 oli 1,270 mg/l ja 05.11.2010 oli alkomeetri näit 1,706 mg/l. Alkomeetri tulemusega – joobes – nõustus ka N.S. Oma 13.10.2010 seletuses kriminaalhooldusametnikule kirjutas N.S , et ta on aru saanud, et ilmus 08.10.2010 registreerimisele ebakaines olekus, kuna 07.10.2010 kell 22.00 jõi ta koos S. M. ära pudeli viina (t.l.143). Maakohtu 21.02.2011 istungil kriminaalhooldusametniku poolt esitatud Ida-

Viru Keskhaigla statsionaarsest epikriisist nähtub, et N.S toimetati 10.12.2010 kiirabiga kirurgia osakonda, kusjuures patsient oli alkoholijoobes.

Juhul, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, on kohtul võimalus valida kolme alternatiivi vahel.

Maakohus leiab, et käesolevas kohtumääruses ülaltoodud asjaoludel on põhjendatud karistuse täitmisele pööramine, kuna alternatiivina on kohus juba pikendanud süüdimõistetu katseaega, seda muuhulgas ka süüdimõistetu enda taotlusel. Vaatamata sellele jätkas N.S lisakohustuse rikkumist ja rikkus lisaks ka registreerimisele tähtaegselt ilmumise nõuet. Maakohus ei leia, et kontrollnõuete täitmine ja ühe lisakohustuse järgimine oleksid eriliselt süüdimõistetu elu piiravad või tema elukvaliteeti halvendavad.

Maakohus andis süüdimõistetule võimaluse ja lükkas ühel korral edasi ka kohtuistungi, et süüdimõistetu saaks vabatahtlikult asuda alkoholivastasele ravile. Vaatamata sellele antud võimalusele on ta jätkanud endist eluviisi. SA Ahtme Haigla tõendist (t.l.169) nähtub, et süüdimõistetu ei ole alkoholivastast ravi läbima asunud.

Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kriminaalhooldusametniku e rakorraline ettekanne on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. N.S tuleb talle mõistetud vangistus ära kanda reaalselt.

N.S-i karistuse kandmise aeg algab tema poolt karistuse kandmisele asumise päevast.

Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust ning KrMS §74, §75, §432, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik