3-22-915/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-22-915

Otsuse kuupäev

12. mai 2023

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

EMG Karjäärid OÜ kaebus Tartu Vallavalitsuse

22.12.2021.a korralduse nr 1257 õigusvastasuse

tuvastamiseks, 24.03.2022.a vaideotsuse nr 269

tühistamiseks ja Tartu valla kohustamiseks

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja EMG Karjäärid OÜ, esindaja vandeadvokaat Tõnis

Juurmann

Vastustaja Tartu vald, esindaja Eve Kallas

Kaasatud haldusorgan Keskkonnaamet, esindaja Evelyn

Jallai

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetlus-

kulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioon-kaebuse esitamiseks on 12.06.2023.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

4. Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja) on

õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus

otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 28).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Kaebaja õiguseellane EMG Arendus OÜ esitas 18.10.2021 geoloogilise uuringu loa

taotluse Kikivere II uuringuruumis (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

18.10.2021 nr T-L.MU/1009754). Korrigeeritud taotlus esitati 26.10.2021 (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 26.10.2021 nr T-L.MU/1009889).

Taotluse ja selle seletuskirja (tl 8-10) kohaselt asub uuringuruum Tartu vallas Kikivere külas

ning kattub Uus-Lulli kinnisasjaga (katastritunnus 79402:003:0444). Kikivere II

uuringuruumi pindala on 36,44 ha. Toimub tarbevaru uuring, mille käigus rajatakse kuni 40

kaeveõõnt ja kuni 40 puurauku. Uurimissügavus on kuni 25 m. Uuritavateks maavaradeks on

ehitusliiv ja täiteliiv. Hüdrogeoloogilisteks katsetöödeks on veetasemete mõõtmine

puuraukudes. Muudeks sihtotstarbelisteks töödeks on laboratoorsed katsetused, geodeetiline

mõõdistamine, vajadusel muud katsetused. Taotletava loa kehtivusaeg on 3 aastat.

Uuringu eesmärk on selgitada välja looduslike lasundite, s.h maavara lasumistingimused,

koostis ja omadused ning määrata nende võimalikud kasutusalad, et hinnata maavara aktiivse

tarbevaruna ja hiljem taotleda uuringuruumi teenindusalal kaevandamisluba. Uuringu käigus

tehakse puuraugud ja vajadusel ekskavaatoriga kaevandid (kui materjal on liiga kruusane

puurimistöödeks). Pärast vastavate uuringupunktide rajamist võetakse proovid, mõõdetakse

vajadusel veetase ning seejärel uuringupunktid likvideeritakse. Puuraukude/kaevandite

ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda.

Lähim majapidamine on ~130 m kaugusel läänes. Uuringuruumi teenindusala piiresse ega

lähiümbrusesse ei jää muinsuskaitse-, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid

loodusobjekte või kitsendusi. Uuringuga keskkonnale olulist negatiivset mõju ei kaasne.

Keskkonnaohtu või -riski põhjustavat müra ja vibratsiooni ei tekitata. Kuna välitöid tehakse

päevasel ajal ning teenindusala ümbruses ei ole suuri asustusüksusi, siis geoloogilised

välitööd ei mõjuta inimese tervist ja heaolu. Puudub mõju pinnase- ja põhjaveele, kuna tööde

käigus ei kasutata keskkonda reostavaid aineid. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust

geoloogilise uuringuga ümbruskonnale ei kaasne. Samuti ei teki õhu saastumist. Kokku 3

aasta pikkuses ajakavas on välitöödeks ette nähtud 6 kuud.

2. Tartu Vallavalitsus ei nõustunud 22.12.2021.a korraldusega nr 1257 (tl 31-32, edaspidi

vaidlustatud korraldus) loa andmisega geoloogilisteks uuringuteks. EMG Arendus OÜ-le tehti

korraldus teatavaks 27.12.2021. Vastustajale edastati mõlemad otsuse punktis 1 nimetatud

taotluse versioonid (tl 29).

Vastustaja põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

1) Vastuolu planeeringutega. Suur osa uuringuruumist paikneb maakonnaplaneeringu järgi

rohelise võrgustiku toimimise tagamise alal ja valla üldplaneeringu järgi rohevõrgustiku alal.

Maakonnaplaneeringu järgi tuleb karjääri rajamisel rohelise võrgustiku alale hinnata

kaasnevat mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja negatiivse mõju ilmnemisel kavandada

leevendusmeetmed. Valla üldplaneeringu järgi tuleb karjääride rajamist ja kaevandamis-

lubade andmist rohelise võrgustiku alale vältida. Ala ei ole valla üldplaneeringus

reserveeritud mäetööstusmaaks.

2) Uuringute tegemine pole vajalik, kuna karjääre on piirkonnas liiga palju. Piirkonna

varustuskindlus on ehitusliiva osas 43 aastat ja täiteliiva osas 27 aastat. Uuringuruum jääb

olemasolevate ja töötavate karjääride vahele. Varu ei suudeta kaevandamisloas määratud

tähtaja jooksul realiseerida, kaevandamine ja karjääride korrastamine venib. Mitmele

olemasolevale karjäärile on antud geoloogilise uuringu luba, näiteks osaühingule Mantrum

Kobratu VIII uuringuruumis (kattub Kobratu III liivakarjääri mäeeraldisega, jääb Kikivere II

uuringuruumist ca 1,5 km kaugusele, uuritavateks maavaradeks on ehitusliiv ja täiteliiv).

3) Kohalike elanike vastuseis. Elanikud esitasid aastatel 2014-2020 korduvalt oma

seisukoha, et nad ei soovi oma vahetusse naabrusesse kaevandamistegevust enne, kui

ülejäänud karjäärid on oma tegevuse lõpetanud. Kikivere II uuringuruumi kohta esitas

07.12.2021 (alla kirjutatud 08.12.2021) pöördumise Kobratu Küla Seltsing. Selles paluti

vastustajal mitte anda luba uuteks uuringuteks enne, kui varustuskindlus on kahanenud 10

aastale. Seltsing viitas, et Kobratu II karjääri korrastamiseni pole jõutud, Kobratu IV

karjääris ei ole aastaid tegevust toimunud ning Kobratu III karjääris ei peeta kinni

kaevandamisloa nõuetest (kaevandustegevusega on väljutud teenindusmaa piiridest).

Kohalikel elanikel puudub kindlustunne, et karjäärid üldse millalgi korrastatud saavad.

10.12.2021 esitasid uuringuloa kohta negatiivse arvamuse kaks Kikivere küla elanikku.

4) Kaevandamisloa saamine on vähe tõenäoline. Vastustaja ei näe võimalust hiljem

nõustuda kaevandamisloa andmisega. Ei ole mõistlik lasta uuringuloa taotlejal kulutada raha

uuringute tegemiseks, kui on selge, et kaevandamist sellele ei järgne.

Vastustaja märkis, et EMG Arendus OÜ (varasema ärinimega Maavarade OÜ) taotles

uuringuluba ka 2018. aastal ning vastustaja keeldus loa andmisest 08.11.2018.a korraldusega

nr 921.

3. EMG Arendus OÜ esitas 13.01.2022 vaidlustatud korraldusele vaide (tl 33-36). Tartu

Vallavalitsus jättis 24.03.2022.a vaideotsusega nr 269 (tl 42-43, edaspidi vaideotsus) vaide

rahuldamata.

Lisaks vaidlustatud korralduses öeldule tõi vastustaja vaideotsuses välja, et

kaevandustegevusel on ulatuslik ja pikaajaline mõju piirkonna arengule ja maakasutusele. On

selge, et uuringule järgneb soov avada uus karjäär. Vastustaja ei soovi takistada juurdepääsu

maavaradele, vaid seab põhjendatud tingimused uute karjääride avamisele eesmärgiga tagada

karjäärides varude ammendamine loa kehtivusajal ning võimalikult kiire ala korrastamine.

Asjakohane on viidata sellele, kui uuringu eesmärgiks seatud kaevandamine tõenäoliselt

võimalikuks ei osutu.

Kogukonna seisukohta on väljendanud Kobratu Küla Seltsing ja Kikivere küla elanikud.

Lisaks rohevõrgustiku toimimisele on elanike murekohtadeks kaevandamise mõju

miljööväärtusliku maastiku komponentidele, selle roll kinnisvara väärtuses, kvaliteetse vee

säilimine ja varustuskindlus, erosiooni suurenemine põllu- ja metsamaadel, võimalikud

tormikahjud, kaevandamisega seotud mürahäiring, kellaaegade eiramine, õhusaaste, pikkade

(15+ aastat) kaevandamislubade lõppemisel (või ka varem tegevuse lõpetamisel) puudub

kindlus maa korrastamise osas. Elanikud viitasid sellele, et Kikivere II uuringuruumi

taotlemise teevad ahvatlevaks Kikivere I uuringuruumi paljulubavad tulemused ning

maapinna visuaalne varustuskindlus.

4. EMG Arendus OÜ (registrikood 14212964) esitas 22.04.2022 Tartu Halduskohtule

kaebuse. 12.07.2022 tehti lõplik äriregistri kanne selle kohta, et EMG Arendus OÜ

(ühendatav ühing) ühines EMG Karjäärid OÜ-ga (registrikood 14273374, ühendav ühing)

ning EMG Arendus OÜ on ühinemise käigus registrist kustutatud. Kohtu 22.03.2023.a

määruse alusel on kaebajaks EMG Karjäärid OÜ.

5. Kaebaja nõueteks on:

- tunnistada vaidlustatud korraldus õigusvastaseks,

- tühistada vaideotsus,

- kohustada vastustajat uuesti otsustama arvamuse andmine kaebaja geoloogilise uuringu

loa taotluse kohta Kikivere II uuringuruumis kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kaebaja hinnangul on vaidlustatud korraldus antud oluliste kaalutlusvigadega, kuna vastustaja

tugines uuringuloa andmisest keeldumisel ebaõigetele ja sobimatutele kaalutlustele.

Vastustaja keeldus kaalutlustel, mis seostuvad kaevandamisega, mitte geoloogiliste uuringute

tegemisega. Tegemist on kahe täiesti erineva tegevusega, mis on õiguslikult reguleeritud

erinevalt ning millel on erinevad tagajärjed ja mõju. Nõustumine uuringutega ei kohusta

vastustajat nõustuma kaevandamisega. Isegi kui vastustaja kohaselt viitas sellele, et

kaevandamisloaga nõustumine on vähe tõenäoline, siis puuduvad vaidlustatud korralduses

mistahes muud kaalutlused.

Küsimus maavara varu suurusest piirkonna karjäärides ning uute karjääride avamise või

vanade taasavamise otstarbekusest on Keskkonnaameti pädevuses. Vastustajal puudub alus

keelduda kaevandamisloa, ammugi uuringuloa taotlusele nõusoleku andmisest põhjendusel, et

uue liivakarjääri rajamine või vana taasavamine ei ole varustuskindluse aspektist otstarbekas.

Vastustaja saab lähtuda eelkõige kohaliku elu küsimustest, mitte riiklikest kaalutlustest.

Lisaks seondub varustuskindluse küsimus kaevandamisega, mitte uuringutega.

Geoloogilise uuringu tulemustel on iseseisev väärtus ka siis, kui uuringule kaevandamist ei

järgne. S.h saab vastustaja kaevandamisloa menetluses hüpoteetiliste riskide asemel rajada

oma arvamuse uuringuga tõendatud teabele. Kogutava teabe väärtus on üheks kaalutluseks,

mida uuringuloa kooskõlastamise üle otsustamisel tuli arvestada.

Uuringuloa andmist ei mõjuta see, kas ala on reserveeritud mäetööstusmaaks. Planeeringute

muutmine ei ole välistatud ja see toimub eraldi menetluses. Üldplaneering ei saa õiguslikult

välistada uuringu tegemist. Tartu maakonnaplaneering ja Tartu valla üldplaneering ei välista

geoloogilise uuringu tegemist (ega hilisemat kaevandamist) Kikivere II uuringuruumi alal,

vaid kehtestavad kaevandamisloa andmisele ja kaevandamisele teatavad tingimused. Ka

kaevandamise vastuolu üldplaneeringuga ei pruugi välistada igal juhul kaevandamisloa

andmist. Vastustaja ei ole välja toonud, millist konkreetset mõju omab uuringu tegemine või

võimalik hilisem kaevandamine rohevõrgustikule, väärtuslikele maastikele või väärtuslikule

põllumajandusmaale.

Kaebajat ei saa samastada teiste samas piirkonnas tegutsevate karjääride ja kaevandajatega.

Hinnata tuleb konkreetset taotlejat ja tema taotletud tegevust. Keelduvat korraldust ei saa

õigustada sellega, et samasugune otsus on tehtud ka teiste taotlejate suhtes. Vastustaja on

mitmele isikule uuringuteks loa andnud ja ei kohtle kaebajat võrdselt.

Vastustaja on viidanud kohalike elanike vastuseisule kaevandamisele, kuid ei ole välja toonud

konkreetseid (kogukonna) huve, mille pinnalt oleks võimalik mõista ja aru saada, miks

keelduti/keeldutakse uuringutest. Geoloogilise uuringuga ei kaasne olulist negatiivset mõju

keskkonnale või piirkonnas elavatele inimestele. Vastustaja ei ole välja toonud, millel põhineb

tema vastupidine arvamus või kahtlused.

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi vaidlustatud korralduse ja

vaideotsuse põhjenduste juurde ning lisas järgmist.

Lisaks sellele, et uuringuruum asub suures osas rohelise võrgustiku toimimise tagamise alal,

asub see maakonnaplaneeringu järgi ka väärtuslike maastike alal ja väärtusliku

põllumajandusmaa alal. Väärtusliku põllumajandusmaa kasutusele võtmine

mittepõllumajanduslikul otstarbel on lubatud vaid avalikes huvides või kogukonna huvides

(näiteks teede ja raudteede rajamiseks), kui vastavaid tegevusi ei saa ellu viia muul viisil.

Maardlate kasutusele võtmisel tuleb võimalusel vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel

põllumajandusmaadel ja väärtuslikel maastikel.

Tartu Vallavolikogu kehtestas 15.06.2022.a otsusega nr 43 Tartu valla uue üldplaneeringu.

Üldplaneeringu kehtestamise otsus jõustus 01.08.2022. Kaebaja ei ole üldplaneeringuga

määratud maakasutuse juhtostarvet vaidlustanud. Üldplaneeringus on öeldud, et üldjuhul ei

ole väärtuslikud põllumajandusmaad, väärtuslikud maastikud ja rohevõrgustik takistuseks

kaevandamisloa taotlemisele ja väljastamisele õigusaktidega sätestatud korras, kuid

võimalusel tuleb nendel aladel kaevandamist vältida.

Vastustaja ongi pidanud võimalikuks, vajalikuks ja asjakohaseks vaidlusalusel alal praegu

kaevandamist vältida, kuna ala naabruskonnas on piisaval hulgal ammendamata karjääre.

Vastustaja soovib ohjata negatiivset kaevandamispraktikat vallas ning tagada kaevandusalade

vahetus naabruses elavatele valla elanikele veidigi vastuvõetavamat elukeskkonda. Valla

tervikliku arengu ja vallaelanike elukeskkonna hea kvaliteedi vaatepunktist omab tähtsust

karjääride rekultiveerimisega kaasnenud negatiivne praktika. Põhimõtteliselt on õige, et

vastustaja on viidanud kaevandamise tagajärgedele, kuid geoloogilist uuringut tehakse

kaevandamise eeltööna, praktikas on nende vahel otsene seos ning uuringu positiivsete

tagajärgede korral kaevandamise tõenäosus suureneb.

Vastustaja hinnangul on tegemist üldisema probleemiga, et riigis on korraga avatud liiga palju

kaevandusi. Seetõttu kestavad kaevetööd palju aastaid, maavarad jäävad kaevandamisloa

kehtivuse ajal lõpuni kaevandamata ning taotletakse lubade pikendamist või uusi lubasid.

Antud temaatika omab küll ajalise nihkega, kuid siiski otsest seost kaevandamisele eelnevate

geoloogiliste uuringute teostamisega – maavaravaru olemasolu kinnitavate uuringute

tulemusena luuakse paratamatult ootus kaevandamise võimalusele vaatamata sellele, et juba

praegu on võimaliku kaevandamise negatiivne mõju ja mittelubatavus piisavalt selged.

Vastustajal on sellises olukorras õigus ja kohustus lähtuda elanike õigustatud vajadustest ja

huvidest. Kohalikud elanikud on aastatel 2019 - 2021 korduvalt esitanud palveid geoloogilise

uuringu loa taotlusi mitte anda (tl 87, 89, 90, 96).

Vastustaja ei kohtle kaebajat ja teisi isikuid põhjendamatult ebavõrdselt.

7. Kaasatud haldusorgan Keskkonnaamet nõustus kaebaja seisukohtadega. Keskkonnaamet

rõhutas, et vastustaja mittenõustuv seisukoht on talle siduv uuringuloa keeldumise alus,

Keskkonnaamet ei saa edasises uuringuloa menetluses ümber hinnata vastustaja seisukohti või

hinnata nende õiguspärasust.

Geoloogilise uuringu tegemine ja maavara varu arvele võtmine on eelduseks maavara

kaevandamiseks antava keskkonnaloa (kaevandamisloa) taotlemiseks, kuid ei tähenda seda, et

kaevandamisluba antakse. Keskkonnaametil ei ole võimalik keelduda uuringuloa andmisest

põhjusel, et potentsiaalse kaevandamisega kaasnevad võimalikud negatiivsed häiringud,

samuti ei anta hinnangut varustuskindlusele. Arvestada saab konkreetselt uuringuloa alusel

tehtavate töödega kaasnevate mõjudega.

Keskkonnaamet ei pea põhjendatuks taotleda vastustaja keelduva otsuse jõusse jäämisel

Vabariigi Valitsuse luba uuringute tegemiseks, kuna senise praktika kohaselt eramaadel

puudub selleks ülekaalukas riigi huvi.

Kohtu seisukoht

8. Maapõueseaduse (MaaPS) § 26 ja § 27 lg 7 tuleneb, et uuringuloa taotluse menetlemise

raames saadab Keskkonnaamet uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks taotletava

uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult

kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.

MaaPS § 35 lg 1 p 10 alusel keeldub Keskkonnaamet uuringuloa andmisest, kui kohaliku

omavalitsuse üksus ei ole sellega nõus.

9. MaaPS § 27 lg 7 järgi esitab arvamuse uuringuloa taotlusele kohaliku omavalitsuse üksus.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 2 järgi otsustab õigusaktiga

kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi

pädevusse antud küsimused omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste

lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele.

Vaidlustatud korralduse andis Tartu Vallavalitsus. Vastustaja selgitas, et uuringuloa taotlusele

arvamuse esitamine ei ole KOKS § 22 lg 1 kohaselt volikogu ainupädevusse kuuluv küsimus.

Tartu valla põhimääruse § 24 lg 2 ütleb, et seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku

omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise

otsustab vallavalitsus, kui volikogu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

10. Riigikohus on selgitanud, et uuringuks nõusoleku andmise otsustamisel teostab kohalik

omavalitsus oma põhiseaduslikku enesekorraldusõigust ning lähtub seejuures

omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas

keskkonnahoiualased ja sotsiaalseid argumente (Riigikohtu lahend 3-3-1-37-15, p 11 ja seal

viidatud kohtupraktika). Kooskõlastuse andmisel on kohalikul omavalitsusel lai

kaalumisruum. Kohus võib sekkuda juhul, kui kohalik omavalitsus on lähtunud lubamatutest,

asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekivad kahtlused otsuse

ratsionaalsuses (30.09.2022.a otsus asjas 3-20-1247 p 10, 3-3-1-37-15, p 20).

11. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on

rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Kohtu hinnangul ei ole loodusvarade

säästliku kasutamise korraldamine üksnes riigi õigus ja kohustus, vaid sellest põhimõttest

peavad lähtuma kõik isikud.

Kohtuasja materjalidest nähtub, et vastustaja peab kõige olulisemaks ja määravat tähtsust

omavaks kaalutluseks suunata valla ja kohaliku kogukonna huvides ning uuringute

tegemiseks nõusoleku andmise kaudu vallas toimuvat kaevandamist nii, et see toimuks

säästlikult. Säästliku kaevandamise all mõistab vastustaja seda, et esmalt ammendatakse juba

antud kaevandamisload (avatud karjäärid) ning uuritud või uurimisel olevad maardlad.

Vastustaja soovib saavutada, et kaevandamisest majandustegevusena huvitatud isikud ei

otsiks uuringute tegemise kaudu aina uusi võimalusi, vaid pühenduksid olemasolevate

võimaluste ammendamisele ja tegevuse korrektsele lõpetamisele (kaevandatud alade

korrastamisele) selle järel. Eeltoodu on ühtlasi vastustaja poolt välja selgitatud kohaliku

kogukonna huvi.

Kohtu hinnangul on tegemist asjakohase, lubatava ja kaaluka argumendiga.

12. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasja 5-20-2 asjaoludest nähtub, et tegemist ei ole

uudse või ainukordse probleemiga. Selles asjas 26.05.2020 tehtud kohtuotsuse kirjeldavas

osas on öeldud, et Jõelähtme vald algatas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse muuhulgas

põhjusel, et kaevandamist reguleerivad normid ei arvesta piisavalt omavalitsusüksuste

õigustega - õigusaktid ei sätesta riigi poolt erinevate maavarade säästliku kasutamise

ligikaudsete mahtude hindamist mingi ajaühiku (nt 10 või 20 aasta) kohta, riigi eriplaneeringu

abil maavarade kaevandamise alade määramist, maavarade kaevandamise õiguse müüki

enampakkumisel ja kaevandamislubade kehtivuse olulist lühendamist soodustamaks

maavarade kaevandamise lõpetamist ja karjääride korrastamist võimalikult lühikese aja

jooksul, et kaevandamisest tulenevad negatiivsed mõjud loodusele ja inimestele avalduksid

võimalikult lühikest aega. Jõelähtme valla hinnangul võimaldaksid need meetmed välja tulla

olukorrast, kus igal isikul on õigus esitada taotlusi kaevandamisloa saamiseks ja

omavalitsusüksused on väga suure kaevandamishuvi tõttu vastu mistahes uutele

kaevandustele, et vältida elukeskkonna halvenemist, kus lubasid väljastatakse maksimaalselt

pikaks ajaks, kuna nõudlus maavarade järele ajas muutub ja võib esineda perioode, mil

konkreetset maavara ei ole võimalik või soodne müüa, kus iga kaevandamisloa taotluse juures

on üks peamisi argumente konkreetse maavara väidetavalt väga halb varustuskindlus

(viidatud otsuse punkt 9). Riigikohus tõi selle vaidluse lahendamisel muuhulgas välja, et

kaevandamisluba antakse menetluses, milles omavalitsusüksusel on võimalik osaleda ja

väljendada oma vastuseisu kaevandamisele (viidatud otsuse punkt 34).

Kohtu hinnangul on eeltooduga kohane arvestada ka käesolevas vaidluses, kus küsimuse all

on nõusolek uuringuloa, mitte kaevandamisloa andmiseks (vt selle kohta pikemalt allpool).

13. Üheks asjaoluks, mida kohalikul omavalitsusel uuringuloa taotluse puhul tuleb kaaluda,

on kohaliku kogukonna huvid. Praeguses asjas on kohalik kogukond avaldanud vastuseisu

just uuringuloa andmisele.

Kobratu Küla Seltsingu 07.12.2021.a avalduses (alla kirjutatud 08.12.2021) palutakse

Kikivere II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlusele nõusolekut mitte anda. Avaldaja

viitab sellele, et piirkonnas on rohkesti avatud ja ammendamata karjääre. Samuti on mitmeid

karjääre, kus tegevus on kas soikunud või kaevandamine on lõppenud ja karjäär korrastamata.

Avalduses on öeldud, et kohalikel elanikel puudub igasugune kindlustunne, et karjäärid üldse

millalgi korrastatud saaksid, ning nad ei pea sellises olukorras mõeldavaks siinsesse piirkonda

järjekordese karjääri rajamist keset Kikivere küla. On ju üheselt selge, et uuringuid tehakse

eesmärgiga hiljem alustada kaevandamist (tl 87).

Kahe füüsilise isiku 10.12.2021.a avaldus on esitatud Kikivere II uuringuruumi geoloogilise

uuringu loa taotluse menetluses. Selles on välja toodud mitmeid muresid. Avaldajate

hinnangul ei ole uuringu tegemine põhjendatud muuhulgas seetõttu, et maavarade pakkumine

piirkonnas ületab nõudlust. Avaldajate murede hulgas on ajaliselt pikad kaevandamisload

ning kindlusetus maa korrastamise osas kaevandamise lõppemisel (tl 89).

Ka varasemates haldusmenetlustes aastatel 2019 - 2020 on Kobratu Küla Seltsing esitanud

vastuväiteid uuringuloa andmisele põhjendusel, et uute uuringute tegemine ei ole põhjendatud

olukorras, kus olemasolevad karjäärid on ammendamata ja korrastamata (tl 90, 96). Selline

olukord kestab alates aastast 2014 (tl 92).

14. Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel (võetud asja juurde 22.03.2023.a

määrusega) asub Kikivere II uuringuruumi läheduses mitmeid tegutsevaid liivakarjääre:

- Kikivere liivakarjäär, kaevandamisluba nr L.MK/328095 tähtajaga 20.07.2031;

- Kobratu IV liivakarjäär, kaevandamisluba nr L.MK/322010 tähtajaga 10.07.2027;

- Kobratu III liivakarjäär, kaevandamisluba nr TARM-073 tähtajaga 09.05.2038;

- Kobratu liivakarjäär, kaevandamisluba nr L.MK/333152 tähtajaga 17.06.2034;

- Kobratu II liivakarjäär, kaevandamisluba nr KL-518403 tähtajaga 11.03.2030.

Liivakarjääride paiknemist näitab kaart (tl 81-82), millel on nähtav ka taotletav uuringuala

(Uus-Lulli kinnisasi).

15. Kohtupraktikas on siiani valdavaks olnud seisukoht, et uuringuloa andmist tuleb käsitleda

täiesti eraldi võimalikust tulevasest kaevandamisest ning mitmed uuringuid teha soovinud

isikud on vaidlusi kohalike omavalitsustega sellisel põhjendusel võitnud. Kaebaja on

tsiteerinud mitmeid sellekohaseid kohtulahendeid. Kohus nõustub sellega, et ühtne ja

väljakujunenud kohtupraktika on reeglina hea. Samas on kohtunikul õigus ja isegi kohustus

sellest kõrvale kalduda, kui väljakujunenud kohtupraktika konkreetse kohtuasja asjaoludel

tema siseveendumusega ei ühildu.

16. KOKS § 2 lg 1 alusel on kohalik omavalitsus põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse

– valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus

seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike

õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.

Kohaliku arengu kujundamiseks ja suunamiseks ei piisa sellekohasest õigusest, vaid

vastustajal peab olema ka reaalne võimalus seda teha. Kaevandamise puhul on selleks

vastavalt MaaPS § 35 lg 1 p 10 ja § 55 lg 2 p 11 sätestatud võimalus nõustuda või mitte

nõustuda uuringu- või kaevandamisloa andmisega.

17. Kohtu hinnangul on vastustajal õigus suunata kaevandamise valdkonnas toimuvaid

arenguid vallas juba uuringute staadiumis, kui uuringut soovitakse teha tulevase

kaevandamise eesmärgil.

Iseenesest on õige, et uuringute tegemisel ja teabe saamisel on iseseisev väärtus. Kuid tuleb

arvestada ka sellega, kes ja millisel eesmärgil uuringuid teeb ning kas teabe saamine on

seejuures põhieesmärk või üksnes kõrvalsaadus.

Kaebaja on äriühing ning soovib uuringut teha tulevase kaevandamise eesmärgil. See on välja

toodud ka taotluses (tl 9). Kui uuringu tulemus on kaebajale soodne, siis väga suure

tõenäosusega järgneb sellele kaevandamisloa taotluse esitamine. Teabe saamine üldisemas

tähenduses on kõrvalsaadus.

Asja peale võiks vaadata teisiti, kui näiteks erapooletu mittetulunduslikul eesmärgil tegutsev

isik sooviks teha uuringuid eesmärgil kaardistada maavara varud kogu Eestis või mingis

terviklikus piirkonnas, näiteks ühes maakonnas või vallas. Sel juhul on teabe kogumine

põhieesmärgiks ja see, et saadud teavet saavad majandustegevusega tegelevad isikud kasutada

oma tegevuse kavandamisel, on kõrvalsaadus.

Eeltoodut arvestades võib asja peale vaadata nii, et ühelt poolt on kaalul teabe kui sellise

väärtus ja teiselt poolt selle teabe olemasoluga kaasnevad negatiivsed tagajärjed - kohaliku

kogukonna suurenev ebakindlus ja rahulolematus, pidevad jätkuvad haldusmenetlused jms.

18. Tuginemine sellele, et piirkonnas on kaevandusi ja uuritavad alasid juba praegu väga

palju, ei tähenda üksnes tuginemist varustuskindluse küsimusele. Vastustajal on õigus hinnata

vallas toimuvat või kavandatavat kaevandamist mitte ainult üksikute kaevanduste /

uuringualade kaudu, vaid tervikuna (kogumis). Vallale ja kohalikule kogukonnale avaldab

mõju ka see, millises ulatuses toimuvad need tegevused kokku - kui tihedalt paiknevad

olemasolevad või potentsiaalsed (uuritud või uuritavad) kaevandused, millise kestusega on

kaevandamisload, kuidas on kaevandajad üldiselt oma kohustusi täitnud, kui korrektselt on

kaevandamine lõpetatud. Piltlikult öeldes on vastustaja lähtunud valla huvist ja kohaliku

kogukonna soovist mitte elada ja tegutseda väga pika või määramata tähtaja jooksul

kaevanduspiirkonnas, mis nii ruumiliselt kui ka ajaliselt kogu aeg suureneb.

Uuringute tegemisest ja tulemusest sõltub otseselt see, kas ja kui palju avatakse uusi

kaevandusi. Põhjendatud on vastustaja ja kohaliku kogukonna soov peatada kaevandamisele

suunatud tegevused, s.h uuringulubade andmine ning saavutada selles küsimuses vähemalt

mõneks ajaks rahu. Kaevandada soovivate isikute huvi on võimalik suunata olemasolevate

kaevanduste või juba uuritud või uurimisel olevate maardlate ammendamisele seeläbi, et

muud võimalused lihtsalt ei ole teada.

Vastustaja ei ole seega ekslikult samastanud uuringuluba ja kaevandamisluba, nagu väidab

kaebaja, vaid on kasutanud võimalust keelduda uute uuringute tegemisest eesmärgil suunata

isikuid ammendama juba kasutusel olevaid või uuritud ja uuritavaid maardlaid.

19. Kohus ei nõustu sellega, et vastustaja on kaebajat kohelnud ebavõrdselt. Vastupidi, asjas

esitatud tõendite põhjal on vastustaja halduspraktika olnud järjekindel. Uuringulubade

andmisel on vastustaja korduvalt põhjendanud, et luba on antud uuringuteks juba avatud või

varem tegutsenud karjääris.

Vastustaja nõustus 25.06.2020.a korralduses nr 518 uuringuloa andmisega Kobratu VIII

uuringuruumis (tl 45-46). Korralduses on öeldud, et uuringuruum kattub Kobratu liivakarjääri

III mäeeraldisega, mille suhtes kehtib maavara kaevandamise keskkonnaluba nr TARM-073

(kehtivusaeg kuni 09.05.2038). Vastustaja on varem uuringulubade andmisest keeldunud

põhjendusel, et piirkonna varustuskindlus on pikaks ajaks tagatud. Kobratu VIII

uuringuruumis on uuringute eesmärgiks laiendada olemasolevat mäeeraldist sügavuse suunas.

Sel juhul saab juba kaevandamisega rikutud alalt maavara (liiv) maksimaalses ulatuses

ratsionaalselt kaevandatud ja kasutatud ning karjäär ühtse projekti alusel korrastatud.

Vastustaja nõustus 22.09.2022.a korralduses nr 908 (tl 115-116) uuringuloa andmisega

Kikivere III uuringuruumis Uus-Ellia maaüksusel. Uuringuruum kattub täielikult kehtiva

loaga mäeeraldisega Kikivere liivakarjäär (loa nr L.MK/328095) ning uuringuruumi

teenindusala asub senise Kikivere liivakarjääri mäeeraldisega ja täiteliiva aktiivse tarbevaru

esimese plokiga samades piirides, karjääri põhjast allpool. Vastavalt üldplaneeringule asub

ala, kuhu luba taotletakse, mäetööstuse maa-alal. Vastustaja märkis, et seni, kuni lubadega

kaevandamiseks antud maavara varu saab pidada piisavaks, eelistab vald olemasolevate

maardlate lõpuni ammendamist ja korrastamist uute karjääride avamisele. Kuna uuringuluba

taotletakse juba töötavas karjääris eesmärgiga hiljem taotleda kaevandamisluba, võimaldab

see juba kaevandamisega rikutud alalt maksimaalses ulatuses ratsionaalselt kaevandada.

Hilisemal kaevandamisloa taotlemisel tuleb arvestada võimalikult lühikese loa kehtivuse

ajaga ning on oluline, et juba kasutuses olev Kobratu IV karjäär saaks ammendatud ja

korrastatud loa kehtivuse ajal.

Õige ei ole kaebaja väide, et vastustaja põhjendas korralduses nr 908 uuringuloa andmist

sellega, et piirkonnas on suur nõudlus täiteliiva järele ning taotleja Lõuna-Eesti Karjäärid OÜ

soovib kasutada Kikivere III uuringuruumis leiduda võivat liiva piirkonna ehitusobjektide

varustamiseks. Tegemist ei ole vastustaja põhjendustega, vaid taotleja seisukohtade

kokkuvõtmisega ning see on korraldusest selgelt aru saada.

Vastustaja nõustus 02.09.2022.a korralduses nr 818 (tl 117-118) uuringuloa andmisega

Kämara külas Vahemetsa kinnisasjal. Korraldusest nähtub, et vastustaja eelnevalt ehk

26.05.2022 keeldus nõusoleku andmisest, kuid muutis oma otsust pärast vaide esitamist ja

täiendavat koosolekut piirkonna maaomanikega. Vastustaja seadis uuringuloa andmisel

mitmeid lisatingimusi maaomanike huvides ning märkis ühe põhjendusena, et kaevandaja on

valmis enne kaevandamist panustama kohalike elanike heaolu tagamisse. Taotlejale pandi

kohustus koguda uuringu raames ka vastustajale ja kohalikele elanikele vajalikku teavet

(selgitada välja piirkonna veerežiim laiemalt, s.h miks ühe majapidamise keldrisse valgub

pinnasevesi, fikseerida salvkaevude veetase ja teha kindlaks vee kvaliteet). Samuti on

korralduses öeldud, et alal on karjäär varem olnud, ammendunud ossa korrastamata

karjäärialasse on tekkinud tehisjärv ning uuringuruumi teenindusala kattub osaliselt Kämara

kruusamaardlaga.

20. Kohus märgib, et kaebaja on vastustajale samal ajal ette heitnud nii seda, et teda on

koheldud ebavõrdselt, kui ka seda, et keelduvat otsust ei saa õigustada samasuguste otsuste

tegemisega teiste taotlejate suhtes. Need seisukohad on omavahel vastuolus. Kohtu hinnangul

saab vastustaja tugineda sellele, et tema praktika on vaidluse all olevas küsimuses olnud pika

aja jooksul ühtne.

21. Kaebaja on äriühing ning tema eesmärgiks on teenida kasumit. See on majandustegevuse

loomulik ja üldiselt aktsepteeritud eesmärk. Kaebaja huvi saab olla kulude vähendamine ehk

kasumi suurendamine näiteks seeläbi, et kaebaja otsib uuringute tegemise teel kohti, kus

kaevandamine on hõlpsam ja kulud väiksemad. Kuid see ei ole ülekaalukas huvi, mis

maavarade säästva kasutamise ning vastustaja ja kohaliku kogukonna huvid üles kaalub. Seda,

et vastustaja hinnangul ülekaalukaks osutunud huvide kõrval saaks teostada ka

majandustegevust, on vastustaja omal viisil arvestanud - vastustaja on viidanud sellele, et on

piisavalt karjääre, kus kaevandamisluba on juba antud või kus uuringute tegemiseks on

vastustaja andnud nõusoleku.

Seadusandja ei ole vajalikuks pidanud reguleerida kaevandamist kui majandustegevust nii, et

võimalus sellega tegelda jaguneks õiglaselt kõigi isikute vahel, kes seda soovivad teha

(näiteks uuringute tegemise ja / või kaevandamise õiguse andmine üksnes avalikul

enampakkumisel). Vastustajale ei saa panna ülesannet seista selle eest, et kõik isikud, s.h

kaebaja saaksid juurdepääsu uuringute tegemisele ja seejärel kaevandamisele võrdsetel

alustel. See ei tähenda kaebaja ebavõrdset kohtlemist - iga taotlus on lahendatud vastava

konkreetse uuringuruumiga seotud asjaoludest lähtudes.

22. Kaebaja peab ebaõiglaseks seda, et talle omistatakse teiste kaevandajate tegevus (näiteks

kaevandamise nõuete rikkumine, karjääride korrastamata jätmine). Kaebaja seisukoht on

mõistetav, kuid tegemist on elulise paratamatusega, millega kaebajal tuleb arvestada ja

leppida. Igas sarnases menetluses (näiteks tehase rajamine, loomakasvatusega tegelemine,

raieõiguse saamine) on loa või õiguse taotleja seotud sellega, millised kogemused on

kohalikul kogukonnal varem neid tegevusi ellu viinud isikutega.

Eesti keskkonnaõiguse suurkuju Hannes Veinla armastas rõhutada, et mitte kõik lahendused

ei pea olema õiguslikud (vt näiteks TEDxLoodusele - Hannes Veinla - Õiguse võim ja

võimetus keskkonna kaitsel, www.youtube.com/watch?v=5tBuWOIhx_8, 15:03-15:50). Ka

praegusel juhul ei ole kaevandajate negatiivse maine parandamine kohaliku kogukonna silmis

mitte õiguslik, vaid ühiskondlik küsimus. Vastustajale ei saa ette heita, et ta lähtus kohaliku

kogukonna seisukohtadest sellistena, nagu need on. Kohtu pädevuses ei ole seda reguleerida,

kuid soovitusena saavad kaevandajad näiteks ühiskondlikult koonduda, ühiselt korraldada

tegevusi, mis nende mainet parandavad (s.h kõrvaldada mõne kaevandaja tegemata jätmisi)

jne.

Lisaks tuleb arvestada, et uuringuluba on võõrandatav (MaaPS § 41 lg 1) ning selleks ei ole

vaja kohaliku omavalitsuse nõusolekut. See tähendab, et ka kohalik omavalitsus ei saa lähtuda

konkreetset taotlejat iseloomustavatest asjaoludest, kuna tal puudub tagatis, et see isik jääb

uuringute teostajaks.

23. Vastustaja on tuginenud sellele, et uuringutele tõenäoliselt järgnev kaevandamine ei oleks

kooskõlas üldplaneeringuga. Vastustaja on menetluse käigus välja toonud vastuolu alates

01.08.2022 kehtiva uue üldplaneeringuga. See on kohane ja lubatav, kuna kohtuasja koosseisu

kuulub ka kohustamisnõue ning kui kohus peaks selle rahuldama, siis tuleb vastustajal lähtuda

praegu kehtivast üldplaneeringust.

Kohtupraktika põhjal on omavalitsusüksusel kaevandamisloa menetluses võimalik tugineda

argumendile, et kaevandamine oleks vastuolus kehtiva planeeringuga (Riigikohtu lahend 5-

20-2 p 34).

On õige, et üldplaneering ei välista kaevandamist uuringualal absoluutselt - kehtiva

üldplaneeringu seletuskirjas on öeldud, et üldjuhul ei ole väärtuslikud põllumajandusmaad,

väärtuslikud maastikud ja rohevõrgustik takistuseks kaevandamisloa taotlemisele ja

väljastamisele õigusaktidega sätestatud korras. Väärtuste (sh riiklike õigusaktidega ja

kõrgemalseisvate planeeringutega määratud ülesannete täitmiseks) säilimiseks tuleb

võimalusel nendel aladel siiski ka tulevikus kaevandamistegevust vältida. Juhul, kui

nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda

kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning rakendada

leevendusmeetmeid (üldplaneeringu seletuskirja lk 34 p 11).

Kuid vastustaja ei ole kasutanud vastuolu üldplaneeringuga vaidlustatud korralduse

põhiargumendina. Vastustaja tugineb sellele kui toetavale põhjendusele, miks suunata

uuringuloast keeldumise teel kaevandamist vallas tervikuna nii, et kaevandamine toimub

kehtivate kaevandamislubade ja uuritud maardlate arvel. See kujutab muuhulgas endast

üldplaneeringus nimetatud võimalust kaevandamist väärtuslikul põllumajandusmaal,

väärtuslikul maastikul ja rohevõrgustiku alal vältida.

Kohus märgib, et ka kehtivasse üldplaneeringusse on sisse viidud põhimõte, et kuni lubadega

kaevandamiseks antud maavaravaru saab pidada piisavaks (maavaravaru jätkub eeldatavalt

vähemalt 10 aastaks ehk varustuskindlus on tagatud), eelistab vald olemasolevate maardlate

lõpuni ammendamist ja korrastamist uute karjääride avamisele (seletuskirja lk 34 p 6).

24. Riigikohus on selgitanud, et kui asjaoludest tulenevalt on ebatõenäoline, et uuringute

eesmärgiks seatud kaevandamine tulevikus võimalikuks osutub, siis see on üks kaalutlus,

mida uuringuloa kooskõlastamisel arvestada (Riigikohtu lahend 3-3-1-37-15 p 14).

25. Kolmas isik viitas sellele, et Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013.a käskkirjaga

nr 610 kinnitatud „Juhendi riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja

uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ punktide 7.2 ja

7.4 alusel antakse uuringuluba ka siis, kui potentsiaalne kaevandamisloa andmine

varustuskindluse aspektist tulenevalt ei ole võimalik. Sellele asjaolule juhitakse uuringuloa

taotleja tähelepanu ning vastav selgitus lisatakse uuringuloa andmise otsuse motiveerivasse

ossa, kuid uuringute tegemine iseenesest ei ole seetõttu veel vastuolus riiklike huvidega.

Kohtu hinnangul ei saa seda lähenemist üle kanda olukorrale, kus uuringuloa andmise üle

otsustab kohalik omavalitsus. Riigi huvide (eeskätt varustuskindluse) ja kohaliku

omavalitsuse huvide (eeskätt valla arengu suunamine ja kohaliku kogukonna huvid) kaitsmine

ja arvestamine on erinevad asjad ja nende lahendamine ei pea toimuma samamoodi.

26. Kokkuvõttes on vaidlustatud korraldus kohtu hinnangul õiguspärane. Vastustaja on

arvesse võtnud kohased asjaolud ja ei ole kaalutlusõiguse teostamisel eksinud. Tehtud otsus

on ratsionaalne ja eesmärgipärane. Kui vaidlustatud korraldus on õiguspärane, siis ei saa

kohus kohustada vastustajat sama küsimust uuesti otsustama.

Vaideotsusele ei ole kaebaja mingeid eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab

kaebust nii, et kaebaja vaidlustas vaideotsuse õigusselguse huvides, kuna ta ei nõustu

vaideotsuse lõppjäreldusega vaide rahuldamata jätmise kohta. Kuna kohus jätab vaidlustatud

korralduse õigusvastasuse kindlakstegemise nõude rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka

vaideotsuse tühistamise nõue. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud. Selgitused

27. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja

kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus

jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.

28. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus

avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse

osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui

isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige

kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.

Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik

Tartu Halduskohtu 12.05.2023.a lahend muudetud Riigikohtu 19.06.2026.a lahendiga