1-10-15112/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruaril 2011. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-15112 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi V.L-i (V.L) süüdistus KarS § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav V.L

Elu- või asukoht ja aadress: XXX XX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras karistatud 3-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja riigi poolt määratud korras vandeadvokaat Mare Laur

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada V.L KarS § 263 p 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada V.L-ile mõistetud karistust 22. märtsi 2010. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-10-2916 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu (viie) vangistust võrra ja mõista V.L-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada V.L-ile mõistetud 11 kuu pikkune vangistus (üheteistkümne)

üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 660 (kuussada kuuskümmend) (kahe) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas-

2

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata V.L üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Mõista Eesti Vabariigilt Tartu I Advokaadibüroo kasuks 19 (üheksateist) eurot ja 18 senti, sealhulgas käibemaks 3 ) eurot ja 20 senti vandeadvokaat Mare Lauri poolt V.L-ile (kolm Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9,10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, lg 3 alusel välja mõista V.L-ilt menetluskuluna:

 sundraha 200 (kakssada) eurot;

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti, sealhulgas 19,18 eurot kohtumenetluses ja 19,17 eurot kohtueelses menetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest;

 postikulu 2 (kaks) eurot 5 senti.

Süüdimõistetul või tema vanemal tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”.

KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et V.L on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (kümne)

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päev jooksul, alates koht

uotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvi

tamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja süüdistus: V.L-i süüdistatakse selles, et tema

09.10.2010 kella 18.10 paiku Tartus Narva maanteel asuvas Atlantise bussipeatuses, s.o avalikus

kohas ja kolmandate isikute juuresolekul, rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et tungis kallale A.B. ´ile, joostes kannatanu juurde ja üritades lüüa kannatanut käega näopiirkonda, kuid kannatanu

3 keeras pea eest ära ning V.L tabas üksnes sõrmega A.B. ´i vasaku silma sisemist nurka, kuid ründe tagajärjel kukkus kannatanu pikali, misjärel lõi V.L maaslamavat kannatanut korduvalt

rusikaga näopiirkonda, millise tegevusega põhjustas V.L A.B. ´ile füüsilist valu ja

tervisekahjustusi: ninaluude murru, kaks 1,5 cm pikkust põrutushaava kuklas ja 0,5 cm pikkuse põrutushaava vasakus silmanurgas. Sellega pani V.L toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Mare Laur´ile makstud tasu osutatud õigusabi eest 300 krooni. Karistuse liik ja määr: KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus V.L-ile karistuseks 6 ( ) kuud vangistust. kuus

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada V.L-ile mõistetud karistust 22.03.2010 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-10-2916 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 ( ) kuu vangistust võrra ja viie mõista V.L-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 ( ) kuud vangistust. üksteist KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada V.L-ile mõistetud 11 kuu pikkune vangistus üldkasuliku

tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 660 ( ) tundi kuussada kuuskümmend

üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 ( ) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab kahe

süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75

sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning

esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

V.L-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui

süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et V.L-i, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de

239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et V.L on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.L süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega.

III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas V.L-i kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks summas 19,18 eurot (sh

käibemaks 3,20 eurot). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega

kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja

tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ja 21 rahuldada.

KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades Ain

4

V.L-i varalist seisundit ja asjaolu, et ta on õpilane, on põhjendatud tema osas jätta menetluskulud

osaliselt riigi kanda ja anda KrMS § 423 ja § 424 alusel võimalus menetluskulu tasuda 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Rutt Teeveer Kohtunik