Legislator Case Law & Legislation
1-09-19170/29 AI generated

1-09-19170/29 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-09-19170/29
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-09-19170/29 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

KO H T UM Ä Ä R US

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.11.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-19170 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurörid Aivar LEMBIT Sergei TRAVNIKOV Asja läbivaatamise kuupäevad 09.11.2010 01.12.2010 21.02.2011 Kohtuasi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi

talituse

kriminaal

hooldusametnik

Malle

PETERSONI 19.10.2010 e

rakorraline ettekanne

nr.8.-2/38764 B.R-ile Viru Maakohtu 27.01.2010 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu

B.R

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht puudub Kriminaalhooldusametnik

Marika SARAP Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talitus RESOLUTSIOON

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi

talituse

kriminaalhoo

ldusametnik Malle

PETERSONI 19.10.2010 erakorralises ettekandes

nr.8.-2/38764

esitatud

taotlus

B.R-ile

mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada.

2

Pöörata B.R-ile

Viru Maakohtu

27.01.2010 otsusega mõistetud ärakandmata

karistus – 2 (kaks

) kuud 29 (kakskümmend

üheksa) päeva vangistust - täitmisel

e ja saata B.R kandma vangistust.

Karistuse kandmise algu

seks lugeda B.R-i kinnipidamise aeg 01.02.2011.

Käesolevale määrusele on kohtumenetluse poolel

õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

B.R tunnistati Viru Maakohtu 27.01.2010 otsusega süüdi KarS §199 lg.2 p.9 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud. KrMS §238 lg.2 alusel vähendati karistust

ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks jäi B.R 6 kuud

vangistust. Arvestades eelvangistuse aega 3 kuud 1 päev jäi B.R lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud 29 päeva vangistust. KarS §74

lg.1, 3 alusel otsustati mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui B.R 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §75 lg.1 p.1 – 5 järgi ettenähtud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas

- ilmuma

kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saama kriminaalhooldajalt eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui 15 päevaks

- saama kriminaalhooldajalt eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Erakorraline ettekanne

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Malle

Peterson esitas 19.10.2010 Viru Maakohtule erakorralise ettekande nr.8.-2/38764, milles teeb ettepaneku pöörata B.R-ile mõistetud karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt ei järgi süüdimõistetu järgmisi kontrollnõudeid: ei

ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud elukohas, ei taotle luba elukohast lahkumiseks ning elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Erakorralise ettekande kohaselt ei ilmunud B.R registreerimisele

11.05.2010, 19.05.2010, 27.05.2010, 05.07.2010, 08.09.2010, 21.09.2010, 27.09.2010, 08.10.2010, 18.10.2010. Kahe elukoha kontrolli käigus seletas B.R-i isa, et

B.R pole kodus elanud ja elab oma tüdruksõbra pool Kohtla-Järve linnas, kuid tüdruksõbra aadressi ja nime isa ei tea.

Maakohtu 09.11.2010 istung

3

Maakohtu istungile süüdimõistetu ei ilmunud. Kohtukutse tagastati maakohtule, kuna kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestusid.

Maakohus lükkas prokuröri abi ettepanekul asja arutamise edasi.

Maakohtu 01.12.2010 istung

Maakohtu istungile süüdimõistetu ei ilmunud. Kohtukutse tagastati maakohtule, kuna kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestusid.

Prokuröri abi Aivar Lembit taotles süüdimõistetu kuulutamist tagaotsitavaks ja tema vahistamist.

Vastavalt Viru Vangla kinnipidamise aktile peeti B.R kinni 01.02.2011.

Maakohtu 21.02.2011 istung

Maakohtu istungil jäi kriminaalhooldusametnik Marika Sarap erakorralise ettekande ja selles toodud taotluse juurde ning lisas, et ettekande esitamisest käesoleva ajani ei ole muutunud midagi.

Süüdimõistetu B.R seletas maakohtu istungil, et erakorralises ettekandes toodud asjaolud on õiged. Algul elas ta Tallinnas, hiljem Kohtla-Järve linnas xxx tänaval. Luba elukoha vahetamiseks ta ei küsinud, registreerimistele ei ilmunud.

Prokuröri abi Sergei Travnikov leidis maakohtu istungil, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele selles toodud motiividel.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised,

leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt KarS §74 lg.4 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.

Vastavalt KrMS §427 lg.2 otsustab vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise

tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma täitmiskohtunik oma määrusega.

Süüdimõistetu B.R-ile on kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi tutvustatud allkirja vastu 15.02.2010 (t.l.13).

Vastavalt erakorralisele ettekandele on B.R rikkunud registreerimisele

ilmumise nõuet, ta ei ela kohtu määratud alalises elukohas, pole saanud

4

kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks ning pole saanud kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukoha vahetamiseks.

Maakohus leiab, et käesolevas asjas on süüdimõistetu poolt temale pandud

registreerimisele ilmumise kohustuse rikkumine tõendatud nii süüdimõistetu enda

kinnitusega maakohtu istungil, kui ka asja materjalides oleva ärakirjaga registreerimislehest (t.l.129). Nimetatud registreerimislehest nähtub, et 22.04.2010 on

B.R oma allkirjaga kinnitanud, et teab järgmisest registreerimisele ilmumise ajast 11.05.2010. Nimetatud kuupäeval B.R registreerimisele ei

ilmunud. Vastavalt registreerimislehele ilmus ta registreerimisele 28.05.2010. Sama registreerimislehe kohaselt on B.R 17.06.2010 oma allkirjaga kinnitanud, et teab järgmisele registreerimisele ilmumise päevast 05.07.2010, sellel päeval ta ei

ilmunud ja ilmus 14.07.2010. 17.08.2010 on ta allkirjaga kinnitanud, et teab järgmisest registreerimisele ilmumise päevast 08.09.2010, sellel päeval ta ei ilmunud,

ilmus 13.09.2010. 15.09.2010 on ta oma allkirjaga kinnitanud, et teab järgmisest

registreerimisele ilmumise päevast 21.09.2010, sellel päeval ta ei ilmunud, ilmus 01.10.2010. Vastavalt kriminaalhooldusametniku seletusele maakohtu istungil ilmuski B.R viimane kord registreerimisele 01.10.2010 ja peale seda on tema asukoht kriminaalhooldusametnikule teadmata.

Eeltoodu alusel leiab maakohus, et süüdimõistetu ei ole tema suhtes väljendatud usaldust õigustanud ning suhtunud tingimisi karistusse ja kriminaalhooldusesse väga ükskõikselt.

Juhul, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, on kohtul võimalus valida kolme alternatiivi vahel.

Maakohus leiab, et käesolevas kohtumääruses ülaltoodud asjaoludel on põhjendatud karistuse täitmisele pööramine, kuna leiab, et alternatiivid ei avalda süüdimõistetule

mingit mõju. Vaatamata sellele, et B.R-ile olid selgitatud katseajal

täidetavad kontrollnõuded, rikkus süüdimõistetu korduvalt nii registreerimisele

ilmuimise nõuet, kui ka kindlas elukohas elamise nõuet. Maakohus ei pea võimalikuks niivõrd pikaajalise rikkumise puhul kohaldada mõnda muud varianti

peale karistuse täitmisele pööramise. Maakohus ei leia, et kontrollnõuete täitmine oleks eriliselt süüdimõistetu elu piirav või tema elukvaliteeti halvendav. Nagu nähtub asja materjalidest, on süüdimõistetu korduvalt kriminaalkorras karistatud, kusjuures nii tingimisi vangistuse kui ka üldkasuliku töö tegemise kohustusega. Maakohus leiab, et sellise süüdimõistetu puhul ei ole põhjendatud katseaja pikendamine veeldkordse

võimaluse andmisega või vangistuse asendamine üldkasuliku tööga, kuna ka see

tooks kaasa käitumiskontrolli nõuete täitmise, millega süüdimõistetu ilmselgelt hakkama ei saa.

Süüdimõistetu kinnitas ise maakohtu istungil, et ta ei ilmunud registreerimisele ning ei elanud ettenähtud kohas. Süüdimõistetu seletas, et elas alguses Tallinnas, kust oli väga kauge käia registreerimas ja hiljem Kohtla-Järve linnas xxx tänaval. Põhjendusi registreerimisele mitteilmumise ja elukoha vahetuseks loa küsimata jätmise kohta ei osanud süüdimõistetu esitada.

Eeltoodu alusel kuulub kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamisele ja B.R tuleb saatma vangistuse ärakandmata osa.

5

Vastavalt KarS §68 lg.1 arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Eeltoodu alusel

hakkab B.R-i karistuse aeg kulgema alates tema kinnipidamisest 01.02.2011.

Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust ning KrMS §74, §75, §432, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik