2-20-18764/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2023.a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-20-18764 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise nõudes Hagihind

2628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja C (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx; e-post xxx) Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx; e-post xxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta rahuldamata X hagi Y vastu elatise nõudes. 2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused 1. X esitas Harju Maakohtule hagi Y vastu elatise nõudes. 1.1.Hagiavalduse kohaselt alates 2020.a oktoobrist on sunnitud hageja ema pidama ülal hagejat üksinda. 1.2.Vaatamata hageja seadusliku esindaja korduvatele palvetele pojale varalise abi osutamiseks, ei reageeri kostja nendele. 1.3.Kostja töötab, kuid oma töötasu kulutab peamiselt endale. Kostja töötasu on umbes 1200 eurot kuus.

2 1.4.Hageja on praegu 14-aastane ja seetõttu tema ülalpidamiskulud on oluliselt kasvanud. Praegu need kulud moodustavad ligi 600 eurot kuus. 1.5.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise hageja ülalpidamiseks poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumtöötasu ulatuses alates hagi esitamise hetkest kuni hageja täisealiseks saamiseni. 1.6.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused 2. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. 2.1. Hagi esitamise eesmärk ei ole täidetud, kuna kostja elab lapsega jätkuvalt koos aadressil xxx, kuhu kostja elukoht on registreeritud. 2.2. Hageja ja hageja ema kasutavad kostja ostetud toiduaineid, kostja tasub hüpoteegiga seotud makseid, teeb ülekandeid hageja emale ja hagejale igapäevaste vajaduste katmiseks. 2.3. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused 3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

6. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on kostja laps (t lk 4), kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja ja tema vanemad elavad ühises korteris. Vaidluse all on asjaolu, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist seadusjärgses miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

8. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumtöötasu ulatuses alates hagi esitamise hetkest kuni hageja täisealiseks saamiseni (t lk 2 p).

9.1. Kostja ei nõustu elatise väljamõistmisega, kuivõrd kostja ja hageja elavad ühises korteris, kostja tasub korteriga seotud hüpoteeki, hageja tarbib kostja ostetud toiduaineid ning kostja teeb hagejale ja viimase emale ülekandeid (t lk 13-16, 18, 20, 24-36, 38, 43-50).

3 9.2. Hageja vastava kostja seisukoha ja esitatud tõendite osas omapoolset seisukohta esitanud ei ole (t lk 55).

9.3. Arvestades asjaoluga, et kohtu ette toodud tõenditest nähtub, et kostja tasub hageja elukoha laenumakseid, ostab süüa ning on teinud makseid hageja emale, on kostja tõendanud, et elab lapsega samas elukohas ja osaleb lapse ülalpidamises vahetult. Hageja nimetatu ümberlükkamiseks ühtegi vastuväiteid või tõendeid vastupidise osas kohtule esitanud ei ole. Seetõttu PKS § § 100 lg 2 sätestatud alus kostjalt elatise täiendavaks väljamõistmiseks puudub. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja ülalpidamiskohustust rikkunud ei ole ning esitatud hagiavaldus põhjendatud ei ole.

10. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.

11. Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel, eelkõige hageja vahetu ülalpidamise lõpetamisel kostja poolt, on hagejal õigus uuesti elatise väljamõistmise nõudega kohtusse pöörduda.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 12. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on 2628 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 13. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kostja kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitanud ei ole ning asja materjalidest ei nähtu, et kostja on antud vaidluses kasutanud õigusabi. Seega tuleb jätta menetluskulud käesolevas tsiviilasjas menetlusosaliste enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik