2-21-12054/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

12. mai 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-12054

Tsiviilasi

X hagi Y OÜ (endise ärinimega Z OÜ) vastu

töövaidluses (töövaidlusasi nr 4-1/889/21)

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 24. jaanuari 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y OÜ apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

5000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (töötaja, vastustaja): X (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kunnar

Korsten

Kostja (tööandja, apellant): Y OÜ (endise ärinimega

Z OÜ, registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Maiki Virks

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja 4. aprilli 2023 taotlus täiendava dokumentaalse tõendi

(2021. aasta majandusaasta aruanne) vastuvõtmiseks.

2. Harju Maakohtu 24. jaanuari 2023 otsus jätta muutmata.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

5. Rahuldada hageja X taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

apellatsioonimenetluses 480 eurot ja mõista see summa kostjalt Y OÜ hageja X

kasuks välja. Kostjal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda hagejale

alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Rahuldada kostja 27. veebruari 2023 taotlus ja asendada avaldatavates kohtu-

otsustes (st käesolev otsus ja resolutsiooni punktis 2 viidatud maakohtu otsus)

hageja nimi tähemärgiga X, kostja nimi tähemärgiga Y, kostja endine ärinimi

tähemärgiga Z ja otsuses viidatud füüsiliste isikute nimed initsiaalidega ning jätta

avaldamata poolte isiku- ja registrikoodid.

2 (6)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale (välja arvatud resolutsiooni punktid 1 ja 6) võib esitada kassatsioonkaebuse

vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioon-

kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X (hageja, töötaja) esitas 30. aprillil 2021 Tööinspektsiooni juures tegutsevale

töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Y OÜ (endise ärinimega Z OÜ, kostja, tööandja) vastu

järgmiste nõuetega:

(1) tuvastada 31. märtsil 2021 töötajale saadetud töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisus;

(2) lõpetada tööleping ajast kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral

(töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2), st alates 31. märtsist 2021;

(3) kohustada tööandjat maksma töötajale hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel 7500 eurot

(bruto);

(4) teise võimalusena tuvastada etteteatamistähtaja järgimata jätmine aluste puudumise

tõttu (TLS § 97 lg 3) ning mõista tööandjalt välja erakorralise etteteatamistähtaja

rikkumise eest hüvitis 30 päeva eest (TLS § 97 lg 2 p 2) 2500 eurot.

TVK 15. juuni 2021 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/889/21 rahuldati nõuded (1), (2) ja (3)

osaliselt. TVK tuvastas 31. märtsi 2021 ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu alates

30. aprillist 2021 ja mõistis tööandjalt töötaja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise

5000 eurot.

2. Kostja TVK otsusega ei nõustunud ja esitas 2. augustil 2021 Harju Maakohtule avalduse

sama töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 15. oktoobril 2021 maa-

kohtule hagiavalduse TVK-s rahuldatud nõuetega.

3. Hageja peamised väited on järgmised:

-

pooled sõlmisid 12. juunil 2019 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle

IT tootejuhi ametikohale brutopalgaga 2500 eurot kuus;

-

hageja ja C (edaspidi: kostja juhatuse liige) pidasid 29. märtsil 2021 töökorraldusliku

vestluse, mille käigus hakkas kostja juhatuse liige ootamatult ning arusaamatutel

põhjustel kasutama ebatsensuurseid väljendeid ja karjuma. Peale vestlust saatis W

hagejale sõnumi, milles palus infot Google’i ja SlaZki kontodel oleva teabe ja

ligipääsude kohta;

-

hageja juurdepääs Google’i ametialasele kontole blokeeriti 29. märtsil 2021 kell 18.18,

millega võeti hagejalt ligipääs tööga seotud materjalidele ja muudeti hageja töö

tegemine võimatuks;

3 (6)

-

H (edaspidi: personalijuht) saatis 30. märtsil 2021 kell 17.28 hagejale ettepaneku

lõpetada tööleping poolte kokkuleppe, peale mida alustasid pooled läbirääkimisi;

-

kostja saatis 31. märtsil 2021 kell 16.50 hagejale allkirjastamata töölepingu era-

korralise ülesütlemise teate. Kostja ei selgitanud, mis oli töölepingu erakorralise üles-

ütlemise põhjus. Kostja tegi 15. aprillil 2021 töötajate registris töölepingu lõpetamise

märke ja lisas põhjuseks TLS § 88 lg 1;

-

kostja tasus 14. aprillil 2021 hagejale lõpparvega 3502,45 eurot (neto), mis sisaldas

kasutamata puhkuse hüvitist ja märtsi 2021 töötasu;

-

tööleping on lõpetatud alusetult, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist.

4. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

kostja tegeleb hasartmängutarkavara loomise ja arendamisega. Hageja ülesanne oli

taotleda tööandja grupi ettevõtetele erinevaid tegevuslube, st juhtida tegevuslubade

taotlemise projekte, kus tööandjaga samasse gruppi kuuluvad äriühingud taotlevad

tegevuslube, et alustada vastava äritegevusega;

-

hageja konkreetne tööülesanne oli viie tegevusloa taotlemine ja ühe loa alusel turule

sisenemine. Ta pidi korraldama suhtluse sertifitseerimisauditit läbi viiva eZograga,

andma vajalikke juhiseid ning vajadusel teavitama tööandjat takistustest ja püüdma

neid kõrvaldada. Hageja väitel ei saanud ta tegelda kahe tegevusloa taotlemise ja

sertifitseerimisprotsessi alustamisega, sest enne oli vaja lõpetada korporatiivstruktuuri

muudatused;

-

kui kostja juhatuse liige võttis 25. märtsil 2021 eZograga ühendust, selgus, et hageja

nimetatud takistust ei esine. Hageja isegi ei olnud üritanud, vaatamata tööandja

korraldustele, välja selgitada eZograga koostööks vajalikke toiminguid;

-

pärast kõnealust Skype’i vestlust kirjutas kostja juhatuse liige samal päeval hagejale ja

palus teha kõike senisest kiiremini. Hageja ei reageerinud saadud infole, sh ei võtnud

tööandjaga ühendust, ei selgitanud oma käitumist ega vabandanud;

-

poolte vahel toimus 29. märtsil 2021 vestlus, milles osales ka operatsioonide

arendamise juht Q (Q). Vestluse käigus rääkis kostja juhatuse liige taaskord viidatud

olukorrast ja kohustas hagejat asuma seda lahendama. Hageja muutus agressiivseks ja

lugupidamatuks. Juhatuse liikme korraldustele vastas ta, et teab ise paremini ja otsustab

ise, kuidas oma tööd korraldab;

-

personalijuht saatis 30. märtsil 2021 hagejale ettepaneku lõpetada tööleping poolte

kokkuleppel, sest pooltel puudus usaldus edasise koostöö osas. Pooled ei jõudnud

kokkuleppele, mis tingimustel tööleping lõpetada. Kostja oli sunnitud töölepingu

lõpetama erakorraliselt TLS § 88 alusel. Kostja lõpetas töölepingu usalduse kaotuse

tõttu, sest hageja valetas tööandjale ja oma meeskonnale asjaolude osas, mis on

tööandjale olulised ja millest sõltub tema igapäevane äritegevus.

MAAKOHTU OTSUS

5. Maakohus rahuldas hagi 24. jaanuari 2023 otsusega (vaidlustatud otsus). Maakohus

tuvastas 31. märtsi 2021 ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu alates 30. aprillist 2021 ja

mõistis kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise 5000 eurot. Menetluskulud

jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.

5.1. Maakohus tuvastas, et

-

pooled sõlmisid 12. juunil 2019 töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juurde

tööle IT tootejuhi ametikohale brutopalgaga 2500 eurot kuus;

-

hageja ja kostja juhatuse liikme vahel toimus 29. märtsil 2021 töökorralduslik vestlus;

4 (6)

-

hageja juurdepääs Google’i ametialasele kontole blokeeriti 29. märtsil 2021 kell 18.18,

millega võeti hagejalt ligipääs töömaterjalidele;

-

personalijuht saatis 30. märtsil 2021 kell 17.28 hagejale ettepaneku lõpetada tööleping

poolte kokkuleppel;

-

kostja esindaja saatis 31. märtsil 2021 kell 16.50 hagejale allkirjastamata töölepingu

erakorralise ülesütlemise teate;

-

kostja tegi töötajate registris 15. aprillil 2021 hageja töölepingu lõpetamise märke ja

lisas põhjuseks TLS § 88 lg 1;

-

kostja tasus 14. aprillil 2021 hagejale lõpparve 3502,45 eurot (neto), mis sisaldas

kasutamata puhkusehüvitist ja märtsi 2021 töötasu.

5.2. Maakohus märkis, et kuigi töölepingu ülesütlemisavalduses on ülesütlemise alusena

märgitud TLS § 88 lg 5, siis poolte seisukohtadest nähtub, et nad on ühiselt mõistnud alusena

TLS § 88 lg 1 p 5.

5.3. Kostja ei tõendanud selliseid hageja tegusid, mis võinuks viia usalduse kaotuseni. Kostja

juhatuse liikme 1. oktoobri 2020 e-kirjast koostööpartneritele nähtub, et projekt on usaldatud

hageja ja W kätte. Koostööpartner edastas 5. veebruaril 2021 hagejale pakkumused. Kostja

juhatuse liikme ja koostööpartneri 25. märtsi 2021 e-kirjavahetusest selgub, et on tekkinud

teatav viivitus. Samal päeval palus kostja juhatuse liige hagejal teha tööd kiiremini. Eeltooduga

ei ole kostja tõendanud ühtegi sellist hageja tegu, mis oleks töölepingu erakorralise ülesütlemise

kohane alus.

5.4. Kui kostja arvates ei täitnud hageja töökohustusi õigeaegselt või piisava põhjalikkusega,

pidanuks kostja tööandjana juhtima sellele hageja tähelepanu ning vajadusel ka töötajat tema

oskuste ja teadmiste osas koolitama. Lisaks pidi kostja tulenevalt TLS § 88 lg-test 1 ja 3 enne

töölepingu erakorralist ülesütlemist töötajat kui töösuhte nõrgemat poolt kirjalikult hoiatama

töökohustuste rikkumise eest. Eeltoodust tulenevalt on kostja 31. märtsi 2021 erakorraline

ülesütlemine tühine (TLS § 104 lg 1).

5.5. Hageja töölepingu lõpetamise nõude õiguslik alus on TLS § 107 lg 1, mille kohaselt, kui

kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse

nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse,

et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Hageja tööleping on lõppenud TLS § 107 lg 2 alusel

alates 30. aprillist 2021 ning TLS § 109 lg 1 kohaselt tuleb kostjal tasuda töölepingu tühise

ülesütlemise hüvitamiseks kahe kuu keskmise töötasu suurune hüvitis kokku 5000 eurot.

5.6. Hageja menetluskulu 1333,34 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik kulu

arvestades hageja nõudeid ja tsiviilasja mahtu. Hageja esindaja tunnitasumäär 80 eurot (käibe-

maksuta) on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib pidada keskmiseks

tunnihinnaks. Kostjal tuleb hagejale tasuda menetluskulude hüvitis 1333,34 eurot ja sellelt

summalt viivis.

POOLTE SEISUKOHAD

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi

rahuldamata. Ühtlasi palub kostja kohtulahendis isikuandmete asendamist tähemärkidega.

Kaebuses kordab kostja peamiselt oma maakohtus esitatud väiteid ja märgib järgmist:

-

tõendatud on töölepingu oluline rikkumine, mis nähtub eelkõige 25. märtsi 2021

Skype’i vestlustest. Hageja jättis oma tööülesanded täitmata ja valetas kostjale;

-

hageja hoolimatut suhtumist tööülesannetesse ilmestab ka käitumine 29. märtsi 2021

vestlusel, mis päädis töölepingu erakorralise ülesütlemisega, sest hageja keeldus

järgimast kostja juhiseid;

5 (6)

-

töölepingu erakorraline ülesütlemine on seega põhjendatud ja kehtiv. Kostja lõpetas

töölepingu usalduse kaotuse tõttu, sest hageja valetas asjaolude osas, mis on kostjale

kui tööandjale väga olulised. Seejuures näitas hageja oma ebakohase käitumisega

selgelt vastuseisu tööülesannetega tegeleda ja juhtimisele alluda;

-

maakohus jättis tähelepanuta, et esmase soovi töösuhte lõpetamiseks avaldas hageja,

mistõttu edastas kostja ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Kuna

pooled ei jõudnud lahenduseni, mis tingimustel tööleping lõpetada, oli kostja sunnitud

töölepingu lõpetama erakorraliselt olukorras, kus mõlemapoolseid huve järgides ei

saanud enam eeldada töösuhte jätkamist;

-

alusetu on maakohtu seisukoht, justkui pidanuks kostja enne töölepingu erakorralist

ülesütlemist hagejat hoiatama. Järjekordse hoiatusega polnud võimalik hageja

käitumist parandada. Vestlusel 29. märtsil 2021 väljendas hageja selgelt, et ta ei

kavatse kostja tagasisidet arvesse võtta. Hageja teatas juhatuse liikmele, et ta teab ise

paremini ning otsustab ise, kuidas oma tööd korraldab. Eeltoodust tulenevalt on ilmne,

et hoiatamisest poleks olnud kasu, kuna hageja ei kavatsenud oma käitumist tulevikus

parandada ja suhtus töökohustuste täitmisesse üleolevalt.

7. Hageja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioon-

kaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

9. Kostja esitas koos 4. aprilli 2023 seisukohaga täiendava dokumentaalse tõendina oma

2021. aasta majandusaasta aruande, millega soovis tõendada tulu teenimise eesmärki.

Ringkonnakohus jätab tõendi TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel vastu võtmata, sest nimetatud asjaolu

ei ole vaidlusalune ega mõjuta asja lahendamist.

10. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest töölepingu sõlmimise ja ülesütlemise kohta. Ühtlasi

tuvastas maakohus õigesti vaidlustamata asjaolu, et kostja ei hoiatanud hagejat enne töölepingu

ülesütlemist ja piiras hagejal töö tegemise võimalused. Samuti pole vaidlusalune hageja

keskmine töötasu ja selle põhjal arvutatud hüvitise summa.

11. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust muuta. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ja märgib vastuseks kaebusele järgmist.

11.1. Kostja kordab kaebuses peamiselt samu väiteid, mis ta esitas maakohtus. Pelgalt kohtu

järeldustega mittenõustumine ei tähenda, et need poleks õiged. Maakohus analüüsis kostja

väiteid piisava põhjalikkusega ja hindas nende kinnituseks esitatud tõendeid. Ainetu on kaebuse

etteheide, et maakohus pidanuks täiendavalt või teisiti hindama töötaja hoolsus- ja lojaalsus-

kohustuste täitmist. Maakohus rahuldas hagi põhjendusega, et töötaja rikkumist ei tuvastatud.

Asja lahendamist ei mõjuta kostja väited, et esmase soovi töösuhte lõpetamiseks avaldas hageja,

mistõttu edastas kostja ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Kui pooled

sellisele kokkuleppele ei jõudnud, siis ei tekkinud kostjal läbirääkimistest alust tööleping üles

öelda. Samuti pole oluline, et kostja äritegevuse eesmärk on kasumi teenimine, sest ka seda

eesmärki järgides tuleb töösuhtes ikkagi lähtuda poolte kokkulepetest ja seadusest.

11.2. Ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel (sh usalduse kaotuse tõttu), mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist

eeldada (TLS § 88 lg 1), ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat

enne hoiatamata. Maakohus viitas selles osas asjakohaselt Riigikohtu 16. märtsi 2016 otsusele

tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15 (vaidlustatud otsuse p 22).

6 (6)

11.3. Käesoleval juhul heidab kostja hagejale ette valetamist asjaolude osas, mis on kostjale

kui tööandjale väga olulised, ja selgesõnalist avaldust, et ta ei kavatse järgida kostja juhiseid.

Põhimõtteliselt on õige kostja arusaam, et kui nimetatud asjaolud oleks tõendatud, siis need

mõlemad võivad vastata TLS § 88 lg 3 teise lause tingimustele. Küll aga ei saa viidatud sätet

käesoleval juhul kohaldada põhjusel, et kostja väited on tõendamata. Maakohus sedastas

vaidlustatud otsuse p-s 19 õigesti ja menetlusnorme rikkumata, et kostja ei tõendanud hageja

tegusid, mida ta heidab kohtumenetluses ette töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena.

11.4. Kostja ei viita apellatsioonkaebuses samuti tõenditele, mille põhjal saaks tuvastada, et

hageja valetas või keeldus järgimast kostja juhiseid. Kaebuses sisalduvad viited ainult kostja

11. novembri 2021 hagivastuse lisadele nr 3 ja 4. Neist esimene on väidetavalt kostja juhatuse

liikme ja eZogra kontaktisiku sõnumivahetus, milles küll mainitakse hagejat, aga millest ei

nähtu ühtegi hageja avaldust kostjale ega kostja tööülesande andmist hagejale. Teine kajastab

kostja juhatuse liikme ja hageja sõnumivahetust, aga selle sisu järgi soovis kostja kiiremaid

toiminguid ja hageja möönis, et ta ei ole nii osav Skype’i kasutamises. Kostja ei ole toonud

esile, et Skype’i kasutamise puudulik oskus oleks töölepingu lõpetamise põhjus. Kokkuvõttes

ei saa kummastki kaebuses viidatud tõendist eraldi ega ka nende koostoimes teha kostja

soovitud järeldusi hageja valetamise või tööülesannete täitmisest keeldumise kohta.

11.5. Kuivõrd kostja ei tõendanud oma väiteid usalduste kaotuse põhjuste kohta, siis oli sel

alusel esitatud ülesütlemine TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Maakohus kohaldas õigesti TLS § 107

lg-d 1 ja 2 ning lõpetas töölepingu alates 30. aprillist 2021. Ühtlasi mõistis maakohus

põhjendatult välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel. Neid otsustusi ja vastavaid põhjendusi kostja

eraldi ei vaidlustanud. Samuti pole kaebuses väiteid menetluskulude jaotuse ja suuruse kohta.

12. Kostja taotles avaldatavas kohtuotsuses isikuandmete asendamist tähemärkidega. Ta

põhjendas, et tsiviilasjade suhtes puudub selline avalik huvi, mis õigustaks isikute

informatsioonilise enesemääramisõiguse piiramist kohtulahendite avalikustamisel. Seega on

avaldatavate andmete piiramine õigustatud ainuüksi isikuandmete kaitse seisukohalt. TsMS

§ 462 lg 2 esimene lause näeb mh ette, et andmesubjekti taotlusel asendatakse jõustunud

kohtuotsuses andmesubjekti nimi tähemärgiga ja ei avalikustata tema registrikoodi. Viidatud

sätte alusel on kostja taotlus põhjendatud. Sama normi kohaselt võib kohus omal algatusel

samuti isiku nime asendada ja jätta avaldamata isikukoodi. Ringkonnakohtu hinnangul on

käesoleval juhul põhjendatud kohaldada samas ulatuses isikuandmete otsusest eemaldamist

kõigi isikute suhtes.

13. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175

sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. Hageja taotles 800 euro

hüvitamist, mis on tasu 10 t õigusteenuse eest tasumääraga 80 eurot/t (käibemaksu ei lisandu).

Kostja ei esitanud hageja kuludele vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja

vajalik ja põhjendatud ajakulu 6 t (sh kaebusega tutvumine ning vastuse, seisukoha ja

kulunimekirja koostamine). Ringkonnakohus võtab arvesse, et vaidluse ulatus apellatsiooni-

menetluses oli sisuliselt sama nagu maakohtus ning pooled ei esitanud uusi väiteid ega tõendeid.

Esindaja tunnitasu määr on kohane. Neil kaalutlustel tuleb kostjal hagejale hüvitada

apellatsioonimenetluse kuluna 480 eurot (= 6 t × 80). Rahuldamata jääb hageja taotlus 320 euro

(= 800 – 480) hüvitamiseks. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus

otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)