2-23-1746/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtujurist

Triin Reinmaa

Määruse tegemise aeg ja koht

12.05.2023, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-1746

Tsiviilasi

A. M. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik A. M. (isikukood XXX)

Pankrotihaldur

vandeadvokaat

Martin

Pärn

(Advokaadibüroo Naur & Pärn, Tallinn, Juhkentali 52,

10132, e-post martin@in.ee, tel 5560 8121)

Menetlustoiming

Pankroti

väljakuulutamine,

kohustustest

vabastamise

menetluse algatamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. M. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja A. M. (isikukood XXX) pankrot 12.05.2023 kell 12.00 ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada

võlgniku

A.

M. pankrotihalduriks

vandeadvokaat

Martin

Pärn

(Advokaadibüroo Naur & Pärn, Tallinn, Juhkentali 52, 10132, e-post martin@in.ee, tel 5560

8121).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 05.06.2023 algusega kell 11.00

Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 4020.

5. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse

tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele

oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise

tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise

alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja

möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja

esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui

jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei

ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud,

2 (6)

võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud

tunnustatud nõuete rahuldamist.

7. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

8. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt

12.05.2024.

10. Võlgnik on kohustatud täitma FiMS § 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

11. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

12. Jätta menetluskulud võlgniku A. M. kanda.

13. Määrata usaldusisiku Martin Pärna tasu suuruseks 725 eurot, millele lisandub

käibemaks 20%, kokku 870 eurot.

14. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 870 (sh käibemaks) ning kanda see

OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn (registrikood 16245703) arveldusarvele nr EXXX (AS

LHV Pank).

15. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

16. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, pankrotihaldurile ja Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Maksejõuetusavalduse

läbivaatamise

peale

võib

esitada

määruskaebuse

võlgnik

või

maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest (FiMS § 18 lg 10). Võlausaldaja võib esitada võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või

menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument

kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (FiMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või

Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191 lg 1).

Asjaolud

1. A. M. (avaldaja, võlgnik) esitas 01.02.2023 Harju Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse,

milles palus pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Kohus võttis võlgniku maksejõuetusavalduse 15.03.2023 määrusega menetlusse ning nimetas

võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Martin Pärna.

3. Usaldusisik esitas 15.04.2023 kohtule usaldusisiku aruande ning võlgniku vara- ja võlgade

nimekirja ning seisukoha avalduse osas. Usaldusisiku hinnangul tuleb kuulutada välja võlgniku

pankrot ning alustada kohustustest vabastamise menetlust.

3 (6)

Kohtumääruse põhjendused

4. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub

pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti (FiMS § 43).

Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

6. Olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata,

kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus (PankrS § 31 lg 2). Käesoleval juhul PankrS §

15 lg 3 tulenevaid usaldusisiku nimetamata jätmise aluseid ei esine.

7. Usaldusisik on seisukohal, et tegemist on püsivalt maksejõuetu isikuga, mistõttu tuleks välja

kuulutada tema pankrot ning algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Võlgniku

sissetuleku moodustab käesoleval ajal igakuine pension summas 742,83 eurot. Eeltoodud

sissetulek ei ole piisav, et tasuda tema teadaolevaid kohustusi, mille suurus on vähemalt

19548,01 eurot. A. M.ul sisuliselt puudub pankrotivara - tema AS Swedbank, AS LHV Pank ja

Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol oli 206,73 eurot ning talle kuulub sõiduk BMW 523I

Reg.märk:XXX Esm.reg.aasta: 1996 hinnangulise väärtusega 1000 eurot. Liiklusregistris

võlgniku nimele registreeritud sõiduk FIAT Coupe Reg.märk: XXX (Esm.reg.aasta: 1994,

puudub ülevaatus ja kindlustus) on võlgniku kinnitusel tegelikult juba umbes 5 aastat tagasi

maha müüdud. Võlgniku igakuiste püsikulude suurus on maksejõuetusavalduse kohaselt 670

eurot kuus (võlgnikul tuleb üleval pidada ka oma alaealist last). Võlgniku mittearestitava

sissetuleku suurus ühes kuus 2023. aastal on eelduslikult 966 eurot (725 + 241) kuus TMS 132

kohaselt, sest tal on 1 alaealine ülalpeetav (M.A. M. ik XXX).

8. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on pettuse ohvriks langemine - võlgnik võttis

laenu Bigbank AS-ilt ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalilt ning kandis saadud raha summas

8000 eurot edasi kellegile nimega V. D.. AS Luminor Bank nõue summas 7 942.83 eurot ei ole

sissenõutav, sest laenumakseid tasub võlgniku kaaslaenajast poeg.

9. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel

tõendatuks, et A. M. on püsivalt maksejõuetu. Tõendamist on leidnud, et võlgniku kohustused

ületavad temal olemasolevat vara. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et võlgnik ei suuda

rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.

Seni võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Martin Pärn on andnud nõusoleku pankrotihalduriks

nimetamiseks.

10. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja

ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise (PankrS § 31 lg 6).

Eeltoodus tulenevalt kuulutab kohus välja A. M.u pankroti ja nimetab pankrotihalduriks Martin

Pärna. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub 05.06.2023 kell 11.00 Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja saalis nr 4020 (PankrS § 31 lg-d 1 ja 6). Kohus peatas usaldusisiku

nimetamisel võlgniku vara suhtes toimuvad täitemenetlused. Kohus ei rakenda täiendavaid

pankrotiavalduse tagamise abinõusid. Võlgnikul ei ole õigust teha pankrotivaraga tehinguid

ning täitemenetlused lõppevad TMS § 51 lg 1 alusel.

11. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti

väljakuulutamisel (FiMS § 45 lg 1). Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise

menetluse algatamise taotluse. Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui:

4 (6)

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises;

2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud

tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku

olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või

sihtasutuselt või vältida maksude maksmist;

3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku

kohustustest vabastamise;

4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku

või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse

võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine;

5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud

kohustusi.

Kohus ei ole tuvastanud FiMS § 45 lg 3 nimetatud asjaolusid, mis võiksid anda aluse jätta

kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kohus algatab võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse.

12. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise

menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku.

Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute

nimekirja (FiMS § 46 lg 1). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab

usaldusisik kohtule igal aastal aruande (FiMS § 46 lg 3). Esimene aruanne võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte

hiljem kui 12.05.2024.

13. Kohus selgitab:

• Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

• Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

• Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

• Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS§ 44).

• Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1 ja 2).

• Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse

võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks

5 (6)

kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa,

millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt,

millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole

usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg 3-7).

• Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg 3).

• Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

14. Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,

ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.

Usaldusisiku tasu

15. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata

(FiMS § 54 lg 1). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab

esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Kohus võib usaldusisiku tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54

lg 9). Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11

sätestatust (FiMS § 54 lg 5 lause 3). Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see

makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses (PankrS § 65 lg 11).

16. Usaldusisik on esitanud tasunõude 11 tunni ulatuses kogusummas 725 eurot (tunnihind 66

eurot), millele lisandub käibemaks, s.o 870 eurot koos käibemaksuga.

17. Kohus rahuldab usaldusisiku tasutaotluse. Arvestades töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi on tasu suurus põhjendatud. Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis

lisandub usaldusisiku tasule käibemaks, kokku on tasu suuruseks 870 eurot.

18. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. Kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks

määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183

lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu

maksmiseks (FiMS § 54 lg 7). Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks

võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi

vahenditest.

19. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja

kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri

6 (6)

tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui

on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne

alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) (PankrS § 23 lg

4). 2023. aastal on kuupalga alammääraks 725 eurot.

20. Usaldusisik on palunud riigi vahenditest hüvitada ajutise halduri tasu summas 725 eurot, millele

lisandub käibemaks, kokku 870 eurot. Arvestades riigi vahenditest hüvitatava summa

ülemmäära, kuulub menetlusabi korras riigi vahenditest hüvitamisele usaldusisiku tasu 725

eurot, koos käibemaksuga 870 eurot. PankrS § 23 lg 6 ja FiMS § 54 lg 9 järgi võib kohus

usaldusisiku tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Kaie Almere

kohtunik