2-21-17345/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.05.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-17345

Kohtuasi

Y

ja

X

hagi

Q

vastu

ebaõigete

väidete

ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.10.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y, X ja Q apellatsioonkaebused

Kaebuse hind

Y ja X apellatsioonkaebus – hageja I

osas 3780 eurot ja hageja II osas 3780 eurot

Q apellatsioonkaebus 4225,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I: Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin

Paulus

Kostja: Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Q 12.12.2022 kirjaga koos esitatud dokumentaalsete tõendite (2010. a e-

kirjavahetus; C OÜ joonised ja küttesüsteemi soojuskandja vooluhulkade

arvutamine; XXX korterelamu küttepaigaldise rekonstrueerimise põhiprojekt koos

lisadega; KÜ Z korteriomanike 29.06.2022 üldkoosoleku protokoll) vastuvõtmisest.

2. Rahuldada Y ja X apellatsioonkaebus.

3. Jätta Q apellatsioonkaebus rahuldamata.

2-21-17345

4. Tühistada Harju Maakohtu 19.10.2022 otsus osas, milles Y ja X mittevaralise kahju

nõue jäi rahuldamata ning mõista Q-lt välja mittevaralise kahjuna Y kasuks

500 eurot ja X kasuks 500 eurot ning mittevaralise kahju hüvitistega seonduvad

viivised vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni p-le 5.4. Tulenevalt hagi täielikust

rahuldamisest tuleb tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotus.

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Rahuldada Y ja X hagi.

5.2. Kohustada Q avaldama kolme tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

arvates XXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX) liikmetele teate

järgmistel tingimustel:

- kostja peab edastama teate e-posti aadressile YYY;

- teade peab olema kuvatud e-kirja sisus (mitte manuses) valge tagapõhjaga, ilma

illustratsioonideta või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalideta,

tähesuurusega vähemalt 12 ning järgmise tekstiga: „Mina, Q, olen avaldanud teile

kui XXX KÜ liikmetele korduvalt ebaõige faktiväite nagu korteri nr X elanikud Y

ja X oleksid sekkunud omavoliliselt XXX asuva kortermaja küttesüsteemi ja

varastavad teistelt kortermaja elanikelt sooja. Lükkan siinsega avaldatud ebaõige

faktiväite ümber ning avaldan, et nimetatud väide ei vasta tegelikkusele.“

5.3. Mõista Q-lt Y ja X kasuks ühiselt välja hüvitis varalise kahju eest 672 eurot.

Mõista Q-lt Y ja X kasuks välja varaliselt kahjult (672 eurot) viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni

kohase täitmiseni.

5.4. Mõista Q-lt Y kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot ja X kasuks

mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot. Mõista Q-lt Y ja X kasuks välja

mittevaraliselt kahjult viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates hagi kohtule esitamise päevast (04.11.2021) kuni nõuete täieliku

rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude

summa (st kummagi hageja puhul 500 eurot).

5.5. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud Q kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-21-17345

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Y (hageja I) ja X (hageja II) esitasid 04.11.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Q (kostja)

vastu ebaõigete väidete ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes.

1.1. Hagejad palusid kohustada kostjat avaldama kolme tööpäeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates XXX korteriühistu liikmetele teate järgmistel tingimustel:

- kostja peab edastama teate e-posti aadressile YYY;

- teade peab olema kuvatud e-kirja sisus (mitte manuses) valge tagapõhjaga, ilma

illustratsioonideta või kolmanda isiku kommentaarideta, vms lisamaterjalideta, tähesuurusega

vähemalt 12 ning järgmise tekstiga:

„Mina, Q, olen avaldanud teile kui XXX KÜ liikmetele korduvalt ebaõige faktiväite nagu

korteri nr X elanikud Y ja X oleksid sekkunud omavoliliselt XXX asuva kortermaja

küttesüsteemi ja varastavad teistelt kortermaja elanikelt sooja. Lükkan siinsega avaldatud

ebaõige faktiväite ümber ning avaldan, et nimetatud väide ei vasta tegelikkusele.“

1.2. Samuti palusid hagejad mõista kostjalt eraldi iga hageja kasuks välja mittevaralise kahju

hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras.

1.3. Hagejad palusid mõista kostjalt hagejate kasuks ühiselt välja hüvitise varalise kahju eest

672 euro ulatuses ja viivise seadusjärgses määras kindla summana kohtu välja mõistetud kahju

hüvitamise summalt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni.

Sealt edasi seadusjärgses määras kuni nõude täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui

kahju hüvitamise nõude summa.

2. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad ja kostja XXX asuvas kortermajas. Hagejad kolisid

XXX-X korterisse 2007. aastal. Nii hagejad kui ka kostja on XXX korteriühistu liikmed.

3. Kostja on avaldanud hagejate kohta (kaldkirjas väljatooduga) ebaõigeid faktiväiteid ning on

kahjustanud sellega hagejate mainet, nimetades hagejaid varasteks kõigi ühistu liikmete ees.

3.1. Kostja (FFF) avaldas 18.09.2019 kell 10.49 XXX KÜ liikmetele e- posti aadressil YYY e-

kirja, mis sisaldas muu hulgas järgnevat väidet: „Kindlasti tuleks esitada ühistule arve uute

radiaatorite eest, et ära hoida YX taoliste omastajate omastamine.“

3.2. Kostja (FFF) avaldas 17.10.2019 kell 08.58 XXX KÜ liikmetele e- posti aadressil YYY e-

kirja, mis sisaldas muu hulgas järgnevat väidet: „Nagu hiljem teada saime ei olnud vargad nõus

oma saagist loobuma. Kolhoosnike YX käest on veel nalja jutte kütte kohta tulnud. Kõigis kütte

hädades olevat süüdi olnud nende peal olev korter, kus radiaatoreid üldse polnudki.“

2-21-17345

3.3. Kostja (FFF) avaldas 20.09.2021 kell 07.29 XXX KÜ liikmetele e- posti aadressil YYY e-

kirja, mis sisaldas muu hulgas järgnevat väidet: „Probleem on juba väga vana ja tingitud majas

elavate varaste tegevusest. Üks suuremaid vargaid on korter nr X YX .“

3.4. Kostja (FFF) avaldas 25.10.2021 XXX KÜ liikmetele e-posti aadressil YYY mitu e-kirja,

mis sisaldas muu hulgas järgnevat väidet: „Varga närud pange küte sisse. Kui teil palav on, siis

koristage oma seintelt projektis ettenähtust suuremad radiaatorid ja asendage õigete

võimsustega.“ Samuti tõi kostja 25.10.2021 e-kirjas välja hulga väidetavaid valesid, mida

hagejad on avaldanud. On ilmne, et ka väide „varga närud pange küte sisse“ käis hagejate kohta

ja see oli ühistu liikmetele arusaadav, kuna sellele järgnes rida hagejate kohta nimeliselt toodud

valesid faktiväiteid.

4. Kõigile KÜ liikmetele on arusaadav, et kostja peab „varaste“ all silmas hagejaid, kuna kostja

ei ole ühelegi teisele KÜ liikmele nimeliselt „varga“ staatust andnud. Eeltooduga on kostja

avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, kuna kostja avaldatust jääb keskmisele

mõistlikule inimesele arusaam, nagu oleksid hagejad pannud toime konkreetse teo –

paigaldanud omavoliliselt võimsamad radiaatorid, mille arvelt varastavad teistelt sooja.

Tegemist on väidetega, mis selgelt kahjustavad hageja mainet keskmise mõistliku inimese

silmis. Kostja avaldatud ning käesolevas hagiavalduses esile toodud väited on faktiväited, sest

neid on võimalik objektiivselt kontrollida. Kuna hagejad ei ole kostja väidetud tegusid

reaalsuses toime pannud, siis on kostja hagejate au ja head nime kahjustanud põhjendamatult

ja õigusvastaselt. Kostja on väited avaldanud XXX KÜ liikmetele kirjalikus vormis. Hagejatel

on seega õigus nõuda, et kostja lükkaks väited ümber samal viisil ning samadel tingimustel.

Faktiväidete ümberlükkamisega seotud kulud jäävad kostja kanda. Hagejad viitasid

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg-tele 2 ja 4.

5. Hagejad selgitasid, et XXX majas on palju ümber ehitatud kortereid – k.a hagejate oma, mis

on kahest korterist kokku ehitatud. Ühest kunagisest köögist on saanud tuba ja toale kehtivad

tänapäevaste standardite alusel teised temperatuurinõuded kui köögile (kus on elektripliit ja

teised sooja eraldavad kodumasinad). See tähendab, et radiaatori võimsus on natuke suurem,

kui samas kohas asetseval köögil. Kõik selliste ümberehitustega korterid (ehitisregistris kõik

seaduslikud ja ümber vormistatud) tituleeriti kostja poolt varasteks. Hagejad ei ole oma korteris

teostanud omavoliliselt ümberehitustöid. Kui väidetavate lisaradiaatorite lisamise teema tuli

2010. aastal juhatuses päevakorrale, siis omamata veel kogu infot, arvasid hagejad, et majas on

tõesti pandud radiaatoreid juurde esimesele korrusele. Hiljem selgus, et isegi kui hagejate

korteris on algsest projektist rohkem radiaatoreid, siis tegid seda ilmselt ehitajad ja seda tehti

süsteemselt esimesel korrusel. Kostja süüdistab hagejaid aga omavolilises radiaatorite lisamises

ja teadlikus soojuse varastamises, mida hagejad ei ole teinud. Küttesüsteem korteris on sama,

nagu oli korteri ostu ajal 2007. aastal. Päevakorral on olnud maja küttesüsteemi renoveerimine,

kuna on ilmne, et see ei toimi nii nagu peaks. Selles aga ei saa kostja süüdistada hagejaid, kes

ei ole küttesüsteemi puudustes või selle renoveerimata jätmises kuidagi isiklikult süüdi.

6. Kostja põhjustas hagejatele mittevaralist kahju läbi ebaõigete väidete avaldamise –

kokkuvõtvalt pani ta hagejaid end halvasti ja alandatult tundma, rikkus hagejate meeleolu ning

kujundas hagejate mainet ebakohasel viisil. Seejuures tuleb arvestada, et kostja avaldatud ning

hagejate au teotavad ebaõiged väiteid on avaldatud pikema aja jooksul KÜ liikmetele, mis on

seadnud hagejad äärmiselt halba valgusesse. Kostja on avaldanud oma ebaõiged väited

korteriühistule, mille moodustavad 39 korteri omanikud. Järelikult tuleb lugeda, et kostja

avaldatud ebaõiged andmed on jõudnud suure hulga inimesteni ning riive hagejate

õigushüvedele on intensiivne. Lisaks on hagejad ettevõtjad. Hageja I tegutseb alal, kus

põhiklientideks on ka erinevad korteriühistud. Hageja I on teinud töid üle Eesti, kuid mitte xxx-

2-21-17345

s. Kostja laim võib mõjutada ka hageja I ettevõtlustegevust, kuna levitades laimu tervele

korterühistule, liigub info paratamatult inimeste kaudu edasi ja lõpuks ei ole võimalik kindlaks

määrata laimu leviku ulatust. Kostja on suure hulga inimeste ees loonud hagejatest mulje kui

ebamoraalsetest ja vääritutest inimestest, kes ei hooli teiste korterielanike huvidest. Hagejad on

pidanud aastate jooksul elanikele ja ühistule selgitama, et nad ei ole vargad – see on olnud

väsitav ja stressirohke. Hagejad on pidanud tundma avalikult häbitunnet ja tundnud hirmu.

Keskmisele mõistlikule lugejale jäi hagejatest täiesti ekslik ja halvustav mulje. Kostja tekitas

kolmandate isikute silmis hagejast ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke seisuga ei ole

muutunud, sest kostja postituste mõju on jätkuvalt tunda. Riigikohus on lahendis 3-2-1-105-01

leidnud, et mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja

seisundit, mistõttu mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku

õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole

võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Kostja eesmärk oli hagejaid alandada ja solvata.

Seda kinnitab ka näiteks kostja hagejale II 28.12.2020 Facebook Messengeri vahendusel

saadetud sõnum: „Varas. Ma vihkan vargaid.“ Sellise sõnumiga on kostja pannud hagejat II

tundma hirmu ka oma turvalisuse pärast. Seda eriti olukorras, kus kostja on majahaldurit

ähvardanud kirvega (tunnistajate juuresolekul). Arvestades kokkuvõtvalt kostja hoolimatust ja

ükskõiksust hagejate au teotamise suhtes, hagejate maine tahtlikku kahjustamist suure hulga

inimeste ees ning kostja ebaõigete väidete intensiivsust, peavad hagejad õiglaseks hüvitiseks

vähemalt 5000 eurot iga hageja kohta.

7. Kuna kostja rikkus hagejate õigusi ning kahjustas nende mainet suure hulga isikute ees, siis

oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks advokaadibüroo poole pöörduma. Sellega kaasnesid

hagejatele õigusabikulud 672 eurot (koos käibemaksuga). Kostja õigusvastase tegevuse tõttu

on hagejatele kohtueelset õigusabi osutatud 3 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kulud koosnevad

nõupidamisest hagejatega, õiguslikust analüüsist, tõendite kogumisest, kostjale nõudekirja

koostamisest ja kostja vastuse analüüsist. Kohtueelselt tekkinud õigusabikulud on käsitatavad

varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 mõttes ning nende hüvitamist on võimalik nõuda VÕS § 115

lg 1 alusel.

Kostja vastuväited

8. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

9. Kostja ei eita, et ta on edastanud ühistu liikmetele e-kirju, mis on seotud XXX maja

kütteprobleemidega. Grupisiseste e-kirjade ja vestluste puhul ei näe VÕS § 1047 ette

õiguskaitset faktiväidete ümberlükkamiseks. Tegemist ei ole andmete avaldamisega

VÕS § 1047 tähenduses. Edastatud kirjavahetus on käsitletav erakirjavahetuse raames piiratud

isikute ringile saadetud kirjana, mis oli kostja reaktsioon pikemaajalisele võimatusele

lahendada küttesüsteemiga seotud probleemid. Samuti ei sisaldanud see hageja suhtes ei

ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid ja põhjendamatuid väärtushinnanguid.

10. Kostja ei soovinud KÜ-ga seotud isikutele faktiväidete avaldamisega kahjustada hagejaid

avalikkuse ega kõrvaliste isikute ees. Vaidlusaluste e-kirjade saatmise eesmärk ei olnud

hagejate

au

teotamine.

Tegemist

oli

kostja

õiguspärase

proportsionaalse

pahameelereaktsiooniga tekkinud olukorrale, kus hagejate korteris oleva suurema võimsusega

küttekeha mõjutab kostja korteris olevat temperatuuri ning seeläbi ka elukvaliteeti. Riigikohus

on oma varasemas praktikas tulenevalt VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest leidnud, et isegi

ebaõigete faktiväidete ja või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika ei

pruugi alati ja tingimata olla õigusvastane (RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 15).

2-21-17345

Vaidlusalused e-kirjad on hõlmatud ka Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 45 sätestatud ja

antud asjaoludel kostjale laieneva väljendusvabaduse põhiõigusega.

11. Kostja ei ole avaldanud põhjendamatut pahameelt hagejate suhtes. Hagejad ise möönavad,

et küttesüsteemiga on probleeme. Vaatamata pidevatele pöördumistele ei ole hagejad kuidagi

reageerinud, et kõrvaldada olukord, kus neil on teistest võimsamad radiaatorid, mis annavad

neile rohkem soojust, kuid kõik KÜ liikmed tasuvad soojuse eest ühtemoodi. Kostja hinnangul

tuleb teatud juhtudel ja olukorras taluda ka õigustatud kriitikat, kuigi see ei pruugi meeldida.

Kostja ei ole kordagi avaldanud, et hagejad ise oleksid paigaldanud oma korterisse võimsamad

radiaatorid. Selline järeldus hagejate poolt on ebaõige.

12. Varalise kahju hüvitamise nõude osas märkis kostja, et vaidlusaluse erimeelsuse

lahendamiseks advokaadi poole pöördumine ei olnud hagejate nõude esitamiseks või õiguste

kaitsmiseks sisuliselt hädavajalik ja selle peamiseks eesmärgiks oli suurendada esitatavate

rahaliste nõuete mahtu ja selle läbi hirmutada kostjat ning kallutada teda sõlmima rahalisi

kohustusi sisaldavat kompromissi. Hagiavaldusest nähtub, et vähemalt osaliselt on poolte

kirjavahetus toimunud juba 2019. aastal. Samas ei ole hagejad kordagi sellel perioodil kostja

poole pöördunud ega avaldanud, et selline tegevus neid häiriks. Hagejate tegevus ei ole

kooskõlas VÕS §-s 6 sätestatud heas usus toimimise põhimõttega, mistõttu palub kostja jätta

varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Harju Maakohtu 19.10.2022 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning kohustati kostjat

avaldama kolme tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates XXX korteriühistu

liikmetele teade järgmistel tingimustel:

- kostja peab edastama teate e-posti aadressile YYY;

- teade peab olema kuvatud e-kirja sisus (mitte manuses) valge tagapõhjaga, ilma

illustratsioonideta või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalideta, tähesuurusega

vähemalt 12 ning järgmise tekstiga:

„Mina, Q, olen avaldanud teile kui XXX KÜ liikmetele korduvalt ebaõige faktiväite nagu

korteri nr X elanikud Y ja X oleksid sekkunud omavoliliselt XXX asuva kortermaja

küttesüsteemi ja varastavad teistelt kortermaja elanikelt sooja. Lükkan siinsega avaldatud

ebaõige faktiväite ümber ning avaldan, et nimetatud väide ei vasta tegelikkusele.“

Maakohus jättis mittevaralise kahju nõue rahuldamata, kuid mõistis kostjalt hagejate kasuks

ühiselt välja hüvitise varalise kahju eest 672 eurot ja viivise varaliselt kahjult (672 eurot) alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

14. Maakohus viitas VÕS § 1046 lg-le 1, § 1047 lg-tele 1, 2, 4, §-le 1043, § 128 lg-tele 1-3,

§ 115 lg-le 1 ja § 113 lg-le 1.

15. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tõendamist leidnud ebaõigete faktiväidete

esitamine korteriühistu teistele liikmetele. Hageja ei ole teostanud ümberehitustöid elamu

keskküttesüsteemis. Kõik tööd olid teostatud juba enne seda, kui hagejad majja elama asusid.

Puuduvad tõendid, mis viitaksid, et hagejad on varastanud kütet või muul viisil kaasomanikke

kahjustanud. Samuti on äärmiselt taunitav – ilma mingi reaalse põhjuseta – hagejate

nimetamine varasteks või vargusega tegelevateks isikuteks.

16. Mittevaralise kahju väljamõistmine kostjalt hagejate kasuks ei ole põhjendatud.

2-21-17345

17. Põhjendatud on varalise kahju hüvitamine kostja poolt. Hagejatel on õigus oma hea nime

eest seista ja nõuda kostjalt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Selleks on põhjendatud ka

advokaadi õigusabi kasutamine. Kohtueelse õigusabi kulu suurus ei ole ülepaisutatud ja see

kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samuti on põhjendatud viivise nõue varaliselt kahjult.

18. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jättis kohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Hagejate apellatsioonkaebus

19. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse osas,

milles kohus jättis hagi rahuldamata ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hagejad

palusid saata asja maakohtule uueks lahendamiseks või teha asjas uus otsus, millega rahuldada

mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda.

20. Maakohus

on

rikkunud

mittevaralise

kahju

hüvitamise

nõude

lahendamisel

põhjendamiskohustust. Lisaks kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS § 1047 lg-t 1 ja § 134 lg-t 2.

21. Käesoleval juhul on täidetud VÕS § 1043 järgse deliktilise mittevaralise kahju hüvitamise

nõude rahuldamise eeldused.

21.1. Esiteks on hagis välja toodud väited õigusvastased ning maakohus oleks pidanud otsuse

põhjendusi arvestades rahuldama mittevaralise kahju hüvitamise nõude vähemalt osas, milles

kohus rahuldas ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude. Nimelt tuvastas maakohus, et

kostja avaldas äärmiselt taunitavaid (st õigusvastaseid) ebaõigeid faktiväiteid. Seega tuvastas

maakohus VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eeldusena väidete ebaõigsuse ning oleks pidanud selle

pinnalt mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldama.

21.2. Teiseks pani kostja isiklike õiguste rikkumise toime tahtlikult, sest kostja soovis hagejate

isiklikke õigusi kahjustada. Kostja ei ole tõendanud süüd välistavate asjaolude esinemist.

21.3. Kolmandaks ei ole maakohus põhjendanud, milline õigusnorm võimaldab kohtul jätta

vastuolus VÕS § 134 lg-ga 2 mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmata. Olukorras, kus

hagejad on toonud esile õigusvastase teo toimepanemise asjaolud ja kirjeldanud neile tekkinud

mittevaralise kahju ulatust, pidi maakohus hagi selles osas rahuldama. Kohtupraktikas on

korduvalt leitud, et VÕS § 134 lg 2 praegune kohtupraktikas valitsev tõlgendus (sh ka normi

grammatiline üleskirjutus) ei võimalda jätta mittevaralist kahju välja mõistmata olukorras, kus

kohus tuvastab kannatanu isiklike õiguste rikkumise.

22. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Alternatiivselt, kui maakohtu

otsus jääb mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas muutmata, siis tuleb otsus tühistada

menetluskulude

jaotuse

osas.

Esiteks

tuleb

tühistada

menetluskulude

jaotus

põhjendamiskohustuse olulise rikkumise tõttu, sest vaidlustatud otsuses puuduvad TsMS § 163

lg 1 alternatiivide vahel valiku tegemise põhjendused. Teiseks puuduvad otsuses põhjendused

selle kohta, kuidas kohus arvestas hagi rahuldamise ulatust ja hagiga taotletud eesmärgi ulatust.

Käesoleval juhul tuleb arvestada hagiga taotletud eesmärgi saavutamise ulatust ning jaotada

menetluskulud vastavalt sellele proportsioonile. Vaidlust ei ole selles, et hagis esitatud nõuded

rahuldati suuremas ulatuses.

Kostja apellatsioonkaebus

2-21-17345

23. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega

kohus rahuldas hagiavalduse ebaõigete väidete ümberlükkamise ning varalise kahju hüvitamise

nõude osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hagiavaldus ebaõigete väidete

ümberlükkamise nõudes ja kahju hüvitamise nõudes rahuldamata või alternatiivselt saata asi

vastavate nõuete osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja palus jätta menetluskulud

hagejate kanda.

24. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Kuivõrd kohus ei ole kostja seisukohti

analüüsinud, ei ole kostjal võimalik esitada argumente otsusele. Seetõttu jääb kostja oma

varasemate seisukohtade juurde. Kostja hinnangul tuleb asi saata tagasi arutamiseks

maakohtule.

25. 12.12.2022, 17.12.2022 ja 12.01.2023 esitas kostja ringkonnakohtule täiendavaid

seisukohti ja tõendeid.

Vastustajate seisukohad apellatsioonkaebustele

26. Kostja märkis vastuseks hagejate apellatsioonkaebusele, et kaevatavas kohtuotsuses

puuduvad sisulised põhjendused ja otsuse kujunemise motiivid ei ole jälgitavad, kuivõrd neid

otsuses kajastatud ei ole. Kostja arvates ei ole seetõttu ringkonnakohtul endal võimalik

kaevatavas otsuses esinevate puuduste tõttu asja ise lahendada. Asja Harju Maakohtule

tagasisaatmist on kostja taotlenud ka enda apellatsioonkaebuses. Käesoleval hetkel on

põhjendamatu anda hinnangut apellatsioonkaebuses toodud põhjendustele.

27. Hagejad vaidlevad kostja apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda. Kostja ei põhjendanud, miks ta ei saanud 12.12.2022

ringkonnakohtule esitatud tõendeid esitada juba maakohtus või millist käesoleva vaidlusega

seotud asjaolu soovib kostja tõenditega tõendada (TsMS § 652). Kostja tõendid on hagejate

hinnangul ka asjakohatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata

hagejate mittevaralise kahju nõude ning mõistab kostjalt hagejale I mittevaralise kahju

hüvitisena 500 eurot ja hagejale II mittevaralise kahju hüvitisena 500 eurot. Samuti rahuldab

ringkonnakohus hagejate mittevaralise kahju hüvitisega seonduvad viivisenõuded. Hagejate

apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust maakohtus ning määrab kindlaks

apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse.

29. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses,

kuna hagejad on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles nende hagi jäi rahuldamata, ning

kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles hagejate hagi rahuldati. Seega on

vaidlustatud maakohtu 19.10.2022 otsus tervikuna (TsMS § 651 lg 1).

30. Ringkonnakohus käsitleb esiteks kostja isiklikult 12.12.2022, 17.12.2022 ja 12.01.2023

ringkonnakohtule esitatud dokumente ja tõendeid (I), lahendab seejärel hagejate ja kostja

apellatsioonkaebused (II) ning jagab menetluskulud (III).

I Kostja ringkonnakohtule esitatud dokumendid ja tõendid

2-21-17345

31. Hagejate esindaja sai Harju Maakohtu 19.10.2022 otsuse kätte 20.10.2022 ning esitas

sellele hagejate ühise apellatsioonkaebuse 18.11.2022. 05.12.2022 määrusega võttis Tallinna

Ringkonnakohus hagejate apellatsioonkaebuse menetlusse ja kohustas kostjat esitama

ringkonnakohtule 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest kirjaliku vastuse

apellatsioonkaebusele. Kostja esindaja sai ringkonnakohtu 05.12.2022 määruse kätte

21.12.2022. Kostja esindaja sai Harju Maakohtu 19.10.2022 otsuse kätte 07.11.2022 ning esitas

sellele apellatsioonkaebuse 07.12.2022. Pärast puuduste kõrvaldamiseks tähtaegade andmist

võttis ringkonnakohus 24.01.2023 ka kostja apellatsioonkaebuse menetlusse.

32. 12.12.2022 esitas kostja isiklikult kohtule allkirjastatud dokumendi, milles viitas kohtu

05.12.2022 määrusele ning esitas väiteid XXX (mille täiendav nimi korteriühistute registri

järgi on Korteriühistu XXX) korterelamu küttesüsteemi ja korterite kütmise kohta, C OÜ

joonised korterelamu küttesüsteemi kohta 2010. aastal, 2010. aasta e-mailivestlused Y-ga,

29.06.2022 korteriühistu Z üldkoosoleku protokolli ning XXX korterelamu rekonstrueerimise

põhiprojekti. Oma nõuetena on kostja allkirjastatud dokumendis väljendanud, et Y peab

hüvitama talle tekitatud moraalse ja füüsilise kahju ning perekond YX peab hüvitama talle kõik

kohtuga seotud kulutused.

33. 17.12.2022 esitas kostja viitega ringkonnakohtu 05.12.2022 määrusele veel väiteid elamu

küttesüsteemi tasakaalustamise ja probleemide kohta.

34. 10.01.2023 edastas kostja esindaja kostja vastuse hagejate apellatsioonkaebusele.

35. 10.01.2023 (KIS-is 12.01.2023) esitas kostja ise viitega ringkonnakohtu 05.12.2022

määrusele veel väiteid elamu küttesüsteemiga seotud probleemide ja elanike vaheliste

vastuolude kohta.

36. 13.02.2023 esitasid hagejad vastuse kostja apellatsioonkaebusele, kuid ühtlasi vastasid

kostja 12.12.2022, 17.12.2022 ja 12.01.2023 dokumendides sisalduvatele väidetele, mis olid

nende hinnangul asjaga seotud. Hagejad märkisid, et asjaoludele, mis käesoleva asjaga ei

seondu, nad tähelepanu ei pööra. Samuti palusid hagejad jätta 12.12.2022 kirjaga kohtule

esitatud tõendid vastu võtmata. Hagejad väidavad, et kostja ei ole selgitanud, miks ta ei esitanud

neid tõendeid maakohtule või millist käesoleva vaidlusega seotud asjaolu soovib kostja nende

tõenditega tõendada. Samuti on tõendid hagejate hinnangul asjakohatud – üldkoosoleku

protokoll maja soojustamise otsuse kohta või maja renoveerimisprojekt ei tõenda hagi aluseks

olevate kostja väidete õigust. Asjakohatu on ka hageja I 2010.a e-kiri.

37. Ringkonnakohus jätab kostja 12.12.2022 menetlusdokumendiga koos esitatud tõendid

vastu võtmata järgmisel põhjusel.

37.1. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab

kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 ette nähtud juhtudel. TsMS § 652

lg 3 p 1 alusel saaks ringkonnakohus uusi tõendeid hinnata vaid siis, kui tõend, mis esitati, jäeti

põhjendamatult tähelepanuta. TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel saaks ringkonnakohus uusi tõendeid

hinnata ka siis, kui tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või

sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS

§ 652 lg 4 kohaselt peab tõendi lubatavust pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu

nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei

põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja

õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus.

2-21-17345

37.2. Ringkonnakohus märgib esiteks, et kostja esitatud C OÜ 2010. aasta joonised (kuuel

lehel) on juba toimikus. Need on esitatud hagejate hagiavalduse lisana 13 (tl 44–49). Kohus ei

võta vastu tõendeid, mis on juba toimikus.

37.3. Muude kostja esitatud tõendite kohta leiab ringkonnakohus, et tõendite vastuvõtmiseks ei

ole alust. Käesoleval juhul puudub TsMS § 652 lg 3 p-s 1 ette nähtud olukord, kuna kostja ei

ole proovinudki samu tõendeid maakohtule esitada, kuigi need olid olemas enne maakohtu

otsuse tegemist, samuti olid need (sh KÜ koosoleku protokoll) olemas enne maakohtu

08.09.2022 istungi toimumist. Seega ei ole käesoleval juhul tegemist ka olukorraga, kus tõend

oleks tekkinud või saanud poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese

astme kohtus.

37.4. Eeltoodust tulenevalt ei võta ringkonnakohus kostja 12.12.2022 menetlusdokumendiga

koos esitatud uusi tõendeid vastu.

38. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et arvestab asja lahendamisel üksnes neid kostja

12.12.2022, 17.12.2022 ja 10.01.2023 kirjades esitatud väited, mis on seotud käesoleva

vaidluse lahendamisega, st mis seonduvad esitatud hagile vastuvaidlemisega, ning millele

kostja tugines ka maakohtu menetluses. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei saa esitada asjas

omapoolseid nõudeid hagejate vastu (kostja 12.12.2022 kirja taotlused), kuna ta ei ole esitanud

hagejate vastu vastuhagi. Menetluses on üksnes hagejate hagi kostja vastu ning sellega seoses

maakohtu otsusele esitatud apellatsioonkaebused.

II Apellatsioonkaebuste lahendamine

39. Kuna maakohtu otsus on vaidlustatud nii selles osas, milles hagi jäeti osaliselt rahuldamata,

kui ka osas, milles see rahuldati, ning ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuste väidetega,

et maakohtu otsus on põhjendamata (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8), siis hindab ringkonnakohus

hagi põhjendatust tervikuna uuesti. Kuigi nii hagejad kui ka kostja on oma

apellatsioonkaebustes taotlenud asja tagasisaatmist maakohtule, siis ringkonnakohus leiab, et

selleks ei ole alust. Käesolevas asjas on esitatud isiklike õiguste kaitse hagi, hageja on

hagiavalduses välja toonud, mida ta peab enda õiguste rikkumiseks ja esitanud selle kohta

tõendid. Kostja on saanud hagiavaldusele vastata ning esitada omapoolsed tõendid. Asjas on

toimunud ka kohtuistung. Kuna ringkonnakohtul ei ole vaja uurida uusi asjaolusid ega tõendeid

ning poolte seisukohad on kohtule teada, siis teeb ringkonnakohus ise uue otsuse.

40. Ringkonnakohus hindab järgnevalt, kas kostja on rikkunud hagejate isikuõigusi (2.1), kas

hagejate nõue ebaõigete väidete ümberlükkamiseks on põhjendatud (2.2) ning lahendab seejärel

hagejate varalise ja mittevaralise kahju nõuded (2.3).

2.1 Hagejate isikuõiguste rikkumine

41. Hagi on esitatud seoses kostja avaldustega hagejate I ja II kohta, mida hagejad peavad

ebaõigeteks faktiväideteks (VÕS § 1047 lg 2). Hagejad nõuavad ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamist ning ebaõigete faktiväidete avaldamisega seoses tekkinud varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamist (VÕS § 1047 lg 4, § 134 lg 5). Seega nõuavad hagejad kostjalt

hagejate au teotamisega tekitatud kahju hüvitamist.

42. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

2-21-17345

eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane

eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isik võib VÕS § 1047 lg 4

järgi nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul üksnes

juhul, kui tema kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid, ning seda sõltumata sellest, kas andmete

avaldamine oli VÕS § 1047 lg-te 1–3 järgi õigusvastane või mitte. Andmete ümberlükkamist

ei saa taotleda, kui tegemist on ebakohase väärtushinnanguga. See, kas tegemist on isiku kohta

avaldatud andmetega (faktiväitega) või väärtushinnanguga, tuleb kohtul välja selgitada

avaldatu tõlgendamise teel, s.o tuvastades, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi

üldsusele avaldas (vt RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 36).

43. Ringkonnakohus peab esiteks tuvastama, kas kostja on avaldaja ja kas tegemist on

avaldamisega. Kui see nii on, siis tuleb hinnata, kas hageja välja toodud väited on faktiväited

või väärtushinnangud. Kui tegemist on faktiväidetega, siis tuleb tuvastada, kas kostja on

tõendanud nende tõele vastavuse (VÕS § 1047 lg 2). Kui kostja seda teinud ei ole, siis tuleb

hinnata, kas võivad esineda n-ö vabandavad asjaolud (VÕS § 1047 lg 3). Kui mõni

vaidlusalustest väidetest on kvalifitseeritav väärtushinnanguna, siis tuleb hinnata, kas see võib

olla ebakohane ja õigusvastane (VÕS § 1046).

(a) Avaldaja ja avaldamine

44. Ringkonnakohus tuvastab esiteks, et kostja ei ole vaielnud vastu, et tema on saatnud

hagiavalduses nimetatud ja hagiavalduse lisadeks 1–4 olevad 18.09.2019, 17.10.2019,

20.09.2021 ja 25.10.2021 e-kirjad aadressilt FFF XXX korteriühistu (KÜ) liikmete e-

postiaadressile YYY (tl 69), kuid ta ei pea seda „avaldamiseks“, vaid piiratud isikute ringiga

peetud erakirjavahetuseks (tl 69 ja pöördel).

45. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et tegemist ei ole avaldamisega. Avaldamine

VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks

on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (vt nt RKTKo 10.06.2009, 3-2-1-43-

09, p 14; 21.12.2005, 3-2-1-95-05, p 24). Ringkonnakohus on seisukohal, et kui kostja edastas

e-kirjad KÜ liikmetele listi, kus oli 39 liiget, siis oli tegemist avaldamisega, mitte kahe isiku

omavahelise vestlusega. Kuna kostja on kinnitanud vaidlusaluste e-kirjade saatmist, siis on

tuvastatud hagis välja toodud väljaütlemiste avaldamine kostja poolt.

(b) Kostja avalduste kvalifitseerimine

46. Järgmisena hindab ringkonnakohus kostja avaldusi. Hagejad on hagiavalduses välja toonud,

milliseid – väidetavalt faktiväiteid – nad oma isiklikke õigusi rikkuvaks peavad. Väljavõtted on

osa pikemast e-kirjavahetusest, mida on peetud XXX KÜ liikmete listis (tl 19–27). Hagejate

poolt etteheidetavad väited on järgnevalt kaldkirjas.

46.1. Kostja avaldas 18.09.2019 XXX KÜ liikmetele e-kirja, mis sisaldas muu hulgas järgnevat

väidet: „Kindlasti tuleks esitada ühistule arve uute radiaatorite eest, et ära hoida YX taoliste

omastajate omastamine.“

46.2. Kostja avaldas 17.10.2019 XXX KÜ liikmetele e-kirja, mis sisaldas muu hulgas järgnevat

väidet: „Nagu hiljem teada saime ei olnud vargad nõus oma saagist loobuma. Kolhoosnike YX

käest on veel nalja jutte kütte kohta tulnud. Kõigis kütte hädades olevat süüdi olnud nende peal

olev korter, kus radiaatoreid üldse polnudki.“

2-21-17345

46.3. Kostja avaldas 20.09.2021 XXX KÜ liikmetele e-kirja, mis sisaldas muu hulgas järgnevat

väidet: „Probleem on juba väga vana ja tingitud majas elavate varaste tegevusest. Üks

suuremaid vargaid on korter nr X YX .“

46.4. Kostja avaldas 25.10.2021 XXX KÜ liikmetele mitu e-kirja, mis sisaldasid muu hulgas

ka järgnevat väidet: „Varga närud pange küte sisse. Kui teil palav on, siis koristage oma seintelt

projektis ettenähtust suuremad radiaatorid ja asendage õigete võimsustega.“

47. Hagejad peavad nimetatud väiteid faktiväideteks. Kostja vaidleb sellisele kvalifikatsioonile

vastu.

47.1. Ringkonnakohus märgib, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või

väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt nt RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 10; RKTKo

13.04.2007, 3-2-1-5-07, p 26; RKTKo 10.10.2007, 3-2-1-53-07, p 18). VÕS § 1047 lg 1

kohaselt on isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või faktilist laadi

andmete mittetäielik või eksitav avaldamine õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei

teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed

faktiväited, s.t faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest

mõistlikult võttes järelduvad (vt RKTKo 13.04.2007, 3-2-1-5-07, p 27; RKTKo 15.04.2015, 3-

2-1-24-15, p 13).

47.2. See-eest väärtushinnangut on võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust

või väärust. Väärtushinnang on õigusvastane, kui see on isiku au teotav, s.t kui sellel on

konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (nt

RKTKo 18.02.2015, 3-2-1-80-13, p 36). Õigusvastane on väärtushinnang siis, kui see on

ebakohane, mis võib tuleneda selle ebasündsast väljendusviisist (RKTKo 18.05.2022, 2-20-

12495, p 11) või põhjendamatusest (RKTKo 18.02.2015, 3-2-1-159-14, p 17). Otsustamaks

väärtushinnangu põhjendatuse üle, tuleb igal konkreetsel juhul teha väärtusotsustus, arvestades

rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise

raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1 teine lause).

48. Käesoleval juhul tuleb esiteks tuvastada, kas kostja avaldused on tehtud üldse hagejate

kohta, kuna mitte kõikides ette heidetavates avaldustes ei ole nimetatud hagejad nimepidi.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades vaidluse tausta – pikaajaline konflikt XXX KÜ

küttesüsteemi teemal – tuleb kõigis neljas e-kirjas toodud väiteid vaadata koos. Nimelt nähtub

menetlusdokumentidest, sh kostja vastuväidetest, et XXX KÜ-s on (vähemalt kostjal) juba

aastaid probleeme küttesüsteemiga ning kostja peab seda eelkõige hagejate süüks, kuna

hagejate korteris on suuremad radiaatorid. Kuigi kostja on väitnud, et ka mõnes teises korteris

on suuremad radiaatorid, on kohtule esitatud kirjavahetuses nimeliselt nimetatud ainult YX.

Neljas kohtule esitatud e-kirjas on kostja nimetanud YX kahel korral koos sõnaga „varas“ või

„vargad“ ja ühel juhul koos sõnaga „omastajad“ (eespool p-d 46.1–46.3).

48.1. Kostja 18.09.2019 e-kirjas on „omastajatena“ nimetatud YX, seega ei ole kahtlust selle

avalduse käimises hagejate kohta. 17.10.2019 e-kirjas on kostja viidanud, et „vargad ei olnud

nõus oma saagist loobuma“ ning viitas sellele järgnevas lauses YX-le, kellelt „on veel nalja

jutte kütte kohta tulnud“. Kohtu hinnangul on 2019. a e-kirjadest aru saada, et [sooja/kütte]

„omastajateks“ ja „varasteks“ on hagejad.

48.2. 20.09.2021 e-kirjas on kostja väitnud, et „Üks suurimaid vargaid on korter nr X YX “.

25.10.2021 e-kirjas on kostja märkinud: „Varga närud pange küte sisse. Kui teil palav on, siis

2-21-17345

koristage oma seintelt projektis ettenähtust suuremad radiaatorid ja asendage õigete

võimsustega“. Arvestades kogu kirjavahetust tervikuna, aga ka kostja vastuväiteid hagile, ei jää

kohtule kahtlust, et ka neis e-kirjades on „varastena“ mõeldud hagejaid I ja II. Nimelt on kostja

möönnud oma 17.12.2021 kohtule esitatud vastuses, et väljendas oma e-kirjades reaktsiooni

pikemaajalisele võimatusele lahendada küttesüsteemiga seotud probleeme (tl 69). Samuti väitis

kostja, et tegemist oli tema õiguspärase proportsionaalse pahameelereaktsiooniga tekkinud

olukorrale, kus hagejate korteris oleva suurema võimsusega küttekeha mõjutab kostja korteris

olevat temperatuuri (tl 69 pöördel).

48.3. Ringkonnakohus leiab, et ka kostja kirjade adressaatidele, teistele KÜ liikmetele, oli

selge, et eelkõige peab kostja „omastajate“ ja „varastena“ silmas hagejaid, kuna kedagi teist

nimeliselt ei nimetatud. Arvestades seda, et küttesüsteemi probleemid olid pikaajalised, ei

saanud olla kahtlust selles, kellest on jutt, ka siis, kui mõnes lauses konkreetselt YX ei

nimetatud.

49. Ringkonnakohus leiab edasi, et käesoleval juhul tuleb vaidlusalused kostja väited, milles

viidatakse YX-le kui „omastajatele“ ja „varastele“ lugeda faktiväideteks. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole oluline, et kostja ei pidanud enda väitel silmas seda, et hagejad oleksid pannud

toime karistusõiguses sätestatud süüteo (tl 70). Riigikohus on selgitanud, et teatud väljendid, nt

„vara omastamine“ ja „ametiseisundi kuritarvitamine“ võivad olla käsitatavad ka faktiväidetena

sõltuvalt nende esitamise või avaldamise kontekstist ja sellest, kellele neid väljendeid

adresseeritakse (RKTKo 13.04.2007, 3-2-1-5-07, p 27). Riigikohus on ka selgitanud, et au ja

väärikuse kaitse hagides puudub iga kord vajadus süüteo tuvastamiseks. Näiteks kui isiku kohta

väidetakse, et ta on varastanud, kuna ta võttis võõrast kuurist võõra jalgratta, siis ei olegi vaja

tuvastada süüteo toimepanemist karistusõiguslikus mõttes, vaid väidetava teo (võõrast kuurist

võõra jalgratta võtmine) tegemist ja kui tegu on faktidena tuvastatud (vastab tegelikkusele), siis

saab hinnata, kas see tegu on tavapärase arusaama järgi isiku au teotav või mitte, ning samuti

nõuda andmete (varastamise, s.o jalgratta võtmise) ebaõigsuse korral nende ümberlükkamist

(RKTKo 13.04.2007, 3-2-1-5-07, p 28).

49.1. Käesoleval juhul peab ringkonnakohus kostja väljaütlemisi faktiväideteks, kuna kostja

viitas hagejatele kui varastele ja omastajatele järjepidevalt – ka kohtule esitatud kirjavahetus

hõlmab 2019. ja 2021. aastat. Kohtu hinnangul on kostja väljaütlemiste kontekstist keskmisele

mõistlikule inimesele arusaadav, et kostja süüdistab hagejaid soojuse/kütte varguses ja teiste

(korteriomanike) arvel soojuse saamises. Kostja on ka ringkonnakohtule 12.12.2022 esitatud

menetlusdokumendis rõhutanud, et kui ta avastas, et tema korterisse jõudis maha jahtunud vesi,

siis loomulikult tegi tõe teadasaamine teda väga tigedaks. Kostja lisas, et „mind kasvatati kodus

ja koolis, et vargus on vargus ja varas on varas“. Seega on kostja ühemõtteliselt pidanud

hagejaid varasteks ja omastajateks ning seda ka laiemale teistele KÜ liikmetele avaldanud.

49.2. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus faktiväideteks järgmisi kostja väljaütlemisi,

tulenevalt mh samade e-kirjade laiemast kontekstist: 18.09.2019 e-kirjast „…, et ära hoida YX

taoliste omastajate omastamine“; 17.10.2019 e-kirjast „ei olnud vargad nõus oma saagist

loobuma“; 20.09.2021 e-kirjast „…majas elavate varaste tegevusest. Üks suuremaid vargaid on

korter nr X YX “; 25.10.2021 e-kirjast „varga närud …“. Seega on kostja väitnud, et hagejad

on „vargad“ ja „omastajad“.

50. Ringkonnakohus märgib teiste hagejate välja toodud väljendite kohta järgmist. Hagejad on

oma hagiavalduses ära markeerinud ka 17.10.2019 e-kirja osa „Kolhoosnike YX käest on veel

nalja jutte kütte kohta tulnud“ ning 25.10.2021 e-kirja osa „Kui teil on palav, siis koristage oma

seintelt projektis ettenähtust suuremad radiaatorid ja asendage õigete võimsustega“.

2-21-17345

50.1. Ringkonnakohus leiab, et hagejad ei ole põhjendanud, mis osas sisaldab lause

„Kolhoosnike YX käest on veel nalja jutte kütte kohta tulnud“ faktiväiteid või ebakohaseid

väärtushinnanguid. Ringkonnakohus nõustub, et see lauseosa on relevantne, kuna see järgneb

„vargaid“ sisaldavale lausele ning seetõttu on arusaadav, et varaste all mõeldakse hagejaid.

Ringkonnakohus selle lause eraldiseisvat õigusvastasust ei tuvasta. Lause ei sisalda faktiväiteid

ega ka ebakohast väärtushinnangut.

50.2. Ka lause „Kui teil on palav, siis koristage oma seintelt projektis ettenähtust suuremad

radiaatorid ja asendage õigete võimsustega“ on relevantne eelkõige kontekstis, kuna sellele

eelnes väljend „varga närud“. Kontekstist on aru saada, et jutt on hagejatest, kelle korteris on

suuremad küttekehad. Hagejad ei ole ka ise vaielnud vastu, et nende korter on (varem) ümber

ehitatud ja seetõttu on ka küttekehad teistmoodi paigutatud (tl 7). Seega ei saa väidet, et nende

korteris on „projektis ettenähtust suuremad radiaatorid“ pidada valeks faktiväiteks. Kõnealune

lause ei kvalifitseeru ka ebakohaseks väärtushinnanguks.

50.3. Eeltoodust tulenevalt peab kohus neid kahte lauset oluliseks konteksti mõttes, kuid ei

tuvasta nende eraldiseisvat õigusvastasust.

51. Kuna kostja avaldatud väited hagejate kui „varaste“ ja „omastajate“ kohta olid faktiväited

(käesoleva otsuse p 49.2), siis tekkis kostjal kohustus tõendada, et avaldatud asjaolud vastavad

tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud nende

väidete tõelevastavust. Kostja ei ole tõendanud, et hagejad varastaksid soojust teiste arvelt.

Kostja on väitnud, et ta ei olegi öelnud, et hagejad on ise endale lisaradiaatorid paigaldanud,

vaid et ta ütles oma 25.10.2021 e-kirjas, et „koristage oma seintelt projektis ettenähtust

suuremad radiaatorid ja asendage õigete võimsustega“ (tl 69 pöördel). Kostja leiab, et seetõttu

ei ole tema väited valed, kuna hagejad ise möönavad probleeme küttesüsteemiga. Ka on kostja

arvates hagi lisaga 13 tõendatud, et hagejate korterites on malmradiaatorite ribade arv suurem,

mis tähendab suuremat soojusväljastust (tl 70). Kostja hinnangul tuleb sellisel juhul taluda ka

tehtavat kriitikat. Kostja leiab, et tema väiteid õigustab see, et korteriühistus on küttesüsteemiga

probleemid ning tema korter on külmem, samas kui hagejate korter on soojem, kuid nad ei pea

sellest hoolimata rohkem maksma (maksmine on ruutmeetripõhine, vt maakohtu istungi

protokoll, tl 114 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda see põhjendus ega ka ükski

teine XXX elamu pikaajalisi küttesüsteemi probleeme kajastav põhjendus seda, et hagejad

oleksid tarbinud sooja õigusvastaselt. Hagejate küttearved on hagejate väitel tasutud ning kostja

ei ole seda vaidlustanud (maakohtu 08.09.2022 istungi protokoll, tl 114 pöördel).

52. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta

andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati,

oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (vt nt RKTKo 18.02.2015, 3-2-1-

159-14, p 11; RKTKo 26.11.2010, 3-2-1-83-10, p 11–14). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval

juhul puuduvad asjaolud, mis annaksid alust mitte lugeda andmete avaldamist õigusvastaseks.

Hagejad on selgitanud, et nemad omandasid XXX korterelamus korteri 2007. aastal, kuid kostja

korteris on soojusega olnud probleeme juba 2002. aastal (vt 2002. a KÜ üldkoosoleku

protokoll, tl 34–36). Hagejad väidavad, et nad ei ole teinud oma korteris omavolilisi

(küttesüsteemi) ümberehitustöid, seega mis tahes segadused radiaatoritega on tekkinud varem.

See, et korteriühistu ei ole suutnud aastatega küttesüsteemiga seotud, sh ehituslikke probleeme

lahendada, ei anna õigustust hagejate varasteks või omastajateks nimetamiseks, isegi kui

hagejate korteris on suuremad radiaatorid ja/või väiksem soojakadu. Korterelamu küttesüsteemi

ümberehitamine on küsimus, mis tuleb lahendada kõigil korteriomanikel ühiselt.

2-21-17345

53. Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 49.2 kajastatud kostja

esitatud väited faktiväideteks, mille tõele vastavust ei ole kostja tõendanud, ning peab neid

avaldusi õigusvastasteks.

2.2. Avaldatu ümberlükkamise nõue

54. Kuna p-s 49.2 nimetatud avalduste näol on tegemist valede faktiväidetega, siis oli hagejatel

õigus nõuda avaldamise eest vastutavalt isikult – kostjalt – andmete ümberlükkamist või

paranduse avaldamist avaldaja kulul (VÕS § 1047 lg 4). Hagejad taotlesid, et kohus kohustaks

kostjat avaldama kolme tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates XXX korteriühistu

(registrikood XXXXXXXX) liikmetele teate järgmistel tingimustel:

- kostja peab edastama teate e-posti aadressile YYY;

- teade peab olema kuvatud e-kirja sisus (mitte manuses) valge tagapõhjaga, ilma

illustratsioonideta või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalideta, tähesuurusega

vähemalt 12 ning järgmise tekstiga: „Mina, Q, olen avaldanud teile kui XXX KÜ liikmetele

korduvalt ebaõige faktiväite nagu korteri nr X elanikud Y ja X oleksid sekkunud omavoliliselt

XXX asuva kortermaja küttesüsteemi ja varastavad teistelt kortermaja elanikelt sooja. Lükkan

siinsega avaldatud ebaõige faktiväite ümber ning avaldan, et nimetatud väide ei vasta

tegelikkusele.“

55. Maakohus rahuldas selle hagejate nõude ning kostja on selle apellatsioonkaebuses

vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse selles osas tühistamiseks alust ei ole.

56. Kuigi hagejad taotlevad neljas e-kirjas avaldatud andmete ümberlükkamist ühe avaldusega,

siis leiab ringkonnakohus, et hagejad on kostja esitatud valed faktiväited võtnud kokku

põhjendatud ja lubataval viisil. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui VÕS § 1047 lg 4 on

rakendatav, siis saab kannatanu sellisel juhul nõuda avaldaja kulul niisuguse asjaolu

ümberlükkamist, mis „avaldatust järeldub“ (vt RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449, p 11; RKTKo

31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 12; RKTKo 13.04.2007, 3-2-1-5-07, p 27; RKTKo 28.04.2021, 2-

18-17980/127, p 19 jt). Praegusel juhul saab ringkonnakohtu hinnangul pidada kohaseks

hagejate arusaama, et avaldatud e-kirjadest järeldub, et hagejad on varastanud teistelt

majaelanikel sooja küttesüsteemi manipuleerimise kaudu. Seetõttu jätab ringkonnakohus kostja

apellatsioonkaebuse rahuldamata ning nõustub maakohtuga, et kostja peab avaldama hagejate

soovitud viisil (ülal p 54) järgmise teate: „Mina, Q, olen avaldanud teile kui XXX KÜ liikmetele

korduvalt ebaõige faktiväite nagu korteri nr X elanikud Y ja X oleksid sekkunud omavoliliselt

XXX asuva kortermaja küttesüsteemi ja varastavad teistelt kortermaja elanikelt sooja. Lükkan

siinsega avaldatud ebaõige faktiväite ümber ning avaldan, et nimetatud väide ei vasta

tegelikkusele.“

2.3 Hagejate varalise ja mittevaralise kahju nõue

57. Maakohus mõistis kostjalt välja hagejate taotletud varalise kahjuna kohtueelse õigusabikulu

672 eurot, kuid jättis rahuldamata hagejate mittevaralise kahju nõuded. Maakohus ei

põhjendanud ei kahjunõuete rahuldamist ega rahuldamata jätmist seaduses nõutud viisil

(TsMS § 436 lg 1). Ringkonnakohus saab need puudujäägid oma otsuses parandada.

(a) Varaline kahju

2-21-17345

58. Hageja pidas varaliseks kahjuks kohtueelse õigusabi kulu 672 eurot koos käibemaksuga

(VÕS § 115, § 128 lg 3). Hageja esitas kahju tõendamiseks kaks Advokaadibüroo

EMERALDLEGAL OÜ arvet (tl 54–57). Kostja vaidles vastu õigusabikulude mõistlikkusele.

Maakohus mõistis varalise kahju tervikuna välja. Oma apellatsioonkaebuses on kostja

märkinud, et maakohtu järeldusi varalise kahju väljamõistmise osas ei ole võimalik mõista ning

on esitanud üldise taotluse maakohtu otsuse tühistamiseks.

59. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on varalise kahju õigesti välja mõistnud, kuid on jätnud

oma otsuse kohaselt põhjendamata, rikkudes selliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg 1).

Ringkonnakohus saab maakohtu minetuse järgnevalt parandada.

60. Riigikohus on selgitanud, et kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju

hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega

seotud nõuete esitamiseks. Nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1 ning täidetud peavad olema kahju

hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused. Lisaks peavad kulud olema mõistlikud, st

vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 24). Riigikohus on

täpsustanud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3

kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas

ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli

vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse

korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni

eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva

tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist, kuivõrd

valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja, suurendab hageja enda kahju. Kostja peab

TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud

sama teenust odavamalt (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11 ja viited varasemale

kohtupraktikale).

61. Käesoleval juhul on Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ esitanud hagejale I

30.09.2021 arve 528 euro (koos käibemaksuga) tasumiseks (tl 54). Õigusteenust on osutatud

tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta). Arve spetsifikatsioonist nähtuvalt koosneb

õigusteenus materjalidega tutvumisest ja e-kirja koostamisest 0,45 h ning nõudekirja

koostamisest 2 h (tl 55). 31.10.2021 arve on esitatud 144 euro (koos käibemaksuga) tasumiseks

(tl 56). Spetsifikatsiooni kohaselt sisaldab see läbirääkimisi 0,15 + 0,50 h ning vastaspoolele

esitatud dokumentidega tutvumist ja e-kirja koostamist 0,10 h, kokku 0,45 h (tl 57). Toimikus

on ka 05.10.2021 advokaadibüroo kostjale koostatud nõudekiri (tl 37–41).

62. Kuna kostja ei ole ei maakohtus ega ka apellatsioonkaebuses esitanud hagejate varalise

kahju nõudele konkreetsemaid vastuväiteid ega palunud kohtul kohaldada VÕS § 139 lg-t 1,

samuti kuna hagejatele osutatud kohtueelse õigusabi kulu ei näi ebamõistlikult suur, puudub

ringkonnakohtul alus selle väljamõistmata jätmiseks või vähendamiseks.

63. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse varalise kahju 672 eurot

väljamõistmiseks rahuldamata ning maakohtu otsuse selles osas muutmata.

64. Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust varalise kahju väljamõistmise osas, siis ei

muuda ringkonnakohus maakohtu otsust ka selles osas, milles maakohus mõistis kostjalt

hagejate kasuks välja varaliselt kahjult (672 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud ulatuses viivise.

(b) Mittevaraline kahju

2-21-17345

65. Maakohus jättis hagejate taotluse mittevaralise kahju nõudes rahuldamata, kuid ei

põhjendanud oma otsust, rikkudes selliselt menetlusnorme (TsMS § 436 lg 1). Hagejad on

apellatsioonkaebuses vaidlustanud mittevaralise kahju välja mõistmata jätmise, leides, et

maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme (VÕS § 1047 lg 1 ja § 134 lg 2).

Hagejad taotlesid mittevaralise kahju väljamõistmist kummagi hageja kasuks eraldi kohtu

õiglasel äranägemisel.

66. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada nii

materiaalõiguse normi kui ka menetlusõiguse normide rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab

teha asjas ise uue otsuse, millega mõistab kummagi hageja kasuks kostjalt välja mittevaralise

kahju hüvitise.

67. Riigikohus on leidnud, et mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik,

mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille

esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude, ning mittevaralise kahju eest

välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Seejuures saab ja tuleb

mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada esmalt rikkumise ulatust. Kohtute

väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu

tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi

säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-18-13, p 22;

RKTKo 09.04.2008, 3-2-1-19-08, p 13).

68. Ringkonnakohus nõustub, et arvestades kostja esitatud ebaõigete faktiväidete sisu ja nende

väidete korduvat esitamist kostja poolt, ei ole põhjendatud mittevaralise kahju täielikult välja

mõistmata jätmine, kuigi teatud juhtudel võib kahju hüvitamine seisneda muus kui rahalise

hüvitise maksmises (VÕS § 136 lg 5).

69. Käesoleval juhul võtab ringkonnakohus arvesse järgmist. Ringkonnakohus tuvastas, et

kostja nimetas hagejaid õigustamatult varasteks ja omastajateks nii 2019 kui ka 2021. aastal.

Seega on kostja õigusvastane tegevus kestnud pikalt ning kostja ei kahetsenud oma avaldusi ka

kohtumenetluse ajal, vaid pigem õigustas ennast ja enda väljaütlemisi. Teiselt poolt tuleb

arvesse võtta ka seda, kui laiale või kitsale ringile on avaldused tehtud (RKTKo 12.01.2009, 3-

2-1-127-08, p 16). Käesoleval juhul on hagiavalduses nimetatud neli valesid faktiväiteid

sisaldavat e-kirja saadetud KÜ liikmete e-kirjade listi. Hageja väitel kuulub KÜ-sse 39 liiget.

Kuigi hagejad väitsid, et kostja avaldused võivad levida laiemalt ning kahjustada hageja I

äritegevust, on need väited paljasõnalised ja tõendamata. Kohus saab lähtuda sellest, et kostja

ebaõiged ja õigusvastased avaldused on ringelnud KÜ listis, seega ei ole neid avaldatud laiale

avalikkusele. Ka ei ole hagejad tõendanud neile kaasnenud muid raskeid tagajärgi.

70. Riigikohtu koostatud „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019.

aastal“ analüüsi kohaselt on isikuõiguste rikkumise eest keskmine hüvitis olnud 1264 eurot ja

mediaanhüvitis 800 eurot. Seejuures on märgitud, et neil aastatel on isiklike õiguste rikkumisel

keskmine välja mõistetud hüvitis langenud ja suuremaid hüvitisi mõistetakse välja harva. Ühe

väite või väärtushinnangu avaldamise eest on analüüsi kohaselt välja mõistetud väikseim

hüvitis olnud 200 eurot. Suuremad kahjuhüvitised on välja mõistetud siis, kui avaldused on

avaldatud üleriigilistes paber- või veebiväljaannetes, samuti kui kostjaks on heal majanduslikul

järjel olev äriühing (meediaettevõte).

71. Käesoleval juhul on kostja avaldanud hagejate kohta valesid faktiväiteid neljal korral. Isiku

korduvalt alusetult vargaks või omastajaks nimetamine on piisavalt raske rikkumine, et tekitada

isikutele mittevaralist kahju. Võttes teiselt poolt arvesse kostja väljaütlemiste piiratud levikut,

2-21-17345

leiab kohus, et põhjendatuks ja õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks oleks kostjalt kummagi

hageja kasuks 500 euro väljamõistmine.

72. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagejate hagi mittevaralise kahju nõudes, siis kuulub

rahuldamisele ka hagejate taotlus mõista kostjalt hagejate kasuks välja mittevaralise kahju

hüvitiselt (500 + 500 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagi

kohtule esitamise päevast (04.11.2021) kuni nõuete täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem

kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude summa (st kummagi hageja puhul 500 eurot).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

73. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja rahuldab hagi tervikuna, siis

tuleb muuta ka maakohtus kantud menetluskulude jaotust ning jätta menetluskulud tervikuna

kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

74. Ringkonnakohtus

rahuldab

hagejate

apellatsioonkaebuse,

mistõttu

jäävad

ka

apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

75. Maakohus on oma otsuse resolutsioonis märkinud üksnes menetluskulu jaotuse (mille

ringkonnakohus tühistab), kuid on otsuse põhjendavas osas märkinud, et peab hageja

menetluskulude suurust (1488 eurot) põhjendatuks. Kuna maakohus ei määranud oma otsuse

resolutsioonis kindlaks poolte menetluskulusid ning kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu

otsuse ja rahuldab hagi tervikuna, sh jätab menetluskulud tervikuna kostja kanda, siis jätab

ringkonnakohus nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määramata (TsMS § 174 lg-d 3–5; Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

142-15, p-d 21-22). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 174

lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt