2-21-4496/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.05.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-4496

Kohtuasi

OÜ Rest Art Group hagi EfTEN SPV7 OÜ vastu

66 783,54 euro ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.10.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Rest Art Group apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

72 126,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: OÜ Rest Art Group (registrikood 10921913),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja

vandeadvokaadi abi Aleksander Muru

Kostja: EfTEN SPV7 OÜ (registrikood 12307838),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andreas Veeret

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 18.04.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 06.10.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

kohtuotsuse põhjendusi.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud OÜ Rest Art Group kanda.

4. Määrata

EfTEN

SPV7

OÜ

menetluskulude

rahaliseks

suuruseks

apellatsiooniastmes 2490,25 eurot ning mõista need välja OÜ-lt Rest Art Group.

Nimetatud summalt tuleb OÜ-l Rest Art Group maksta alates otsuse jõustumisest

kuni kohustuse kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivist.

2-21-4496

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Rest Art Group (hageja) esitas 22.03.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse EfTEN SPV7

OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 66 783,54 eurot ja sellelt

arvestatud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi

esitamisest kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja sealt edasi protsendina põhinõudest.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja kaubandusettevõtja, kelle põhitegevusalaks on erinevate

kaupade jae- ja hulgimüük era- ja äriklientidele. 28.04.2010 sõlmisid hageja ning OÜ

Combinent äriruumi üürilepingud. 01.07.2012 läksid üürilepingutest tulenevad OÜ Combinent

kui üürileandja õigused ja kohustused üle kostjale. Kostja asus alates 07.09.2012 takistama

hagejal üürilepingutest tulenevate õiguste teostamist, võttes omavoliliselt enda valdusesse poe-

ja laoruumi ning kõik seal asuvad kaubad ning muud esemed. Kaup, mille kostja pandiõiguse

teostamise ettekäändel kinni pidas, koosnes nii hageja kui ka kolmandate isikute omandis olnud

kaupadest. Hageja oli omandanud omandireservatsiooniga erinevaid kaupu mh Donum OÜ-lt.

18.10.2012 sõlmisid kostja ja kolmas isik OÜ Survisor müügilepingu, mille kohaselt kostja

müüs ja OÜ Survisor omandas 15 000 euro eest tervikvarana kogu poe- ja laoruumides olnud

kauba ja kaupluse inventari. Selle vara hulka kuulusid ka Donum OÜ-le kuulunud asjad.

3. Hageja esitas 08.05.2013 kostja vastu hagi, nõudes kostjalt OÜ-le Survisor võõrandatud

kauba ja inventari väärtuse hüvitamist ning kauba müügist saamata jäänud tulu hüvitamist

kogusummas 267 273,11 eurot. Harju Maakohtu 06.11.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-21939

rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 240 190,75 eurot. Tallinna

Ringkonnakohtu 01.04.2015 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt õigusliku põhjenduse

ja väljamõistmisele kuuluva kahjuhüvitise suuruse osas ning tehti uus otsus, millega mõisteti

kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 97 441,87 eurot.

4. 16.10.2015 sõlmisid Donum OÜ ja hageja nõude loovutamise lepingu, millega Donum OÜ

loovutas hagejale kõik nõuded kostja vastu, mis tulenesid kostjapoolsest Donum OÜ kaupade

kinnipidamisest, enda valdusesse võtmisest ja/või käsutamisest, sh võõrandamisest.

5. 16.10.2015 esitas hageja kostja vastu uue hagi, milles nõudis kostjalt kahjuhüvitist selle

kauba väärtuse ulatuses, milles need kaubad ei olnud hageja omandis. 17.06.2016 tegi Harju

Maakohus tsiviilasjas nr 2-15-15514 otsuse, millega rahuldas hageja nõude kostja vastu hageja

omandis mitte olnud kauba väärtuse hüvitamiseks osaliselt. Maakohus leidis, et hageja

koostööpartneritel, sh Donum OÜ-l, tekkis kahju, kuna nad jäid asjade omandist ilma ning et

2-21-4496

hageja tõendas omandiõiguse rikkumise. Samuti leidis maakohus, et kostja teostas pandiõigust

seadusevastasel viisil. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.09.2016 otsusega maakohtu otsuse

muutmata. Riigikohus tühistas 15.03.2017 otsusega ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja

tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tegi

24.11.2017 uue otsuse, millega tühistas maakohtu otsuse ja jättis hagi täies ulatuses

rahuldamata. Kokkuvõtteks leidis ringkonnakohus, et tõendamist ei leidnud, et hagejal oleks

vindikatsiooninõude asemel kahju hüvitamise nõudmise õigus.

6. Donum OÜ esitas 12.03.2018 kostjale nõudekirja, milles nõudis kostjalt enda omandis olnud

kaupade väljaandmist asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel hiljemalt 22.03.2018.

Nõudekirjale oli lisatud nimekiri väljanõutavatest kaupadest, mille järgi oli nende väärtuseks

66 783,54 eurot. Kostja vastas 22.03.2018 Donum OÜ-le, et tal on õigus keelduda kaupade

üleandmisest kuni Donum OÜ hüvitab nende kaupade hoidmise eest tekkinud kulud. Samuti

väljendas kostja kahtlust Donum OÜ omandiõiguse suhtes. Kostja ei ole Donum OÜ omandis

olevaid kaupu siiani üle andnud. 22.03.2021 sõlmisid Donum OÜ ja hageja nõude loovutamise

lepingu, millega Donum OÜ loovutas hagejale nõuded, mis tulenevad asjaolust, et kostja hoiab

siiani Donum OÜ-le kuuluvaid kaupu kinni.

7. Arvestades eeltoodut, pidas hageja oma menetluslikuks nõudeks koostööpartnerile Donum

OÜ-le kuulunud asjade (meenete, mängude jms ning sisustuskaupade) väärtuse hüvitamist ning

tugines VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050. Vastuseks kostja 23.09.2021 vastuses viidatule,

et Donum OÜ on 17.04.2018 kiitnud 18.10.2012 müügitehingu heaks, leidis hageja 11.10.2021

menetlusdokumendis, et kui kohus peab heakskiitu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 114 lg 2 mõttes kehtivaks, siis on nõude aluseks VÕS § 1037 lg 2.

8. Hageja leiab, et tänase seisuga ei saa enam objektiivselt eeldada, et asjade omanikul Donum

OÜ-l on asjade tagastamise vastu huvi. Samuti on kostja keeldunud asjade väljaandmisest

Donum OÜ-le. Vindikatsiooninõude täitmise tähtpäevast on möödunud kolm aastat, millele

lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et Donum OÜ kaotas asjade valduse juba 2012. aastal, mil

kostja ebaseaduslikult üürileandja pandiõigust teostas.

9. Hageja nõue ei ole aegunud. Alusetu rikastumise korral (VÕS § 1037 lg 2) hakkas nõue

aeguma kõige varem käsutustehingu heakskiitmise hetkest, mitte hetkest, mil tehti

heakskiidetav käsutustehing. Seda seetõttu, et alles siis omandab õigustatud isik

VÕS § 1037 lg 2 järgi alusetu rikastumise nõude. Enne nõude omandamist ei saa nõue hakata

aeguma. Juhul kui kohus tuvastab, et Donum OÜ kiitis 18.10.2012 käsutustehingu TsÜS § 114

lg-le 2 vastavalt heaks, tuleb aegumistähtaja alguse määramisel kohaldada TsÜS § 151 lg 1 teist

lauset. Donum OÜ-l ei olnud võimalik kohustatud isikust teada saada enne käsutustehingu

heakskiitmist. Nii algas VÕS § 1037 lg 2 nõude aegumistähtaeg 17.04.2018. Kahju hüvitamise

korral (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 1050) hakkas nõue aeguma kahju tekkimise hetkest, st

hetkest, mil tekkisid objektiivsed asjaolud, mis olid asjade omaniku huvi kadumise aluseks.

Aegumistähtaja alguse määramisel tuleb sel juhul kohaldada TsÜS § 150 lg-t 1. Kõige

varasemaks hetkeks, mil Donum OÜ-l kadus huvi vaidlusaluste kaupade tagastamiseks, saab

lugeda hetke, mil kostja vastas Donum OÜ 12.03.2018 nõudekirjale (vindikatsiooninõudele),

s.o

22.03.2018.

Pärast

vindikatsiooninõude

esitamist

12.03.2018

ei

ole

hageja

vastuvõtuviivituses olnud, sh ei pidanud hageja täitma kostja põhjendamatut nõuet tõendada

asjade omandiõigust.

Kostja vastuväited

10. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2-21-4496

11. Kostja hinnangul on hageja nõue aegunud. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude

kolmeaastane aegumistähtaeg TsÜS § 151 lg 1 teise lause järgi hakkas kulgema hiljemalt

18.10.2012, mil kostja sõlmis asjade võõrandamiseks OÜ-ga Survisor müügilepingu. Hiljemalt

sellest hetkest alates said Donum OÜ ja hageja teada nii omandiõiguse väidetavast rikkumisest

(asjade käsutamine) kui väidetavast kohustatud isikust (kostja). Ebaõige ning otsitud on hageja

väide, justkui said Donum OÜ ja hageja kostjast kui kohustatud isikust esmakordselt teada alles

17.04.2018. Heakskiidu andmise hetke ei saa käsitada teadasaamisena TsÜS § 151 lg 1 teise

lause tähenduses. Ajahetk, millal võlausaldaja otsustab talle juba varem teada oleva

käsutustehingu heaks kiita, on võlausaldaja mõjusfääris olev asjaolu ning tema riisiko.

Aegumistähtaja algust heakskiidu andmise hetk ei mõjuta. Eelnevat kinnitab ka TsÜS § 113,

millest tuleneb, et heakskiidul on tagasiulatuv mõju, st heakskiidu korral käsitletakse tehingut

alusest peale kehtivana. Seega hakkab heakskiidetud käsutustehingu tegemise hetkest kulgema

ka aegumistähtaeg ning alusetust rikastumisest tulenev väidetav nõue aegus hiljemalt

18.10.2015 (TsÜS § 151 lg 1). Hagi esemeks olev nõue on aegunud ka juhul, kui kvalifitseerida

nõue lepinguväliseks kahju hüvitamise nõudeks.

12. Kostja esitas taotluse menetluse lõpetamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 428 lg 1 p 2 alusel, sest hageja esitatud kahju hüvitamise nõude kohta eksisteerib juba

tsiviilasjas nr 2-15-15514 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2017 otsus (jõustus

31.01.2018), millega jäeti kahjunõue rahuldamata.

13. Lisaks ei ole hageja tõendanud hagi aluseks olevate asjade koosseisu, Donum OÜ

omandiõigust ega asjade väärtust.

Maakohtu otsus ja põhjendused

14. Harju Maakohtu 06.10.2022 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse menetluse lõpetamiseks. Maakohus mõistis

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 8356,25 eurot (s.o õigusabikulu) ja viivise

menetluskuludelt.

15. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

-

28.04.2010 sõlmisid hageja ning OÜ Combinent äriruumi üürilepingud;

-

01.07.2012 läksid üürilepingutest tulenevad OÜ Combinent üürileandja õigused ja

kohustused üle kostjale;

-

kostja kui üürileandja teostas alates 07.09.2012 pandiõigust, pidades kinni nii hageja kui ka

kolmandate isikute omandis olnud kaupa, sh Donum OÜ-le kuulunud kaupa;

-

18.10.2012 sõlmisid kostja ja kolmas isik OÜ Survisor müügilepingu, millega kostja müüs

OÜ-le Survisor 15 000 euro eest tervikvarana kogu poe- ja laoruumides olnud kauba ja

kaupluse inventari, sh ka Donum OÜ-le kuulunud asjad;

-

hageja esitas 08.05.2013 tsiviilasjas nr 2-13-21939 kostja vastu hagi, nõudes kostja poolt

OÜ-le Survisor võõrandatud kauba ja inventari väärtuse hüvitamist ning kauba müügist

saamata jäänud tulu hüvitamist kogusummas 267 273,11 eurot. Hageja 08.05.2013 hagi

alusel tegi Harju Maakohus 06.11.2014 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 240 190,75 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tegi 01.04.2015

otsuse (jõustunud 26.06.2015), millega tühistas maakohtu otsuse osaliselt ning tegi uue

otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 97 441,87 eurot;

2-21-4496

-

16.10.2015 sõlmisid Donum OÜ ja hageja nõude loovutamise lepingu, millega Donum OÜ

loovutas hagejale kõik nõuded kostja vastu, mis tulenesid Donum OÜ kaupade

kinnipidamisest, enda valdusesse võtmisest ja/või käsutamisest, sh võõrandamisest kostja

poolt;

-

tsiviilasjas nr 2-15-15514 esitas hageja 16.10.2015 kostja vastu hagi hageja omandis mitte

olnud kauba väärtuse hüvitamiseks. Harju Maakohus rahuldas 17.06.2016 otsusega hagi

osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.09.2016 otsusega maakohtu otsuse muutmata.

Riigikohus tühistas 15.03.2017 otsusega ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja tühistatud

osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tegi

24.11.2017 uue otsuse (jõustunud 31.01.2018), millega tühistas Harju Maakohtu

17.06.2016 otsuse ja jättis hagi täies ulatuses rahuldamata;

-

Donum OÜ esitas 12.03.2018 kostjale nõudekirja, milles nõudis kostjalt tema omandis

olnud kaupade väljaandmist AÕS § 80 lg 1 alusel hiljemalt 22.03.2018. Nõudekirjale oli

lisatud nimekiri väljanõutavatest kaupadest, mille järgi oli nende väärtuseks 66 783,54

eurot;

-

kostja esitas 22.03.2018 Donum OÜ-le vastuse, milles leidis, et kostjal on õigus keelduda

kaupade üleandmisest kuni Donum hüvitab nende kaupade hoidmise eest tekkinud kulud.

Samuti väljendas kostja kahtlust Donum OÜ omandiõiguse suhtes;

-

22.03.2021 sõlmisid Donum OÜ ja hageja nõude loovutamise lepingu, millega Donum OÜ

loovutas hagejale nõuded, mis tulenevad asjaolust, et kostja hoiab siiani Donum OÜ-le

kuuluvaid kaupu kinni;

-

17.04.2018 saatis Donum OÜ esindaja kostjale e-kirja, milles märkis muu hulgas järgmist:

„EFTENi jätkuvat asjade üleandmisest keeldumist arvestades on Donum käesolevaga

otsustanud rakendada õigust kiita heaks EFTENi poolt OSAÜHING SURVISOR kasuks

käsutusõiguseta tehtud Donum asjade käsutamine (EFTENI ja Survisori vahel 18.10.2012

sõlmitud müügileping, millega EFTEN võõrandas tervikvarana Survisorile Rest Arti

üüritud ruumidest äravõetud asjad). Käesolevaga kiidab Donum nimetatud EFTENi

käsutuse heaks.“

16. Hageja menetluslikuks nõudeks on hageja koostööpartnerile Donum OÜ-le kuulunud

asjade väärtuse hüvitamine. Donum OÜ on selle nõude hagejale loovutanud. Hageja põhinõude

õiguslikuks aluseks on alusetust rikastumisest tulenev nõue (VÕS § 1037 lg 2). Hagi kohaselt

on käsutustehinguks 18.10.2012 kostja ja kolmanda isiku OÜ Survisor sõlmitud müügileping,

millega kostja müüs OÜ-le Survisor tervikvarana kogu hageja poe- ja laoruumides olnud kauba

ja kaupluse inventari, sh ka Donum OÜ-le kuulunud asjad. Õigustatud isikuks olev Donum OÜ

on 17.04.2018 e-kirjast nähtuvalt kiitnud heaks õigustamatu isiku ehk kostja 18.10.2012

käsutustehingu (TsÜS § 114 lg 2). Heakskiidu tulemusena muutus käsutus kehtivaks ning

õigustatud isik kaotas eseme suhtes omandiõiguse. Rikkuja käsutuse heakskiitmise korral

omandab õigustatud isik (hageja) rikkuja (kostja) vastu alusetu rikastumise nõude ning võib

nõuda temalt rikkumise teel saadu hariliku väärtuse väljaandmist VÕS § 1037 lg 2 alusel.

17. VÕS § 1037 lg 2 alusel kvalifitseeritava nõude puhul kohaldub TsÜS § 151 lg 1 teine lause,

mille kohaselt algab õiguse rikkumise korral rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele

suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja

kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

2-21-4496

18. Maakohus märkis, et nii hageja kui ka Donum OÜ juhatuse liikmeks on IK. Juba enne

käsutustehingut (18.10.2012) on kostja esindaja 06.09.2012 saatnud IKle e- kirja, milles viitab

sellele, et hagejal on maksmata kostja esitatud üüri- ning muud arved. Samuti antakse e-kirjas

teada, et kostja on teostanud vastavalt seadusele pandiõigust kõigi enda nõuete tagamiseks

hageja üüripindadel asuvatele vallasasjadele. Lisaks on poolte vahel toimunud kirjavahetus

25.10.2012 ja 07.11.2012. Donum OÜ juhatuse liige IK on 08.05.2017 kinnitanud järgmist:

„OÜ Rest At Group on alates Donum OÜ kaupade EFTEN SPV7 OÜ poolt EFTEN SPV7

valdusesse võtmist tegutsenud nende kaupade tagasisaamise nimel, sh nende kaupade

väljaandmiseks nõudeid esitades, Donum OÜ esindajana ning OÜ-l Rest Art Group oli õigus

vastu võtta kaupade valdus Donum OÜ eest. Donum OÜ kiidab heaks kõik OÜ Rest Art Group

nõuded, avaldused jm toimingud, mis olid suunatud OÜ Rest Art Group poolt Donum OÜ

kaupade tagasisaamisele EFTEN SPV7 OÜ valdusest“. Kuna Donum OÜ on läbivalt

kinnitanud, et hageja oli kõigis asjadega seotud küsimustes käsitatav Donum OÜ esindajana,

siis saab hageja teadmise omistada ka Donum OÜ-le. Eeltoodust tulenevalt pidi hagejale olema

üheselt arusaadav, et üürileandja pandiõigust teostas just kostja kui üürileandja. Lisaks on

hageja kostjapoolse pandiõiguse teostamisega seoses esitanud Harju Maakohtusse hagi kostja

vastu nii 08.03.2013 (tsiviilasi nr 2-13-21939) kui ka 16.10.2015 (tsiviilasi nr 2-15-15514).

Seejuures on hageja nimetatud hagides tuginenud väitele, et kostja teostas pandiõigust

õigusvastaselt ning mh oli õigusvastane kostja 18.10.2012 käsutus. Samuti esitas Donum OÜ

12.03.2018 (s.o enne 17.04.2018 heakskiitu) just kostjale nõudekirja, milles nõudis kostjalt

tema omandis olnud kaupade väljaandmist AÕS § 80 lg 1 alusel hiljemalt 22.03.2018. Donum

OÜ adresseeris kostjale ka 17.04.2018 avalduse käsutustehingu heakskiitmiseks.

19. Arvestades eeltoodut, ei nõustunud kohus hagejaga, et Donum OÜ kui õigustatud isik sai

kostjast kui kohustatud isikust esmakordselt teada 17.04.2018, s.o ajal, mil toimus käsutuse

heakskiit. Heakskiidu andmise hetke ei saa käsitada teadasaamisena TsÜS § 151 lg 1 teise lause

tähenduses. TsÜS § 151 lg 1 teises lauses sätestatud aegumistähtaja algust heakskiidu andmise

hetk ei mõjuta. TsÜS § 113 sätestab, et kui tehing on heaks kiidetud, kehtivad heakskiidu

õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene

teisiti. Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooled kokku leppinud teisiti. Seega hakkab

aegumistähtaeg kulgema heakskiidetud käsutustehingu tegemise hetkest, s.o alates 18.10.2012

ning alusetust rikastumisest tulenev nõue aegus TsÜS § 151 lg 1 kohaselt hiljemalt 18.10.2015.

Kuna hageja esitas hagi 22.03.2021, on hageja nõue kostja vastu aegunud. Põhinõude aegumise

tõttu on aegunud ka viivisenõue.

20. Otsuse p-s 45 märkis maakohus, et isegi kui hageja nõue ei oleks aegunud, jääks hagi

rahuldamata ka seetõttu, et hageja rahaline nõue kostja vastu on tõendamata, kuna hageja ei ole

tõendanud haginõude eeldusi, sh Donum OÜ omandiõigust ning asjade väärtust (VÕS § 1037

lg 3 kohaselt). Maakohus ei nõustunud hagejaga, et tsiviilasjas nr 2-15-15514 tehtud Riigikohtu

otsus kinnitab, et Donum OÜ omandiõigus ei ole vaidluse all (vt Riigikohtu otsust nr 3-2-1-

170-16, p 2, 7, 10).

21. Poolte vahel on olnud varem menetluses kaks tsiviilasja – tsiviilasi nr 2-13-21939 ja

tsiviilasi nr 2-15-15514. Kohtu hinnangul ei olnud tsiviilasjas nr 2-15-15514 esitatud hagi samal

alusel, samuti ei olnud hagi ese sama, mis käesolevas tsiviilasjas. Seetõttu ei rahuldanud kohus

kostja taotlust tsiviilasja menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.

22. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja lepingulise esindaja

kulu 8356,25 eurot (ilma käibemaksuta) (47,75 h x 175 eurot/h) on põhjendatud ja vajalik kulu,

mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

2-21-4496

Apellatsioonkaebus

23. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

24. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 151 lg 1 teist lauset ja jättis kohaldamata

TsÜS § 142 lg 1, kui leidis, et VÕS § 1037 lg-st 2 tulenev nõue hakkab aeguma heakskiidetud

käsutustehingu tegemise hetkest. Hageja leiab, et TsÜS § 142 lg-st 1 tulenevalt saab aegumise

regulatsiooni kohaldada ainult nõuetele ehk nõudeõigustele. Kujundusõigustele aegumise

regulatsioon ei kohaldu. Maakohus kohaldas aegumist kujundusõigusele, sest TsÜS § 114 lg-

s 2 kirjeldatud käsutustehingu heakskiitmine on kujundusõigus.

25. TsÜS § 151 lg 1 teist lauset tuleb tõlgendada selliselt, et VÕS § 1037 lg-st 2 tuleneva

alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg algab ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi

teada saama rikkumisest ja kohustatud isikust, kuid mitte varem kui tehingu heakskiitmisest.

Alternatiivselt saab TsÜS § 151 lg 1 teist lauset tõlgendada selliselt, et VÕS § 1037 lg-st 2

tuleneva nõude puhul loetakse, et õigustatud isik saab kohustatud isikust teada alles

käsutustehingu heakskiitmise hetkel. Teise alternatiivina ei välista hageja, et VÕS § 1037 lg-

st 2 tuleneva nõude puhul kohaldub hoopis TsÜS § 151 lg 1 esimene lause. Ka selle

kohaldamisel saab nõue hakata aeguma kõige varem käsutustehingu heakskiitmise hetkest.

Hageja kiitis 18.10.2012 käsutustehingu heaks 17.04.2018, mis tähendab, et VÕS § 1037 lg-

st 2 tulenev nõue oleks aegunud 17.04.2021.

26. Maakohus rikkus TsMS § 232 lg-t 1, kui leidis, et hageja ei ole tõendanud haginõude

eeldusi, sh Donum OÜ omandiõigust ja asjade väärtust. Hageja on Donum OÜ omandiõiguse

ja asjade väärtuse tõendanud hagi lisadega 5, 6 ja 14 ning varasemates asjades tehtud

kohtuotsustega. Ebaõige on ka maakohtu seisukoht, et Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-

170-16 ei kinnita, et Donum OÜ omandiõigus ei ole vaidluse all.

Vastustaja seisukoht

27. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

28. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõuded on aegunud. Alusetu rikastumise nõude

aegumistähtaeg hakkas TsÜS § 151 lg 1 teise lause järgi kulgema 18.10.2012 müügitehingu

tegemisest, sest i) heakskiidul on tagasiulatuv mõju (TsÜS § 113) ning ii) hageja / Donum OÜ

teadsid juba 2012. a oktoobris nii väidetavast rikkumisest (asjade käsutamine 18.10.2012

müügitehinguga) kui ka kostjast kui väidetavast kohustatud isikust (pandiõiguse teostaja ning

asjade müüja). Hageja viide TsÜS § 151 lg 1 esimesele lausele ei ole asjakohane, sest

VÕS § 1037 lg 2 järgsele hüvitisnõudele kohaldub TsÜS § 151 lg 1 teine lause. Lõppastmes ei

muudaks ka esimese lause kohaldamine tulemust. Seda põhjusel, et koostoimes TsÜS §-ga 113

hakkas aegumistähtaeg selgi juhul kulgema 18.10.2012 käsutustehingu tegemisest.

29. Kui ringkonnakohus nõustub hageja käsitlusega, palub kostja jätta hageja nõude

VÕS § 6 lg 2 ja TsÜS § 138 lg 2 alusel rahuldamata, sest hageja viivitas käsutustehingu

heakskiitmisega ebamõistlikult kaua. Taoline viivitus tingib nõudeõiguse kaotuse.

30. Kostja ei nõustu hageja väitega, et maakohus kohaldas ekslikult aegumist kujundusõigusele.

Maakohus kohaldas aegumist VÕS § 1037 lg 2 alusel esitatud rahalisele hüvitisnõudele. See,

et vastava hüvitisnõude esitamise eelduseks oli käsutustehingu heakskiitmine ning maakohus

2-21-4496

analüüsis otsuses heakskiidu tagasiulatuvat mõju, ei muuda hüvitisnõuet kujundusõiguseks ega

tähenda, et maakohus kohaldas aegumist kujundusõigusele.

31. Maakohus leidis õigesti, et hagi on tõendamata ega rikkunud seejuures menetlusõiguse

norme.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel

rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse

põhjendusi. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ei muuda, nõustub

kolleegium maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

Ringkonnakohus jaotab apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (TsMS § 173 lg 1) ning

määrab need rahaliselt kindlaks (TsMS § 174 lg 3).

33. Kuna hageja vaidlustas maakohtu 06.10.2022 otsuse tervikuna, siis kontrollib

ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (TsMS § 651

lg 1).

34. Maakohus on tuvastanud ja pooled ei ole apellatsiooniastmes vaidlustanud järgmisi asjas

tähtsust omavaid asjaolusid (TsMS § 652 lg 1 p 1).

-

28.04.2010 sõlmisid hageja ning OÜ Combinent äriruumi üürilepingud (I kd, tl 7–20) ning

01.07.2012 läksid üürilepingutest tulenevad OÜ Combinent üürileandja õigused ja

kohustused üle kostjale (I kd, tl 21).

-

Kostja kui üürileandja teostas alates 07.09.2012 pandiõigust poe- ja laoruumides olnud

kauba suhtes, mille hulka kuulusid nii hageja kui ka kolmandate isikute omandis olnud

kaup, sh Donum OÜ-le kuulunud kaup (I kd, tl 22–23 pöördel).

-

18.10.2012 sõlmisid kostja ja kolmas isik OÜ Survisor müügilepingu, millega kostja müüs

OÜ-le Survisor tervikvarana kogu poe- ja laoruumides olnud kauba ja kaupluse inventari,

sh Donum OÜ-le kuulunud asjad (I kd, tl 150).

-

17.04.2018 e-kirjas kiitis Donum OÜ heaks kostja 18.10.2012 käsutuse ehk müügilepingu

OÜ-ga Survisor (II kd, tl 69 ja pöördel).

-

22.03.2021 loovutas Donum OÜ hagejale kõik oma nõuded, mis tal on kostja vastu kaupade

kinnipidamisest (I kd, tl 224 ja pöördel).

-

22.03.2021 pöördus hageja 66 783,54 euro nõudega kohtusse (I kd, tl 1–6).

-

Samade poolte vahel on varem toimunud vähemalt kaks tsiviilkohtumenetlust.

o 08.05.2013 hageja algatatud tsiviilasjas nr 2-13-21939 mõisteti 01.04.2015 Tallinna

Ringkonnakohtu otsusega (jõustunud 26.06.2015) kostjalt hageja kasuks välja 97 441,87

eurot (I kd, tl 161–169 pöördel). See hüvitis hõlmas hüvitist hageja omandis olnud

kaupade jm eest, mille suhtes kostja oli pandiõigust teostanud.

2-21-4496

o Hageja

algatatud

tsiviilasjas

2-15-15514

on

viimaseks

lahendiks

Tallinna

Ringkonnakohtu 24.11.2017 otsus (jõustunud 31.01.2018), millega jäeti rahuldamata

hageja kahjunõue mh Donum OÜ-le kuulunud kaupade eest hüvitise saamiseks (II kd,

tl 58–64). Hagi jäeti rahuldamata põhjusel, et hageja ei olnud tõendanud, et tal on

vindikatsiooninõude asemel tekkinud kahju hüvitamise nõudmise õigus.

35. Maakohus leidis, et asja tuleb lahendada VÕS § 1037 lg 2 alusel, kuna Donum OÜ kiitis

18.10.2012 müügitehingu 17.04.2018 heaks. Pooled ei ole maakohtu kvalifikatsiooni

vaidlustanud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et asjas kuulub

kohaldamisele VÕS § 1037 lg 2 (vt ka 18.04.2023 istung, ajamärge 00:06:50, II kd, tl 207-208).

36. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja nõue on aegunud, kuid leiab, et

maakohus on ennatlikult lisanud, et hageja ei ole tõendanud Donum OÜ omandiõigust ning

vaidlusaluste asjade väärtust (maakohtu otsuse p 45). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et

maakohtu otsuse p 45 ei vasta TsMS 436 lg-le 1, kuna otsus ei ole põhjendatud. Selles osas

muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi.

36.1. Ringkonnakohus leiab, et kuna nõude aegumise kindlakstegemiseks ei pea iseenesest

tuvastama nõude olemasolu (vt RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-162-13, p 22 kolmas lõik), siis ei

pidanud maakohus esmalt tuvastama Donum OÜ-le väidetavalt kuulunud kaupade

omandiõigust ega nende asjade väärtust. Kuna maakohus kohaldas aegumist ega hinnanud oma

otsuses seejärel Donum OÜ omandiõigust ja kaupade väärtust puudutavaid tõendeid, siis ei

oleks maakohus pidanud tegema otsuse p-s 45 esitatud järeldust. Riigikohus on selgitanud, et

juhul, kui antakse alternatiivne õiguslik põhjendus nõude rahuldamata jätmiseks, tuleb see

otsuses selgelt välja tuua. Kui seda tehtud ei ole, peaks ringkonnakohus asjaomase puuduse

kõrvaldama (RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-162-13, p 22 kolmas lõik). Käesolevas asjas saab

ringkonnakohus kõrvaldada maakohtu otsuse p-s 45 oleva puuduse ise, jättes maakohtu otsuse

p-s 45 toodud põhjendused kohtuotsusest välja, kuna kohus ei pea esitama alternatiivset

põhjendust nõude rahuldamata jätmiseks, kui on tuvastatud, et nõue on aegunud.

36.2. Eelnevaga seoses, kuna ringkonnakohtu hinnangul kuulub apellatsioonastmes

hindamisele üksnes see, kas aegumist on õigesti kohaldatud, jätab ringkonnakohus arvestamata

ja oma otsuses käsitlemata ka apellatsioonkaebuse p-s 29–40 esitatud väited Donum OÜ

omandiõiguse ja asjade väärtuste kohta, samuti apellatsioonkaebuse vastuse alap-s 2.2 samade

küsimustega seoses esitatud vastuväited.

37. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hagi jääb rahuldamata aegumise tõttu.

Ringkonnakohus on juba märkinud, et nõustub nõude õigusliku kvalifikatsiooniga (VÕS § 1037

lg 2). Samuti nõustub kolleegium sellega, et kuna tegemist oli alusetu rikastumise nõudega, siis

kuulus aegumise hindamisel kohaldamisele TsÜS § 151 lg 1 teine lause, mille kohaselt algab

õiguse rikkumise korral rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu

rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust

teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 151 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on alusetust

rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat (maakohtu otsuse p-d 32-33).

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud ka selle, et Donum OÜ teadis oma

omandiõiguse väidetavast rikkumisest ning väidetavast rikkujast juba septembris 2012, kui

kostja teostas hageja üüritud pinnal olnud kaupade ja muude asjade suhtes pandiõigust. Nii

hageja kui ka Donum OÜ juhatuse liige on IK, kes on korduvalt kinnitanud, et hageja on alates

Donum OÜ kaupade kostja valdusesse võtmisest tegutsenud nende kaupade tagasisaamise

nimel Donum OÜ esindajana. Kuna Donum OÜ kiitis 18.10.2012 müügitehingu 17.04.2018

heaks, tuleb aegumist hakata arvutama alates 18.10.2012 (maakohtu otsuse p-d 36–40).

2-21-4496

Ringkonnakohus nõustub maakohtu tõlgendustega TsÜS § 114 ja § 113 kohta, mille kohaselt,

kui tehing on heaks kiidetud, siis kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu

tegemisest (maakohtu otsuse p 40). Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega,

siis ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi täiendavalt (TsMS § 654 lg 6).

38. Apellatsioonkaebuse aegumist käsitlevatele väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.

39. Hageja väidab, et VÕS § 1037 lg-st 2 tuleneva nõude puhul on asjakohane TsÜS § 151 lg 1

teist lauset tõlgendada koos TsÜS § 142 lg 1 esimese lausega, mis sätestab, et õigus nõuda

teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

Hageja väitel ei olnud tal (Donum OÜ-l) VÕS § 1037 lg-st 2 tulenevat nõuet enne, kui tehing

heaks kiideti. Seetõttu saab nõue hakata aeguma kõige varem käsutustehingu heakskiitmisest,

st 17.04.2018.

39.1. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et VÕS § 1037 lg-st 2 tulenev nõue hakkab aeguma

käsutustehingu heakskiitmise hetkest. Isegi kui Donum OÜ-l ega hagejal (nõude omandajana)

ei olnud enne 17.04.2018 VÕS § 1037 lg-st 2 tulenevat nõuet kostja vastu, oli Donum OÜ-l

kostja vastu pandiõiguse väidetavast ebaseaduslikust teostamisest tulenevad nõuded ning

seejärel kinnipeetud asjade õigustamatust müügist tulenevad nõuded. Hageja on Donum OÜ

nimel erinevaid õiguskaitsevahendeid nende kaupade väärtuse hüvitamiseks ka kasutanud.

39.2. Esmakordselt pöördus hageja kostja vastu kohtusse 08.05.2013, kuid tema nõue nende

asjade väärtuse hüvitamiseks, mis ei kuulunud hagejale, jäi rahuldamata (tsiviilasi nr 2-13-

21939). Seda, et hageja pöördus kohtusse kahju hüvitamise nõudega, mille esitamiseks tal ei

olnud mingit alust, ei saa kuidagi võtta arvesse aegumise arvestamisel.

39.3. Ka

asjaolu,

et

hageja

(Donum

OÜ

nõude

omandajana)

kasutas

teisena

õiguskaitsevahendit, mis samuti ei osutunud lõppastmes edukaks, ei muuda 2012. aastal alanud

rikkumisest tuleneva nõude aegumistähtaja algust. Õiguskaitsevahendi valik – 16.10.2015 uue

kahjuhüvitise nõude esitamine – oli hageja (Donum OÜ) riisiko. Aegumise alguse määramisel

ei oma tähtsust, et Riigikohus andis 15.03.2017 otsuses ringkonnakohtule suunise selgitada asja

uuel läbivaatamisel välja, kas hageja koostööpartnerile (sh Donum OÜ) kuulunud kauba

omandiõigus sai kehtivalt OÜ-le Survisor üle minna, ning kui ei saanud, siis kas hageja poolt

on täidetud VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 nimetatud tingimused (selleks et nõuda asjade asemel kahju

hüvitamist nende väärtuse hüvitamisena). Ringkonnakohus leidis seejärel 24.11.2017 otsuses,

et hageja ise oli 2012. aasta novembris keeldunud asjade tagasivõtmisest, kuna inventuuri

tegemine oleks olnud liiga töömahukas (24.11.2017 otsuse p 41). Ringkonnakohus tuvastas

samas, et kaubad olid sel ajal veel tagasisaadavad, kuna asusid samas kaubanduskeskuses

(24.11.2017 otsuse p 41). Ringkonnakohus leidis, et hageja ise sattus vastuvõtuviivitusse peale

07.09.2012 mõistliku aja möödumist – mõistlik aeg asjade vastuvõtmiseks oleks olnud hiljemalt

31.12.2012 (24.11.2017 otsuse p 41). Edasi asus ringkonnakohus seisukohale, et hageja ei ole

tõendanud, et võlausaldaja oli 2012. aasta lõpu seisuga kaotanud huvi esemete tagastamise

vastu ning seetõttu ei saanud hageja esitada vindikatsiooninõude asemel kahju hüvitamise nõuet

(24.11.2017 otsuse p-d 42-43).

39.4. Asjaolu, et pärast Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2017 otsuse jõustumist 31.01.2018

otsustas Donum OÜ 17.04.2018 kiita 18.10.2012 müügitehingu heaks, ei muuda aegumise

algusaega. Kui tehing on heaks kiidetud, kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates

tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti (TsÜS § 113).

Seadusest või kokkuleppest käesoleval juhul teisiti ei tulene. Aegumise kontseptsioon kuulub

ringkonnakohtu hinnangul samuti õiguslike tagajärgede alla, mis kehtivad alates tehingu

2-21-4496

tegemisest. Ka õiguskirjanduses on TsÜS §-s 114 sätestatud õigustatud isiku hilisema

heakskiidu tagajärgede selgitamisel viidatud tagasiulatuva mõju osas TsÜS §-le 113 (P. Varul

jt, Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu, 2023, lk 544, p 3.4.2).

TsÜS § 113 kohta on TsÜS-i kommentaarides selgitatud, et seadus loob õigusliku fiktsiooni,

mille kohaselt käsitletakse heakskiidu andmise korral tehingut selliselt, nagu oleks see juba

algusest peale kehtiv olnud. Nii algab intressi maksmise kohustus sellisel juhul tagasiulatuvalt

tehingu tegemisest alates ning kui õigustamatu käsutustehing oli tehtud mingi asja suhtes, siis

kuulub asja omandajale asjast saadav kasu alates käsutustehingu tegemisest. Seejärel on

kommentaarides selgitatud, et aegumistähtajad on siiski TsÜS §-des 164 ja 165 juhtudel

peatunud (ibid, lk 539-540). Seega on ka õiguskirjanduses kinnitatud, et aegumine algab heaks

kiidetud tehingu tegemisest alates, v.a kahel erandlikul juhul (TsÜS §-d 164 ja 165), mis ei ole

käesolevas asjas relevantsed.

39.5. Kui Donum OÜ kiitis 17.04.2018 heaks 18.10.2012 kostja tehtud müügitehingu, võttis ta

ise riski, et nõude kostja vastu maksmapanekul saab kostja tugineda aegumisele ja võib

keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1 teine lause). Ringkonnakohus nõustub

kostjaga, et heakskiit on käsitatav võlausaldaja tehinguna ning võlausaldajal on võimalik enne

heakskiidu andmist hinnata tahteavalduse andmisega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi, sh

aegumise riski, ja teha vastavalt kaalutletud otsus – st kiita tehing heaks või kasutada mõnda

muud õiguskaitsevahendit.

40. Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja alternatiivse väitega, et TsÜS § 151 lg 1 teist lauset

võiks tõlgendada nii, et VÕS § 1037 lg-st 2 tuleneva nõude puhul loetakse, et õigustatud isik

saab kohustatud isikust teada alles käsutustehingu heakskiitmise hetkel. Ringkonnakohus on

juba märkinud, et nõustub maakohtu tuvastatuga, et Donum OÜ oli kohustatud isikust ehk

kostjast teadlik juba 2012. a sügisel (ülal p 37). TsÜS § 151 lg 1 teine lause koosmõjus VÕS

§ 1037 lg-ga 2 ei anna võimalust nõustuda hageja tõlgendusega.

41. Samuti ei nõustu ringkonnakohus hageja teise alternatiivse väitega, et kui kohaldada VÕS

§ 1037 lg-le 2 tuginemisel TsÜS § 151 lg 1 esimest lauset, siis algaks aegumine igal juhul kõige

varem käsutustehingu heakskiitmisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu praegusel juhul

kohaldamisele TsÜS § 151 lg 1 esimene lause, mistõttu puudub vajadus seda analüüsida. Igal

juhul ei saa aga aegumise algus sõltuda sellest, millal võlausaldaja peab tehingu heakskiitmist

endale sobivaks. Selline tõlgendus oleks vastuolus aegumise eesmärkidega, milleks on mh

võlgniku kaitse, samuti üldine õigusrahu ja õiguskindlus. Õiguskirjanduses on selgitatud, et

kaitstud peavad olema ka võlausaldaja õigused, kuid võlausaldajal on valdavalt võimalus

takistada nõude aegumist hagi kohtusse esitamisega (P. Varul jt, Tsiviilseadustiku üldosa

seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu, 2023, lk 682 p 3.1 b-c).

42. Ringkonnakohus leiab, et hageja väited, sh ringkonnakohtu istungil viidatud Riigikohtu

lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13 (konstitutiivse võlatunnistuse tagasinõudmise nõude

erisused muudest rikastumisnõuetest ja sellest tulenev erandlik teistsugune aegumistähtaja

alguse arvestamine) ei anna alust asuda käesolevas asjas seisukohale, et hageja nõude aegumine

algas 17.04.2018 heakskiidust, mitte 18.10.2012 tehingust, mis heaks kiideti. Käesoleval juhul

on heaks kiidetud 5,5 aastat varem tehtud väidetavalt õigustamatu tehing, et Donum OÜ saaks

nõuda asjade omandi asemel nende väärtuse hüvitamist. Sellises olukorras võttis Donum OÜ

ise tehingu 5,5 aastat hilisema heakskiitmisega riski, et kostja võib tugineda aegumisele (TsÜS

§ 142 lg 1 teine lause).

2-21-4496

43. Kuna ringkonnakohus leiab, et hageja nõue on aegunud, siis puudub vajadus hinnata

käsutustehingu heakskiitmise teostamisega viivitamise võimalikku vastuolu hea usu

põhimõttega.

44. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et koos põhinõudega on aegunud ka viivisenõue

(maakohtu otsuse p 41-42).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

45. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja määras kindlaks kostja menetluskulude

suuruse (TsMS § 162 lg 1, § 173 lg 1). Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust hagi

rahuldamata jätmise kohta, siis puudub alus menetluskulude teisiti jagamiseks. Kostja

menetluskulude suurust hageja vaidlustanud ei ole ja maakohtu otsus jääb ka selles osas

muutmata.

46. Samuti

jäävad

hageja

kanda

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud,

kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 171 lg 1, § 173 lg 1). Kuna maakohus määras

kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks, siis teeb ringkonnakohus seda ka kostja

apellatsiooniastmes kantud menetluskulude osas ja mõistab need hagejalt kostja kasuks välja

(TsMS § 174 lg 3).

47. Kostja taotles, et kohus mõistaks hagejalt välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud

3430,75 eurot, millele lisandub 18.04.2023 ringkonnakohtu istungile kulunud aeg korrutatuna

alates 01.02.2023 kehtiva tunnihinnaga 198 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja jättis

18.04.2023 ringkonnakohtu istungil kostja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle

otsustamise kohtu hinnata.

47.1. Kostja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud koosnevad esindaja toimingutest, mille

saab kokku võtta järgmiselt:

-

maakohtu otsusega tutvumine – 0,50 tundi;

-

apellatsioonkaebusega esmane tutvumine ja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

järgselt menetluskulude tagatise andmise taotluse koostamine – kokku 4,25 tundi;

-

kohtumäärusega tutvumine, kohtumaterjalide vastuvõtmine, kliendisuhtlus – kokku 0,50

tundi;

-

apellatsioonkaebusele vastuse koostamine – kokku 10,25 tundi;

-

menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 tundi;

-

ettevalmistus ringkonnakohtu istungiks – 3 tundi;

-

ringkonnakohtu istung – 0,50 tundi.

47.2. Kuni 31.01.2023 oli kostja lepingulise esindaja tunnitasu 175 eurot (ilma käibemaksuta)

ning alates 01.02.2023 on see 198 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja taotleb menetluskulu

väljamõistmist käibemaksuta summas.

48. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Selle sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab

nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja

2-21-4496

asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks vajalikkusele

ja põhjendatusele peavad tsiviilasjas õigusabiga seoses sooritatud toimingud olema nähtavad,

kontrollitavad või menetluslikust olukorrast tulenevalt kohtule usutavad. Viidatud sätte järgi

tuleb arvestada ka esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja

vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (vt nt RKTKm

29.09.2021, 2-14-63261, p 14; RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p-d 9 ja 10).

49. Mis puudutab tehtud toimingute (eespool p 47.1) mõistlikkust ja vajalikkust, siis peab

ringkonnakohus kõiki kostja esindaja toiminguid vajalikeks. Kuigi apellatsiooniastmes on

ringkonnakohtu hinnangul küsimuse all vaid aegumine, siis kuna hageja käsitles oma

apellatsioonkaebuses ka Donum OÜ omandiküsimusi, on põhjendatud, et kostja vastas neile

väidetele

oma

vastuses

apellatsioonkaebusele.

Siiski

leiab

ringkonnakohus,

et

apellatsioonivastuse koostamise ajakulu ei ole täielikult põhjendatud, kuna samad väited ja

vastuväited esitasid pooled ka maakohtus. Ringkonnakohus peab apellatsioonivastuse

koostamisele kulunud 10,25 tunni asemel mõistlikuks ajakuluks 7 tundi. Samuti vähendab

ringkonnakohus kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu 3 tunnilt 1 tunnile. Muud ajakulu

peab ringkonnakohus mõistlikuks. Kuna ringkonnakohtu istung kestis 30 minutit, siis lisas

kohus selle aja toimingute nimekirjale.

50. Maakohus pidas käesoleva asja sisu, mahtu ja keerukust hinnates põhjendatuks tunnitasu

175 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ületa sarnase keerukusega vaidluse puhul tavaliselt

makstavat tunnitasumäära. Ringkonnakohus peab seda tunnihinda põhjendatuks ka

apellatsiooniastmes. Alates 01.02.2023 on kostja tasunud õigusabi eest 198 eurot tunni eest

(ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et kuna sellist tunnihinda on keskmiselt keerulises

asjas peetud põhjendatuks, siis saab seda pidada põhjendatuks ka käesolevas asjas (vt nt

RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824, p 13).

51. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks kostja menetluskulud kokku

14 tunni eest. Neist 12,25 tundi on hinnaga 175 eurot (ilma käibemaksuta) ning 1,75 tundi

(alates menetluskulude nimekirja koostamisest) hinnaga 198 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku

tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 2490,25 eurot (2143,75 (= 12,25 * 175) + 346,50

(= 1,75 * 198)).

52. Kostja taotluse kohaselt tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt