2-20-10583/115 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.05.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-10583

Kohtuasi

BM Certification Estonia OÜ hagi X, C ja Y vastu

kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.11.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

BM Certification Estonia OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Kostja I osas 181 489,49 eurot

Kostja II osas 146 895,12 eurot

Kostja III osas 11 091,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: BM Certification Estonia OÜ (registrikood

11835920), lepingulised esindajad vandeadvokaat Siret

Siilbek ja vandeadvokaadi abi Kati Tamm

Kostja I: X (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostja II: C (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostja III: Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Chirag

Mody ja vandeadvokaat Silvia Urgas

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 18.04.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta BM Certification Estonia OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 03.11.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja

täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

3. Harju Maakohtu 03.11.2022 otsus on jõustunud resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas,

millega maakohus võttis vastu BM Certification Estonia OÜ loobumise solidaarsest

2-20-10583

nõudest X ja C vastu 195 823 euro ulatuses ning solidaarsest nõudest X ja Y vastu

6540 euro ulatuses ning lõpetas nende nõuete osas menetluse.

4. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud BM Certification Estonia OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. BM Certification Estonia OÜ (hageja) esitas 22.07.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse X

(kostja I), C (kostja II), Y (kostja III), Morris OÜ ja NCS Estonia OÜ vastu kahju hüvitamise

ja viivise nõudes.

1.1. 15.11.2021 määrusega jättis maakohus hagi Morris OÜ ja NCS Estonia OÜ vastu läbi

vaatamata.

1.2. Hageja vähendas 31.05.2021, 12.11.2021 ja 29.03.2022 oma nõuet ning nõuab kostjalt I ja

kostjalt II solidaarselt 136 014 eurot; kostjalt I ja kostjalt III solidaarselt 10 270 eurot ning

kostjalt I eraldi 20 508,05 eurot: 1907,98 eurot sõiduki liisingumaksete intresside ja 18 600,07

eurot koolitustasu eest.

2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hageja sertifitseerimisteenust pakkuv ettevõte,

mis on BM Certification SIA/BM Trada Latvija tütarettevõtte (kuulub BM Trada kontserni)

ning ülemaailmse Element grupi sertifitseerimisüksus. Hageja asutati 28.12.2009 ning alates

28.12.2009 kuni 18.03.2019 oli hageja juhatuse liikmeks kostja I. Kostjad II ja III olid hageja

töötajad.

3. 01.10.2015 sõlmisid hageja ja MORRIS OÜ teenuse osutamise lepingu, mille kohaselt osutas

MORRIS OÜ hagejale raamatupidamisteenust. Lepingu sõlmimise ja selle alusel teenuste

osutamise ajal oli MORRIS OÜ ainus juhatuse liige ning ainuosanik W.

4. 02.08.2018 asutati NCS Estonia OÜ, mis on sertifitseerimisettevõte, kes pakub tarneahela-

ja metsamajandamise sertifitseerimisteenust. Seega on tegemist hageja konkurendiga. NCS

Estonia OÜ asutajaks ja esimeseks juhatuse liikmeks oli W. Alates 21.03.2019 sai NCS Estonia

OÜ osanikuks kostja I. Alates 03.06.2019 on kostja I ka NCS Estonia OÜ juhatuse liige. Alates

2-20-10583

03.06.2019 sai NCS Estonia OÜ juhatuse liikmeks ka kostja II. 06.06.2019 sai kostja II NCS

Estonia OÜ üheks osanikuks. Ka kostja III asus tööle NCS Estonia OÜ-sse.

5. Kostja I rikkus juhatuse liikmena hoolsus- ja lojaalsuskohustust (äriseadustiku

(ÄS) § 187 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 35 lg 1, võlaõigusseadus

(VÕS) § 620 lg 2), kui andis kostjatele II ja III korralduse muuta hageja klientidega sõlmitud

kliendilepinguid lepingu lõpetamisega seotud tingimuste osas, s.o sõlmida kliendilepingute

lisad. Lepingute lisad olid hagejat kahjustavad, kuivõrd klientidele tehti lepingute lõpetamine

lihtsamaks. Kliendil oli võimalik leping hagejaga üles öelda senise kolmekuulise

etteteatamistähtaja asemel vaid seitsmepäevase etteteatamisega. Sellisel juhul vabanes klient

järgmise auditi tasu maksmise kohustusest. Ka ei kohustunud klient lepingu lõpetamise korral

tagastama hagejale sertifikaadi originaali ega tagama, et ta ei kasuta hageja

sertifitseerimismärke pärast lepingu lõpetamist. Selliseid lepingu lisasid allkirjastasid kostja I

korraldusel kostjad II ja III. Kostja I andis korraldused lepingu lisade sõlmimiseks eesmärgiga

hageja kliendid enda uude ühingusse üle viia ning oli kliendilepingute lisade sõlmimisest

isiklikult huvitatud. Hageja kliendid kasutasid lisa sõlmimisega neile antud lühemat tähtaega

lepingu lõpetamiseks ning läksid üle NCS Estonia OÜ-sse. Enne lisade sõlmimist ei olnud

hageja saanud klientidelt sellises ulatuses ja niivõrd lühikese etteteatamistähtajaga ülesütlemise

teateid. Massiline lepingute lõpetamine algas pärast lisade sõlmimist. Hagejale tekkis varaline

kahju lepingute lisade sõlmimise tõttu, mis seisnes saamata jäänud auditeerimise tasudes. Kui

kliendilepingute lisasid ei oleks sõlmitud, oleksid kliendid pidanud niivõrd lühikese

etteteatamise puhul tasuma hagejale järgmise auditi tasu.

6. Hageja endised töötajad (kostjad II ja III) on järgides kostja I korraldust kliendilepingu lisade

sõlmimiseks, tekitanud hagejale kahju, rikkudes tööandja suhtes kehtiva lojaalsuse ning vara

kaitsmise kohustusi. Vastavad kohustused tulenevad töölepingu lisaks oleva hageja Eetika ja

Käitumiskoodeksi kokkuleppest ning seadusest (VÕS § 6 ja töölepingu seadus (TLS) § 16 lg 1

ja § 15 lg 1). Kostjate II ja III rikkumine on tahtlik, alternatiivselt oli tegemist vähemalt raske

hooletusega. Oma tegevusega on kostjad II ja III tekitanud hagejale varalise kahju, mis tuleb

hüvitada (TLS § 74 lg 2). Pikaajaliste töötajate ja valdkonna spetsialistidena pidid kostjad aru

saama, et selliste lisade sõlmimine võib hageja vara kahjustada. Töötajad peavad eelkõige

lähtuma töölepingus sätestatust ega saa olla kohustatud järgima korraldusi, mis on selgelt

vastuolus neile töölepingust tulenevate kohustustega. See, et kostjad II ja III tegutsesid kostja I

korralduse alusel, neid vastutusest ei vabasta, sest korraldus oli vastuolus hea usu ja

mõistlikkuse põhimõttega ning tühine. Hageja nõuded kostjate vastu ei ole aegunud, sest hageja

sai kliendilepingu lisade sõlmimisest teada kostja III 29.07.2019 e-kirjast. Keskühistu Eramets

TÜ 03.06.2020 lepingu lõpetamise teatest hageja lisade sõlmimisest teada ei saanud, sest klient

ei viidanud seitsmepäevasele etteteatamisele. Kostja I teadasaamist lisade sõlmimisest ei saa

omistada hagejale. Kostja II kahju tekitamisest ei saanud hageja teada enne 22.07.2019.

7. Kostjad I-III vastutavad kahju tekitamise eest VÕS § 65 lg 2 ja § 137 alusel solidaarselt.

Kostja I andis korralduse lepingute lisade sõlmimiseks ning kostjad II-III sõlmisid selle

korralduse alusel hageja klientidega hagejat kahjustavad lepingute lisad.

8. Ebaõige on kostjate väide, et lepingute lisade sõlmimise vajaduse tingis kontserni

emaettevõtte tüüptingimuste muutmine, sest viimase tüüptingimused võimaldasid 7-päevase

etteteatamisega lepingu lõpetamist vaid teenuse osutajal. Kostjatel puudus vajadus

kliendilepingute tingimusi muuta ja selleks kliendilepingute lisasid sõlmida. Kostjate viidatud

tüüptingimused ei sätestanud kohustust kohaldada 7-päevast etteteatamistähtaega klientide

kasuks. Kostjad ei ole tõendanud, millest tuleneb hagejale kohustus kohaldada oma klientidele

Warringtonfire

Testing

and

Certification

Limited

tüüptingimusi.

Warringtonfire

2-20-10583

tüüptingimustest nähtuvalt reguleerivad vastavad tüüptingimused kolmanda ühingu (mitte

hageja) ja selle klientide vahelisi suhteid.

9. Hageja märkis ka, et hageja ei ole kostja I lahkumisel sõlmitud kokkuleppes kinnitanud, et

ta loobub lisade sõlmimisega seotud kahjunõudest, sest hageja ei olnud kokkuleppe sõlmimise

ajal nõudest teadlik.

10. Hageja nõuab kostjalt I lisaks EBS-i juhtimiskoolituse eest makstud 18 600,07 euro

hüvitamist ning Land Roveri liisingumaksete intressi 1907,98 euro hüvitamist, kuivõrd kostja I

on rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning hageja vara hoidmise kohustust

(ÄS § 187 lg-d 1 ja 2; TsÜS § 35 lg 1). Vastavad tehingud vajasid ÄS § 181 lg 3 kohaselt

osanike nõusolekut, mida kostjal I ei olnud.

10.1. Hageja selgitas, et kostja I osales septembrist 2017 kuni detsembrini 2018 EBS Executive

MBA strateegilise juhtimise alasel täiendkoolitusel. Kostja I osalemine EBS koolitusel ei olnud

hageja huvides, vaid kostja enda isiklikes huvides. Koolitus kestis kuni detsembrini 2018, kuid

kostja astus veebruaris 2019. a juhatuse liikme kohalt tagasi ning tema viimane tööpäev hageja

juures oli 01.03.2019. Seega ei saanud kostja I väidetavalt omandatud teadmisi ühingu

hüvanguks kasutada, sest lahkus töölt vahetult pärast kursuse lõpetamist. Hagejale ei olnud

kostja koolitusel osalemine vajalik ja kostja I korraldas koolituse eest tasumise viisil, et see

jääks alla igakuiselt lubatud tehingute maksumuse.

10.2. Kostja sõlmis hageja nimel liisingulepingu 2016. a uue sõiduki Land Rover Discovery

Sport kasutamiseks. Sõiduki tehnilise passi kohaselt oli sõiduki ainsaks kasutajaks kostja I.

Kostja I liisis sõiduki isiklikes huvides. Sellise auto kasutamiseks puudub vajadus ning selle

kulu ei ole hageja majanduslike huvidega kooskõlas. Hageja omanikud ei ole pidanud kunagi

vajalikuks uhiuue luksusauto liisimist ja kasutamist juhatuse liikme poolt. Kostja ei ole

tõendanud sõiduki kasutamist tööülesannete täitmiseks ega seda, et sõidukit kasutasid teised

hageja töötajad.

Kostjate vastuväited

11. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

12. Seoses kliendilepingu lisade sõlmimisega märkisid kostjad, et kostja I on lisade

sõlmimiseks korraldust andes täitnud juhatuse liikme kohustusi. Lisade sõlmimine oli hageja

huvides ega põhjustanud hagejale kahju. Lepingute lisade sõlmimine toimus oluliselt enne

kostjate lahkumist hagejast ning kostjate seost NCS Estonia OÜ-ga. Kostja I ei lahkunud hageja

juurest vabatahtlikult, vaid ta sunniti lahkuma. Pärast tema lahkumist lahkusid peaaegu kõik

hageja töötajad. Kuna kostja I on oma valdkonnas tunnustatud spetsialist, asus ta teenuseid

pakkuma NCS Estonia OÜ-s.

13. Kostjad selgitasid, et hageja ise ei ole kunagi sertifikaate väljastanud, vaid üksnes

vahendanud akrediteeritud BM Trada Läti ja BM Trada UK väljastatud sertifikaate. Sertifikaadi

vahendajana

oli

hageja

kohustuseks

järgida

sertifikaadi

väljastaja

tüüptingimusi.

Kliendilepingute lisad sõlmiti põhjusel, et hageja emaettevõte BM Trada UK saatis 2018. aasta

lõpul uued sertifitseerimise tüüptingimused (Warringtonfire’i tüüptingimused), millega hageja

lepingud ei olnud kooskõlas. Uute tingimuste järgi võis sertifikaadi peatada või tühistada

7 päeva ette teatades. Seega oli lisade sõlmimise eesmärgiks hageja kliendilepingute kooskõlla

viimine sertifitseerimisasutuse tüüptingimustega, kelle sertifikaate hageja vahendas.

2-20-10583

14. Lepingu lisade sõlmimine ei ole kahjunõudega põhjuslikus seoses. Ka lepingu lisasid

sõlmimata oleksid kliendid saanud lepingud 3-kuulise etteteatamisega üles öelda ilma auditeid

tellimata. Hageja ei saanud eeldada, et need kliendid vastavad auditid igal juhul tellivad. Samuti

ei ole hageja tõendanud auditite teostamiseks tehtud ettevalmistusi ning on ebaõigesti

arvestanud kulu, mis oleks audititega kaasnenud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kliendid

oleksid lepingu ülesütlemise teatele järgneva 3-kuulise perioodi jooksul muul juhul hagejalt

auditi tellinud. Ära jäänud audititega säästetud kulusid ei ole hageja täielikult arvesse võtnud.

Sertifikaadi originaali tagastamine ei omanud tähtsust, sest sertifikaadi kehtivust sai kontrollida

elektroonilisest andmebaasist. Klientide lahkumise tingisid muud põhjused, mh hageja senise

meeskonna lagunemine ning klientide soov jätkata koostööd neile varasemast tuttava

audiitoriga, hoolimata sellest, millises ühingus audiitor töötab.

15. Hageja ei ole tõendanud, et kliendid lahkusid lisade sõlmimise tõttu. Hageja ei ole väitnud,

et kliendid oleksid lahkunud hageja juurest vahetult pärast lisade sõlmimist või et kliendid

oleksid konkreetselt tuginenud 7-päevasele etteteatamisajale.

16. Hageja on kahjunõudesse sisse arvestanud ka need lahkunud kliendid, kellega ei olnud

sõlmitud kirjalikku lepingut või selle lisa. Allkirjastamata lepingud ei ole lepingute p-st 5.1 ja

TsÜS § 67 lg-st 2 tulenevalt jõustunud, mistõttu ei saa hageja esitada sellistest lepingutest

tulenevaid nõudeid.

17. Lisaks sõlmis hageja kostjaga I 01.03.2019 kokkuleppe, milles kinnitas nõuete puudumist

kostja vastu.

18. Kostjad II ja III ei ole töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, sest täitsid lisade

sõlmimisel tööandja korraldust. Kostjatel puudusid põhjused tööandja korralduse eiramiseks

ning neil puudus alus arvata, et lisade sõlmimine võiks olla kahjulik. Kostjatel II ja III ei olnud

põhjust arvata, et korraldus on vastuolus hageja huvidega, mistõttu on nad korraldust järgides

käitunud hoolsalt. Kostjad ei ole töölepingut rikkunud hooletusest. Lisade sõlmimine ei ole

seotud kostjate hageja juurest lahkumisega. Kostja II töötas hageja juures edasi veel umbes pool

aastat. Kostja III töötas pärast lisade sõlmimist hageja juurest edasi veel aasta aega, tuues

hagejale uusi kliente. Kostja III teatas lepingu lisade sõlmimisest tööandjale 29.07.2019, kuid

töötas seejärel hageja juures edasi. Hageja on kostjale III lisade sõlmimist ette heitma asunud

alles pärast seda, kui kostja III asus koostööd tegema NCS Estonia OÜ-ga. Lisaks on hageja

nõue aegunud (TLS § 74 lg 4), sest hageja pidi olema lisade sõlmimisest teadlik juba nende

sõlmimiseks korralduse andmisest juhatuse liikme poolt (TsÜS § 31 lg 5) 2018. aasta lõpus.

Esimene lisa sõlminud klient ütles lepingu üles 03.06.2019 ning 14.06.2019 on hageja töötaja

Arved Liivrand väitnud, et kostja I on koos alluvaga tekitanud hagejale kahju. Alternatiivselt

paljusid kostjad vähendada kahju nullini, sest nad täitsid tööandja korraldust.

19. Hageja nõue kostja I vastu seoses koolituskulude ja sõiduki liisingulepinguga on alusetu.

Kuna tehinguid ei sõlmitud hageja ja kostja I vahel, ei olnud nende sõlmimiseks vajalik osanike

nõusolek (ÄS § 181 lg 3). Koolitusel osalemist ja sõiduki liisimist ei hoitud hageja osanike ega

teiste töötajate eest saladuses. Kostja I järgis talle antud osanike juhist selle kohta, milline võis

olla igakuise kulu suurus. EBS-i koolituse kulu ei ületanud 3000 eurot kuus, mistõttu ei olnud

sellise kulu tegemiseks vajalik hageja omanike otsust. Lisaks saadeti Läti omanikele

regulaarselt ülevaateid kuludest ning omanikud olid lepingute sõlmimisest teadlikud. Samuti

toimusid hageja juhatuse ja osanike koosolekud, kus hageja finantsseisu detailselt analüüsiti ja

uuriti. Ka eluliselt ei ole usutav, et hageja omanikud sellest ei teadnud – koolituse eest tasuti

igakuiselt aasta ja kolme kuu ning sõiduki eest ligi kolme aasta jooksul.

2-20-10583

19.1. Koolitus oli kostjale I vajalik hageja juhtimiseks, sest tal ei olnud juhtimisalast haridust.

Koolitusel osalemine aitas kasvatada hageja käivet. 2017. aastal juhtimiskoolitusega alustamine

ei ole seotud kostja I lahkumisega 2019. aasta märtsis.

19.2. Sõiduki liisimine toimus hageja huvides. Sõiduk liisiti eelmise analoogse sõiduki asemel,

millel oli juba suur läbisõit. Kuna hageja sertifitseerib ka metsamajandamist, oli hageja

töötajatel vastavate auditite tegemiseks vaja läbida erinevaid maastikke (nt metsamassiivid),

mistõttu on maasturi kasutamise võimalus vajalik teenuse osutamiseks. Autot kasutasid

tööülesannete täitmiseks ka teised hageja töötajad peale kostja I. Pärast kostja I lahkumist

hageja juurest jätkas hageja sõiduki kasutamist. Seda, et hageja on tegelikult sõidukit

äritegevuses vajanud ja kasutanud, näitab see, et hageja peab oma kahjuks vaid liisingumaksete

pealt tasutud intressi, mitte liisingumakseid.

Maakohtu otsus ja põhjendused

20. Harju Maakohtu 03.11.2022 otsusega võeti vastu hageja loobumine solidaarsest nõudest

kostjate I ja II vastu 195 823 euro ulatuses ja hageja loobumine solidaarsest nõudest kostja I

ja III vastu 6540 euro ulatuses ning lõpetati tsiviilasja menetlus eeltoodud nõuete osas.

Ülejäänud osas jättis maakohus hagi kõigis nõuetes kõigi kostjate vastu tervikuna rahuldamata

ja menetluskulud hageja kanda.

21. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgnevate asjaolude üle:

1) hageja asutati 28.12.2009;

2) alates hageja asutamisest 28.12.2009 kuni 18.03.2019 oli hageja juhatuse liikmeks kostja I;

3) hageja on sertifitseerimisteenust pakkuv ettevõte, mille emaettevõte on BM Certification

SIA/BM Trada Latvija;

4) emaettevõtte kaudu kuulus hageja rahvusvahelisse sertifitseerimisteenuseid pakkuvasse

kontserni;

5) hageja pakkus oma klientidele vahendajana metsamajandamise (PEFC), metsamajandamise

ja põllumajanduse tarneahelate (FSC, PEFC, RSPO ja UTZ), toiduohutuse (BRC), tooteohutuse

(CE, A ja Q) ja kvaliteedijuhtimise (ISO) sertifikaate;

6) 04.08.2014 sõlmisid hageja ja kostja II töölepingu, mille alusel asus kostja tööle tarneahela

ja metsamajandamise üksuse juhi ning audiitori ametikohale;

7) 29.03.2019 esitas kostja II avalduse töölepingu korraliseks ülesütlemiseks ja tema viimane

tööpäev oli 28.04.2019;

8) 05.03.2012 sõlmisid hageja ja kostja III töölepingu ning kostja asus tööle toote

sertifitseerimise audiitori ametikohale;

9) 29.11.2019 esitas kostja III hagejale töölepingu korralise ülesütlemise avalduse ja tema

viimane tööpäev oli 30.12.2019;

10) kostja I esitas ise lahkumisavalduse ning lahkus hageja juhatuse liikme ametikohalt

18.03.2019;

11) alates 21.03.2019 sai kostja I hagejaga konkureeriva ettevõtte NCS Estonia OÜ osanikuks

ning alates 03.06.2019 on kostja I sama ettevõtte juhatuse liige;

12) alates 03.06.2019 sai kostja II NCS Estonia OÜ juhatuse liikmeks ning alates 06.06.2019

sai ta ettevõtte osanikuks;

2-20-10583

13) alates septembrist 2017 kuni detsembrini 2018 osales kostja I hageja juhatuse liikmena EBS

Executive Education OÜ korraldatud juhtimiskoolitusel EBS Executive MBA;

14) hageja tasus arved kostja I koolitusel osalemise eest;

15) 23.05.2016 sõlmis kostja I hageja nimel Nordea Finance Estonia AS-ga liisingulepingu

sõiduki Land Rover Discovery Sport kasutamiseks;

16) sõiduki tehnilise passi järgi oli selle kasutajaks kostja I;

17) hageja juhatuse liikmena andis kostja I kostjatele II ja III volikirjad kliendilepingute

allkirjastamiseks hageja nimel;

18) kostja I korraldusel sõlmisid kostjad II ja III kliendilepingutele lisad, mille järgi võisid

lepingu pooled varasema 3-kuulise etteteatamise tähtaja asemel öelda lepingud üles 7-päevase

etteteatamise tähtajaga.

22. Maakohus võttis vastu hageja loobumise solidaarsest nõudest kostjate I ja II vastu 195 823

euro ulatuses ja loobumise solidaarsest nõudest kostjate I ja III vastu 6540 euro ulatuses ja

lõpetas loobutud nõuete osas menetluse (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS)

§ 428 lg 1 p 1, § 429 lg 1).

23. Kohus ei nõustunud kostja I väitega, et hageja loobus kostja I vastu esitatud nõuetest

01.03.2019 kokkuleppe sõlmimisel. Kostja I ei ole tõendanud, et hageja oleks 01.03.2019

kokkuleppe sõlmimisel soovinud loobuda lisade sõlmimisest tingitud kahjust.

24. Asjas esitatud tõenditest kogumis võib järeldada, et kostja I küll esitas ise avalduse juhatuse

liikme ametikohalt tagasiastumiseks, kuid ei teinud seda põhjusel, et soovis asuda tegutsema

konkureerivas ettevõttes, vaid erimeelsuste tõttu Läti esindajatega.

25. Hageja kahjunõue kostja I vastu tulenevalt kliendilepingute lisade sõlmimisest kokku

146 484 eurot (136 014 eurot + 10470 eurot) ei ole põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud

kostja I kui juhatuse liikme kohustuste rikkumist ega rikkumise tulemusena kahju tekkimist ega

põhjuslikku seost väidetava rikkumise ja kahju vahel. Hageja ja tema klientidega varem

sõlmitud lepingud ei olnud kooskõlas kontserni (Warringtonfire) tingimustega, sest ei

võimaldanud klientide rikkumiste tõttu kohe lepinguid lõpetada. Kliendilepingutes lepingu

lõpetamist puudutavate muudatuste tegemine ei kahjustanud kuidagi hageja huve, vaid

võimaldas hagejal vajaduse korral lepinguid kiiremini lõpetada. Lepingupoolte tasakaalu

arvestades ei oleks olnud klientidele aktsepteeritav selliste muudatuste tegemine, kus lepingu

kiire ülesütlemise õigus antakse vaid ühele lepingupoolele. Alusetud on hageja etteheited, et

lisad võimaldasid klientidel lepinguid üles öelda mugavamalt ja ilma sanktsioonideta. Ka

varasem leping ei näinud kliendile ette sanktsioone ning varasemat kohustust tagastada

sertifikaadi originaal ei saa pidada kliendile lepingu lõpetamise korral selliseks ebamugavuseks,

mis oleks sundinud teda loobumisest hoiduma. Hageja on ise saatnud klientidele teateid, milles

on teatanud kliendi rahaliste kohustuste täitmata jätmise tõttu sertifikaadi tühistamisest. Klienti

on palutud lõpetada sertifikaadi kasutamine, kuid sertifikaadi originaali tagastamist palutud ei

ole. Lisaks on kostja tõendanud, et sertifikaadi originaali tagastamise kohustus ei omanud

tegelikku sisu, sest lepingu lõpetamisel ei olnud kliendil enam õigust sertifikaati kasutada ning

sertifikaadi kehtivust sai kontrollida andmebaasist.

26. Hageja on väitnud, et klientidel puudusid massilised võlgnevused, mille tõttu oleks

lepingute kiirema lõpetamise õiguse ettenägemine olnud vajalik. Hageja esitas kohtule

kliendivõlgnevuste aruande seisuga 30.09.2018, milles on loetletud kuus klienti ja nende

võlgnevuse suurus. Aruande ülaosas on märge: „Osakonna filter: Product Certification“, millest

2-20-10583

võib järeldada, et tegu oli antud osakonna klientide võlgnevusega. Kas või kui palju võlgnevusi

oli hagejal kokku, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud. Sõltumata võlgnevuste suurusest

ei saanud 7-päevase etteteatamise tähtaja ettenägemine sellisteks juhtudeks olla hageja huve

kahjustav.

27. Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost kostjale I etteheidetava rikkumise ja saamata

jäänud tulu vahel. Hageja on kahju arvestuse kohta esitanud kohtule eksitava tabeli, milles on

loetletud ka need kliendid, kellega kirjalikku lepingut ei olnud või kellega ei lepitud kokku 7-

päevases lepingu ülesütlemisest etteteatamise ajas. Hageja väited allkirjastamata lepingute ja

lisade osas on vastuolulised. Esitatud tõenditest nähtub, et kliendid ei ole hagejaga sõlmitud

lepingu ülesütlemisel viidanud lepingust tulenevale 7-päevasele tähtajale. Enamik kliente ei ole

soovinud lepingut üles öelda 7-päevase etteteatamise ajaga. Samuti nähtub esitatud tõenditest,

et kuigi hageja arvates olevat klientide massilise lahkumise põhjustanud neile uue lepinguga

antud kiire lahkumise võimalus, ei lahkunud ükski klient nädala jooksul pärast lisa sõlmimist.

Kui analüüsida hageja koostatud tabeleid, võib järeldada, et enamik kliente lahkus hageja

juurest 4 kuni 10 kuu möödumisel pärast lisa sõlmimist. Seega ei ole hageja tõendanud, et

kliendid lahkusid kostjale I etteheidetava teo ehk lepingute lisade sõlmimise tõttu.

28. Hageja nõudel, mille hageja on sidunud tulevikus tehtavate auditite tasudega, puudub

kostjale etteheidetava rikkumisega igasugune põhjuslik seos. Ükski klient ei lõpetanud lepingut

kohe pärast lisa sõlmimist, vaid kliendid teatasid lepingute lõpetamise soovist 4 kuni 10 kuu

jooksul pärast seda. Seega juhul, kui lisasid ei oleks sõlmitud ja kliendid oleksid järginud

lepingus toodud kolmekuulist etteteatamise tähtaega, oleksid kliendid endiselt saanud lahkuda

järgmise 4 kuni 10 kuu jooksul. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et enne lisade sõlmimist järgisid

kõik kliendid lepingute ülesütlemisel kolmekuulist etteteatamise aega ning tasusid seejuures

auditite eest, mida nad ei soovinud, kuid pidid lepingu alusel tellima. Kliendi loobumine

tähtajatust lepingust oli äririsk, millega hagejal tuli arvestada.

29. Ka hagejate nõue kostjate II ja III vastu ei kuulu rahuldamisele. Kostja I poolt kostjatele II

ja III 2017. aastal antud volikirjad koostati ammu enne vaidlusaluste lisade sõlmimist ning

hageja ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada kolme kostja

ühist tegutsemist hageja kahjustamise eesmärgil juba 2017. aastal. Hageja ei ole tõendanud, et

kostjad oleksid töölepingulisi kohustusi rikkunud tahtlikult või hooletuse tõttu ning seetõttu

oleks tööandjale tekkinud kahju. Olukorras, kus lisade sõlmimine ei olnud ebaseaduslik ega

toonud hagejale kaasa kahju, on juba iseenesest välistatud nõuete rahuldamine kostjate II ja III

vastu. Kostjad II ja III pidid täitma tööandja korraldusi. Hageja väited, mille kohaselt oli

korraldus tühine, vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega, on jäänud paljasõnalisteks.

Lepingute lisade sõlmimine ei olnud hageja tegevust ja varem sõlmitud lepingute tingimusi

arvestades ebamõistlik ega hagejale majanduslikult kahjulik. Hageja ei ole tõendanud, et

kliendid lahkusid tema juurest lisade sõlmimise tõttu. Hageja ei ole tõendanud ka kostjate

tahtlikku ja plaanilist tegevust klientide üleviimiseks. Lisaks, kui kostja III oleks koos teiste

kostjatega ühiselt ja tahtlikult hagejat kahjustanud, ei oleks ta 29.07.2019 tööandjat

eraldiseisvalt lepingute sõlmimisest teavitanud. Kui kostja III oleks töökohustusi tahtlikult

rikkunud, ei oleks töölepinguline suhe ilmselt jätkunud.

30. Kostjate II ja III vastu esitatud nõue on aegunud. Hageja nõude aegumine algas iga lepingu

sõlmimisest. Alusetu on hageja arusaam, et kui teine juhatuse liige aktiivselt Eesti ettevõtte

juhtimisega ei tegelenud, ei saanudki ta lepingute sõlmimisest midagi teada. TLS § 74 lg 4 ei

seo nõude aegumise algust mitte ainult sellega, kas või milline ettevõtte juhatuse liige

rikkumisest teada sai, vaid ka sellega, millal ta pidi sellest teada saama. Kostja teisel juhatuse

liikmel (Q) oli täielik ligipääs kõigile hageja dokumentidele, sh lepingutele. Q-l oli igal juhul

2-20-10583

vähemalt 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses (Q käis töölähetusel Eestis) võimalus

lepingute lisade sõlmimisest teada saada. Ajaks, mil hagiavaldusega kohtusse pöörduti, oli

viimase lepingu lisa sõlmimisest ning hageja teise juhatuse liikme Eestis käimisest möödunud

enam kui 12 kuud. Juhul kui hageja käsitlus juhatuse liikme teadlikkusest oleks asjakohane,

oleks hageja nõue kostja II vastu igal juhul aegunud. Nimelt saatis hageja ühele kliendile

14.06.2019 e-kirja, milles ta väitis, et kostja I on varastanud tööandja tagant grupiviisiliselt koos

oma alluva (kelleks sai kirja kohaselt pidada vaid kostjat II) ja raamatupidajaga, asudes kliente

üle kantima. Seega oli hageja kostja II väidetavast rikkumisest teadlik juba 14.06.2019. Hagi

esitati kohtusse 22.07.2020 ehk enam kui 12 kuud hiljem.

31. Isegi juhul, kui hageja oleks tõendanud kostjate väidetavalt ühist tegutsemist koos neile

korralduse andnud tööandjaga, ei saaks tööandja tugineda töötajate ühisele vastutusele koos

juhatuse liikmega (TLS § 74 lg 7). Hageja ei saa esitada juhatuse liikmete ja töötajate vastu

solidaarset nõuet (VÕS § 138).

32. Hageja nõue kostja I vastu tulenevalt koolituskuludest ja sõiduki liisingulepingust jääb

rahuldamata. Antud nõude esitamisel on hageja ebaõigesti tuginenud ÄS § 181 lg-le 3, kuivõrd

vastavat sätet ei saa kohaldada kolmandate isikutega sõlmitud tehingutele. Antud säte oleks

kohaldunud juhul, kui hageja oleks sõlminud mõne tehingu kostjaga I. Hageja väiteid

arvestades kohaldub käesolevas asjas ÄS § 180 lg 4.

33. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt oli kostjal I iseseisvalt õigus otsustada selliste tehingute

sõlmimise üle, mille väärtus kuus ei ületanud 3000 eurot (vt BM Trada Latvia Ltd juhatuse

01.01.2017 korraldus). Koolituskulude igakuine maksumus ja igakuine liisingukulu 3000 eurot

ei ületanud. Tõendatud ei ole hageja väide, et kostja I pidi omanike nõusolekut küsima

sõltumata 01.01.2017 korralduses toodud piirmääradest. Asjas esitatud tõenditest nähtub lisaks,

et hageja osanikud pidid olema teadlikud koolituskuludest ja liisingukuludest. Seoses

liisingulepinguga tasuti erisoodustusmaksu ning seegi pidi kulu nähtuma omanikele saadetud

aruannetest. Olukorras, kus hageja omanikud olid teadlikud igakuistest kuludest, olid kulud

järelikult kooskõlas osanike 01.01.2017 juhisega ning hageja hilisemad etteheited ja juhisele

antud uus tõlgendus on otsitud. Kohus ei nõustunud, et tegu oleks olnud ebatavaliste ja hagejale

mittevajalike tehingutega. Hageja ja tema emaettevõtte juures ei olnud Land Rover sõidukite

kasutamine ebatavaline. Ainuüksi lisavarustuse loetelust ei saa järeldada, et tegu oli tingimata

luksusliku sõidukiga. Sõiduk oli pärast kostja I lahkumist edasi hageja kasutuses kuni

16.04.2020. Järelikult oli sõiduk hagejale tema majandustegevuses vajalik.

34. Kostja I oli hageja tegevjuht, kellel puudus juhtimisalane haridus. Hageja 2017. a

majandusaasta aruandest nähtub, et ettevõtte müügitulu suurenes võrreldes varasema aastaga.

2018. a aruandest nähtub taas müügitulu suurenemine, kuigi ettevõte oli kahjumis. Kuigi hageja

kasum ei suurenenud, siis suurenes tehingute maht, töö hulk ja töötajate arv. Kohtu hinnangul

on eeltooduga seotult põhjendatud kostja I väide, et ta tahtis juhina parandada oma oskusi ja

suurendada hageja kasumlikkust. Hageja väited, et kostja I koolitas end konkurendi juurde tööle

asumiseks ja konkurendi juhtimiseks, on tõendamata. Kohus ei saa järeldada, et koolituskulude

tasumisega kahes osas soovis kostja I konspiratiivselt varjata koolituslepingu sõlmimist.

Igakuiste maksete vähendamisel soovis kostja I järgida osanike juhist ja optimeerida igakuiseid

kulusid. Hageja etteheited, et koolitusel käimise tõttu jättis kostja I oma kohustused täitmata,

on tõendamata.

35. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).

2-20-10583

Apellatsioonkaebus

36. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 3

ja teha selles osas uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust

resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas, millega kohus võttis vastu hageja osalise loobumise nõuetest ja

lõpetas vastavas osas menetluse.

37. Hageja esitas apellatsioonkaebuse lisana täiendavad tõendid (e-kirjavahetus ja arve kostja II

koolitusel osalemise kohta; kostja I ja D 21.12.2018 – 02.01.2019 e-kirjavahetus kostja III

arvuti osas; 22.02.2019 kostja I ja D e-kirjavahetus kostja II arvuti osas; D 01.12.2021 e-kiri

kostja I tellitud teenuste kohta). Hageja esitas vastavad tõendid juba maakohtus, kuid maakohus

tagastas tõendid menetlusõigusnorme rikkudes.

38. Kohus on faktilised asjaolud ebaõigesti tuvastanud:

-

kohus tuvastas ebaõigesti, et kostja I oli juhatuse liikmeks kuni 18.03.2019 (õige kuupäev

on 01.03.2019). Kohus on lisaks jätnud tuvastamata, et kostja I oli hageja tegevjuht ning

kõik kliendilepingutega seonduv oli hageja igapäevaseks ülesandeks;

-

ebaõige on kohtu seisukoht, mille kohaselt puudub pooltel vaidlus selle üle, et

sertifikaatide vahendajana tuli hagejal järgida neid tingimusi, mida nägi ette sertifikaatide

tegelik väljastaja, sest hageja on vaidlustanud Warringtonfire tüüptingimuste

kohaldumise. Lisaks on jätnud kohus tuvastamata, millisesse kontserni hageja kuulus;

-

kohus on jätnud tuvastamata 1) asjaolu, et kliendilepingute lisad sõlmiti üksnes

metsamajandamise ja põllumajanduse tarneahelate (FSC, PEFC) ning tooteohutuse (CE)

valdkonnaga seotud klientidega ning 2) asjaolu, et NCS Estonia OÜ teenindab täna vaid

neid valdkondi;

-

maakohus on jätnud tuvastamata, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja III oli ka

tooteohutuse valdkonna juht;

-

maakohus tuvastas ebaõigesti, et kostja I osales EBS Executive Education OÜ korraldatud

juhtimiskoolitusel 2017 septembrist kuni 2018 detsembrini (õige ajavahemik on 2017

oktoober kuni 2019 veebruar).

39. Kostja I rikkus kliendilepingute lisade sõlmimiseks korralduse andmisega juhatuse liikme

hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Maakohus ei ole vastavas osas arvestanud hageja väiteid ja

tõendeid, mille kohaselt asutati kõikide kostjatega seotud NCS Estonia OÜ hageja

raamatupidaja poolt ajal, mil kostja I oli hageja juhatuse liige ja teised kostjad olid hageja

töötajad ning nad kõik osalesid lisade sõlmimise protsessis. Kostjate tegevus oli kantud ühisest

eesmärgist võimaldada lisade sõlmimisega hageja klientidel kiiremini uude ühingusse üle

minna. Hagejale tekkinud kahjuks on kliendilepingute ülesütlemise tõttu saamata jäänud

auditeerimistasud. Kohus on jätnud kohaldamata ÄS § 187 lg 2 ja sellest tulenevalt on kohus

jaotanud ebaõigesti ka tõendamiskoormise. Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud.

Kohtuotsus on erapoolik.

40. Raamatupidaja W osales lisade sõlmimise protsessis. Maakohus on jätnud arvestamata

hageja 22.11.2018 e-kirja. Lisaks on kohus hinnanud ebaõigesti tunnistaja W ütlusi. Kohus on

jätnud tunnistaja ütlused vastava e-kirja saatmise osas arvestamata.

2-20-10583

41. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja I küll esitas ise lahkumisavalduse, kuid ei teinud seda

põhjusel, et soovis asuda tegutsema konkureerivas ettevõttes. Kostja I lahkumise põhjuseks oli

soov asuda tegutsema konkureerivas ühingus NCS Estonia OÜ.

42. Kohus on jätnud arvestamata, et lisad sõlmiti üksnes kostjate poolt auditeeritud klientidega

ja skeemide osas, milles kostjate uus ühing NCS Estonia OÜ ise teenuseid osutab. Klientide

lahkumine tehti lihtsaks ainult neile klientidele, kellele NCS Estonia OÜ sai osutada

konkureerivat teenust.

43. Kohus on ebaõigesti hinnanud nii lisade kahjustavat mõju kui ka nn Warringtonfire

tüüptingimuste tõttu lisade sõlmimise vajadust. Korralise ülesütlemise õiguse tähtaja muutmine

7 päevale ei ole põhjendatav ei klientide rikkumiste tõttu kohese lepingu lõpetamise võimaluse

tagamisega, Warringtonfire tüüptingimustega vastavusse viimise vajadusega (sest need ei

reguleerinud korralise ülesütlemise õiguse andmist) ega lepingupoolte tasakaalu tagamise

vajadusega. Warringtonfire tüüptingimustest ei tulene lisades sätestatut. Seega ei ole lisad

sõlmitud tüüptingimuste ülevõtmiseks.

44. Ebaõige on kohtu seisukoht, justkui ei oleks klientide jaoks lahkumisega mingeid

sanktsioone kaasnenud. Lepingud sätestasid lühema kui kolmekuulise etteteatamistähtajaga

lepingu korralise lõpetamise eest sanktsioonina järgmise auditi tasu maksmise kohustuse.

45. Massilisi võlgnevusi, mille tõttu oleks olnud vaja muuta kõikide lepingute lõpetamise

tingimusi, ei esinenud.

46. Hageja ei ole esitanud allkirjastamata lisade kohta vastuolulisi seisukohti. Esitatud

kahjunõude arvetust kajastavates tabelites ei ole nimetatud ühtegi klienti ega viidatud ühelegi

lisale, mis oleksid allkirjastamata. Hageja ei ole väitnud, et kahju osana tuleks arvestada kliente,

kes lisasid ei ole allkirjastanud. Kui asuda seisukohale, et allkirjastamata leping ei ole

jõustunud, siis vastutavad sellest hagejale tekkinud võimaliku kahju eest kostjad. Lisaks on

kohus allkirjastamata lepingute puhul jätnud arvestamata, et nende klientide puhul olid

sõlmitud kliendilepingute lisad – juhul, kui kliendid ei oleks kolmekuulise etteteatamistähtajaga

nõustunud, ei oleks olnud mingit vajadust nende klientidega sõlmida lepingu lisa kolmekuulise

etteteatamistähtaja lühendamiseks.

47. Asjaolu, et kliendid ei öelnud lepinguid üles kohe pärast lisade sõlmimist, ei välista

põhjusliku seoses esinemist. Klientidel ei olnud kohe pärast lisade sõlmimist ühingut, kuhu üle

minna. Kliendilepingute ülesütlemise teateid hakati esitama alates 2019. a juunist ehk ajast, mil

klientidel oli võimalik kostja I uude ühingusse üle minna – enne seda ei olnud NCS Estonia

OÜ-l vajalikke isikuid, kes oleksid klientidega suhelnud, ega audiitorit, kes oleks kliente

teenindanud.

48. Põhjendamatu on kohtu väide, justkui välistaks põhjusliku seose lisade sõlmimise ja

klientide lahkumise vahel asjaolu, et ükski klient ei ole lõpetamise teates viidanud 7-päevasele

tähtajale või seda võimaldavale lisale. Kliendil oli õigus lahkuda mitte midagi tasumata

olenemata sellest, kas tal oleks pidanud vähem kui kolme kuu pärast audit olema või mitte.

Teatud kliendid esitasid ülesütlemise teated vastavalt kostjate sõlmitud lisadele vähem kui kolm

kuud enne järgmise arvestusliku auditi toimumise kuupäeva. Seega vabanes klient järgmise

auditi tasu maksmise kohustusest üksnes kostjate sõlmitud lisade tõttu ning põhjuslik seos on

olemas. Lisade sõlmimisega kaasnenud etteteatamistähtaja lühendamine muutis kliendi jaoks

ülesütlemise soodsamaks.

2-20-10583

49. Kohus on jätnud arvestamata, et pärast lisade sõlmimist lahkus ca ühe aasta jooksul hageja

juurest ligikaudu 70 klienti. T seletusega on tõendatud, et varem nii massilist klientide

lahkumist ei olnud. Põhjusliku seose ja nn tavapärase äririski osas otsustust tehes on kohus

jätnud hindamata asjaolu, et kostja II kutsus kliente aktiivselt üle. Tõendatud on ~ 50 kliendi

üle kutsumine kostjate poolt. Ligikaudu 70 kliendi lahkumine pärast lisade sõlmimist ning

kostjate uue ühingu loomist ja nende sinna ülekutsumist ei ole tavapärane äririsk või

teenusepakkuja vahetamine.

50. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole tõendanud kostjate II ja III töölepinguliste

kohustuste rikkumist tahtlikult või hooletusest. Kostjad II ja III sõlmisid lisad kliendilepingute

ülesütlemise lihtsustamiseks, st selleks, et kliendid saaksid hiljem kiiremini ja kohustusevabalt

nende uude ühingusse ja uue tööandja juurde (NCS Estonia OÜ-sse) üle minna. Ebaõige on ka

kohtu seisukoht, justkui ei saaks kostjale III ette heita töökohustuste tahtlikku rikkumist

seetõttu, et kostja III saatis 29.07.2019 hageja uuele juhatuse liikmele Z-le e-kirja, milles teatas,

et ta on sarnaselt kostjale II samuti lisasid sõlminud, ning jätkas pärast seda hageja juures

töötamist. Kohus ei ole nende tõendite hindamisel hageja väiteid arvestanud. Ebaõige on kohtu

seisukoht ka kostja II tahtluse osas. Maakohus on ebaõigesti hinnanud kostja II 15.10.2019 e-

kirja. Kostjad II ja III pidid oma ametiseisundi ning pikaajalise töökogemuse tõttu aru saama,

et lisade sõlmimine võib hagejat kliendilepingute ülesütlemise lihtsustamise tõttu kahjustada.

Maakohus ei ole põhjendanud, miks kostjad II ja III vähemalt hooletusest ei vastuta.

51. Hageja nõue kostjate II ja III vastu ei ole aegunud. Kostja III 29.07.2019 e-kiri kinnitab, et

ka kostjate enda hinnangul ei olnud hageja enne seda kuupäeva kõikide lisade sõlmimisest

teadlik. Ebaõige on kohtu seisukoht, et teine juhatuse liige pidi lepingu lisade sõlmimisest teada

saama juba nende sõlmimise hetkel. ÄS 181 lg 1 ja § 187 lg 1 ei kohusta juhatuse liiget teise

juhatuse liikme tegusid aktiivselt kontrollima, seda eriti olukorras, kus kogu klientidega

suhtlemine ja nendega lepingute sõlmimine on ühe juhatuse liikme pädevuses. Q lisade

sõlmimisest nende sõlmimise ajal ei teadnud ega pidanudki teadma. Lisade sõlmimise protsessi

varjati hageja eest. Samuti on ebaõige tugineda kogu nõudele aegumise kohaldamisel

14.06.2019 e-kirjale, milles ei ole viidatud ühelegi konkreetsele kliendile ega lisade sõlmimise

faktile. Kuna hageja kahjuks on kliendilepingute lõpetamise tõttu saamata jäänud

auditeerimistasud, siis tekkis kahju klientide lahkumise momendist. Enamik kliente 14.06.2019

e-kirja saatmise hetkeks lepingu lõpetamise teadet saatnud ei olnud. Kuna aegumine on kostjate

vastuväide, siis aegumise kulgemise aja väljatoomine iga kliendi osas on kostjate

tõendamiskoormis – kostjad seda teinud ei ole.

52. Kohus on solidaarnõude esitamise lubatavust hinnates kohaldanud ebaõigesti

VÕS § 138 lg-t 1 ja TLS § 74 lg-t 7. TLS § 74 lg 4 solidaarvastutuse kohaldamist ei välista.

Hageja ei ole tuginenud VÕS § 138 lg-le 1, vaid VÕS §-le 137.

53. Hageja vara arvel auto liisimise ning koolitusel osalemisega tekitatud kahjunõue on

põhjendatud. Maakohus on selles osas jätnud hindamata hageja väited ja tõendid.

53.1. Kohus on leidnud ebaõigesti, et hageja on nõude alusena tuginenud ÄS § 181 lg-le 3.

Hageja on vastavale sättele küll viidanud, kui on nõude alusena tuginetud ÄS § 187 lg-le 2,

mille kohus on jätnud kohaldamata. Samuti ei ole kohus menetluse jooksul kordagi viidanud,

justkui kohalduks nõudele ÄS § 180 lg 4.

53.2. Kohus leidis ebaõigesti, et vaidlustatud tehingutega seotud kulud olid kooskõlas osanike

01.01.2017 otsusega. Kohus on ebaõigesti järeldanud, et 01.01.2017 otsusest tuleneb kostjale I

õigus iseseisvalt otsustada ükskõik milliste tehingute sõlmimine, mille väärtus kuus ei ületanud

2-20-10583

3000 eurot. Kõnealune otsus andis õiguse teha ilma täiendava nõusolekuta üksnes selliseid

tehinguid, mis olid hageja huvides ega olnud mõeldud kostja I isiklikes huvides kulude

tegemiseks. Ainuüksi seetõttu on kõnealuse otsuse arvestamine ebaõige, sest koolitusel osales

üksnes kostja I ning hageja sellest mingit kasu ei saanud. Ka sõiduki liisimiseks tehtud

kulutused (intress) on tehtud selleks, et kostja I saaks maasturit isiklikult kasutada.

53.3. Kohus ei ole arvestanud, et otsus ei lubanud mistahes alla 3000 euro suuruste kulutuste

tegemist. Kohus on jätnud siinkohal arvestamata hageja 12.11.2021 menetlusdokumendi

lisana 9 esitatud kostja I ja EBS Juhtimiskoolituse Keskus OÜ vahelise e-kirjavahetuse.

53.4. Liisinglepingu sõlmimine ei ole põhjendatav 01.01.2017 osanike otsusega, sest tõenditest

nähtuvalt sõlmiti liisingleping enne otsuse tegemist, s.o 23.05.2016.

53.5. Kostja I vastutust ei välista ka hageja omanike väidetav teadmine kõnealustest kuludest.

Tõendatud ei ole, et hageja omanikud said kätte neile saadetud aruanded hageja kohta. Samuti

on tunnistaja ütlustega tõendatud, et kõnealustest tehingu aruannetest ei nähtu, et vastavad

kulud oleks kantud seoses kostja I koolitusel osalemise või sõiduki isikliku kasutamisega.

53.6. Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt olid mõlemad tehingud hageja

majandustegevuseks vajalikud. Sõiduki kasutamise vajalikkuse tõendamine on kostja I

kohustus. Hageja hinnangul ei vastanud uhiuue Land Rover Sport liisimine ettevõtte

finantsseisule. Juhtimisalase koolitusega seoses on kohus ebaõigesti hinnanud hageja

majandusaasta aruandeid ning lisaks oli kostja I hageja juhatuse liikmeks ja sisuliseks

tegevjuhiks alates 2009. aastast, kuid juhtimiskoolitusel osales ta alles 2017. aasta lõpust kuni

2019. aasta veebruarini.

Vastustaja seisukoht

54. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta see rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kostjad palusid jätta vastu võtmata apellatsioonkaebuse lisadena

esitatud tõendid.

55. Hageja kinnitas 01.03.2019, et tal puuduvad mistahes nõuded kostja I vastu.

56. Hageja kahju hüvitamise nõue seoses kliendilepingute muutmisega on alusetu. Lisade

sõlmimise eesmärk oli hageja kliendilepingute kooskõlla viimine sertifitseerimisasutuse

tüüptingimustega, kelle sertifikaate hageja vahendas. Lepingute lisade sõlmimine toimus

oluliselt enne kostjate lahkumist hagejast ning kostjate seost NCS Estonia OÜ-ga. Klientidel

oli lepingute järgi alati õigus lõpetada leping 3-kuulise etteteatamisega, mistõttu on

põhjendamatu audititasude nõudmine kostjatelt. Hageja ei saanud eeldada, et vastavad auditid

igal juhul tellitakse. Hageja ei ole tõendanud auditite teostamiseks tehtud ettevalmistusi ning

on ebaõigesti arvestanud kulu, mis oleks audititega kaasnenud. Samuti ei ole hageja tõendanud,

et kliendid oleksid lepingu ülesütlemise teatele järgneva 3-kuulise perioodi jooksul muul juhul

hagejalt auditi tellinud. Kostjad ei ole kliente hagejalt üle meelitanud. Nõue kostja I ja töötajate

vastu ei saa olla solidaarne, kuna töötajate vastutus koos juhatuse liikmega ei saa olla ühine.

57. Hageja nõue seoses EBS-i koolituse ja sõiduki liisingu kuludega on alusetu. ÄS § 181 lg 3

ei ole hageja nõude osas asjakohaseks sätteks. Apellatsioonkaebuses välja toodud väited ei anna

alust hageja nõude rahuldamiseks ÄS § 187 lg-te 1 ja 2 alusel. Maakohtu sisulised järeldused

välistavad nõuete rahuldamise ka nende sätete alusel ning otsusest on ilmne, et maakohus on

vastava analüüsi teostanud. Maakohus on leidnud, et hageja omanikud pidid olema kuludest

2-20-10583

teadlikud. Väited, et hageja omanikud ei ole raamatupidaja igakuiselt saadetud ülevaateid kätte

saanud, ei ole eluliselt usutavad. Samuti on kohus leidnud, et sõiduk Land Rover ei olnud

hagejale ebavajalik. Sarnased sõidukid olid hageja emaettevõttel, sõidukit sai kasutada auditite

läbiviimiseks ja seda kasutati ka teiste töötajate poolt edasi pärast kostja I lahkumist. EBS-i

koolituse osas on kohus tuvastanud, et pärast juhtimiskoolitusel osalemist suurenes hageja

tehingute maht, töö hulk ja töötajate arv, samuti, et on tõendamata kostja I poolt kohustuste

täitmata jätmine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

58. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust hagi

rahuldamiseks, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta ja täiendada (TsMS § 657 lg 1

p 2¹). Ringkonnakohus jaotab ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (TsMS § 174 lg 3).

59. Kuna hageja vaidlustas maakohtu 03.11.2022 otsuse resolutsiooni p-i 3, millega hagi jäeti

kõigis nõuetes kõigi kostjate vastu rahuldamata, ning menetluskulude jaotuse, siis kontrollib

ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud ulatuses (TsMS

§ 651 lg 1). Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2, seega on maakohtu

03.11.2022 otsus jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu hageja loobumise solidaarsest

nõudest kostja I ja kostja II vastu 195 823 euro ulatuses ning kostja I ja kostja III vastu

6540 euro ulatuses (resolutsiooni p 1) ning lõpetas nende nõuete osas menetluse (resolutsiooni

p 2) (TsMS § 651 lg 1).

60. Ringkonnakohtu menetluses on seega hageja apellatsioonkaebus, mille esemeks on hageja

nõue kostjate I ja II vastu solidaarselt 136 014 euro saamiseks; kostjate I ja III vastu solidaarselt

10 270 euro saamiseks ning kostja I vastu 20 508,05 euro saamiseks ning seonduvad

viivisenõuded. Hageja nõue kostja I kui hageja endise juhatuse liikme vastu põhineb ÄS § 187

lg-l 1, TsÜS §-l 35 ja VÕS §-l 620 lg 2 ning kostjate II ja III kui endiste töötajate vastu TLS §

15 lg-l 1 ja § 16 lg-l 1.

61. Ringkonnakohus käsitleb esmalt hageja solidaarnõudeid kostja I ning kostjate II ja III vastu,

mis seonduvad kliendilepingute lisade sõlmimisega (I), hinnates esmalt kostja I kui hageja

juhatuse liikme vastutust (1.1) ning siis kostjate II ja III töösuhtest tulenevat vastutust (1.2);

seejärel hindab ringkonnakohus kostja I vastu esitatud eraldi nõudeid (II) ning viimasena jagab

ringkonnakohus menetluskulud (III).

I Hageja solidaarnõuded kostja I ja kostja II ning kostja I ja kostja III vastu

62. Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud mitmed maakohtu tuvastatud faktilised

asjaolud (käesoleva otsuse p 38). Ringkonnakohus kontrollib üle asjas tähtsust omavad asjaolud

ja tuvastab need ise uuesti. Ringkonnakohus kajastab järgnevalt uuesti ka neid maakohtu

tuvastatud asjaolusid, mida hageja vaidlustanud ei ole, kuid mis on asja lahendamiseks edaspidi

olulised.

-

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja asutati 28.12.2009

ning alates 28.12.2009 kuni 18.03.2019 olid hageja juhatuse liikmeteks äriregistri

teabesüsteemi järgi kostja I X ja P. Ringkonnakohus tuvastab, et poolte vahel ei ole

vaidlust, et kostja I oli ka hageja tegevjuht, kuna kostja I on oma e-kirjadele sellise

ametinimetusega alla kirjutanud (nt II kd, tl 151 pöördel, 152).

2-20-10583

-

Ringkonnakohus tuvastab, et kostja I esitas hageja juhatuse liikme kohalt tagasiastumise

avalduse 12.02.2019 (II kd, tl 158-159) ning ta kutsuti hageja juhatuse liikme kohalt tagasi

hageja ainuosaniku BM Trada Latvija 01.03.2019 otsusega alates samas kuupäevast

(01.03.2019). BM Trada Latvija esindajatena on sellele otsusele alla kirjutanud P ja Z

(II kd, tl 160-161).

-

Ringkonnakohus tuvastab, et alates 18.03.2019 on äriregistri teabesüsteemi järgi hageja

juhatuse liikmeteks P ja Z. Hageja ainuosanik on BM Trada Latvija (I kd, tl 17–

18 pöördel).

-

Maakohus on õigesti tuvastanud, et NCS Estonia OÜ asutati 02.08.2018. Osaühingu

osanikeks on W (al 02.08.2018), X (al 21.03.2019) ja C (al 06.06.2019). NCS Estonia OÜ

juhatuse liikmeteks on W (al 02.08.2018), X (al 03.06.2019) ning C (al 03.06.2019) (I kd,

tl 35 ja pöördel).

-

Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja II (C) töötas hageja juures 04.08.2014 kuni

28.04.2019. Ta oli hageja juures audiitor ning tarneahela ja metsamajanduse üksuse juht

(I kd, tl 19–23 pöördel). 04.09.2017 andis kostja I kostjale II volikirja hageja nimel

tarneahela ja metsamajandamise sertifitseerimisega seotud lepingute allkirjastamiseks

(I kd, tl 78).

-

Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja III (Y) töötas hageja juures 05.03.2012 kuni

30.12.2019. Ringkonnakohus tuvastab täiendavalt, et kostja III oli hageja juures toote

sertifitseerimise audiitor ja juht (I kd, tl 24–27). 31.08.2017 andis kostja I kostjale III

volikirja hageja nimel toote sertifitseerimisega seotud lepingute allkirjastamiseks (I kd,

tl 79).

-

Ringkonnakohus tuvastab, et hageja tegevuseks on oma klientidele sertifitseerimisteenuse

pakkumine. Hageja ei väljastanud sertifikaate ise, vaid vahendas neid. Hageja vahendas

mh BM Trada UK sertifikaate, millele kohaldusid 2018. aasta lõpus muudetud

Warringtonfire Testing and Certification Limited (Warringtonfire tüüptingimused)

tüüptingimused (II kd, tl 143–147).

-

Maakohus on õigesti tuvastanud, et 23.05.2016 liisis kostja I hageja nimel Nordea Finance

Estonia AS-lt hagejale sõiduki Land Rover Discovery Sport (I kd, tl 73–77).

-

Maakohus on õigesti tuvastanud, et septembrist 2017 kuni detsembrini 2018 tasus hageja

EBS Juhtimiskoolituse Keskuse OÜ esitatud arvete alusel koolituse EBS Executive MBA

2017-2019 eest, kus osales kostja I (I kd, tl 57–72).

63. Ringkonnakohus märgib asjaolude tuvastamisega seoses veel, et kuigi hageja vaidlustas

apellatsioonkaebuses maakohtu tuvastatud asjaolu, et hageja kuulus emaettevõtte BM Trada

Latvija kaudu rahvusvahelisse sertifitseerimisteenuseid pakkuvasse kontserni (mistõttu oli vaja

võtta üle Warringtonfire tüüptingimused), on hageja ise hagiavalduse p-s 2.1.1.2 märkinud, et

„hageja on sertifitseerimisteenust pakkuv ettevõte, mis on BM Certification SIA/BM Trada

Latvija tütarettevõtte (kuulub BM Trada kontserni) ning ülemaailmse Element grupi

sertifitseerimisüksus“ (I kd, tl 3 pöördel).

64. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et kostjad ei ole eraldi tõendanud, kas

BM Trada Latvija kuulus mingil perioodil osaliselt just BM Trada UK-le, kuna puudub vaidlus

selles, et hageja vahendas BM Trada UK sertifikaate, millele kohaldusid Warringtonfire

tüüptingimused. Seda kinnitavad ka hageja enda kohtule esitatud sertifikaadid, millelt nähtub,

et sertifikaadi väljastajaks on Warringtonfire Testing and Certification Limited (nt mh IV kd,

tl 17, 22, 50, 56 jne). Asjaolu, et Warringtonfire tüüptingimused kehtisid BM Trada UK

sertifikaatidele, ei ole hageja eitanud (vt ka 18.04.2023 ringkonnakohtu istung, VII kd, tl 97

pöördel, ajamärked 00:17:05, 00:17:54).

2-20-10583

65. Hageja väitel muudeti kliendilepingute lõpetamise tingimusi oktoobrist 2018 kuni

veebruarini 2019. See nähtub ka hageja 31.05.2021 hagiavalduse terviktekstist (mis kajastab

hageja neid nõudeid, millest hageja ei loobunud), kus on viidatud kostja II ja kostja III sõlmitud

lepingute lisadele (V kd, vt eelkõige tl 91-92 ning 97). Hageja väidab, et lepinguid muudeti

kostja I korraldusel. Kostja I ei ole seda vaidlustanud, kuid on selgitanud muutmise arutamist

teise juhatuse liikme P-ga (vt mh 18.04.2023 ringkonnakohtu istung, VII kd, tl 98 pöördel,

ajamärge 00:33:05).

66. Edasi tuvastab ringkonnakohus, et 2018. aasta uute Warringtonfire tüüptingimuste järgi

võis sertifitseerimisteenuseid osutav äriühing sertifitseerimise või osa sellest peatada või

tühistada 7-päevase etteteatamisega erinevatel juhtudel, kui klient rikub lepingut (II kd, tl 147).

Hageja klientidega sõlmitud lepinguid muudeti etteteatamistähtaegade osas laiemalt ning 7-

päevase etteteatamise tähtajaga lepingu lõpetamise õigus anti ka klientidele. Muudetud

lepingute järgi said hageja kliendid õiguse lõpetada hagejaga sõlmitud leping nii korraliselt kui

ka erakorraliselt 7-päevase etteteatamisega (nt II kd, tl 149-150) varasema 3-kuulise

etteteatamise tähtajaga lõpetamise asemel.

67. Järgnevalt

hindab

ringkonnakohus

eelnevalt

toodud

asjaoludest

lähtudes

apellatsioonkaebuse väiteid, mis puudutavad esiteks hageja kliendilepingute lisade

sõlmimisega seotud kahjunõuet kostja I kui endise juhatuse liikme vastu ning seejärel sama

solidaarnõuet töötajate ehk kostjate II ja III vastu.

1.1 Hageja nõue kostja I vastu seoses kliendilepingute lisade sõlmimisega

68. Ringkonnakohus on eespool tuvastanud, et oktoobrist 2018 kuni veebruarini 2019 muudeti

kostja I korraldusel paljudes hageja klientidega sõlmitud lepingutes nii korralise kui ka

erakorralise lõpetamise varasem 3-kuuline etteteatamise tähtaeg 7-päevaseks etteteatamise

tähtajaks ning et korralduse lepingute muutmiseks andis kostja I. Hageja leiab, et

kliendilepingute sellise muutmisega rikkus kostja I ÄS § 187 lg-t 1, TsÜS § 35 ning VÕS § 620

lg-t 2. Hageja väitel oli lepingute muutmine hagejale kahjulik, sest tal jäi saamata nende auditite

tasu, mida ta oleks saanud siis, kui need kliendid, kes alates juunist 2019 lahkusid lühema

etteteatamisega, oleksid pidanud lepingu lõpetamisest ette teatama 3 kuud (vt 31.05.2021

hagiavalduse terviktekst, V kd, tl 93-94, 98).

69. Osaühingu poolt oma juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise üldisteks nõudenormideks on

VÕS § 115 lg 1 ning ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutab juhatuse liige, kes on

oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud, tekitatud kahju hüvitamise eest.

Vastutusest vabanemise alus on sätestatud ÄS § 187 lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb

juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja

hoolsusega. ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised (vt nt RKTKo 24.11.2015,

3-2-1-129-15, p 13):

-

juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35);

-

osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);

-

juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku

ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).

70. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 230

lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks. Juhatuse liikme

vastutuse asjades jaguneb tõendamiskoormis selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul

2-20-10583

tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just

selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel – kostjal – omakorda võimalus

tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt nt RKTKo 03.03.2014, 3-2-1-

197-13, p 14, ja aktsiaseltsi kohta analoogselt nt RKTKo 06.05.2015, 3-2-1-38-15, p 13;

RKTKo 30.04.2014, 3-2-1-20-14, p 11).

71. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud kostja I rikkumist kui

kahjunõude esimest eeldust. Kostja I kui hageja juhatuse liige ja tegevjuht andis kostjatele II ja

III 2017. aastal volitused sõlmida klientidega lepinguid ja 2018. aasta lõpus korralduse muuta

neis lepingutes sätestatud lepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaegu. Kliendilepingute

sõlmimine ja muutmine olid kostja I kui juhatuse liikme ja hageja tegevjuhi pädevuses olevad

tegevused. Kostja I on tõendanud hageja vajadust lühendada kliendilepingute hageja enda poolt

erakorralise ülesütlemise tähtaega 7 päevale tulenevalt uutest Warringtonfire tüüptingimusest

ning põhjendanud, et poolte võrdse kohtlemise tagamiseks anti klientidele samasuguse

etteteatamistähtajaga lepingu erakorralise lõpetamise õigus. Kostjad selgitasid, et kuna varem

oli etteteatamise tähtaeg 3 kuud nii korralise kui ka erakorralise ülesütlemise puhul, siis lähtuti

samast loogikast ja asendati mõlemad tähtajad 7-päevase etteteatamise ajaga. Seega, kui varem

pidi klient tasuma järgmise auditi tasu siis, kui ta ei teatanud lepingu lõpetamisest ette 3 kuud

ja järgmine audit jäi 3 kuu sisse, siis nüüd pidi ta järgmise auditi tasu maksma juhul, kui ta

teatas ette vähem kui 7 päeva ning järgmine audit jäi nende 7 päeva sisse. Kostja I ja kostjate

esindaja kinnitasid ringkonnakohtu istungil, et vähesel määral muudeti ka lepinguid, mille

muutmise kohustust ei olnud, kuna need ei puudutanud otseselt BM Trada UK sertifikaate.

Selgituste kohaselt tehti seda seetõttu, et osa lepinguid hõlmas erinevaid sertifikaate ning

lihtsam oli muuta kogu lepingut (VII kd, tl 97 pöördel – 98, ajamärge 00:19:08 – 00:02:06).

Kuigi kostja I põhjendus on arusaadav, ei ole selle kasulikkus või vajalikkus äriühingule üheselt

selged. Siiski ei ole ringkonnakohtu hinnangul kostja I hagejat kahjustanud, kuna hageja ei ole

tõendanud, et lepingute sellise muutmisega oleks hageja huve rikutud. Ka varem sai iga klient

lepingu lõpetada 3-kuulise etteteatamisega mis tahes põhjusel ning kliendil oli alati võimalik

ajastada lõpetamine selliselt, et ette teatatava 3 kuu sisse ei jäänud järgmise auditi tegemise

tähtaega. See tähendab, et kliendil oli igal juhul võimalik hagejaga sõlmitud lepingust väljuda

ilma hagejale selle eest sanktsioonina mingit tasu maksmata.

72. Ringkonnakohtu hinnangul lepingu kliendi poolt lühema tähtajaga lõpetamise võimaluse

andmine ei saa olla iseenesest juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine. Kuna lepingute

muutmisest tulenevat kahju tõendatud ei ole, ei saa ka lepingute muutmist hagejat kahjustavaks

pidada. Ükski hageja klient ei kasutanud võimalust lahkuda hageja juurest 7-päevase

etteteatamisega pärast temaga asjaomase kliendilepingu lisa sõlmimist (oktoobrist 2018 –

veebruarini 2019). Nagu maakohus on kohaselt tuvastanud, hakkasid kliendid hageja juurest

lahkuma alles juunist 2019. Kui kostja I koos kostjatega II ja III oleksid planeerinud klientide

ülekutsumist augustis 2018 asutatud NCS Estonia OÜ-sse, siis saanuks nad seda teha ka ilma

kliendilepinguid muutmata. Kui vastaks tõele hageja väide, et kostjatel oli lahkumisplaan juba

oktoobris 2018, kuid nad soovisid kliente üle võtma hakata juunist 2019, siis saanuks kostja I

anda klientidele märku juba alates 01.03.2019, kui hageja oli ta oma juhatusest tagasi kutsunud,

või vähemalt alates 21.03.2019, kui kostja I sai NCS Estonia OÜ osanikuks.

73. Lisaks eeltoodule, isegi kui hagejale tekkis klientide lahkumisest kahju – ilmselt on iga

lepingut täitva kliendi kaotamine äriühingu jaoks negatiivne –, ei ole see põhjuslikus seoses

kostja I korraldusega lühendada kliendilepingute ülesütlemise tähtaegu. Hageja 31.05.2021

hagiavalduse terviktekstis esitatud tabelitest, kus on arvutatud hagejale kliendilepingute

lõpetamisega tekitatud kahju tulenevalt sellest, mitu auditit jäi tegemata, ei nähtu kahju seos

lepingute muutmise kuupäevadega (vt V kd, tl 93-94, 98). Vastupidi, tabelitest nähtub, et

2-20-10583

kliendid oleks pärast nende lepingute muutmist saanud ka kolmekuulise etteteatamisega oma

lepingud selliselt lõpetada, et nad ei oleks pidanud järgmise auditi eest tasuma.

74. Ringkonnakohus märgib, et kõige esimene lahkuja oli Keskühistu Eramets TÜ, kellega

sõlmitud lepingut muudeti 12.12.2018 (III kd, tl 75-76) ning kes teatas hagejale lepingu

lõpetamise soovist 03.06.2019 (I kd, tl 112). Hageja väitel oleks selle kliendi järgmine audit

pidanud olema 16.07.2019, seega tulenevalt 7-päevasest etteteatamise ajast ei pidanud klient

tasuma järgmise auditi tasu, mida ta oleks pidanud maksma varasema etteteatamise tähtaja järgi

(V kd, tl 93). Ringkonnakohus märgib, et kui kõnealune klient oleks tahtnud vältida väidetavalt

16.07.2019 toimuma pidanud auditit, oleks ta 3-kuulise etteteatamise tähtaja korral pidanud

lepingu lõpetamisest ette teatama hiljemalt 16.04.2019. Selleks kuupäevaks oli kostja I juba

hagejast lahkunud ning oli konkureeriva NSC Estonia OÜ osanik. Ringkonnakohtu hinnangul

ei ole selle kliendi lepingu muutmine 12.12.2018 kuidagi põhjuslikus seoses kliendi

lahkumisest teatamisega 03.06.2019 ega hagejal väidetavalt tekkinud kahjuga.

75. Kuna kõik järgmised kliendid on oma lahkumisest teatanud veelgi hiljem ning neil oleks

võimalik olnud samadel kuupäevadel lahkuda ka teatades sellest ette 3 kuud, puudub

ringkonnakohtu hinnangul vajadus iga hageja 31.05.2021 menetlusdokumendis nimetatud

lepingut analüüsida. Üheski neis ei ole lepingu muutmise ja kliendi lahkumise vaheline aeg alla

kolme kuu ning lepingu muutmise ja järgmise auditi tähtaja vahe ei jää samuti alla 3 kuu. Seega

oleks saanud kõigi nende lepingute lõpetamisel vältida järgmise auditi tasu maksmist ka 3-

kuulise etteteatamisega. Seetõttu ei oma käesoleva asja lahendamisel mingit tähtsust see, et osa

kliente on hiljem (2019. aasta teises pooles või, veelgi enam, 2020. aastal) esitanud lepingu

lõpetamise teate vähem kui kolm kuud enne järgmist auditit (apellatsioonkaebuse p 3.4.3.3).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et klientide kaotus on äritegevusega kaasnev risk ning

see risk on tunduvalt suurem olukorras, kus äriühingu töötajad lahkuvad. Personaalse

teenuseosutamise puhul on klient pigem seotud talle teenust pakkuva spetsialistiga kui

äriühinguga, kus see spetsialist töötab.

76. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on oma otsuses käsitlenud mh lepinguid,

millega seoses esitatud nõuetest hageja loobus (st hageja ei kajastanud neid enam 31.05.2021

hagiavalduse terviktekstis, vt apellatsioonkaebuse p 3.4.1). Kuigi maakohus ei oleks pidanud

käsitlema lepinguid, mis ei olnud nõude lahendamisel relevantsed, ei muuda see maakohtu

otsuse lõppjärelduse õigsust. Ringkonnakohus on juba selgitanud, et ei pea asja lahendamiseks

vajalikuks hageja välja toodud ja pärast 03.06.2019 lõpetatud lepinguid ükshaaval analüüsida

(eelnevalt p-s 75 toodud põhjusel). Kuna kostja I rikkumine ei ole tõendatud, siis ei analüüsi

ringkonnakohus ka seda, kas kostjate apellatsioonivastuse p-s 2.16 nimetatud klientidega olid

lepingud ja/või lepingute lisad üldse sõlmitud. Arvestades ühelt poolt nende lisade või lepingute

väidetavaid sõlmimiskuupäevi ning teiselt poolt väidetavaid lepingu lõpetamise teate kuupäevi,

ei saa nende lepingute muutmise ja väidetava kahju tekkimise vahel olla põhjuslikku seost.

77. Kuigi hageja suurim etteheide maakohtu otsusele on, et maakohus ei ole hinnanud kostjate

väidetavalt koordineeritud tegevust ning tõendeid kogumis ega võtnud arvesse, et lepingu

muutmine andis võimaluse klientide sobival ajal ülevõtmise võimaldamiseks, ringkonnakohus

sellega ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et just ajajoon – lepingute muutmine vs.

lahkumisteated – kinnitavad, et kostjatel ei olnud mingit konspiratiivset tegevust klientide

ülevõtmiseks vaja, kuna klientidel oli igal juhul võimalik hageja juurest 3-kuulise

etteteatamisega lahkuda. Seejuures oli klientidel võimalik lahkuda sanktsioonideta, kui nad olid

piisavalt hoolikad, et esitada lepingu lõpetamise teade hiljemalt 3 kuud enne järgmise auditi

eeldatavat toimumist. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse p-des 375 – 380

toodud järeldustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

2-20-10583

78. Ringkonnakohus ei pea tõendatuks hageja väidet, et klientidel ei oleks enne 2019. a juunit

olnud võimalik lahkuda. Hagejale raamatupidamisteenust osutanud W asutas NCS Estonia OÜ

juba augustis 2018. Kostja I sai NSC Estonia OÜ osanikuks 21.03.2019. Väited, et kostja I ei

oleks saanud märtsis 2019 veel uues äriühingus audiitorina töötada või kliente üle kutsuda,

jäävad paljasõnalisteks. Hageja väide, nagu oleks kostja I saanud tegutsema hakata alles siis,

kui ta sai NCS Estonia OÜ juhatuse liikmeks, ei ole põhjendatud. Kostja I oleks saanud kohe,

kui tal tekkis seos NCS Estonia OÜ-ga, soovi korral kliente üle kutsuda.

79. Ringkonnakohus leiab, et kostja I ei rikkunud lepingute muutmisega hageja huve, sest

lepingute muutmise kahjulik tagajärg on tõendamata. Seega ei ole tõendatud, et kostja I hageja

juhatuse liikmena oleks rikkunud ÄS § 187 lg-st 1, TsÜS §-st 35 või VÕS § 620 lg-st 2

tulenevaid kohustusi. Seega jääb hageja lepingute lisade sõlmimisega seonduv kahjunõue

kostja I vastu rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jäämisel jääb rahuldamata ka viivisenõue.

80. Kuna tõendamata on hageja kahju ja selle seos lepingute muutmisega, ei pea

ringkonnakohus hindama muid hageja väiteid ja tõendeid. Muu hulgas ei oma tähtsust W

22.11.2018 e-kiri sekretärile koos lepingu lisade sõnastusega (VI kd, tl 40) võrrelduna

05.10.2022 istungil antud ütluste väidetava ebausaldusväärsusega (tunnistajana ta ei mäletanud

sellise e-kirja saatmist) (VII kd, tl 2 pöördel). Samuti ei oma sisulist tähtsust see, miks kostja I

hagejast lahkus. Siiski märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtuga, et kostja I on

tõendanud lahkhelide olemasolu 2018. a lõpus – 2019. a alguses seoses sellega, et hageja ei

aktsepteerinud, et kostja I ei saa väikese lapse tõttu pikemalt lähetuses olla (II kd, tl 155–157).

1.2 Hageja solidaarnõue kostjate II ja III vastu

81. Hageja leiab, et tema endised töötajad kostja II ja III vastutavad solidaarselt kostjaga I, sest

nad pidid aru saama, et kostja I korraldus sõlmida klientidega lepingute lisad, millega

lühendatakse lepingute korralisest ja erakorralisest ülesütlemisest ette teatamise tähtaega,

kahjustab hageja huve. Hageja leiab, et töötajad on rikkunud TLS § 15 lg-t 1 ja § 16 lg-t 1.

82. Ringkonnakohus on juba asunud seisukohale, et kostja I tegevuses puudus rikkumine, seega

ei saanud kostjad II ja III rikkuda töölepingulisest suhtest tulenevaid kohustusi, kui nad täitsid

kostja I korraldust muuta kliendilepinguid. Igal juhul ei rikkunud kostjad II ja III oma kohustusi,

kui nad täitsid hageja seadusliku esindaja, juhatuse liikme ja tegevjuhi seaduslikku korraldust.

Vastupidi, kostjad II ja III oleksid rikkunud oma töölepingulisi kohustusi, kui nad ei oleks

kostja I korraldusi täitnud (TLS § 15 lg 1 p 3). Kuna kostja I ei ole oma juhatuse liikme

kohustusi rikkunud ja hagejale ei ole kahju tekkinud, siis puudub vajadus täiendavalt analüüsida

hageja väiteid kostja I ja kostjate II ja III koordineeritud ja tahtliku hagejat kahjustava käitumise

kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse p-des 388 – 396 ja 399 toodud põhjendustega

ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

83. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad II ja III on rikkunud TLS §-dest 15 ja 16 tulenevaid

kohustusi, seega jääb kostjate II ja III vastu esitatud kahjunõue rahuldamata. Põhinõude

rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka viivisenõue.

84. Kuigi maakohus on asunud seisukohale, et igal juhul on hageja nõue kostja II ja kostja III

kui töötajate vastu ka aegunud (TLS § 74 lg 4, maakohtu otsuse p-d 397-398), siis

ringkonnakohus leiab, et maakohus ei oleks pidanud selles osas seisukohta võtma. Kui puudus

rikkumine, siis ei olnud põhjust hinnata ka aegumist. Ringkonnakohus jätab maakohtu aegumist

puudutavad põhjendused (maakohtu otsuse p-d 397–398) otsusest välja.

2-20-10583

II Hageja eraldi nõuded kostja I vastu

85. Hageja esitas kostja I kui juhatuse liikme vastu eraldi kahjunõude 20 508,05 eurot (ÄS

§ 187 lg 1). See koosneb kahest nõudest: alates 2016. aastast liisitud sõiduki Land Rover

Discovery Sport liisingumaksete intressid 1907,98 euro ulatuses ning 2017 – 2018 EBS

Juhtimiskoolituse Keskuse OÜ-le makstud koolitustasu 18 600,07 eurot (vt käesoleva otsuse

p 62). Maakohus ei pidanud hageja nõuet tõendatuks ning jättis selle rahuldamata.

86. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hageja nõue kostja I vastu jääb

rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud kostja I rikkumist, enda kahju ega põhjuslikku seost

väidetava rikkumise ja kahju vahel (vt käesoleva otsuse p-s 69 viidatud kohtupraktika).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma otsust selles osas piisavalt põhjendanud ning

nõustub maakohtu otsuse p-des 405–416 toodud põhjendusega ega korda neid (TsMS § 654

lg 6). Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele täiendavalt järgmist.

87. Kuigi ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja I teadmist ei saa omistada hagejale, siis

saab hagejale omistada teise juhatuse liikme P teadmise. Hagejal oli alates hageja asutamisest

kaks juhatuse liiget – kostja I ja P. Kuigi kostja I oli lisaks hageja tegevjuht, ei muutunud sellest

teise juhatuse liikme äriseadustikust tulenev vastutus. Tulenevalt äriühingu juhatuse liikme

hoolsuskohustusest (ÄS § 187 lg 1) pidi viimane hoidma end kursis äriühingu tegevusega, sh

kulutustega. Seda, et teist juhatuse liiget hoiti hageja tegevusega kursis, tõendab asjaolu, et

hageja raamatupidaja W edastas igakuiselt aruandeid hageja emaettevõtte (BM Trada Latvija)

esindajatele (raamatupidajale ning juhatuse liikmetele Z-le ja P-le; V kd, tl 37–45, VII kd, tl 1–

3). Nendest adressaatidest P oli samal ajal ka hageja juhatuse liige. Aruannetest nähtuvad mh

Luminor Liising AS-le ja EBS Juhtimiskoolituse Keskuse OÜ-le igakuiselt tehtud ülekanded.

Niisiis sai hageja igakuiste tehingute (sh ka alla 3000 euro suurused tehingud) ülevaate nii

hageja teine juhatuse liige kui ka hageja ainuosaniku esindajad. Kui hageja teisel juhatuse

liikmel või ainuosanikul oleks tekkinud küsimusi kulutuste kohta, oleks saanud nad neid mh

kostjalt I küsida. Samuti oleksid saanud ja pidanud küsitavuste korral reageerima hageja

ainuosaniku BM Trada Latvija juhatuse liikmed – Z ja P. Ringkonnakohus märgib, et BM Trada

Latvija 01.01.2017 juhatuse korralduse p-de 2 ja 3 kohaselt tuli hageja kulutustele, mis ületasid

3000 eurot kuus, ning otsustele, mis mõjutavad tütarettevõtjaid tervikuna, saada e-kirja teel just

viimati nimetatud isikute kooskõlastus (II kd, tl 140). Järelikult teostasid nimetatud isikud

hageja tegevuse üle regulaarselt järelevalvet. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks alates

2016. aastast sõiduki Land Rover liisingu või alates 2017. aastast EBS-i koolituse kohta kostjalt

I küsinud või et tal oleks olnud kostjale I mingeid sellekohaseid etteheiteid.

88. Kuigi hageja on heitnud ette, et maakohus ei vastanud tema väitele, et EBS

Juhtimiskoolituse Keskuse OÜ-le tehtud esimest makset on poolitatud selleks, et makse jääks

alla kostjale I lubatud 3000 euro (VI kd, tl 45; II kd, tl 140), leiab ringkonnakohus, et ka selles

osas on oluline, et hagejal ei olnud kostjale I selle koolitusega seoses üle kahe aasta mingeid

etteheiteid. Kuna hageja teine juhatuse liige ning ainuosaniku esindajad said igakuiseid

aruandeid, kus ka see kulu regulaarselt sees oli, saab asuda seisukohale, et hagejal ei olnud selle

väljamineku suhtes vastuväiteid, st ta ei pidanud seda endale kahju tekitavaks. Mis puudutab

hageja väidet, et kostja I oli hageja tegevjuht juba alates 2009. aastast, st ta ei vajanud

juhtimiskoolitust hageja paremaks juhtimiseks, vaid uue äriühingu juhtimiseks, siis on see väide

ebaloogiline. Kui kostja I oli kogenud juht, siis ei oleks ta vajanud juhtimiskoolitust ka uue

äriühingu juhtimiseks. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et isik on mingist hetkest mingi

valdkonna ekspert, ei tähenda, et see isik ei peaks ennast tulevikus koolitama ja arendama.

Hageja ei ole tõendanud ka seda, et koolitusel osalemise tõttu oleks kostja I jätnud

töökohustused täitmata.

2-20-10583

89. Sõiduki Land Rover hageja äritegevuseks kasutamise vajadust on maakohus põhjalikult

selgitanud. Ringkonnakohus nõustub, et kuna kostja I pidi tegema tööalaseid sõite eelkõige

metsamajandusega tegelevate klientide juurde, siis vajas ta selleks pigem maasturit, seega oli

sõiduki kasutus hageja huvides. Sõiduk jäi pärast kostja I hagejast lahkumist hagejale, kes

kasutas seda edasi umbes aasta. Kuna ka kostja I eelmine sõiduk oli olnud Land Rover ning

hageja emaühingu omandis oli neli Land Roverit ning hageja ei heitnud alates 2016. aastast

selle sõiduki liisimist kostjale I ette, ei saa selle sõiduki liisimist pidada hagejale kahju

tekitamiseks.

90. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud

kostja I kui juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist vaidlusaluste tehingute tegemisel ning

hageja nõue kostjalt I 20 508,05 euro saamiseks jääb rahuldamata. Kuna põhinõue jääb

rahuldamata, jääb rahuldamata ka sellega seotud viivisenõue.

Menetluskulude jaotus

91. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Ringkonnakohus ei

muutnud maakohtu otsuse lõppjäreldust hagi rahuldamise kohta, seega puudub alus

menetluskulude teisiti jagamiseks.

92. Samuti

jäävad

hageja

kanda

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud,

kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 171 lg 1, § 173 lg 1).

93. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist

(TsMS § 174 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt