2-19-12041/93 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.05.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-12041

Kohtuasi

X hagi Beautiq OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.07.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

5130,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Gretta Oltjer-Timberg

Kostja Beautiq OÜ (registrikood 12798629), lepinguline

esindaja advokaat Liis Puidak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 07.07.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada ja

osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-19-12041

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas Harju Maakohtusse Beautiq OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista

kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 1250,32 eurot, õiglases suuruses mittevaralise

kahju hüvitis ning seadusjärgses määras viivis kahjuhüvitistelt alates hagi esitamisest kuni

kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt osutas kostja hagejale juuksehooldusteenust, mis seisnes

blondeerimises, Olaplexiga juuste lõikuses, värvimises ja föönisoengu tegemises

(sirgendamine) pikkadele juustele (teenus). Hageja teavitas kostjat enne teenuse saamist, et tal

on pikad mustaks värvitud juuksed, mida ta on varem blondeerinud. Samuti selgitas hageja

kostja juuksurile C-le, milline on tema juuste seisukord, milliseid hooldusvahendeid ta kasutab

ning kuidas ta on varasemalt oma juukseid töödelnud. C 28.03.2019 sotsiaalmeedia portaali

Facebook postitusest järelduvalt oli kostja teadlik, et hageja oli poest ostetud värviga juuste

juuri tumedaks värvinud. Samuti arutas hageja C-ga juuste värvimise järgset hooldust. Hageja

juuste blondeerimine toimus kahe salongikülastuse käigus, millest esimesel (27.03.2019)

töödeldi juukseid kostja väitel 6%-lise vesinikperoksiidi (H2O2) lahusega ning tulemuseks oli

tumedusaste 6–7 ning teisel korral (30.04.2019) 3%-lise H2O2 lahusega, mille tulemusel

saavutati tumedusaste 8–9.

1.2. Pärast teenuse saamist muutus hageja juuste seisund võrreldes teenuse osutamisele eelneva

ajaga drastiliselt – juuksed muutusid kuivaks ning katkesid. Hageja pidi soetama endale

igapäevaseks kandmiseks paruka. 17.06.2019 pöördus hageja Q juuksurisalongi, kus tuvastati

ja fikseeriti juuste seisukord ning selgitati hagejale, et juuste katkemise põhjuseks on

blondeerimine. 18.06.2019 edastas hageja kostjale e-kirja, milles kirjeldas oma juuste seisundit

ning avaldas arvamust, et ilmselt on kostja juuksur kasutanud üleliia tugevat

blondeerimisvahendit. 18.06.2019 vastuskirjas vabandas kostja seaduslik esindaja hageja ees.

Samal päeval saadetud e-kirjas märkis C, et ta kasutas hageja blondeerimisel esimesel korral

6%-list ja teisel korral 3%-list vesinikku ning nägi pärast teist blondeerimisprotseduuri, et

juuste pealmine kiht on kuivem, kuid juuste venimist/murdumist ta ei täheldanud. Vahemikus

18.06.–24.06.2019 saatis hageja kostjale kokku seitse e-kirja, milles selgitas muu hulgas, et

tema juuksed endiselt murduvad ja selgitas, kuidas juuste kaotus on teda mõjutanud. Lisaks

nõudis hageja kostjalt rahalist kompensatsiooni juuste kaotuse eest. Kostja ei nõustunud kahju

hüvitama.

1.3. 15 aastat juuksurina tegutsenud F (asjatundja) asus 06.08.2019 arvamuses seisukohale, et

hageja juuksed on katkenud kostja juuksuri tegevuse tagajärjel. Asjatundja hinnangul kasutas

kostja hageja juuste blondeerimisel suurema H2O2 sisaldusega lahust, kui kostja väidab.

1.4. Hageja ja kostja vahel sõlmiti töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 mõttes, mille

kohaselt kohustus kostja töövõtjana saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse

(hageja kui tellija juuste blondeerimise) ning hageja kohustus maksma selle eest tasu. Hageja

ostis kostjalt juuste blondeerimise teenust ning tema jaoks oli oluline iluprotseduuri tulemus –

2-19-12041

heledamad juuksed, mis on terved, tugevad ja ilusad. Pärast teenuse osutamist 27.03.2019 ja

30.04.2019 muutus aga lisaks hageja juuksevärvile ka tema juuste seisukord – juuksed muutusid

kuivaks ning hakkasid katkema sellisel määral, et need oli vaja maha lõigata. Isegi kui asuda

seisukohale, et hageja ja kostja ei leppinud kokku selles, et pärast teenuse osutamist peavad

hageja juuksed olema jätkuvalt terved ning ei tohi katkeda, ei vasta teenus siiski

lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 2 p 2), kuivõrd kostja teadis või vähemasti pidi lepingu

sõlmimise ajal teadma, et hageja ei soovi, et tema juuksed pärast teenuse osutamist katkevad

ning hageja võis mõistlikult tugineda kostja erialastele oskustele ja teadmistele juuste

blondeerimisel.

1.5. Kuigi VÕS § 641 lg 3 sisaldab spetsiifilist regulatsiooni töövõtja vabanemise kohta

vastutusest töö lepingutingimustele mittevastavuse korral, mis on tekkinud tellija juhiste

tagajärjel, tuleneb seadusest üheselt, et kostja ei võinud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva

töövõtjana eriteadmisteta hageja (tellija) juhiseid pimesi järgida, vaid oli oma eriteadmistest

tulenevalt kohustatud juhiseid kontrollima. Kahtluse korral oli kostja kohustatud hagejat

informeerima teenuse osutamisega kaasnevatest võimalikest riskidest ja ohtudest teenuse

kvaliteedile või lepinguga silmas peetava tulemuse saavutamisele. Seega pidanuks kostja

hoiatama hagejat juuste katkemise ohust niivõrd suures ulatuses, kuid kostja seda ei teinud.

1.6. Hagejal on tekkinud varaline kahju kokku 1250,32 eurot, sh kostjale teenuse eest makstud

340 eurot, kulud juuksehooldustoodetele 270,32 eurot, juuksuriteenus Q salongis 140 eurot,

paruka soetamise ja korrigeerimisega seotud kulutused 500 eurot. Samuti on hagejale tekkinud

mittevaraline kahju. Hageja on kasvatanud aastate jooksul hoolega endale pikki juukseid, mis

olid paksud, tugevad ja terved. Hageja jaoks on tema väljanägemine oluline ning tema juuksed

on tähtis osa tema väljanägemisest. Kostjalt teenuse saamise tagajärjel on muutunud hageja

esteetiline välimus. Juuste taastamine nõuab spetsiaalset ja kulukat hooldust ning aega. Selle

vältel on hageja sunnitud oma juukseid varjama. Kostja on hagejale tekitanud hingelisi

läbielamisi: pärast juuste katkemist on hageja tundnud suurt meeleolulangust ja stressi. Samuti

on langenud oluliselt tema enesehinnang. Selle tulemusel ei õnnestunud hagejal saada

töökohtadele, millele ta kandideeris.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Teenuse osutamise käigus rääkis hageja kostja juuksurile, et ta on ka varasemalt juukseid

blondeerinud, kuid blondeeritud osa oli hageja väitel teenuse osutamise ajaks täielikult välja

kasvanud. Teenust osutanud juuksur selgitas hagejale, et ühe blondeerimisega ei ole võimalik

saavutada hageja soovitud juuste heledusastet ning sellise tulemuse saavutamiseks tuleb

juukseid blondeerida 2–3 korda 1–2 kuu pikkuse vahega. Samuti selgitas juuksur hagejale,

kuidas tuleb juukseid pärast blondeerimist Olaplexiga hooldada. Hageja kinnitas kostjale, et

soovib teenuse osutamist ning hoolitseb juuste eest blondeerimiste vahelisel ajal vastavalt

juuksuri soovitustele.

2.2. Arvestades, et hageja juuksed olid enne töötlemist tumedad, ei olnud võimalik kummagi

blondeerimise tulemusel saavutada külma tooni, pärast blondeerimist olid hageja juuksed sooja

alatooniga. Teenust osutanud juuksur kasutas esimesel korral hageja juuste blondeerimiseks

Olaplexi tooteid ja 6%-list H2O2 lahust, mis on keskmise tugevusega ja pigem nõrgatoimeline,

arvestades hageja juuste tumedust enne teenuse osutamist. Eesti juuksurisalongides kasutatakse

kuni 12%-lise H2O2 sisaldusega lahust. Seega on eksitav hageja väide, et juuksur kasutas

blondeerimiseks esimesel korral liiga tugevat vesinikku. Kasutatud vesinik oli väikseima

2-19-12041

tugevusega, mida sellise teenuse osutamisel kasutatakse. Pärast teenuse osutamist ja salongist

lahkudes olid hageja juuksed terved. Hageja ei soetanud kostja salongist Olaplexi

juuksehoolduskomplekti, mida hageja pidi blondeerimise järgselt juuste hooldamisel kasutama,

et säilitada juuste niiskus ja ennetamaks blondeerimise kahjustavat mõju juustele. Arvestades

hageja juuste seisundit 17.06.2019, on ebatõenäoline, et hageja talle soovitatud tooteid kasutas.

Olaplexi korrapärasel kasutamisel ei oleks juuksed saanud ka ülitugeva juuksekahjustuse korral

muutuda selliseks, nagu need on hageja 18.06.2019 edastatud fotol.

2.3. Teise blondeerimise tegi kostja 3%-lise H2O2 lahuse ja Olaplex toodetega. Teenust

osutanud juuksur selgitas hagejale veelkord, et oluline on jätkata juuste hooldamist Olaplex

toodetega ning külmema alatooni saamiseks tuleb uue blondeerimisega pidada vahet vähemalt

1,5–2 kuud. Hageja juuksed olid pärast salongist lahkudes terved, kahjustusi ei esinenud.

Hageja väidetav juuksekahjustus on oma olemuselt selline, mis oleks ilmnenud juba

juuksurisalongis värvi mahapesemisel, kuivõrd selliselt kahjustunud juuksed muutuvad pestes

venivateks ja katkevateks. Hageja juuste puhul seda ei toimunud. Kahjustus oleks pidanud

ilmnema hiljemalt esimese koduse juuksepesu ajal.

2.4. Hagist nähtub, et hageja on asjatundja soovitusteta soetanud erinevaid tooteid, mis on

juuste väljalangemist ravivad ja väga tugevatoimelised, kuid ei ole soetanud juuksuri soovitatud

tooteid. Hageja kasutatud tooted on oma keemiliste omaduste poolest osaliselt teineteist

välistavad ning kõigi nende kasutamine koosmõjus pigem koormab juukseid ja peanahka,

põhjustades peanahale stressi ning juuste väljalangemist. Samuti ei toeta nimetatud tooted

disulfiidsidemete taastamist ja juuksekarva ravi, vaid on suunatud peamiselt peanaha

ravimiseks. Hageja pöördus kostja poole alles 18.06.2019, s.o enam kui 1,5 kuud pärast teenuse

osutamist. On tõenäoline, et hageja ei pöördunud kohe kostja salongi selle tõttu, et ta oli

juukseid ise täiendavalt töödelnud ja/või ei olnud oma juukseid vastavalt kostja soovitusele

hooldanud. See oleks salongi tagasi pöördudes aga kohe ilmsiks tulnud. Enam kui 1,5 kuud

pärast juuksuriteenuse osutamist ei ole võimalik tuvastada põhjuslikku seost kostja tegevuse ja

hageja juuste kahjustumise vahel.

2.5. Sedavõrd tumedate juuste blondeerimisel, nagu olid hagejal, kipub värv omandama

blondeerimise vahelisel ajal punakat ja/või kollakat alatooni ja kulub pigem soojemaks kui

külmemaks. 20.05.2019 on hageja postitanud oma Facebooki kontol foto, millelt samuti nähtub,

et pärast teist blondeerimist on juuksed terved. Samuti nähtub hageja postitatud fotolt, et hageja

juuksed on loomupäraselt kulunud pigem punakamaks ja tumedamaks, külm alatoon juustes ei

ole domineeriv. Oranžikas toon ei saa kuludes omandada külma alatooni. Q salongis tehtud

fotodelt nähtuvalt on hageja juuksed aga oluliselt külmema tooniga, kui pärast 30.04.2019

blondeerimist. Lisaks nähtub nendelt fotodelt, et vahepealse juuste töötlemise ning tõenäoliselt

ka vale hooldamise tulemusel on juuksed katkenud varasemalt blondeeritud ja blondeerimata

juuste väljakasvu piirilt. Kostja on tuvastanud, et veel 2017. a oktoobris olid hageja juuksed

blondid. Seega ei saanud olla tõene hageja enne teenuse osutamist esitatud väide, et varem

blondeeritud juuksed on täielikult välja kasvanud.

2.6. 27.03.2019 ja 30.04.2019 tehtud fotodelt nähtub, et kostja on teinud hageja soovitud töö ja

hageja juuksed on terved, ning olid seda ka veel 20 päeva hiljem (20.05.2019 foto). Tulemus

vastas hageja ootustele, hageja ei esitanud sellega seoses kostjale pretensioone. Seega vastas

töö lepingutingimustele VÕS § 641 mõttes. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija muretsetud materjali

puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt

kontrollis. Kostja selgitas hagejale enne teenuse osutamist töö tulemusi ja blondeerimise järgse

hoolduse olulisust. Hageja ei hooldanud oma juukseid vastavalt juuksuri antud juhistele ning

2-19-12041

andis kostjale ebaõiget teavet blondeeritud juuste väljakasvamise kohta. Tumedate juuste puhul

ei ole juuksuril võimalik vaatluse tulemusel tuvastada, kas ja mil määral on varem blondeeritud

osa välja kasvanud. Lisaks on alust arvata, et hageja töötles pärast kostjalt teenuse saamist oma

juukseid täiendavalt.

2.7. VÕS § 644 lg 1 kohaselt pidanuks hageja teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest

teada sai või pidi teada saama. Juuksuriteenuse puhul olnuks mõistlikuks ajaks maksimaalselt

nädal, s.o hageja oleks pidanud pöörduma salongi tagasi kohe pärast esimest kodust juuksepesu,

kui väidetav probleem ilmnes ning andma kostjale võimaluse suurema kahju ennetamiseks või

vältimiseks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 07.07.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus ei määranud kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt saab lugeda tuvastatuks, et hageja käis kostja juures

juukseid blondeerimas kahel korral, 27.03.2019 ja 30.04.2019. Teenust osutanud juuksur C oli

teadlik sellest, et hageja oli oma juuksed poevärviga mustaks värvinud. Esimesel korral kasutas

kostja juuksur C 6%-list vesinikulahust ja teisel korral 3%-list vesinikulahust. Teisel korral

saavutati tulemuseks tumedusaste 8–9, värvi maha pesemisel ei muutunud juuksed venivateks

ja katkevateks ning hageja juuksed olid salongist lahkudes terved. Nähtavad probleemid hageja

juustega ilmnesid 2019. a mai keskpaigas ning 17.06.2019 pöördus hageja Q juuksurisalongi,

kus tuvastati, et hageja juuksed on kahjustatud.

3.2. Pooled sõlmisid töövõtulepingu (VÕS § 635) iluteenuse (juuste blondeerimise)

osutamiseks. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Kuigi pooled ei

leppinud konkreetselt kokku töö omadustes, on kostja osutatava iluteenuse iseloomust

tulenevalt selge, et hageja ostetud teenuse tulemuseks pidid olema heledamad juuksed, mis on

terved, tugevad ja ilusad ning mis ei katke massiliselt. Kostja teadis või vähemalt pidi teadma,

et hageja ei soovi, et tema juuksed pärast blondeerimist hulgaliselt katkevad. Hageja võis

mõistlikult tugineda kostja erialastele oskustele ja teadmistele juuste blondeerimisel,

arvestades, et kostja peab professionaalset ilusalongi, mis pakub juuste blondeerimise teenust

oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Seega pidi kostja oma eriteadmiste ja

professionaalsuse tõttu kontrollima, kas hageja soovitud teenus sobib tema juustele.

3.3. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate C, Q ja ekspert Z ütlustest järeldub, et kostja ei

teinud hageja juuste blondeerimisel vigu, sh ei kasutanud liiga kõrge vesinikusisaldusega

lahust. Q ja Z sõnul oleksid ka nemad kasutanud esimesel protseduuril 6% vesinikusisaldusega

lahust, arvestades hageja juuste tumedat värvi ja tema väidet, et blond värv on juustest välja

kasvanud. Z ja F ütluste kohaselt saavad üleblondeerimisega kahjustada eelkõige pealael asuvad

juuksed, mis saavad kõige rohkem keskkonnamõjutusi. C, Q, Z ja F kinnitasid, et ulatuslik

kahjustus pidanuks ilmnema juba salongis, või hiljemalt pärast 1–2 kodust juuksepesu. Z ütluste

kohaselt on blondeerimise kõrvalmõjuks juuste kuivus ja rabedus, kuid seda on võimalik

kaitsvate toodetega (nt Olaplex) vältida. Seega saab järeldada, et kostja kasutas õigeid

töövõtteid.

3.4. Kostja esitatud fotodelt nähtub, et kostja on teinud soovitud töö ning pärast blondeerimisi

olid hageja juuksed terved. Vaidlust pole selle üle, et pärast kahte blondeerimist vastas tulemus

hageja ootustele, hageja ei esitanud kostjale pärast töö lõpetamist pretensioone.

2-19-12041

3.5. Z eksperdiarvamuse kohaselt peab juuksur enne blondeerimise protsessi alustamist

selgitama välja, mida on kliendi juustega eelnevalt tehtud, sh kas neid on värvitud/blondeeritud,

kuidas klient juukseid kodus hooldab ja mis vahendeid ta kasutab. Seejuures on eksperdi väitel

oluline, et juuksur selgitaks välja, millal toimus viimane blondeerimine, st mis ulatuses on blond

osa välja kasvanud. Kostja ei selgitanud välja, millal oli hageja oma juukseid varasemalt

blondeerinud. Samas ei ole see asjaolu mõjutanud hageja juuste katkemist. Z asus seisukohale,

et kui juuste katkemine oleks olnud seotud varasema blondeerimisega, siis sellisel juhul oleks

hageja juuksed katkenud välja kasvanud osas, mis hageja väidete kohaselt pidanuks olema 1–2

aastat. Murdumise väljakasv oli praegusel juhul aga 3–6 kuud. Z kinnitas, et kostja juuksur tegi

kõike, mida ta saanuks teha, arvestades hageja väidet, et ta oli paar aastat tagasi blond. Q ütluste

kohaselt oli hageja juuste väljakasv 17.06.2019 seisuga umbes 1,5 cm. Arvestades, et juuksed

kasvavad umbes 1 cm kuus ja hageja oli 2017. aastal blond, siis 2019. aastaks olid tema juuksed

umbes 20 cm võrra välja kasvanud. Seega pidanuks Q ütluste kohaselt juuksed hakkama

murduma 20 cm kaugusel, mitte peanaha lähedalt. Järelikult ei oma asjas tähtsust see, millal

hageja varasemalt juukseid blondeeris, kuna kahjustus ei tekkinud hageja juuste väljakasvu

kohale, mis pidi olema umbes 20 cm pealaest.

3.6. Põhjendatud ei ole hageja etteheide, et kostja ei selgitanud talle piisavalt, kuidas ta peab

oma juukseid pärast blondeerimist hooldama ja milliseid tooteid kasutama. C ütluste kohaselt

soovitas ta hagejale kodust Olaplexi hooldust ja selgitas hagejale põhjalikult, kuidas tuleb

juukseid hooldada. Hageja väitel kasutas ta Olaplexi, kuid Z eksperdiarvamuse järgi puudub

selle kohta kinnitus.

3.7. Kokkuvõttes pole tõendamist leidnud, et kostja tegi hagejale teenuse osutamisel vigu, mis

tõid kaasa hageja juuste katkemise. Z eksperdiarvamuse ning tema ja Q ütluste põhjal saab

pidada tõenäoliseks, et juuksekahjustus on tekkinud vale hooldamise, täiendava värvimise,

stressi vms tulemusel. Seega ei vastuta kostja hagejal kahju tekkimise eest.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha uus

otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

4.1. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et hagejal tekkis kahju tema enda tegevuse tulemusel.

Samuti on maakohus ebaõigesti tõlgendanud VÕS § 641 lg-t 3. Kostjale oli teada, et hageja oli

oma juukseid enne teenuse saamist ise värvinud. Seega juhul, kui see asjaolu oli hageja juuste

katkemise põhjuseks, ei ole tegemist hageja riisikoga. Kostja ei võinud eriteadmisteta hageja

juhiseid pimesi järgida, vaid pidi teda teavitama teenusega kaasnevatest võimalikest riskidest.

Hageja kinnitas kohtuistungil vande all, et ta ei föönitanud juukseid pärast 30.04.2019 toimunud

blondeerimist ning ta ei ole ise oma juukseid blondeerinud ega sirgendanud. Kostja väited selle

kohta, et hageja on ise oma juukseid blondeerinud, on paljasõnalised. F väitel ei saanud hageja

juuksekahjustused olla põhjustatud ebaõigest kodusest juuksehooldusest, juuksekummi

kasutamisest ega kuumtöötlemisest, vaid nende ulatuslikkust arvestades sai kahjustuste

põhjuseks olla vaid blondeerimine. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, st seda, et ta ei

ole oma juukseid ise kahjustanud. Selle kohta, et hageja oleks ise oma juukseid kahjustanud,

puuduvad tõendid.

4.2. Kostja ei saavutanud lepingutingimustele vastavat tulemust, s.o heledamad juuksed, mis

on terved, tugevad ja ilusad ning ei katke massiliselt. Isegi kui pooled ei leppinud enne lepingu

sõlmimist kokku sellises tulemuses, saab asuda seisukohale, et töö ei vasta lepingutingimustele

2-19-12041

VÕS § 641 lg 2 p 2 alusel. C tunnistas, et pärast teist blondeerimist olid hageja juuksed

kuivemad kui enne. Q pidas hageja juuste katkemise põhjuseks keemilist töötlust; probleemi

võis tema hinnangul põhjustada see, et blondeerimisvahendit on kantud musta poevärvi peale,

mis sisaldab ohtralt metalli. Samuti märkis Q, et probleem võis olla tingitud ka praaktootest või

ainete ebaõiges koosluses kokkusegamisest. F ütluste kohaselt on 30.04.2019 foto põhjal

tuvastatav, et hageja juuksed on üle töödeldud. F pidas katkemise põhjuseks seda, et

blondeerimine on tehtud liiga kiiresti: sama tulemuse saavutamiseks, mis hagejal saavutati kahe

blondeerimise järel, olnuks ohutu teha 5–7 külastust 3–4 kuu jooksul. Asjaolust, et kahjustus ei

ilmnenud kohe pärast teist salongikülastust, ei järeldu, et selle põhjuseks ei saanud olla kostja

juures toimunud blondeerimine. Hagejale sai kahju tekkida üksnes kostja tegevuse tagajärjel.

Hageja sai töö lepingutingimustele mittevastavusest teada 17.06.2019 ning teavitas sellest

kostjat 18.06.2019. Enne Q salongis käimist hageja ei teadnud ega pidanudki teadma, et juuste

kahjustused on tingitud vastustaja tegevusest.

4.3. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja selgitas hagejale piisavalt, kuidas ta peab oma

juukseid pärast blondeerimist hooldama. Hageja ostis kostjalt pärast esimest blondeerimist

Olaplex nr 3 hooldustoote, mida kasutas vastavalt C juhistele, s.o pani õhtul toodet

rätikukuivadesse juustesse, jättis ööseks pähe ning pesi hommikul maha. C on 25.10.2020

avaldanud oma Facebooki kontol ka postituse, milles ta soovitab panna Olaplex toodet nr 3

õhtul märgadele juustele ning juukseid hommikul pesta. Z ütluste kohaselt ei ole sellised tootja

soovitused. Z märkis, et märgade juustega ei tohi magama minna ning isegi kui juuksed on

kuivad, kuid toode on ööseks jäetud juustesse, muudab see need raskemaks ning blondeeritud

juuksed võivad seetõttu katkeda. Z hinnangul on see parim selgitus sellele, miks hageja juuksed

võisid katkeda. Veebipoodides Olaplex toote nr 3 kohta avaldatud kasutusjuhiste järgi ei ole

ette nähtud selle ööseks juustesse jätmist, vaid seda tuleb enne maha pesemist juustes hoida 10

minutit. Lisaks kinnitas hageja vande all kohtuistungil, et kostja juuksur ei selgitanud talle

midagi juuste pH muutumise kohta ega hoiatanud teda, et tumedatele juustele mõeldud ega

happelisi tooteid ei tohi kasutada. Neid tõendeid ei ole maakohus oma otsuses käsitlenud ega

selgitanud välja, kas kostja ebaõige juhise järgimine võis olla hagejal tekkinud kahju põhjuseks.

Asjaolud, et kostja jättis välja selgitamata selle, millal hageja viimati juukseid blondeeris, ning

andis ebaõigeid soovitusi blondeerimise järgseks juuksehoolduseks, näitavad kogumis kostja

hooletut suhtumist hagejale osutatud iluteenusesse.

4.4. Maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

põhimõtteid, jättes valikuliselt osadele tõenditele hinnangu andmata ning jättes põhjendamata,

miks ta üht tõendit teisele eelistab. Maakohus on tuginenud vaid Z arvamusele ja ütlustele, jättis

täielikult kõrvale F ütlused ning arvestas C ja Q ütlusi vaid osaliselt. Hageja selgitas

maakohtule, et Z on ilmselgelt erapoolik ja kostja kasuks kallutatud. Lisaks tuginevad Z ütlused

osaliselt tõendamata oletustele ning on osaliselt vastuolulised. Nendele hageja etteheidetele

maakohus tähelepanu pööranud ega selgitanud, miks on Z usaldusväärsem kui Q või F.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

5.1. Pärast teenuse osutamist tehtud fotodelt ei nähtu muid kahjustusi peale selle, et hageja

juuksed on varasemast kuivemad. Juuste kuivus on tavapärane blondeerimise tagajärg ning

tegemist ei ole töö mittevastavusega. Hageja ei esitanud pärast teenuse saamist kostjale selle

kohta pretensioone. Hageja väitis kostja juuksurile, et varasemalt blondeeritud osa on täielikult

välja kasvanud. Arvestades, et hageja blondeeris oma juukseid 1–2 aastat enne kostjalt teenuse

2-19-12041

saamist, oleks juuste katkemine pidanud toimuma väljakasvu osas. Tegelikkuses oli hageja

juuste väljakasv murdumiseni 3–6 kuud. Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust see, millal

hageja täpsemalt juukseid oli blondeerinud. Tunnistajate C ja Q ning ekspert Z ütlused

kinnitavad, et kostja ei teinud hageja juuste blondeerimisel vigu. Liiga kõrge

vesinikusisaldusega vahendi kasutamine ei leidnud tuvastamist. Juuksuri ebakvaliteetse töö

puhul oleks kahjustus tekkinud pealmistel juustel, mitte kuklaosas. Samuti oleks sedavõrd

ulatuslik juuste kahjustamine pidanud ilmnema salongis või hiljemalt pärast 1–2 kodust

juuksepesu.

5.2. Hageja väitel algas juuste katkemine 2019. a mai keskpaigas, mitte vahetult pärast teenuse

saamist. Juuste katkemise probleemiga pöördus hageja kostja poole alles poolteist kuud pärast

teist blondeerimist. Pole eluliselt usutav, et klient, kelle jaoks on tema juuksed väga olulised,

ei pöörduks kohe probleemi ilmnemisel teenust osutanud juuksurisalongi poole. Hageja on

kinnitanud, et teenuse saamine jäi hageja jaoks stressirohkesse perioodi, mil teda vaevasid

erinevad terviseprobleemid ja võimalik vitamiinipuudus. Tunnistajate ütluste kohaselt võivad

need asjaolud juukseid kahjustada. Kuivõrd blondeerimine kahjustab alati juukseid, vajavad

need pärast seda iseäranis hoolsat ja õrna kohtlemist. Tõenäoliselt on kahju põhjustanud kas

hageja ise vale hooldusega (märgade juuste sirgendamine, patsikummid, föönitamne, toonimine

poevärviga jms) või on juuste katkemine seotud hageja tervisliku seisundi ja stressiga. Hageja

eitas 26.11.2020 kohtuistungil ütlusi andes juuste sirgendamist ja föönitamist, samas kui Q

tunnistuse järgi oli hageja enne tema salongi pöördumist juukseid sirgendanud.

5.3. Maakohus tuvastas, et kostja juuksur andis hagejale õiged ja piisavad soovitused juuste

koduseks hooldamiseks. Nii hageja kui ka C kinnitasid, et viimane soovitas hagejal hooldada

juukseid Olaplexi vahenditega. C ei andnud hagejale aga soovitust minna juuksemaskiga

magama. Isegi juhul, kui hageja oleks seda teinud, ei ole menetluse käigus leidnud tõendamist,

et just Olaplexi ööseks juustesse jätmine tõi kaasa hageja väidetud kahju. Arvestades, et hageja

kasutas mitmeid erinevaid juuksehooldusvahendeid, pole võimalik tuvastada, et just Olaplex

põhjustas juuste katkemise. Kahju võis põhjustada ka muude, sh blondeeritud juustele

sobimatute toodete kasutamine (sh Placent Activ tootesari).

5.4. Eksperdi (Z) leidis hageja. Asjaolu, et eksperdiarvamuse järeldused ja eksperdi ütlused ei

ole hagejale meelepärased, ei anna alust kahelda end asjatundlikuna näidanud eksperdi

usaldusväärsuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel

jätta muutmata, kuid selle põhjendusi tuleb täiendada ja osaliselt muuta. Apellatsioonkaebus

jääb rahuldamata.

7. Maakohus ei ole rikkunud TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tõendite hindamise

põhimõtteid. Põhjendamatu on hageja etteheide, et maakohus on ebaproportsionaalses ulatuses

tuginenud Z arvamusele ja ütlustele, jättes F, C ja Q ütlused suures osas kõrvale. Maakohus on

asja lahendamisel olulist tähtsust omavas osas võtnud otsuse tegemisel arvesse kõigi

tunnistajate ütlusi. Seejuures tuleb arvestada, et Z andis asjas ka eksperdiarvamuse ning

erinevalt tunnistajatest on Z mõlema poole nõusolekul valitud ekspert, kellel teadaolevalt ei

olnud kohtuvaidluse osalistega varasemat puutumust. F-lt ja Q-lt seevastu ostis hageja enne

kohtuvaidlust iluteenust. Eksperdi leidmisel seadis hageja tingimuseks, et ekspert ei ole C ega

kostja seadusliku esindaja Ü õpetaja, tuttav ega lähedane isik. Hageja nõudel kuulati Z ka

2-19-12041

kohtuistungil üle. Kuivõrd Juuksurite Ühendus ega selle juhatuse liige W ei ole

menetlusosaline, ei anna Z seos W-ga kutseühenduse kaudu põhjust kahelda tema

eksperdiarvamuse

ja

ütluste

objektiivsuses

ning

usaldusväärsuses.

Lisaks

on

Z

eksperdiarvamus oluliselt põhjalikum kui hageja esitatud F 06.08.2019 arvamus, sealhulgas on

Z erinevalt F-st põhjendanud oma seisukohti erialastele (teaduslikele) teadmistele tuginedes.

8. Hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu, mille alusel osutas kostja hagejale juuksuriteenust.

Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama

teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest

tasu (VÕS § 635). Vaidlust ei ole selles, et hageja soovis oma mustaks värvitud juuksed

blondiks värvida ning kahe salongikülastuse tulemusel saavutatud juuksevärvi osas hagejal

kostjale etteheiteid ei ole. Pooled ei vaidle ka selle üle, et enne blondeerimisi kostja juures olid

hageja juuksed terved, kuid 17.06.2019 seisuga oli suur osa hageja juustest katkenud vaid mõne

sentimeetri kaugusel peanahast, iseäranis kuklaosas. Hageja arvates on juuste katkemine

tingitud kostja tegevusest.

9. VÕS § 641 lg 1 I lause järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Õiguskaitsevahendite

rakendamise, sh kahju hüvitamise nõude eelduseks on töövõtulepingu rikkumine (VÕS § 100

ja § 115 lg 1) ning vastutus lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1). Praeguses asjas ei ole

tuvastatud, et pooled leppisid peale juuksevärvi heledamaks muutmise kokku selles, millistele

muudele omadustele peab töö vastama. Seetõttu tuleb juhinduda VÕS § 641 lg 2 p-st 2 ning

VÕS § 77 lg-st 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita asjaolusid arvestades vähemalt keskmise

kvaliteediga.

9.1. Apellatsioonkaebuse p-s 2.2.1 märgitut arvestades ei ole apellatsioonimenetluses enam

vaidlust selle üle, et kostja juuksur kasutas esimesel korral 6%-list ja teisel korral 3%-list H2O2

lahust ning blondeerija kahjuliku mõju vähendamiseks Olaplexi. Z eksperdiarvamuse kohaselt

oli esimesel helestamisel 6%-lise vesinikusisaldusega lahuse kasutamine mõistlik, arvestades

hageja juuste värvi ja seisundit, mille juuksur C hindas heaks (Z eksperdiarvamuse p 2; I kd, tl

175). Q ütluste järgi oleks ka tema kasutanud sama suure vesinikusisaldusega

blondeerimisvahendit (26.11.2020 istungi protokoll, ajamärk 01:35:19–01:35:26; I kd, tl 139).

Z eksperdiarvamuse ning Q ütluste kohaselt toimis kostja juuksur hageja juuste blondeerimisel

õigesti (sh blondeerija toimimise aeg ja Olaplexi kasutamine) ning jättis kahe

blondeerimisprotseduuri vahele mõistliku pikkusega aja. F ütluste järgi oleks tema hageja

juuksed värvinud heledaks 3–4 kuu ja 5–7 külastuse jooksul (12.11.2020 istungi protokoll,

ajamärgid 00:26:46–00:27:37; I kd, tl 111), kuid samas tõi näite ka sellest, kuidas ta värvis ühe

kliendi juuksed 2,5 kuuga mustast blondiks (samas, ajamärk 00:13:24; I kd, tl 109). Ka F

ütlustest ei järeldu, et C oleks hageja juukseid blondeerides selgelt valesti toiminud.

9.2. Z, Q, C ja F selgitustest järeldub, et kui juuksur oleks kasutanud liiga tugevat blondeerijat

või muid ebaõigeid meetodeid, oleks see pidanud ilmnema juba salongis või hiljemalt 1–2

koduse juuksepesu järel. Hageja juustest 27.03.2019 ja 30.04.2019 kostja salongis tehtud

fotodelt ei nähtu silmatorkavat kahjustust. Hageja ei esitanud vahetult teenuse saamise järel

kostjale teenuse kohta pretensioone. Kuivõrd blondeerimine muudab juuksed kuivemaks (vt nt

Z eksperdiarvamuse p-d 3, 8, 21, 23, 29; I kd, tl 175, 175 pöördel, 176 pöördel ja 177), on teatav

juuste kahjustumine blondeerimise käigus praktiliselt vältimatu, sageli tuleb juuksed enam

kahjustatud osas (pikkade juuste puhul umbes 10 cm ulatuses) lühemaks lõigata (vt nt F ütlused

12.11.2020 istungil, ajamärk 00:22:45; I kd, tl 110 pöördel). Seega ei ole ringkonnakohtu

hinnangul alust pidada rikkumiseks seda, et hageja juuksed muutusid kostja töö tulemusel

varasemast kuivemaks ning otstest katkevaks. Eelneva põhjal tuleb muuta maakohtu otsuse p-

2-19-12041

s 56 toodud põhjendusi osas, milles maakohus leidis, et kostjalt ostetud teenuse tulemuseks

pidid olema mh terved, tugevad ja ilusad juuksed.

9.3. Ringkonnakohtule ei nähtu eelneva põhjal, et kostja oleks hageja juuste blondeerimisel

kasutanud ebaõigeid meetodeid ja vahendeid. 30.04.2019 teenuse saamise järel olid hageja

juuksed varasemaga võrreldes kuivemad, kuid siiski normaalses seisus. Seega võib asuda

seisukohale, et kostja tegi töö vähemalt keskmise kvaliteediga.

10. Hageja ütluste kohaselt ei ilmnenud kahjustus kohe, vaid tema juuksed hakkasid pärast

protseduuri järk-järgult ära tulema (katkema) ning 2019. a mai keskpaigas mõistis ta, et juustega

on midagi valesti (26.11.2020 istungi protokoll, ajamärgid 00:17:13–00:17:46; I kd, tl 128

pöördel). Hageja pöördus 17.06.2019 Q salongi, kus tehtud fotodelt (I kd, tl 35–36) nähtub, et

hageja juuksed on iseäranis kuklaosas ulatuslikult katkenud. Enne Q salongis käimist hageja

kostjale oma juuste kahjustusest teada ei andnud, kuigi seda võinuks hagejalt eeldada – hageja

oli teadlik blondeerimise kahjustavast mõjust ja vajadusest juuste eest erilist hoolt kanda.

Hageja teavitas kostjat arvatavast töö lepingutingimustele mittevastavusest alles 18.06.2019,

s.o umbes kuu aega pärast kahjustuse väidetavat ilmnemist. 18.05.2019 hagejast tehtud fotodel

(II kd, tl 63–64) on hagejat pildistatud eestvaates ning nendelt ei ole näha juuste seisukorda

kuklaosas, nagu kostja ja Q salongides tehtud fotodel. 18.05.2019 tehtud fotode põhjal pole

võimalik hinnata juuste seisundit tervikuna, kuid neilt ei nähtu ka hageja juuste ulatuslikku

katkemist. Seega puuduvad tõendid, millelt oleks tuvastatav hageja juuste oluline kahjustumine

enne 17.06.2019.

11. Maakohus tuvastas, et kostja sai hagejalt enne teenuse osutamist teabe selle kohta, et hageja

juuksed olid värvitud mustaks, kuid need olid varasemalt olnud blondid ja hageja arvates olid

juuksed blondist osast välja kasvanud. Z eksperdiarvamuse kohaselt peab juuksur enne tööga

alustamist välja selgitama, millal klient viimati juukseid blondeeris, kuna selle põhjal teab

juuksur, millises ulatuses on blond osa välja kasvanud, s.o millises ulatuses peab uuel

blondeerimisel olema ettevaatlikum (p-d 5–7; I kd, tl 175–175 pöördel). C kinnitas, et ta ei

täpsustanud, millal hageja oma juukseid viimati blondeeris (12.11.2020 istungi protokoll,

ajamärk 01:09:23–01:09:28; I kd, tl 118). Samas ka juhul, kui pidada seda töövõtja

hoolsuskohustuse rikkumiseks, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja juhiste

ebapiisav kontrollimine (varasema blondeerimise aja välja selgitamata jätmine) ei ole

põhjuslikus seoses hagejal kahju tekkimisega. Arvestades juuste kasvamise kiirust (ca 1–2 cm

kuus) ning seda, et hageja väitel toimus varasem blondeerimine 1–2 aastat enne kostja salongi

pöördumist, pidanuks hageja juuksed olema varasemast blondeerimisest välja kasvanud umbes

20 cm ulatuses. Hageja juuksed olid aga Q salongis tehtud fotode järgi kuklaosas katkenud

peanahale oluliselt lähemalt kui 20 cm, kusjuures pärast kostja juures toimunud viimast

blondeerimist olid juuksed kasvanud ca 1,5 cm. Seega ei katkenud hageja juuksed mitte

varasemalt blondeeritud ja välja kasvamata osa ulatuses, vaid oluliselt kõrgemal. C ütluste järgi

oli blondeerimise järel kõige kuivem juuste pealmine kiht, mis peab taluma kõige enam väliseid

mõjutusi ja mis on ka üldiselt õrnem (12.11.2020 istungi protokoll, ajamärgid 00:58:22 ja

01:07:37–01:07:54; I kd, tl 116 ja 117 pöördel). Q salongis tehtud fotodelt nähtuvalt oli kõige

ulatuslikumalt katkenud aga juuste alumine kiht. Lisaks ei oleks Z arvates pidanud juuksur

midagi teisiti tegema ka juhul, kui ta oleks täpsemalt teadnud, millal hageja oli oma juukseid

viimati blondeerinud (01.04.2022 istung, ajamärk 00:07:12; II kd, tl 34).

12. Eksperdi ja tunnistajate ütlustest järeldub, et juuste tugeva töötlemise puhul nagu

blondeerimine kuulub iluteenuse juurde ka kliendile juhiste andmine juuste koduseks

hooldamiseks, arvestades et sellisel juhul vajavad juuksed erilist hoolt. C väitel soovitas ta

hagejal hooldada kodus juukseid Olaplexiga ning pärast selle kasutamist pesta šampooniga,

2-19-12041

teha juuksemaski ja seejärel panna juustesse palsamit ja vajadusel juukseotstele ka õli. Samuti

soovitas C hagejal hoiduda juuste kuumtöötlemisest (föönitamine, sirgendamine, lokkide

tegemine) või vähemalt kasutada sellise vajaduse puhul kuumakaitset (12.11.2020 istungi

protokoll, ajamärgid 00:59:17–00:59:46; I kd, tl 116–116 pöördel), samuti juuste patsis

kandmisest (samas, ajamärk 01:21:32; I kd, tl 120). Hageja kinnitas, et kostja juuksur andis

talle juhised juuste koduseks hooldamiseks, sh kasutada Olaplexi ja juuksemaski ning vältida

töötlemist (26.11.2020 istungi protokoll, ajamärk 00:12:55; I kd, tl 127 pöördel).

Ringkonnakohtu hinnangul saab hagejale antud juhiseid pidada piisavaks. Töövõtja

hoolsuskohustuse rikkumiseks ei saa pidada seda, et hagejale ei selgitatud juuste pH muutumist

blondeerimise tulemusel ega seda, et spetsiaalselt tumedatele juustele mõeldud vahendid

blondidele juustele ei sobi, arvestades et hageja ei ole väitnud, et ta teavitas kostjat sellest,

milliseid tumedatele juustele mõeldud vahendeid ta kasutab ja kavatseb edasi kasutada,

või uuris kostjalt nende kasutamise sobilikkuse kohta.

13. Z on oma eksperdiarvamuses ja 01.04.2022 istungil antud ütlustes toonud välja mitmeid

asjaolusid, mis võivad olla blondeeritud juuste katkemise põhjuseks: ebaõige hooldamine, sh ei

kasutata hapratele juustele mõeldud juuksehooldustooteid; keemiline reaktsioon juustesse

salvestunud vitamiinide, mineraalide, ravimite jääkproduktide vms vahel; tervisega seotud

põhjused (sh ravimite tarvitamine, rasedus, keemiaravi); juuste kinnitamine patsi; märgade või

niiskete juustega magama või jaheda ilmaga välja minemine; täiendav töötlemine (värvimine,

toonimine); kuumtöötlemine (föönitamine, sirgendamine, lokkide tegemine), iseäranis kui seda

tehakse niiskete juustega ning ilma kuumakaitset kasutamata (eksperdiarvamuse p-d 33, 38, 40,

50 ja 69; I kd, tl 177–178, 179 pöördel, 180 pöördel – 181). Ülehooldamist pidas ekspert

teoreetiliselt võimalikuks, kuid eelmainitud asjaoludega võrreldes oluliselt vähem tõenäoliseks

juuste katkemise põhjuseks (samas, p 43; I kd, tl 178). Z ei osanud öelda konkreetset asjaolu,

mis oli või võis kõige tõenäolisemalt olla hageja juuste katkemise põhjuseks, kuid tema

hinnangul eeldab juuste katkemine sealt, kus need on (tavapäraselt) kõige tugevamad, kas

mehaanilist, keemilist või kuumakahjustust (samas, p 39; I kd, tl 178). Z hinnangul ei olnud

hageja juuste katkemise põhjuseks kostja osutatud teenused (samas, p 69; I kd, tl 181).

14. Hageja väitel soovitas C temale kanda Olaplexi õhtul rätikukuivadesse juustesse ning

hommikul maha pesta. See väide on usutav, arvestades, et C on 25.10.2020 Facebooki

postituses nime all XXX soovitanud panna Olaplexi toodet nr 3 õhtul pähe ning hommikul

maha pesta (II kd, tl 62). Hageja esitatud tootekirjelduste kohaselt aitab Olaplexi toode nr 3

vältida juuste kahjustusi keemilise töötlemise ajal ning hooldada kahjustatud juukseid. Tootja

soovituste kohaselt tuleb Olaplexi toodet nr 3 panna rätikukuivadesse juustesse, kammida läbi

ja hoida enne mahapesemist 10 minutit või kauem (II kd, tl 59–61). Z ütluste järgi muudab

Olaplex juuksed raskemaks ning kui minna magama, nimetatud vahend juustes, võib see

põhjustada juuste katkemise, eriti juhul, kui juuksed on märjad (01.04.2022 istungi protokoll,

ajamärk 00:15:24; II kd, tl 35–35 pöördel). Hageja väitel läks ta niiskete juustega magama vaid

mõned korrad, kui ta kasutas C soovitusel Olaplexi toodet nr 3 (hageja 29.04.2022 seisukoha p

3.2.4.28; II kd, tl 50). Z ütlustele tuginedes peab hageja juuste katkemise tõenäoliseks põhjuseks

kostja juuksuri soovitust jätta Olaplex ööseks juustesse. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui

C andis hagejale tema väidetud soovituse ja hageja seda järgis, ei ole ringkonnakohus

veendunud, et just see võis põhjustada hageja juuste katkemise. Hageja on loetlenud erinevaid

tooteid, sh blondeerimise järel ostetud tooted, mida ta oma juuste hooldamiseks kasutas (I kd,

tl 12 ja 33–33 pöördel; II kd, tl 57–58). Erinevate toodete kasutamist arvestades ei ole võimalik

üheselt järeldada, milline neist toodetest võis kahju põhjustada või kas põhjuseks võis olla

nende samaaegne kasutamine. Kui lähtuda eeldusest, et juuste katkemise võis põhjustada

ebaõige hooldus, ei saa välistada, et kui hageja oleks pöördunud kostja poole kohe pärast seda,

kui ta mõistis, et juuksed tulevad varasemaga võrreldes oluliselt suuremal hulgal ära, võinuks

2-19-12041

kostja vajadusel muuta või täiendada juuksehoolduse juhiseid ning seeläbi hoida ära suurema

kahju tekkimise. Lisaks tuleb siinkohal arvestada sellega, et hageja juuste katkemine jätkus ka

pärast seda, kui ta oli käinud Q salongis (26.11.2020 istungi protokoll, ajamärgid 00:57:24–

00:58:31; I kd, tl 134). Kui hageja jättis enda väitel Olaplexi ööseks pähe vaid mõned korrad,

siis on väheusutav, et selle toote kasutamisel oleks olnud sedavõrd pikaajaline kahjustav mõju,

arvestades, et juukseid ei kahjustanud mitte toode ise, vaid vahendist raskemaks muutunud

juuste mehaaniline hõõrdumine magamise ajal.

15. Asjas kogutud tõendite põhjal ei saa välistada, et hageja blondeerimisest hapramaks

muutunud juuksed katkesid temast endast tingitud asjaolu tõttu, sh tervislikud põhjused ja

ravimite tarvitamine, kuna hageja väitel jäi blondeerimine stressirohkesse perioodi. Samuti ei

ole ringkonnakohus veendunud, et hageja väited juuste kodus töötlemise kohta on tervikuna

tõesed. Nimelt võis hageja enda väitel pärast esimest blondeerimist juukseid paar korda

föönitada, kuid pärast teist blondeerimist ta seda ei teinud (26.11.2020 istungi protokoll,

ajamärk 00:19:35; I kd, tl 128 pöördel), samuti väitis hageja, et ta ei blondeerinud täiendavalt

oma juukseid (samas, ajamärk 00:20:02; I kd, tl 128 pöördel), ei sirgendanud neid ega teinud

lokke (samas, ajamärgid 00:20:02, 00:51:13– 00:51:19, 00:59:20–01:00:06; I kd, tl 128

pöördel, 133 ja 134). Samas Q ütluste kohaselt tema teada hageja sirgendas oma juukseid, sest

need olid väga kahused (26.11.2020 istungi protokoll, ajamärgid 01:18:06–01:18:31; I kd, tl

136 pöördel), ehkki ei olnud seda salongikülastuse päeval teinud (samas, ajamärgid 01:54:04–

01:54:09; I kd, tl 141 pöördel). Seega on vähemalt kuumtöötlemist puudutavas osas põhjust

kahelda hageja ütluste usaldusväärsuses.

16. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole rikkunud töövõtulepingut ning ei

vastuta seega hagejal tekkinud kahju eest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 I lause).

(allkirjastatud digitaalselt)