2-23-455/33 · 2-23-455/33 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel

1

Kohtuasja number 2-23-455 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A. J. hagi V. J. vastu abielulahutuse nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 10. mai 2023

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

A. J. (isikukood XXX, elukoht XXX, tel XXX, e-post XXX)

V. J. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lahutada A. J. ja V. J. abielu, mis on sõlmitud 08.11.2014.a Ida-Viru Maavalitsuses ja mille kohta on koostatud dokument nr 4-2014/6738.

2. A. J.le jätta pärast lahutust perekonnanimi „J.“.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

4. Tagastada A. J.le (T. J. arvelduskonto nr EEXXX) pool (1/2) 20.02.2023.a Rahandusministeeriumi kontole tasutud riigilõivust summas 25 (kakskümmend viis) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled loobusid otsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2

1. 10.01.2023.a kohtule esitatud hagiavalduses palub A. J. lahutada tema ja V. J. vahel 08.11.2014. aastal sõlmitud abielu. Hageja väitel on kooselu võimatu. Poolte abielust on sündinud 2 last. Kostja tarbib alkoholi, on vägivaldne, agressiivne, tekitab konflikte, peksab hagejat (hageja pöördus EMO-sse 4-l korral). Abielu päästa ei ole võimalik.

2. Kohtuistungil 10. mail 2023.a võttis kostja V. J. hagi õigeks, vastuväiteid abielu lahutamise nõudele ei olnud. Hageja kinnitas, et abielusuhted lõppesid umbes aasta tagasi,pooled elavad eraldi ning ühist majapidamist ei ole. Hageja leiab, et abielu jätkamise säilitamine ei ole võimalik ja hageja seda ei soovi. Hageja soovib pärast lahutust jätta perekonnanime „J“ (lisada lõppu „a“ täht). Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning hageja taotles poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Kostja võttis kohtuistungil hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Pooled kinnitasid kohtule, et abielusuhted on lõppenud ning ei hagejal ega kostjal pole soovi neid taastada. Pooled elavad eraldi umbes aasta, ühist majapidamist ei ole, kumbki elab oma elu. Hageja soovis jätta pärast abielu lahutust perekonnanime „J.a“. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud.

6. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Pooled avaldasid kohtuistungil, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud (TsMS § 630 lg 2).

7. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 3 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja vabastati Viru Maakohtu 14.02.2023 määrusega riigilõivu tasumisest hagi esitamisel pooles (½) osas, summas 50 (viiskümmend) eurot ning pool (1/2) tasumisele kuuluvast riigilõivust, so 50 (viiskümmend) eurot tuli A. J. tasuda hiljemalt 08.03.2023.a. Hageja tasus nõutud riigilõivu 50 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 3 sätestatuga tuleb pool tasutud riigilõivust so 25 (kakskümmend viis) eurot hagejale tagastada.

Menetluskulude jaotus

3

8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja vabastati menetlusabina poole riigilõivu tasumisest hagi esitamisel (so summas 50 eurot). Vabastatud osas jääb kulu Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik Kohtunik