4-23-603/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.04.2023.a. Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-23-603 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Tõlk Kadri Vlassov Eevi Pant Kohtuasi

P.G (isikukood: XXX ’i ) väärteokaebus nr 4-23-603 Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 19.01.2023.a otsus 2302,22,019375. väärteoasjas nr.

Asja läbivaatamise kuupäev 12.04.2023.a.

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja P.G

kohtuvälise menetleja esindaja, PPA Põhja prefektuuri

Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja T R

RESOLUTSIOON

Jätta P.G’i kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 19.01.2023.a otsus väärteoasjas nr. 2302,22,019375 muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult

kassatsiooni esitamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul,

alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 11.05.2023.a.

Väärteoasi nr. 4-23-603

2

Asjaolud ja menetluskäik

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

patrulltalituse patrullpolitseinik A P koostas 30.12.2022.a. väärteoprotokolli nr. 20221230233801 P.G’ile selle eest, et tema, 30.12.2022.a. kella 18:34 ajal Harjumaal, Tallinnas, Pärnu mnt, Paide tn ja Vineeri tn vahel suunaga Vineeri tn, juhtis mootorsõidukit Ford Mondeo, reg nr xxx, kiirusega 110 km/h +/- 4 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul

50 km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 56 km/h. Nimetatud tegevusega rikkus P.G väärteoprotokolli kohaselt LS § 15 lg 1 p 2 nõuet, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg järgi. 3

Politsei- -Harju politseijaoskonna menetlustalituse ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne kohtuesindusgrupi uurija abi A H karistas

019375 P.G’it väärteoasjas nr. 2302,22, 19.01.2023.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 481 - lg st 1, § 56 lg st 1 LS § 227 lg - 3 alusel põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 (neljaks) kuuks.

Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määratud karistuse osas, palub jätta juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata ning palub karistuseks määrata rahalise karistuse maksimaalses ulatuses, s.o 200 trahviühiku Kaebuses on märgitud, et t.

kaebuse esitaja tunnistab oma süüd ja siiralt kahetseb toime pandud tegu, kuid kohtuvälise menetleja otsuses on jäänud karistust kergendav asjaolu arvestamata. Kaebuses on märgitud, et

kaebuse esitaja vajab juhtimisõigust seoses tööülesannete täitmise ning juhtimisõigusest ga ilmajäämisel kaotaks ta töökoha. Ka on märgitud, et kaebaja ülalpidamisel on 2 alaealist last, kes elavad teises linnas ning juhtimisõiguse äravõtmisel oleks lastega suhtlemine raskendatud, ka ei

suudaks ta sel juhul täita elatise nõuet. Samuti on kaebuses märgitud, et kaebuse esitaja on töövõimetu ning tema tervislik seisund on käsitletav KarS § 50 lg 2 mõistes liikumispuudena.

Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning märkis, et ta tunnistab oma süüd, kahetseb, kuid ei nõustu määratud karistusega kaotaks ta töö ning , kuna vastasel juhul ta ei saaks maksta ka elatusraha oma ülalpeetavatele lastele.

Kohtuvälise menetleja esindaja kaebuse esitaja on toime pannud temale märkis, et inkrimineeritava väärteo ja ta on teinud seda tahtlikult. Karistusregistrist nähtuvalt on liiklusalaste

õigusrikkumiste toimepanemine muutumas isikul elustiiliks ning liiklusreeglite jätkuva

rikkumisega

iiklejatesse ning näitab ta oma ükskõikset suhtumist liiklusseadusesse, kaasl

võimalikku saabuvasse tagajärge. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul vastab mõistetud

karistus ing on isiku süü suurusele, rikkumise raskusele, arvestab õiguskorra kaitsmise huve n

seaduslik ja põhjendatud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et puuduvad alused otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid:

Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja P.G, kelle seiskohad on kajastatud kohtu järeldustes.

Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p

-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.).

Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti:

3

- koos lisadega /kohtutoimik tl 2-36/; väärteokaebust - 1/; väärteoprotokolli /väärteotoimik lk - lk 2/; kiirusmõõturi kasutamise protokolli /väärteotoimik - kiirusmõõturi LaserCam 4 salvestuse andmeid /väärteotoimik lk 3/; -

menetlusalusele isikule õiguste ja kohustuste tutvustamist /väärteotoimik lk 5/; - kiiruskaamera LaserCam 4 nr LE0985 taatlust

unnistust /väärteotoimik lk 6/; - Politsei- ja Piirivalveameti tõendit pädeva mõõtja koolituse läbimise kohta /väärteotoimik lk 7/; -

P.G’i 13.01.2023.a vastulauset /väärteotoimik lk 11/; -

AGS invest OÜ tõendit /väärteotoimik lk 12/; - kohtuvälise menetleja 19.01.2023.a otsust väärteoasjas nr 2302,22,019375 /väärteotoimik lk 14/; - Transpordiameti liiklusregistri andmete väljavõtet /väärteotoimik lk 17/; - Karistusregistri andmete väljatrükki /väärteotoimik lk 18, kohtutoimik tl 70-71/.

Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Väärteotoimiku lisaks olev DVD-plaat loeti poolte kokkuleppel avaldatuks.

Kohtu järeldused:

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte

esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteo tühistamiseks kaebuse esitaja otsuse seisukohtade põhjal puudub alus.

Kohus -st 133 ning märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §

vastavalt VTMS § 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata 123 lg- le

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja juhtis 30.12.2022.a. kella 18:34

ajal Harjumaal, Tallinnas, , suunaga Vineeri tn Pärnu mnt, Paide tn ja Vineeri tn vahel mootorsõidukit Ford Mondeo, reg nr xxx kiirusega 110 km/h +/- 4 km/h, antud teelõigul oli suurim

lubatud kiirus 50 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 56 km/h. Seda kaebuse

esitaja ka ei eita (tl 64) ning need asjaolud nähtuvad üheselt väärteoasjas uuritud kirjalikest tõendites smõõturi kasutamise protokollist (lk 2) ja t. Kiiru kiiruskaamera LaserCam 4 salvestuse andmete väljatrükist nähtub, et mootorsõiduk Ford Mondeo, reg nr (lk 3) xxx 30.12.2022.a kell 18:34 sõitis väärteoprotokollis nimetatud kohas kiirusega 110 km/h - 4 km/h, lubatud suurim +/ sõidukiirus oli seal 50 km/h. Mõõtmine teostati taadeldud seadmega (lk 6) ning mõõtja oli läbinud

pädeva mõõtja koolituse (lk 7). Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid on lubatavad ja omavahel riimuvad ning neis pole alust kahelda. Kaebuse esitaja rikkumine on tõendamist leidnud eelrefereeritud tõenditega, tema poolt süü tunnistamisega, samuti samuti on kaebuse esitaja tegevus fikseeritud ka 30.12 Kohus on seisukohal, et .2022.a. koostatud väärteoprotokollis (lk 1). antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärteo toimepanemine P.G’i poolt.

Kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud P.G’i poolt väärteootsuses märgitud liiklusseaduse nõude rikkumine, rikutud on LS § 15 lg 1 p 2 nõuet. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 . Käesoleval j km/h uhul rikkus P.G antud liiklusseaduse normi.

4

Liiklusseaduse rikkumine on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning kvalifitseeritud LS § 227 lg järgi, s.o mootorsõidukijuhi poolt suurima sõidukiiruse ületamine 3

41 kuni 60 km/h. Kohus asub seisukohale, et P.G i 3 ’ poolt LS § 227 lg järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud.

Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetse rikkumise asjaolud (lk 1) ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka

väärteootsus (lk 14). tutvunud oma õiguste ja kohustustega Ka on kaebuse esitaja väärteomenetluses (lk 5), mõõtetulemus teostati taadeldud seadmega (lk 6) ning mõõtja oli läbinud vastava koolituse (lk 7). Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et P.G on talle süüks pandava väärteo toime pannud vähemalt kaudse

tahtlusega. Mootorsõiduki juhina pidi P.G võimalikuks pidama, et paneb toime lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ning seda ka möönma. Sõidukiiruse ületamine tuvastamist leidnud ulatuses pidi olema isikule tajutav, eriti arvestades (mitte vähem kui 56 km/h üle lubatu) asjaolu, et lubatud suurimaks sõidukiiruseks oli 50 km/h.

Kohus märgib, väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu

menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatav tegu on aset leidnud (VTMS § 133 p 2) ning selle on toime pannud kaebuse esitaja (VTMS § 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud nõuet, siis on tegemist väärteona vastavalt LS § 227 lg 3 mõttes ja see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (VTMS § 133 p 4). Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise

otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS § st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka - väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui

avalik menetlu -1-1-9-07, p 9.1). Arvestades, et isik shuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3 ületas teelõigul lubatud piirkiirust vähemalt kahekordselt asulasisesel ning samuti asjaolu, et teo toimepanemise kohas on üldteadaolevalt suur liiklustihedus (Pärnu mnt), niisamuti kinnitas isik ise, et sel ajal oli liiklus tihe (tl 65), on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada isiku

süüd väikeseks. Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel.

Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kaebuses on märgitud, et kaebuse esitaja tunnistab oma süüd, kahetseb, kuid

otsuse koostamisel pole isiku kahetsust arvestatud. Riigikohus on korduvalt Kohus märgib, et asunud seisukohale, et karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes (vt nt RKKKo 3-1-1-18-14 p 11). Käesoleval juhul ei saa arvestada isiku kahetsust, kuivõrd kaebuse esitaja pani käesoleval juhul etteheidetava väärteo toime vaid paari kuu möödudes peale eelmist samaliigist väärtegu, ka tuleb arvestada, et kaebuse esitaja ületas rohkem kui kahekordselt lubatud piirkiirust. Seega ei saa rääkida isiku puhtsüdamlikust kahetsusest. Kohtuvälise menetleja oma otsuses on arvestanud süü suurusega ja tehioludega. Kiiruseületamine km/h on LS § 227 56 lg 3

lisaks pandi rikkumine toime asulasisesel teel. Eeltoodust tulenevalt ülemise piiri läheduses,

on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja süü on keskmisest suurem. Kohtuväline men

etleja on

karistuse mõistmisel arvestanud ka nii eri kui üldpreventiivsete asjaoludega ning piisava -

põhjalikkusega karistuse osa motiveerinud. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja

otsusega

P.G ’ile määratud karistus, põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine neljaks 3 kuuks on põhjendatud. LS § 227 lg näeb sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 200 , aresti kuuni. trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne

5

Kaebuse esitaja märkis kohtule esitatud kaebuses, et palub talle mõista karistuseks rahalise

karistuse maksimaalses ulatuses, kuid kohus on seisukohal, et P.G ’i karistamine rahalise karistusega ei kannaks karistuse eesmärke. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt karistati isikut 12.09.2022.a otsusega LS § 227 lg võimaliku 3 alusel maksimaalse rahatrahviga, s.o 800

euroga. Seega on kohus seisukohal, et leebem karistusliik (rahatrahv) ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isik jätkas väärtegude toimepanemist ja pani kaebuse aluseks oleva teo toime vaid mõne kuu möödudes peale eelmist otsust. Kaebuse esitaja selgitas kaebuses, et juhtimisõigusest ilmajäämis kaotaks ta töö ning ta ei saaks el maksta ka elatusraha oma ülalpeetavatele lastele. Kohus märgib, et nimetatud asjaolud oli isikule

teada ka väärteo toimepanemise ajal, seega pidi isik arvestama võimalusega, et jääb juhtimisõigusest ilma.

Ka märkis kaebuse esitaja, et tema tervislik seisund on käsitletav KarS § 50 lg 2 mõistes liikumispuudena. Kaebusele on lisatud dokumendipõhine töövõime hindamise eksperthinnang (tl 25-35).

Kohus märgib, et KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Riigikohus on varem andnud juhiseid

selle kohta, kuida - s rakendada KarS § 50 lg t 2, mis sätestab lisakaristusena sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmise puhul samasisulise liikumispuudest tuleneva erandi. Kolleegiumi hinnangul

laienevad samad põhimõtted ka olukorrale, kus juhtimisõigus võetakse ä mutatis mutandis ra põhikaristusena (RKKKo 4-20-2705 p 7). Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse

(edaspidi PISTS) § 2 lg 1 kohaselt on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise ja psüühilise

struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 23

lg 1 kohaselt tuvastab puude raskusastme Sotsiaalkindlustusamet, kaasates vajaduse korral

arstiõppe läbinuid isikuid. Käesoleval juhul on kohtule esitatud dokumentatsioon, mis ei ole

kooskõlas ülalnimetatuga. Kaebuse dokumendipõhine töövõime hindamise le on lisatud eksperthinnang, milline on koostatud Q A -i poolt. AS

Mootorsõiduki kasutamine seoses liikumispuudega tähendab seda, et isik kasutab puudest tingitult enda igapäevase elu korraldamisel liiklemiseks mootorsõidukit (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. juuli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-37-08, p 7). Mootorsõiduki kasutamine peab olema isiku puude tõttu vältimatult vajalik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a otsus asjas nr 3- 1-1-91-07, p 7) (RKKKo 4-20-2705 p 7.1). Esmalt peab kohus välja selgitama, kas inimesel on

tuvastatud liikumispuue kooskõlas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) ja selle

alusel kehtestatud õigusaktidega. Seejärel peab tuvastama, kas mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasolu on inimese jaoks liikumispuudest tingitult hädavajalik. Selle kindlakstegemisel tuleb

lähtuda muu hulgas puude olemusest ja raskusest, vajadusest käia ravi või - rehabilitatsiooniasutuses, samuti inimese töö ning õpingute asukohast. Kohus peab hindama ka

inimesele kättesaadavaid alternatiivseid liiklemisvõimalusi, sh ühistranspordiühendust. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-70-14, p-d 7.1 ja 7.2) (RKKKo 4-20-2705 p 7.2). Käesoleval juhul ei ole P.G’il tuvastatud liikumispuuet kooskõlas puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega, mistõttu ei ole P.G ’il tuvastatud liikumispuuet KarS § 48 1 lg 2 mõttes ning seega KarS § 481 lg-s 2 tulenevat juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Seonduvalt se maksmisega lastega suhtlemise võimalikkusega ning elati märgib kohus, et Eestis

on heal tasemel nii linnadevaheline kui ka linnasisene ühistranspordiühendus ning isik saab perioodiks, mil juhtimisõigus on ära võetud, otsida töö, milline ei eelda juhtimisõiguse olemasolu.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus,

s.o põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 süü -ks kuuks vastab kaebuse esitaja suurusele,

6

arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid, samuti arvestab võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest s ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid . Kohtu karistuse kergendamise. ja Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka karistuse osas.

Kohu juhindub VTMS - - -156. s § 109 111, § 132 p 1, § 133 135, § 155

Merle Parts Kohtunik