3-22-1220/37 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1220

Haldusasi

E.X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus Riigimetsa

Majandamise

Keskuse

kohustamiseks

ning

Keskkonnaameti keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I E.X

Kaebaja II Päästame Eesti Metsad MTÜ

Kaebajate volitatud esindajad v.adv Indrek Kukk ja adv

Ingeri-Helena Kakko

Vastustaja I Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud

esindajad v.adv Indrek Lillo ja jurist Jaana Hanikat

Vastustaja II Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe

Lehtme

Asja läbivaatamine

Istungil 11.04.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Riigimetsa Majandamise Keskuse taotlus kaebuse läbi vaatamata

jätmiseks.

2. Jätta rahuldamata Riigimetsa Majandamise Keskuse taotlus menetluse lõpetamiseks.

3. Rahuldada kaebus osaliselt ning kohustada Riigimetsa Majandamise Keskust uuesti

läbi viima Jõksi järve Ritsike palo metsa majandamise kava aastateks 2022-2031

koostamise menetlus.

4. Mõista Riigimetsa Majandamise Keskuselt välja E.X ja Päästame Eesti Metsad MTÜ

kasuks solidaarselt menetluskulud summas 2515 eurot (sh käibemaks).

5. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6. Asendada avaldatavas lahendis E.X nimi tähemärgiga.

7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2022 määruse nr 3-22-1220 resolutsiooni

punktidega 4 ja 5 kohaldatud esialgne õiguskaitse.

3-22-1220

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 12.06.2023 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põlvamaal Kanepi vallas asub riigile kuuluv Erastvere metskond 39 kinnistu

(katastritunnus 28501:003:0806). Kinnistul paikneb Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja

parkmets (edaspidi Ritsike palo). Kinnistu kasutamise sihtotstarve on sotsiaalmaa, täpsemalt

selle alaliik üldkasutatav maa.

2. Kaebaja I omandis on Kanepi alevikus XXX kinnistu (katastritunnus 28501:003:0144), mis

on kaebaja I elukohaks. Ritsike palo mets jääb kaebaja I elukohast ca 530 meetri kaugusele.

3. Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) avalikustas 01.02.2022 oma kodulehel

kutse metsatööde pikaajalise kava lähtekohtade arutelule, milles anti teada, et RMK alustab

Ritsike palo riigimetsa pikaajalise metsatööde kava koostamist ning kohalikku kogukonda

kutsutakse kohtumisele, mis toimub 04.03.2022. RMK viis 04.03.2022 läbi

kaasamiskoosoleku seoses Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise kava aastateks

2022-2031 väljatöötamisega. RMK informeeris kaasamiskoosoleku toimumisest

kõrvalkinnistute omanikke ja kohalikku omavalitsust.

4. Kaasamiskoosolekul tegi kaebaja I ettepaneku majandada Ritsike palo metsa edaspidi

samamoodi nagu seni ehk puhke-parkmetsana, kus ei tehta uuendusraieid. Kaebaja II leidis, et

läbi tuleb viia inventuur vääriselupaikade (edaspidi VEP) väljaselgitamiseks ning metsa

majandamine peaks järgima püsimetsa põhimõtteid. Lisaks väljendasid kohalikud oma

vastumeelsust uuendusraiete osas ka RMK-le saadetud kirjalikes ettepanekutes.

5. RMK kinnitas 29.04.2022 otsusega „Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa

majandamise kava aastateks 2022-2031“

(edaspidi metsamajandamiskava).

Metsamajandamiskavast nähtub, et planeeritud raied on valdavalt uuendusraied. Kavandatud

uuendusraieks on aegjärkne raie, mille käigus raiutakse mets järkudena.

6. Kaebajad I ja II esitasid 01.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse RMK

metsamajandamiskava tühistamiseks ning Keskkonnaameti (edaspidi KKA) keelamiseks

registreerida metsateatised raiete teostamiseks katastriüksusel 28501:003:0806 (kvartal

EV209). Alternatiivselt taotlesid kaebajad KKA kohustamist registreerima metsateatised

2(17)

3-22-1220

väljaspool automatiseeritud menetlust ning seadma registreeritud metsateatistele tingimuse, et

selle realiseerimine ei ole lubatav enne 30 päeva möödumist. Koos kaebusega esitati esialgse

õiguskaitse taotlus KKA keelamiseks registreerida metsateatised raie teostamiseks

katastriüksusele 28501:003:0806 (kvartal EV209) kuni menetlust lõpetava kohtulahendi

jõustumiseni.

7. Tallinna Halduskohus tagastas 08.06.2022 määrusega kaebajate I ja II kaebuse

(resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2).

8. Kaebajad esitasid Tallinna Halduskohtu 08.06.2022 määruse peale määruskaebuse.

9. Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2022 määrusega rahuldati kaebajate määruskaebus

osaliselt (resolutsiooni p 2), tühistati Tallinna Halduskohtu 08.06.2022 määruse haldusasjas nr

3-22-1220 resolutsiooni punkt 1 osas, milles halduskohus tagastas kaebajate kaebuse RMK

29.04.2022 kinnitatud „Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise kava

aastateks 2022-2031“ peale ning KKA keelamiseks registreerida metsateatised raiete

tegemiseks katastriüksusel 28501:003:0806 ning saadeti asi tühistatud osas Tallinna

Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks (resolutsiooni p 3); tühistati Tallinna

Halduskohtu 08.06.2022 määruse haldusasjas nr 3-22-1220 resolutsiooni punkt 2 ja tehti uus

määrus, millega rahuldati kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus (resolutsiooni p 4).

10. Tallinna Halduskohtu 21.11.2022 määrusega jäeti kaebus käiguta (resolutsiooni p 1)

ning anti kaebajatele kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 15 päeva määruse

kättesaamisest arvates; puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajatel teatada, kas nad soovivad

kaebust muuta ning asendada RMK 29.04.2022 kinnitatud „Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja

parkmetsa majandamise kava aastateks 2022-2031“ tühistamisnõude kohustamisnõudega

(resolutsiooni p 2).

11. Kaebuse täienduses on esitatud järgmised nõuded: 1) kohustada RMK-d viima läbi

haldusmenetlus 29.04.2022 kinnitatud Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa

majandamise kava aastateks 2022-2031 muutmiseks arvestades kava muutmisel või uue kava

koostamisel püsimetsa majandamise põhimõtteid ning 2) keelata KKA-l metsateatiste

registreerimine metsaraie teostamiseks katastriüksusel 28501:003:0806 (kvartal EV209)

vastavalt 29.04.2022 kinnitatud Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise

kavale aastateks 2022-2031 ilma kaebajaid metsateatiste registreerimise menetlusse

kaasamata ning HMS § 53 lg 1 punkti 1 kohast kõrvaltingimust kehtestamata, mille kohaselt

metsateatis ei hakka kehtima enne 30 päeva möödumist selle registreerimisest.

12. Tallinna Halduskohtu 12.12.2022 määrusega võeti menetlusse E.X ja Päästame Eesti

Metsad MTÜ kaebus järgmistes nõuetes: 1) kohustada Riigimetsa Majandamise Keskust

viima läbi haldusmenetlus 29.04.2022 kinnitatud Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa

majandamise kava aastateks 2022-2031 muutmiseks ning 2) keelata Keskkonnaametil

metsateatiste registreerimine metsaraie teostamiseks katastriüksusel 28501:003:0806 (kvartal

EV209) vastavalt 29.04.2022 kinnitatud Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa

majandamise kavale aastateks 2022-2031 ilma kaebajaid metsateatiste registreerimise

menetlusse kaasamata ning HMS § 53 lõike 1 punkti 1 kohast kõrvaltingimust kehtestamata,

mille kohaselt metsateatis ei hakka kehtima enne 30 päeva möödumist selle registreerimisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

13. Kaebajad leiavad, et RMK on rikkunud avalikkuse kaasamise kohustust, mis on toonud

kaasa õigusvastase metsamajandamiskava. RMK ei ole sisuliselt kohalike seisukohtade ja

ettepanekutega arvestanud, uuendusraiete teostamine on põhjendamatu ja vastuolus

looduskaitseliste ja kogukondlike huvidega ning seetõttu vastuolus seadusega.

3(17)

3-22-1220

13.1.

Kaebuse eesmärgiks on hoida ära metsamajandamiskavas toodud majandusmetsale

iseloomulike uuendusraiete teostamine Ritsike palo metsas. Tegemist on puhke- ja

parkmetsaga, mistõttu on uuendusraiete teostamine vastuolus looduskaitseliste ja

kogukondlike huvidega. Arvestades, et metsamajandamiskava on riigimetsas aluseks

metsateatiste registreerimisel, mis on omakorda aluseks metsaraiete teostamisel, taotlevad

kaebajad KKA keelamist registreerida metsateatisis raiete teostamiseks Ritsike palo metsas.

13.2.

Kaebaja I kaebeõigus tuleneb keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg-st

1. Kaebaja I omandis on XXX kinnistu, mis on kaebaja I elukohaks (vt kaebuse lisa 9).

Ritsike palo mets jääb kaebaja elukohast ca 530 meetri kaugusele (vt kaebuse lisa 10).

Vaidlusalune metsamajandamiskava riivab kaebaja I õigust tervise- ja heaolulevajadustele

vastavale keskkonnale, kuivõrd metsamajandamiskava alusel planeeritakse aegjärgset raiet.

Kaebajal I on õiguspärane ootus sealse metsa säilimisele, kuivõrd tegemist on sotsiaalmaa

sihtotstarbega maaga, täpsemalt üldkasutatava maaga (vt maakatastriseadus (MaaKatS § 181

lg 12 p 2, § 12). Kuivõrd vahetult Jõksi järve ääres asuvad erametsad on järjest maha võetud,

siis seda enam tuleks RMK-l suhtuda heaperemehelikult Ritsike palo metsa ning see tuleks

jätta raiumata (vt metsaseadus (MS) § 6 lg 1 p 7, § 48 lg 2 p-d 4 ja 5). Kaebaja I õigusi riivab

metsamajandamiskavas ettenähtud raieliik. Ulatusliku metsaraie tõttu võib täiendavalt saada

kahjustada kultuurimälestis, muinsuskaitsealune ning kohalikele, sh kaebajale oluline Kanepi-

Ala kalmistu (mälestise number 4186), mis piirneb Ritsike palo metsaga lõunas.

13.3.

Kaebaja II kaebeõigus tuleneb KeÜS § 30 lg-st 2. Keskkonnaorganisatsioon võib

kaebuses tõstatada nii materiaalse kui ka formaalse õiguspärasuse küsimusi ning tugineda nii

rahvusvahelisele kui ka riigisisesele õigusele (vt Riigikohtu lahend nr 3-16-1472/92, p 17).

RMK ei ole kohaliku kogukonna ja elanike kaasamist läbi viinud heade tavade kohaselt ega

metsamajandamiskava koostamisel arvestanud nende seisukohtadega. Samuti ei ole arvestatud

keskkonnakaitseliste huvidega.

13.4.

Kohustamisnõude sisuks on RMK kohustamine viia läbi uus haldusmenetlus

metsamajandamiskava koostamiseks, mis järgiks püsimetsanduse põhimõtteid (HKMS § 37 lg

2 p 2; RVastS § 6 lg 5; MS § 28 lg 82). Tegemist on sotsiaalmaa sihtotstarbega kinnistuga,

millelt ei taotleta kasumit (MaaKatS § 181 lg 2 p 2), kõrgendatud huviga alaga (KAH-ala)

ning kogukonna aktiivses kasutuses oleva metsaga, s.o välistatud on metsa majandamine

majandusmetsana ning seeläbi uuendusraiete tegemine.

13.5.

Mestamajandamiskava on formaalselt õigusvastane, mis on toonud kaasa sisulise

õigusvastasuse (HMS § 58). RMK ei ole ärakuulamisõigust tõhusalt kasutanud (HMS § 40,

MS § 43 lg 9). Kaasamiskoosoleku toimumisest informeeriti üksnes kõrvalkinnistute

omanikke ja kohalikku omavalitsust. RMK ei ole kohalikke soove arvestanud, vaid üksnes

väitnud, et on arvestanud kohalike arvamusega. Metsamajandamiskava sisaldab mitmeid

lubadusi majandada metsa parkmetsa moodi, kuid juriidilise terminina on kasutatud

uuendusraie (aegjärkne raie) terminit, mille hulka kuuluvad nii lage- kui ka turberaie (vt MS §

30 lg 2).

13.6.

Metsamajandamiskava on nõuetekohaselt motiveerimata, kuivõrd sellest puuduvad

sisulised põhjendused, millest nähtuks, et RMK on arvestanud kohalike elanike

seisukohtadega. Seejuures ei saa piisavaks pidada ka vastuseid ettepanekutele, mis sisalduvad

eraldiseisvas dokumendis (vt kaebuse lisa 6). Puudub põhjendus, miks tuleks metsa

majandada uuendusraiega. Sihtasutuse Keskkonnaõiguse Keskus õiguslikust analüüsist

ilmneb, et RMK on ka ise selgitanud, et tal ei ole riigimetsa uuendusraie tegemise kohustust1.

Kohalik kogukond hääletas ülekaalukalt kaasamiskoosolekul ettepaneku poolt, et metsa

1 Kättesaadav arvutivõrgust: https://www.k6k.ee/meie-teenused/tehtud-tood/raied-ja-metsandus

4(17)

3-22-1220

majandamist tuleks jätkata puhke- ja parkmetsa põhimõtetest lähtudes ilma uuendusraieid

teostamata, kuid RMK selle seisukohaga metsamajandamiskavas arvestanud pole.

13.7.

RMK poolt metsateatiste esitamise ja KKA poolt metsateatiste registreerimise praktika

välistab kaebaja jt puudutatud isikute osalemise edaspidi registreeritavate metsateatiste

menetluses. Selleks, et oma õigusi tõhusalt kaitsta, tuleb kaebajatel järjepidevalt jälgida

metsaregistrit ning sinna laekuvaid metsateatiste registreeringuid. Vastasel juhul ei jõua teave

metsateatiste registreerimise kohta kaebajateni. KKA-l on võimalus metsateatisi registreerida

nii käesoleva kohtuvaidluse ajal kui ka selle lõppemisel. See tingib vajaduse vaidlustada

metsateatiste registreeringuid, mis on ebamõistlikult koormav ja piirab kaebajate õigust seista

oma huvide ja õiguste eest. Lisaks oleks vastavate metsateatiste väljastamine KKA poolt

õigusvastane (MS § 41 lg 7). Õiguskantsler on selgitanud, et RMK-l tuleb kehtivate

õigusaktide raames kaaluda ja võimaluse korral arvestada neid ettepanekuid, mille teostamine

ei kahjustaks oluliselt metsa hooldamist ja riigile tulu teenimist konkreetsel alal2.

13.8.

Lisaks peaks antud metsa vanusest (üle 130 aasta) tulenevalt olema eraldistel läbi

viidud VEP inventuur. Uuendusraiete tegemine on lubatud juhul, kui vääriselupaiku pole

leitud või registreeritud. Sellekohaseid andmeid ei ole RMK esitanud. Kohalike elanike

algatusel on tellitud litsentseeritud inventeerijalt VEP inventuur. Alal eksisteerivad kaitsmist

vajavad loodusväärtused (vt kaebajate 03.04.2023 menetlusdokumendi lisa 1).

14. Vastustaja I vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

14.1.

Kaebajatel puudub kaebeõigus, mistõttu tuleks kaebus jätta läbi vaatamata (HKMS §

151 lg 2 ja § 121 lg p 1). Aga ka juhul, kui kaebeõigus esineb, siis on kaebuse eesmärk

saavutatud, mistõttu tuleks kaebus jätta läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 2 ja § 121 lg 2 p 2).

14.2.

Keskkonnaministri 16.01.2009 määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhendi“ ptk-s 6 on

toodud metsamajandamiskava koostamise kohta esitatavad nõuded. Jõksi järve Ritsike palo

puhke- ja parkmetsa majandamise planeerimiseks koostatud kava näol ei ole tegemist

metsamajandamiskavaga. Vaidlusalune dokument on töödokument, millest lähtuvalt RMK

planeerib kohaliku kogukonna või elanikega kokkulepitud piirides metsaalal hilisemaid

metsamajanduslikke toiminguid.

14.3.

Tegemist on RMK halduse siseaktiga, mida ei saa vaidlustada. Vaidlusalusest kavast

ei tulene mistahes õigusi või kohustusi, st kava ei ole suunatud õiguslike tagajärgede

tekitamisele. Tegemist ei ole metsamajandamiskavaga MS § 11 lg 4 punkti 5 ja metsa

korraldamise juhendi §-de 20 ja 21 mõttes. Vaidlusalune kava ei ole haldusakt.

14.4.

Samuti ei ole vaidlusalune kava toiming HMS § 107 tähenduses, kuivõrd kavaga ei

teosta RMK mistahes faktilist tegevust. Isegi juhul, kui tegemist oleks toiminguga HMS § 107

tähenduses, siis ei ole selle vaidlustamine võimalik, kuivõrd kava ei tekita kellelegi õigusi ega

pane peale kohustusi. Seetõttu ei saa kaebajad ka nõuda RMK kohustamist algatada uue kava

kinnitamiseks uus haldusmenetlus.

14.5.

Antud kava ei kohusta KKA-d registreerima ühtegi metsateatist. Metsaseaduse ja

sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE) seletuskirjas on selgitatud, et

metsamajandamiskava eesmärk on anda metsaomanikule parem ülevaade tema metsast.

Metsamajandamiskava ei ole aluseks metsateatiste registreerimiseks metsaregistris. KKA

võtab aluseks metsaregistris olevad inventeerimisandmed ning õigusaktides sätestatu (vt MS §

41 lg 7). Riigimetsa majandal on MS § 43 lg-st 7 tulenevalt kõik metsa majandamisest

tulenevad metsaomaniku õigused ning ta peab täitma kõiki metsaomanikule seaduse ja selle

Vt õiguskantsleri 22.12.2020 soovitus nr 7-6/201876/2007220. Kättesaadav arvutivõrgus:

https://www.oiguskantsler.ee/et/seisukohad/seisukoht/soovitus-kaasamismenetluse-t%C3%A4psustamiseks

5(17)

3-22-1220

alusel antud õigusaktidega pandud kohustusi. Avalik huvi keskkonna säilitamiseks ei ole

absoluutne.

14.6.

Oktoobris 2022 toimunud kohtumisel on RMK lubanud asendada kavas esialgu ette

nähtud aegjärkse raie sanitaar- ja valikraietega. Seetõttu jääb kaebuse eesmärk arusaamatuks,

kuivõrd taotletud eesmärk on juba saavutatud. RMK on küsinud märtsis 2022 kohalikelt

elanikelt seisukohta metsamajandamiskavale ning osaliselt neid ka arvestanud. Kanepi

Vallavalitsuse 17.05.2022 istungi protokolli nr 2-1/11 kohaselt otsustasid vallavalitsuse

liikmed kooskõlastada Jõksi järve Ritsike palo riigimetsa majandamise kava aastateks 2022-

2031 esitatud kujul.

14.7. Kaebajate kohustamis- ja keelamisnõuded ei puuduta avalikes huvides esitatud kaebuse

eesmärki, vaid kaebaja I õigusi. Kaebaja I ei saa nende nõuete osas tugineda KeÜS § 30 lg-le

2.

14.8. Kohustamisnõue ei ole selge. Ei ole võimalik aru saada, kas kaebajad nõuavad: 1) RMK

kohustamist järgima kõikide või üksnes vaidlusaluse metsa majandamise kava koostamisel

püsimetsanduse põhimõtteid või 2) eelneva nõude võimatuse korral RMK kohustamist

muutma olemasolevat või koostama uue metsa majandamise kava või 3) RMK kohustamist

muutma olemasolevat või koostama uue metsa majandamise kava arvestades püsimetsanduse

põhimõtteid.

14.9.

Kaebajatel puudub keelamiskaebuse esitamise õigus, sest HKMS § 45 lg 1 eeldused ei

ole täidetud.

14.10. Kaebus on ka sisuliselt põhjendamatu. RMK-l puudus teave, et kaebajal I on huvi

osaleda Ristike palo metsa majandamise tööde planeerimisel, RMK-l puudusid kaebaja I

kontaktandmed ning kaebaja I kinnistu ei ole riigimetsa kõrvalkinnistu. Seetõttu ei olnud

RMK-l kohustust ega ka võimalust kaebajat I otseselt teavitada kaasamiskoosoleku

toimumisest. Samas ei ole eelnev oluline, sest RMK teavitas kohalikku omavalitsust ning

kaebaja I osales nimetatud koosolekul. Kaebajal II puudub õigus esitada kaebus kohalike

elanike nimel. Kaebajate viidatud ulatuslikud raied Jõksi järve ääres on toimunud eraomandis

olevatel kinnistutel.

15. Vastustaja II vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

15.1. Keelamiskaebuse eeldused ei ole täidetud.

15.2. Kaebaja II ei ole käsitletav MS § 43 lg 9 mõttes kohaliku kogukonna või elanike

esindajana. Järelikult ei ole tal ka õigust nõuda MS § 43 lg 9 alusel enda kaasamist. Kohtul

tuleb jätta tähelepanuta kaebajate kohaliku kogukonna ja elanike kaitseks esitatud väited

põhjusel, et kaebajal I puudub avalikes huvides kaebuse esitamise õigus ja ka kaebajal II ei

ole piiramatut avalikes huvides kaebuse esitamise õigust, vaid kaebeõigus on piiratud

looduskaitselise avaliku huvi kaitsmisega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2022 otsus, p

24).

15.3. 29.04.2022 kinnitatud Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise kava

aastateks 2022-2031 ei ole õigusakt, mis ei ole seetõttu ka KKA-le õiguslikult siduv (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2022 määrus nr 3-22-1220, p 15).

15.4. Haldusaktile saab kõrvaltingimuse seada üksnes HMS § 53 lg-s 2 sätestatud juhtudel.

Üheski seaduses ega määruses ei ole sätestatud võimalust seada metsateatisele

kõrvaltingimus, mille kohaselt metsateatis ei hakka kehtima enne 30 päeva möödumist selle

registreerimisest. Järelikult on täitmata kaebajate poolt nõutava kõrvaltingimuse

kehtestamiseks HMS § 53 lg 2 p 1 sätestatud eeldus kõrvaltingimuse kehtestamiseks.

Kaebajate poolt nõutav kõrvaltingimus ei mõjuta kuidagi raiete sisulist õiguspärasust ega

6(17)

3-22-1220

raiete õigusaktide nõuetele vastavust. Küll aga piirab oluliselt MS § 41 lg 3 tulenevalt

metsaomaniku õigust.

15.5. KKA-l ei ole õigust kaalutlusõiguse alusel jätta metsateatis metsaregistris kinnitamata

juhul, kui kavandatud raie on õigusaktidega kooskõlas (MS § 41 lg 81). Järelikult on täitmata

HMS § 53 lg 2 p-s 3 sätestatud eeldus. Kaebajad peavad tooma välja, kuidas vaidlustatud

metsamajandamiskava nende õigusi rikub.

15.6. MS § 43 lg-s 9 ega teistes MS sätetes ei ole avatud, mida tähendab kaasamine MS

mõttes. Sellises olukorras tuleb HMS § 5 lg 1 kohaselt menetlustoimingu vorm ja muud

menetluslikud üksikasjad määrata kaalutlusõiguse alusel. Kaebusest nähtuvalt on RMK seda

teinud, mistõttu on RMK tegevus kooskõlas HMS § 5 lg-dega 1 ja 2.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kuivõrd RMK ei ole

nõuetekohaselt täitnud avalikkuse kaasamiskohustust (MS § 43 lg 9).

16. Kohus tõlgendab kohustamis- ja keelamisnõudeid viisil, et kaebaja eesmärgiks on

tuvastada vaidlusaluse metsamajandamiskava õigusvastasus ning kohustada RMK-d

uuendama haldusmenetlus. Seoses keelamisnõudega on kaebaja eesmärgiks, et õigusvastase

metsamajandamiskava alusel ei esitataks KKA-le metsateatisi ning viimane ei registreeriks

neid ka metsaregistris.

17. Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused ning seejärel kaebuse sisuliselt.

I

18. RMK taotleb kaebuse läbi vaatamata jätmist, kuivõrd kaebajatel puudub kaebeõigus

(HKMS § 151 lg 2 p 1 koosmõjus HKMS § 121 lg 2 p 1).

19. Tallinna Ringkonnakohus on oma 13.07.2022 määruses nr 3-22-1220 leidnud, et

metsamajandamiskava ei vasta haldusakti tunnustele (HMS § 51), kuivõrd eelkõige puudub

sellel iseseisev regulatiivne toime ja siduvus järgnevate haldusaktide andmisel; kuid see ei

välista metsamajandamiskava vaidlustamise õigust (vt p 11). Ringkonnakohus täpsustas, et

RMK tegutseb metsamajandamiskava koostades avalik-õiguslikus suhtes, mille raames

tehtavad otsustused ja toimingud on HKMS § 4 lg 1 järgi vaidlustatavad halduskohtus, sest

selliste vaidluste lahendamiseks puudub muu menetluskord (vt p 13). Seega on vaidlusalune

metsamajandamiskava halduskohtus vaidlustatav ning tegemist on toiminguga HKMS § 4 lg

1 tähenduses. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2022 määruses käsitletud kaebajate

kaebeõigust ning leidnud, et kummagi kaebaja puhul ei saa kaebeõigust ilmselgelt välistada

(vt punkt 15). HKMS § 151 lg 2 punkti 1 koosmõjus HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel

kaebuse läbi vaatamata jätmine eeldab, et kaebeõiguse puudumine on ilmselge. Sellise

olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole, mistõttu tuleb jätta RMK taotlus kaebuse läbi

vaatamata jätmiseks rahuldamata.

20. Vastustaja hinnangul esineb alus menetluse lõpetamiseks tulenevalt asjaolust, et kaebuse

eesmärk on juba saavutatud ning taotletav toiming tehtud (HKMS § 152 lg 1 p 4). Nimelt on

RMK selgitanud, et 2022. a oktoobris kohaliku kogukonnaga peetud koosoleku tulemusel

nõustus RMK asendama algselt kavandatud raieliigi sanitaar- ja valikraiega (vt RMK

09.01.2023 menetlusdokument, lk 2). Samas ei ole vastustaja ühtegi tõendit oma väite

kinnituseks esitanud, et vastavasisuline muudatus oleks ka vaidlusaluses

metsamajandamiskavas tehtud. Seetõttu ei saa lugeda, et kaebuse eesmärk on saavutatud,

mistõttu menetluse lõpetamise eeldused HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel täidetud ei ole.

Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus rahuldamata vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks.

7(17)

3-22-1220

21. Vastustajate hinnangul ei ole keelamiskaebuse eeldused täidetud, mistõttu on see

lubamatu.

22. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust

arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi

ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.

23. Tallinna Ringkonnakohus on oma 13.07.2023 määruse nr 3-22-1220 punktis 18 selgitanud

järgmist: „Ringkonnakohus möönab, et metsamajandamiskava kinnitamine ei too vältimatult

kaasa kavas ettenähtud raiete kohta metsateatiste esitamist ja KeA ei kontrolli metsateatistel

kavandatavate raiete vastavust metsamajandamiskavale. Keelamiskaebus ei eelda siiski, et

kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmine peab olema kindel, vaid piisab põhjendatud

kahtlusest. Praegusel juhul on 29.04.2022 kinnitatud metsamajandamiskava põhjal alust

arvata, et RMK kavandab 2022. a novembris-detsembris Ritsike palo metsa eraldistel 9, 10 ja

11 (kokku 3,78 ha) aegjärkseid raieid ning esitab tõenäoliselt eelnevalt KeA-le asjakohased

metsateatised, sest ka RMK 08.03.2021 kinnitatud juhendist „Kaasamine metsatööde

planeerimisse“ nähtub, et RMK esitab metsateatised kooskõlas kinnitatud metsatööde kavaga.

Kuna registreeritud metsateatiste vaidlustamine tühistamiskaebusega võiks kaebajate toodud

põhjustel osutuda ebatõhusaks, siis on keelamiskaebusega halduskohtusse pöördumine

lubatav.“ Täiendavalt on ringkonnakohus selgitanud keelamisnõude osas, et kaebajad ei saa

nõuda KKA kohustamist registreerida metsateatisi väljaspool automatiseeritud menetlust ja

seada registreeritud metsateatistele tingimus, et nende realiseerimine ei ole lubatav enne 30

päeva möödumist, kuid kaebajate pakutud välistused võivad olla asjakohased keelamisnõude

täpsemal piiritlemisel, sest kaebajate õiguste kaitseks võib olla piisav, et selle asemel, et

taotleda Ritsike palo metsas kavandatavate raiete kohta metsateatiste registreerimise täielikku

keelamist, taotletakse üksnes asjaomaste metsateatiste kas automatiseeritud menetluses või

HMS § 53 lg 1 p-s 1 märgitud kõrvaltingimuseta registreerimise keelamist (vt punkt 19).

Juhindudes Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2022 määrusest on kaebajad keelamisnõuet

täpsustanud ning taotlenud KKA keelamist registreerida metsateatisi katastriüksusel

2851:003:0806 (kvartal EV209) ilma kaebajaid metsateatiste registreerimise menetlusse

kaasamata ning HMS § 53 lg 1 punkti 1 kohast kõrvaltingimust kehtestamata, mille kohaselt

metsateatis ei hakka kehtima enne 30 päeva möödumist selle registreerimisest. Seetõttu tuleb

keelamisnõue sisuliselt läbi vaadata.

II

24. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks esmalt, kas vaidlusalune RMK

dokument on metsamajandamiskava MS § 43 lg 11 tähenduses ning juhul kui on, siis kas selle

kehtestamisel on järgitud MS § 43 lg-st 9 tulenevat avalikkuse kaasamisnõuet. Enne aga tuleb

sisuliselt kontrollida, kas kaebajatel on kaebeõigus.

Kaebeõigus

25. Kaebaja I on kaebeõiguse alusena märkinud KeÜS § 23 lg 1. Tallinna Ringkonnakohus on

13.07.2022 määruses jaatanud kaebaja I kaebeõigust esitada kaebus oma subjektiivsete

õiguste kaitseks (vt p 15). Seetõttu on kaebajal kaebeõigus RMK 29.04.2022

metsamajandamiskava vaidlustamiseks. Kaebaja II kaebeõigust on Tallinna Ringkonnakohus

analüüsinud oma 13.07.2022 määruse punktis 15 ning jaatanud kaebeõigust, kuivõrd

kavandatavad metsamajanduslikud tööd Ritsike palo metsas on seotud kaebaja II põhikirja p-s

1.2 toodud eesmärkidega ning KeÜS § 30 lg 2 järgi tuleb tema õiguste rikkumist eeldada.

26. Kaebajatel on õigus õiguspärasele menetlusele, sh õigusele olla menetlusse kaasatud (MS

§ 43 lg 9).

8(17)

3-22-1220

27. Kohus nõustub KKA-ga, et kaebajate väited kohaliku kogukonna ja elanike kaitseks tuleb

jätta tähelepanuta, kuivõrd kaebajal I puudub avalikes huvides kaebuse esitamise õigus ja ka

kaebajal II ei ole piiramatut avalikes huvides kaebuse esitamise õigust, vaid kaebeõigus on

piiratud looduskaitselise avaliku huvi kaitsmisega.

Metsamajandamiskava MS § 43 lg 11 tähenduses

28. Paljasõnalised on RMK väited, et tegemist ei ole metsamajandamiskavaga, mida saaks

halduskohtus vaidlustada. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 13.07.2022 määruse

punktides 10-11 leidnud, et vaidlusalune metsamajandamiskava on kava MS § 43 lg 11

tähenduses, milles antakse ülevaade metsavarudest ja metsa seisundist ning kirjeldatakse

metsa majandamiseks vajalikke tegevusi; tegemist on metsaomanikule suunatud kava või

programmiga, mis aitab metsa säästavalt majandada, kuid mille koostamine ei ole

kohustuslik, v.a MS § 42 lg-s 11 ja § 43 lg-s 11 sätestatud juhtudel. „Seadusest ei tulene

üheselt, et riigimetsa majandaja on riigimetsa majandamisel (sh raiete planeerimisel) seotud

koostatud metsamajandamiskavaga, kuid MS § 43 lg 11 eesmärgiks tuleb siiski pidada, et

ulatuses, milles riigimetsa ei majandata riigikaitselistel või teaduseesmärkidel (vt MS § 43 lg-

d 2-31), toimuks riigimetsa majandamine vastavalt metsaseaduse (vt MS § 2) ja

metsamajandamiskava koostamise üldeesmärgile soodustada metsa kui ökosüsteemi kaitset ja

säästvat majandamist (vt metsa korraldamise juhendi § 21 lg 3). Sellele viitab ka asjaolu, et

RMK tegevusaladeks on MS § 48 lg 2 p-de 4 ja 5 kohaselt mh riigimetsa avaliku funktsiooni

täitmise tagamine ning loodusväärtuste kaitse (vt ka Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse

nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ § 9 p-d 8-11). Kui riigimetsa majandaja

võiks koostatud metsamajandamiskavas planeeritud töödest hiljem hõlpsasti kõrvale kalduda

ilma vajaduseta selleks eelnevalt kava muuta ja sellesse kedagi kaasata (st kui kava on pelgalt

soovitus, mitte metsamajandamistööde alusdokument), siis ei pruugiks MS § 43 lg-s 9

sätestatud kohaliku kogukonna või elanike kaasamise nõue täita kavandatud eesmärk.“

(Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2022 määrus nr 3-22-1220, p 13). Ülatoodust nähtuvalt on

ilmselge, et RMK vaidlusalune dokument on metsamajandamiskava MS § 43 lg 11

tähenduses. Ka MS § 43 süstemaatilisel tõlgendamisel on selge seadusandja tahe, et RMK,

kes majandab riigimetsa teeks seda läbipaistvalt ning kogukonda kaasates juhul, kui tegemist

on asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamistööde planeerimisega.

Kaasamiskohustuse täitmine (MS § 43 lg 9)

29. Tulenevalt MS § 43 lg-st 9 kaasab riigimetsa majandaja asustusüksuse lähedal asuva

metsa majandamisel metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või

elanikud. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2030 on selgitatud, et kaasamine on tegevus,

mis aitab inimestel metsanduse küsimustes kaasa rääkida nende oskusi ja võimalusi

tunnustades ja tagades piisav otsustusruum, metsa funktsioonid mitmekesistuvad või

paranevad ja areneb huvirühmade ühistegevus metsa ümber; MS § 43 lg 9 täitmiseks on RMK

võtnud kasutusele uue termini – kõrgendatud avaliku huviga alad – ja välja töötanud

kaasamise korra, mille kohaselt arvestatakse kohalike elanike ja omavalitsustega ning

arutatakse võimalikud muutused läbi3. Vastavalt RMK koostatud kaasamise korrale annab

RMK oma kodulehel teada kavatsusest alustada metsatöödega kõrgendatud avaliku huviga

metsaalal; teatele on lisatud dokument, kus on kirjeldatud ala piire ja sellel paiknevaid metsi;

teade saadetakse e-kirjaga kohalikule omavalitsusele ning kohalikule kogukonnale või

elanikele, keda metsatööd otseselt mõjutavad (eeldusel, et kohalik kogukond või elanikud on

RMK-le oma kontaktandmed teada andnud); pärast seda on võimalik kohalikul kogukonnal,

elanikel ja omavalitsusel esitada ettepanekuid metsatööde kavatsuse kohta; teade avaldatakse

ka RMK sotsiaalmeedia kanalis Facebook4. Kaasamise juhendis on joonisel 1 kirjeldatud

kaasamiseprotsessi järgmiselt:

3 Vt Eesti Metsanduse arengukava aastani 2030, lk 21. Kättesaadav arvutivõrgust: https://envir.ee/MAK2030

9(17)

3-22-1220

30. Seega on kaasamise juhendis lahti kirjutatud kaasamise põhimõtted ning sätestatud ka,

millise tähtaja jooksul on õigus esitada ettepanekuid ning millal RMK ettepanekud lahendab

ja kus avaldab tehtud ettepanekud ning RMK vastused, kas ettepanekut on võimalik arvestada

või mitte5. Selliselt on soovitanud RMK-l välja töötada kaasamise juhendi ka õiguskantsler

oma 22.12.2020 soovituses nr 7-6/201876/2007220.6 Küll aga on RMK-l väga lai

kaalutlusruum hindamaks, milliseid ettepanekuid saab arvestada ja milliseid mitte, sarnaselt

planeerimismenetlusega (kuigi viimase puhul on õigusaktides regulatsioon oluliselt

ulatuslikum ja täpsem, kuidas kaasamist läbi viia). See tähendab, et kohtulik kontroll on

kaalutlusotsuste puhul piiratud ning kohus ei kontrolli eraldiseisvalt otstarbekust (vt HKMS §

158 lg 3 ls 2), samuti ei teosta kohus vastustaja eest kaalutlusõigust (vt HKMS § 158 lg 3

viimane lause).

31. Kaebuse kohaselt avalikustas RMK 01.02.2022 oma kodulehel kutse metsatööde

pikaajalise kava lähtekohtade arutelule (vt kaebuse p 3) ning 04.03.2022 viis RMK läbi

kaasamiskoosoleku seoses Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise kava aastateks

2022-2031 väljatöötamisega (vt kaebuse p 4). Kaebuse kohaselt said kaebajad info koosoleku

toimumisest 11.02.2022 Facebooki grupi „Meie Kanepi“ kaudu.

32. Kohus ei nõustu kaebajatega, et RMK oleks saanud hankida kohaliku kogukonna isikute

aadresse, et neid otsepostiga kaasamiskoosoleku toimumisest teavitada. Esmalt ei ole MS-s

4 Vt RMK 08.03.2021 koostatud juhend „Kaasamine metsatööde planeerimisse“, p 3. Kättesaadav arvutivõrgus:

https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-alad

5 Vt RMK kaasamise juhend, p-d 3-4.

6 Kättesaadav arvutivõrgust: https://www.oiguskantsler.ee/

10(17)

3-22-1220

sätestatud, kuidas kohalike elanike ja kogukonna kaasamine peaks toimuma, mistõttu võis

RMK järgida haldussisest juhendit kaasamiseks. Selliseks juhendiks on RMK 08.03.2023

koostatud kaasamise juhend. RMK on asjakohaselt selgitanud, et RMK kodulehel on

avaldatud kaasamise juhend ning selles sätestatud põhimõtteid on järgitud. Ühtlasi nõustub

kohus RMK-ga, et kuivõrd RMK-le ei olnud teada kaebaja I huvi osaleda Ritsike palo metsa

majandamise tööde planeerimisel ning RMK-l puudusid kaebaja I kontaktandmed, lisaks ei

ole kaebaja I kinnistu kõrvalkinnistuks, siis puudus kohustus kaasamiskoosoleku toimumisest

otseselt teavitada. Käesoleval juhul oli piisavaks, et RMK avaldas info kaasamiskoosoleku

kohta oma kodulehel ning edastas vastava info ka kohalikule omavalitsusele ja piirnevate

kinnistute omanikele.

33. Vaidlus puudub selles, et kaebajad olid teadlikud Jõksi järve Ritsike palo park- ja

puhkemetsa majandamise kava koostamise menetlusest (vt kaebuse lisa 5) ning said oma

arvamusi ka menetluses esitada (vt kaebuse lisa 6). Samuti nähtub kaebuse lisast 6, et

kaebajate ettepanekutele on vastustaja ka vastanud ning osaliselt nendega arvestanud. Nimelt

on kaebaja I teinud menetluses järgmised ettepanekud:

1) edasine majandamine võiks parkmetsa osas (eraldised 1; 2; 4; 11) jätkuda vaid

sanitaarraide kujul, kuivanud puud ostab soovija RMK-lt kütteks. Sellele on RMK vastanud

järgmist: „Turberaied kavandatakse eraldistele 9, 10, 11. Eraldistele 1, 2, 4 raieid ei

kavandata.“

2) teha Ritsike palo metsa parkmetsa osas erisus ja majandamist mitte teha; parkmetsa osa

jääb eraldistele 1; 2; 4 ja 11. Sellele on RMK vastanud järgmist: „Turberaied kavandatakse

eraldistele 9, 10, 11. Eraldistele 1, 2, 4 raieid ei kavandata.“

3) Kanepi elanike soov on 50-aastane raierahu Ritsike palo parkmetsas. Sellele on RMK

vastanud järgmist: „Järgneval kümnel aastal on raietööd kahel aastal, hilissügisel-talve

hakul.“ (vt kaebuse lisa 6; dtl 27).

4) Ritsike palo metsa eraldisel 10 ja 11 oli RMK-l kavas häilraie. Minu ettepanek on asendada

häilraie aegjärkse raiega. Kuna aegjärkne raie jääb visuaalselt talutavam. Raie teostada

kolmes järgus, iga järgu raiutav maht on 30%. Kolmas raiejärk ehk siis püstijäänud 30%

jääkski alles ja kasvaks koos männinoorendikuga püsimetsana. Vältimaks metsaaluse

kahjustusi, teostada raie alates detsembrist ja lumisel ajal, st kui lund ei ole, siis raiet ei toimu.

RMK vastas sellele ettepanekule järgmiselt: „Asendame esialgselt kavandatud häilraied

aegjärkse raiega. Teostame tööd lumekatte olemasolul. Maapinda metsauuendamiseks ei

mineraliseeruta, vajadusel (kui looduslikku mändi ei lisandu) mändi istutatakse.“

5) soovin teada, kuidas toimub kaasamiskoosolekul väljapakutud raiutavate puude märkimine

koos kohalike elanikega. Sellele vastas RMK järgmist: „27.04.2022 toimunud

ühisnõupidamisel leppisime kokku, et novembris teeme Ritsike metsas kokkusaamise ja

vaatama üle/vajadusel märgime ette need vanad männid, mis igal juhul peaksid alles jääma.“

6) raietööde teostuslepingusse sisse kirjutada tööde teostajale tingimus kasutada kerget

metsatehnikat. Sellele on RMK vastanud järgmist: „Tööd teostatakse parimal viisil ja

kvaliteedis.“

34. Kaebaja I ettepanekut 1) on metsamajandamiskavas osaliselt arvestatud, kuivõrd RMK on

selgitanud, et eraldistele 1, 2 ja 4 raiet ei kavandata (vt kaebuse lisa 6, lk-d 6-7; dtl-d 38-39).

Seejuures on metsamajandamiskavas märgitud, et seda ühevanuselist männikut on

aastakümnete jooksul majandatud valdavalt sanitaarraietega, mida teostati 2-5 aastaste

vahedega; aastal 2000 viidi eraldistel 1 ja 2 läbi valikraie, mis paraku metsakasvatuslikku

eesmärk ei ole täitnud ja männiku looduslikku uuenemist ei ole taganud (vt kaebuse lisa 7, lk

11(17)

3-22-1220

3; dtl 35). Sama on vastatud ka ettepaneku 2) osas, et eraldistele 1, 2 ja 4 raiet ei kavandata

ning ka metsamajandamiskavas on see nii (vt kaebuse lisa 7, lk-d 5-6).

35. Metsamajandamiskavas on selgitatud, et RMK otsusega on mittemajandatavad eraldised

6, 7, 8 (vt kaebuse lisa 7, lk 4; dtl 36), ometi ei selgu metsamajandamiskavast, et miks just

need eraldised on jäetud majandatavast alast välja, aga mitte ka kaebaja I taotletud eraldised.

Samuti ei selgu, mis põhjusel on RMK otsustanud uuendusraie kasuks, mille alaliigiks on

turberaie (vt MS § 28 lg 4 p 1), mis omakorda jaguneb mh aegjärkseks raieks (vt MS § 30 lg

1). Mestamajandamiskava kohaselt on Ritsike palo metsa majandatud aastakümneid

sanitaarraietega, kuid argumendist, et 2000. a eraldistel 1 ja 2 läbi viidud valikraie ei ole

taganud metsakasvatuslikku eesmärki ning männik ei ole looduslikult uuenenud, ei selgu,

miks on otsustatud valikraie asemel teha Ritsike palo metsas oluliselt intensiivsemat raiet –

uuendusraie alaliigina aegjärkset raiet. Veelgi enam, metsamajandamiskavas on selgitatud, et

jätkatakse puhke- ja parkmesta põhimõtetest lähtuvat majandamist. Arusaamatu on aga, et kui

eraldistel nr 9-11 raiutakse 1. järguna 50% puudest 1. rindest ning 2. rinde kuused raiutakse

kõik välja ja 2. järgus, mis toimub hinnanguliselt 8-10 aasta pärast raiutakse maha kõik 1.

rindele 1. järgus jäetud puud (vt kaebuse lisa 7, lk-d 6-7), siis kuidas järgib selline metsa

majandamine park- ja puhkemetsa majandamise põhimõtteid. Sisuliselt toimub vanade puude

lageraie hiljemalt 10 aasta jooksul, st ajaliselt hajutatult. Sellises olukorras ei saa rääkida

enam puhke- ja parkmetsast, sest seda ei eksisteeriks praegusel viisil enam. Ka juhul, kui

maharaiutud puude asemele istutatakse uued puud, siis niivõrd lühikese perioodi jooksul (8-

10 aastat) ei kasva elujõuline mets asemele. Eelnevast tulenevalt on metsamajandamiskava

vastuoluline ning RMK pole põhjendanud, miks kaebaja I ettepanekuga 2) ja 3) jätta

parkmetsas uuendusraied teostamata (sh eraldisel nr 11), on jäetud arvestamata.

36. Osaliselt on arvestatud kaebaja I ettepanekuga 3). Metsamajandamiskavas on märgitud, et

eraldistel 9, 10 ja 11 teostatakse aegjärkse raie 2. järk 8-10 aasta möödudes (prognoositavalt

aastatel 2030-2032) (vt kaebuse lisa 7, lk-d 6-7; dtl-d 38-39). Seda, et Ritsike palo metsa on

aastakümnete jooksul majandatud, on selgitatud metsamajandamiskavas (vt kaebuse lisa 7, lk

3; dtl 35), kuid nagu eelnevalt on välja toodud, siis ei selgu, miks on asutud metsa majandama

uuendusraietega (aegjärkse raiega), mitte jätkatud sanitaarraietega või hooldusraietega.

Hooldusraiet tehakse: 1) puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise

koosseisu kujundamiseks (valgustusraie); 2) metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja

koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise

võimaldamiseks (harvendusraie); 3) metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat

mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei

ohusta elustiku mitmekesisust (sanitaarraie) (MS § 28 lg 7). Puuduvad ka kaalutlused, miks ei

jätkata valikraietega (MS § 28 lg 8), mis tehakse püsimetsana majandamise eesmärgil puistus,

mis on saavutanud MS § 29 lg 5 alusel kehtestatud raievanuse. Ebapiisav on seejuures ainult

üks lause metsamajandamiskavas, et aastal 2000 viidi eraldistel 1 ja 2 läbi valikraie, mis

paraku metsakasvatuslikku eesmärki ei ole täitnud ja männiku looduslikku uuenemist ei ole

taganud (vt kaebuse lisa 7, lk 3). Esiteks on valikraie läbi viidud enam kui 20 aastat tagasi

ning üksnes kahel eraldisel. Seejuures puudub igasugune analüüs, miks loodetavaid tulemusi

valikraie ei andnud, kas majandati Ritsike palo metsa püsimetsana piisavalt oskuslikult.

„Lisaks uuendusraietele tehakse metsades hooldusraieid, et tagada kasvukohale sobilik puistu

liigiline koosseis, hea tervislik seisund ning välja langeva puidu tõhus kasutamine. Samuti

tehakse valikraieid metsade püsimetsana majandamise eesmärgil, millele peab järgnema välja

raiutud (ka välja langenud) puude pidev asendumine või asendamine uute kasvukohale

looduslikult omaste puudega. Valikraie rakendamine nõuab häid metsanduslikke teadmisi

ning kogemusi ja sealjuures tuleb arvestada puistute sanitaarse seisundi halvenemise riskiga,

samuti uuendamisega seotud probleemidega.“ (vt Eesti metsanduse arengukava aastani 2030,

lk 10).

12(17)

3-22-1220

37. Arvestatud on kaebaja I ettepanekuga 4), kuivõrd häilraie asendati aegjärkse raiega, 3.

raiejärgust on loobutud ning raietööd toimuvad lumikatte olemasolul (vt kaebuse lisa 7, lkd-6-

7; dtl-d 38-39). Kaebaja I ettepanekule 5) on vastatud ning ka metsamajandamiskavas on

selgitatud ptk-s 3, et samuti valitakse turberaiega vanas männikus välja jämedamad-huvitavad

männid, millele luuakse raiega paremad kasvutingimused (kaebuse lisa 7, lk 5; dtl 37).

Viimase ettepaneku osas on RMK kinnitanud kaebajale I, et töid teostatakse parimal viisil ja

kvaliteedis.

38. Eelnevast nähtub, et RMK on kaebaja I ettepanekutega küll osaliselt arvestanud, kuid ei

ole piisavalt ja üheselt selgelt põhjendanud, miks ülejäänud ettepanekutega ei saadud

arvestada. MS § 43 lg-s 9 sätestatud avalikkuse kaasamise nõue eeldab, et lisaks menetluses

osalemise võimalusele ja ettepanekute esitamisele, annab RMK ka piisavad vastused, miks

esitatud ettepanekuid arvestada ei saa. Seda kohustust RMK käesoleval juhul korrektselt

täitnud ei ole, mistõttu on rikutud MS § 43 lg-t 9.

39. Kaebaja II on esitanud metsamajandamiskava menetluses järgmised ettepanekud:

1) viia läbi VEP inventuur. Sellele on RMK vastanud järgmist: „Vääriselupaikade inventuuri

teevad RMK metsakorraldajad, kellel on olemas vastav litsents ja oskused-kogemused.

Vaatluse alla on võetud metsaosad, kus olemasolevate inventeerimisandmete alusel on VEP-i

esinemise tõenäosus kõrgem. Vääriselupaikade inventuuri viiakse läbi jooksvalt ja pidevalt.“

(vt kaebuse lisa 6; dtl 29).

2) puistuid majandada ainult püsimetsana, st valikraiega, rakendades püsimetsa majandamise

põhimõtteid. Sellele on RMK vastanud järgmist: „Pole võimalik arvestada. RMK planeerib

Jõksi järve ja Ritsike palo ümbruses tehtavaid metsamajanduslikke töid selliselt, et kogu

riigimetsa ala on püsivalt metsaga kaetud, seal kasvab püsivalt metsa, hoolimata sellest, et

mõnes kohas tehakse metsa uute puude kasvatamiseks lagedam ala. RMK käsitleb kogu

riigimetsa elukeskkonnana ja planeerib ning viib vajalikke töid läbi, pidades silmas

metsaseaduse mõtet – metsa majandamine peab tagama elustiku mitmekesisuse, metsa

tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja

kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse (vt kaebuse lisa 6; dtl

29).

3) majandada kogu Jõksi järve Ritsike palo KAH ala metsasid valikraietega ehk püsimetsana,

et puhkealal säiliks järjepidevalt mitmekülgsed funktsioonid. Sellele on RMK vastanud

järgmist: „Raie nimetus ei ole oluline, vaid teostuse sisu ja taotletav-saavutatav eesmärk on

olulised. Kirjeldatud-kavandatud viisil turberaiega-aegjärkse raiega vana männiku

uuendamine on suunatud parkmetsa-puhkemetsa kujundamisele ja sisult püsimetsamajandus.“

(vt kaebuse lisa 6; dtl 32).

40. Seoses kaebaja II esimesele ettepanekule antud RMK vastusega võib sellest järeldada, et

VEP inventuuri on teostatud üksnes osaliselt, st metsaosades, kus VEP-i esinemise tõenäosus

on suurem. Samas on metsamajandamiskavas märgitud, et kõigil metsaeraldistel on läbi

viidud VEP inventuur, mille käigus ei ole VEP-i olemasolule viitavaid loodusväärtusi leitud-

registreeritud (vt kaebuse lisa 7, lk 5). Ühtegi tõendit viimase väite kinnituseks kohtule

esitatud ei ole. Küll aga on kaebajad esitanud kohtule 09.09.2022 läbi viidud VEP inventuuri

tulemused, mille kohaselt on tuvastatud Ritsike palo metsas VEP indikaatorliike (vt kaebajate

03.04.2023 menetlusdokumendi lisa 1). Sellest tulenevalt on paljasõnalised RMK väited, et

VEP inventuur on läbi viidud, aga ühtegi loodusväärtust ei leitud. Seetõttu ei olnud kaebaja II

ettepanekule 1) nõuetekohaselt vastatud.

41. Vastuolulised on RMK vastused kaebaja II ettepanekutele 2) ja 3), kus mõlemas

ettepanekus soovis kaebaja II, et Ritsike palo metsa majandatakse püsimetsana. Kui ühel juhul

on RMK selgelt öelnud, et ettepanekut pole võimalik arvestada, siis teisel juhul on RMK

13(17)

3-22-1220

märkinud, et sisuliselt toimubki Ritsike palo metsa majandamine püsimetsana, kui teostatakse

turberaiet.

42. MS § 28 lg-s 8 on sõnaselgelt öeldud, et valikraiet tehakse püsimetsana majandamise

eesmärgil, mitte turberaiet (aegjärkset raiet). Uuendusraiet tehakse, et võimaldada metsa

uuendamist või uuenemist (MS § 28 lg 6). Kuigi RMK on viidanud, et järgitakse metsa

säästva majandamise põhimõtet (vt MS § 2 lg 2), siiski on see ebaselge ja kohati vastuoluline.

Nimelt ei selgu, kuidas põlismetsas on tagatud elustiku mitmekesisus aegjärkse raie korral;

kuidas on tagatud ka 10 aasta pärast kohalikele elanikele sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi

rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimalus. Metsamajandamise kavast ei selgu, kuidas

turberaiete korral on tagatud kliimapoliitika eesmärkide elluviimine, st kuidas aegjärkne raie

tagab Ritsike palo metsa toimetuleku kliimamuutustega, sh süsinikusidumise ja hoidmisega.

„Kliimapoliitika eesmärkide elluviimiseks tuleb maksimeerida kliima- ja elurikkuse hoidmise

sünergiaid ning tagada kliimamuutustele vastupidavate ning kliimamuutusi leevendavate

metsade ja maastike säilimine. Põhitähelepanu tuleb suunata metsade ja maastike hoidmisele

ja majandamisele, et kliimamuutusi leevendavad metsad ja maastikud säiliksid.“ (vt Eesti

metsanduse arengukava aastani 2030, lk 11). Looduskaitseorganisatsioonid on välja toonud,

et vanade metsade elustikku ei ole võimalik tõhusalt kaitsta, kui vanad loodusmetsad ei ole

kaitse all; vajadus selliseid loodus- ja põlismetsi senisest tõhusamalt kaitsta on välja toodud

ka ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 ja ELi metsastrateegias aastani 2030 (vt Eesti

metsanduse arengukava aastani 2030, lk-d 11-12). Vaidlusaluse metsamajandamise kava

kohaselt on Ritsike palo männikute vanus 130 aastat (vt kaebuse lisa 7, lk 1). Küll aga ei ole

tuvastatav metsamajandamiskavast, et metsa majandamisel oleks juhindutud Eesti metsanduse

arengukavas aastani 2030 toodust.

43. Seejuures ei ole RMK välja toonud, et tema otsustuspädevusse ei kuulu küsimus, kas

majandada Ritsike palo metsa püsimetsana tehes valikraieid või majandusmetsana tehes

aegjärkseid raieid. Kuid sõltumata sellest, millise raieliigi kasuks otsustatakse peab RMK

järgima säästliku metsa majandamise põhimõtet (MS § 2 lg 2). Metsanduse eesmärk pole

mitte puidu varumine ja maksimaalse tootlikkusega mets, vaid metsa majandamine viisil, mis

tagaks tema kõigi bioloogiliste komponentide säilimise.

44. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et RMK ei ole nõuetekohaselt täitnud MS § 43 lg-s 9

sätestatud kaasamisnõuet ega vastanud korrektselt kaebaja II ettepanekutele. Ilma

ettepanekute ja neile RMK antud vastuste tabelita (vt kaebuse lisa 6) pole võimalik

mestamajandamiskavast aru saada, milliste ettepanekutega on arvestatud ja millistega mitte.

Põhjendamiskohustus (HMS § 56)

45. Kaebajate

hinnangul

on

vaidlusalune

metsamajandamiskava

oluliste

põhjendamispuudustega, kuivõrd sellest ei nähtu, et RMK oleks arvestanud kohalike elanike

seisukohtadega.

46. Kohus jääb varasemalt toodud seisukohtade juurde, et osaliselt on kaebajate ettepanekuid

arvestatud ning need kajastuvad ka metsamajandamiskavas (vt käesoleva otsuse põhjenduste

punktid 34-38 ja 40-44). Tähelepanuta tuleb jätta kaebajate väited kohalike elanike

ettepanekute arvestamata jätmise kohta, kuivõrd kaebajad ei saa kaebust esitada kohalike

elanike nimel (vt käesoleva otsuse põhjenduste punkt 27). Küll aga ei ole RMK piisavalt

põhjendanud, miks kaebajate mõningaid ettepanekuid ei saanud arvestada, seejuures on RMK

vastused kohati ka vastuolulised (vt käesoleva otsuse põhjenduste punktid 35 ja 41). Eeltoodu

tähendab, et kuigi toimingule ei laiene haldusaktile kohalduvad põhjendamiskohustused,

siiski ei tähenda see, et metsamajandamiskava ei pea üldse põhjendama osas, miks avalikkuse

esitatud ettepanekutega arvestati või ei arvestatud.

14(17)

3-22-1220

47. Vastavalt MS § 11 lg 4 punktil 5 sätestatakse metsa korraldamise juhendiga

metsamajandamiskava koostamisele esitatavad nõuded. Selline juhend on kehtestatud

keskkonnaministri 16.01.2009 määrusega nr 2, mille § 21 lg 1 (redaktsioon kehtivusega

03.09.2018-09.10.2022) kohaselt peab metsamajandamiskava sisaldama vähemalt järgmist: 1)

tiitelleht või metsakorraldusobjekti iseloomustus; 2) temaatilised kaardid, millel on kasutatud

määruse lisas 1 esitatud leppemärke; 3) metsa takseerkirjeldus, mis on koostatud vähemalt

määruse §-des 7-12 kirjeldatud takseertunnuste alusel; 4) metsa iseloomustavad koondtabelid

ja 5) kavandatud metsamajandustööde nimekirjad ja mahud. Sama sätte kolmanda lõike

kohaselt võib metsamajandamiskava lisaks eelkirjeldatule sisaldada ka täiendavat teavet, kui

see aitab paremini esile tuua kava sisu ja soodustab metsa kui ökosüsteemi kaitset ja säästvat

majandamist. Metsa korraldamise juhendi § 21 lg-s 1 on toodud miinimumnõuded, mida

metsamajandamiskava peab sisaldama. Küll aga tõlgendades MS § 43 lg 9 ja metsa

korraldamise juhendi § 21 lg-t 3 koosmõjus saab jõuda järeldusele, et ka KAH-alade

metsamajandamiskava koostamisel esitatud ettepanekud ning nendega arvestamine/mitte

arvestamine peaks kajastuma mestamajandamiskavas vähemalt kokkuvõtlikult või viitena

avalikult kättesaadavale dokumendile. Oluline on, et nähtuks MS § 43 lg 9 korrektne täitmine,

mitte MS § 43 lg-s 9 nimetatud kaasamisnõude formaalne täitmine. Avaliku tegevuse käigus

loodav teave on eelduslikult avalik (vt avaliku teabe seadus § 4). Teave metsa paiknemise,

pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise kohta (vt MS § 9 lg 1) on lisaks ka keskkonnateave,

mille tõhusa avalikustamise nõue tuleneb KeÜS § 26 lg-st 2 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

09.12.2022 määrus nr 3-22-348/19, p 11).

48. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et RMK on rikkunud MS § 43 lg-s 9 sätestatud nõuet

ning see võis mõjutada ka metsamajandamiskava sisu. Seetõttu kuulub kohustamisnõue

rahuldamisele. Kohus kohustab vastustajat uuendama haldusmenetluse ning viima uuesti läbi

metsamajandamiskava koostamise menetlus, sh avalikkuse kaasamine vastavalt RMK

koostatud kaasamise juhendile. Kohus ei saa vastustajat kohustada järgima püsimetsa

majandamise põhimõtet, kuivõrd kohus ei teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest.

Menetluses ei ole leidnud tõendamist, et Ritsike palo metsa majandamine püsimetsana on

ainuke võimalik majandamisviis (st, et diskretsioon oleks redutseerunud nullini).

Keelamisnõue

49. Kaebajad on esitanud ka keelamisnõude – keelata KKA-l metsateatiste registreerimine

metsaraie teostamiseks katastriüksusel 28501:003:0806 (kvartal EV209): a) vastavalt

29.04.2022 kinnitatud Jõksi järve Ritsike palo puhke- ja parkmetsa majandamise kavale

aastateks 2022-2031 ilma kaebajaid metsateatiste registreerimise menetlusse kaasamata ning

HMS § 53 lg 1 punkti 1 kohast kõrvaltingimust kehtestamata, mille kohaselt metsateatis ei

hakka kehtima enne 30 päeva möödumist selle registreerimisest.

50. Keelamisnõude esitamiseks seab piirangud HKMS § 45 lg 1, mille kohaselt võib

keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti

või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või

toimingu hilisemal vaidlustamisel.

51. Kohus nõustub KKA-ga, et keelamisnõude eeldused täidetud ei ole, mistõttu jääb kaebus

selles osas rahuldamata. Esmalt on MS § 41 lg-s 81 sõnaselgelt sätestatud, et kui kavandatav

raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib KKA selle metsaregistris. Arvestades, et

vaidlusalune metsamajandamiskava ei ole õigusakt MS § 41 lg 81 tähenduses, siis ei ole selle

järgimine ka KKA-le siduv metsateatiste registreerimise menetluses. Sisuliselt see tähendab,

et sõltumata metsamajandamiskava kooskõlast kehtiva õigusega, on KKA kohustatud

kontrollima nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide

nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inverteerimisandmetele või tegelikele

15(17)

3-22-1220

andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui

inverteerimisandmed ei vasta tegelikkusele (MS § 41 lg 7). Metsamajandamiskava ei ole

üksikakt ega üldakt, millele MS § 41 lg-tes 7 ja 81 on viidatud. Seetõttu ei ole täidetud

keelamisnõude esitamise esimene eeldus – on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti

või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi.

52. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 13.07.2022 määruse punktis 18 möönnud, et

metsamajandamiskava kinnitamine ei too vältimatult kaasa kavas ettenähtud raiete kohta

metsateatiste esitamist ja KKA ei kontrolli metsateatistel kavandatavate raiete vastavust

metsamajandamiskavale. Samas on ringkonnakohus selgitanud, et kuna registreeritud

metsateatiste vaidlustamine tühistamiskaebusega võiks kaebajate toodud põhjustel osutuda

ebatõhusaks, siis on keelamiskaebusega halduskohtusse pöördumine lubatav. Viimati

nimetatud ringkonnakohtu hinnang puudutas ettevalmistavas menetluses keelamiskaebuse

kaebeõiguste piirangutele hinnangu andmist. Küll aga saab kohus asja läbivaatamise käigus

hinnata keelamisnõuet sisuliselt. See tähendab, et Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2022

määruse punktis 19 toodu, et keelamiskaebuse esitamine on lubatav, ei tähenda, et

keelamiskaebus kuuluks rahuldamisele.

53. Kuigi on tõsi, et peale metsaregistris metsateatise registreerimist on omanikul õigus

koheselt metsateatis realiseerida (vt MS § 41 lg 13), siiski ei saa sellest järeldada, et kaebajate

õiguste kaitse on välistatud metsateatise hilisemal vaidlustamisel. Metsaregister on avalik

register ning ka varem on keskkonnaorganisatsioonid suutnud tähtaegselt kaebuse

metsateatistele halduskohtule esitada. Kohtul hinnangul ei esine käesoleval juhul põhjendatud

kahtlust, et RMK asuks õigusvastase metsamajandamiskava alusel KKA-le metsateatisi

esitama või veelgi enam, registreeritud metsateatisi koheselt ka realiseerima. Esiteks on RMK

näol tegemist avalik-õiguslikke ülesandeid täitva isikuga, mitte eraõigusliku isikuga, kes

majandab eraomandisse kuuluvat metsa. Seetõttu võib vastustajalt eeldada kõrgemat

hoolsuskohustust täita õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Lisaks isegi juhul, kui RMK esitaks

KKA-le metsateatised ning isegi juhul, kui need ka registreeritakse, siis on vaidlusaluse

metsamajandamiskava alusel kavandatud metsatööd perioodiks november-detsember, mitte

ükskõik millal. Oluline on ka asjaolu, et kohalik omavalitsus on algatanud Kanepi vallas Jõksi

külas asuva Ritsike palo metsa (katastritunnus 28501:003:0806) kohaliku omavalitsuse

tasandil kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute

otstarbekuse ekspertiisi (vt kaebajate 03.04.2023 menetlusdokumendi lisa 3). Tulenevalt

keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning

metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ § 3 lg-st 1 kui

metsateatisega kavandatud raie hõlmab ala, mille kohta on looduskaitseseaduse kohaselt

esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise

menetlus, on KKA-l õigus peatada metsateatise menetlus vastavalt looduskaitseseaduse § 8

lg-le 6.

54. Eeltoodust tulenevalt puudub põhjendatud kahtlus, et KKA annab haldusakti, mida

kaebajatel ei ole tõhusalt võimalik hiljem halduskohtus vaidlustada. Seetõttu ei ole

keelamisnõude eeldused täidetud ning selles osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. Siinkohal

puudub vajadus täpsemalt analüüsida kaebuse täienduses esitatud keelamisnõude

põhjendatust, sh küsimust, kas kaebajatel on õigus taotleda vastustaja II keelamist

metsateatise registreerimine ka juhul, kui kaebajaid menetlusse ei kaasata ning KKA

registreeritud metsateatisele kõrvaltingimust ei sea, kuivõrd juba metsateatise

registreerimisest keelamisnõue põhjendatud ei ole.

55. Ülaltoodu kokkuvõtteks rahuldab kohus kaebuse osaliselt ning kohustab RMK viima

uuesti läbi Jõksi järve Ritsike palo metsa majandamise kava koostamise menetlus.

Keelamisnõude osas jätab kohus kaebuse rahuldamata.

16(17)

3-22-1220

Menetluskulud

56. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). HKMS § 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt

poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti,

oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

57. Kaebajad on taotlenud vastustajatelt välja mõista menetluskulud summas 8594 eurot

(7604 + 990) koos käibemaksuga. Kaebajad on tasunud riigilõivu 80 eurot ning õigusabikulud

moodustavad enne kohtuistungit 7524 eurot (sh käibemaks) ja kohtuistungiga seotud

õigusabikulud on 990 eurot (sh käibemaks). Esindaja ajakulu on olnud enne kohtuistungit

kokku 38 tundi ja istungiga seotult 5 tundi ning esindaja tunnihinnaks on 165 eurot. Kohtu

hinnangul on kaebajate menetluskulud mõningal määral ülepaisutatud, arvestades asja

keerukust ja mahtu. Mõistlikuks ja põhjendatuks kuluks peab kohus kokku 30 tundi, s.o

(165*30) + 80 = 5030 eurot. Seetõttu, arvestades, et kaebus rahuldati osaliselt (50 %

ulatuses), tuleb RMK-lt välja mõista kaebajate kasuks solidaarselt menetluskulu summas

2515 eurot (sh käibemaks)7.

58. RMK taotleb kaebajatelt välja mõista menetluskulud summas 3145 eurot ilma

käibemaksuta, esindaja ajakulu on 18 tundi ja 30 minutit ning tunnitasu maksumus on 170

eurot.

59. Kohtu hinnangul tuleb RMK menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 11 alusel tema enda

kanda, kuivõrd kohus on rahuldanud kaebuse osas, mis puudutas RMK koostatud

metsamajandamiskava. Seetõttu oleks äärmiselt ebaõiglane mõista kaebajatelt RMK

menetluskulud ka 50% ulatuses (st proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega) välja.

60. Kuivõrd KKA ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud, siis jäävad KKA

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HMS § 109 lg 1).

61. Juhindudes HKMS § 253 lg-st 3 tühistab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 13.07.2022

määruse nr 3-22-1220 resolutsiooni punktidega 4 ja 5 kohaldatud esialgse õiguskaitse,

kuivõrd kohus on jätnud keelamisnõudes kaebuse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse

tühistamine jõustub koos kohtuotsusega.

62. Juhindudes HKMS § 175 lg-st 3 asendatakse avaldatavas kohtuotsuses kaebaja I nimi

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 12.03.2026 KOHTUMÄÄRUSEGA.

7 5030/2

17(17)