3-23-24/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

11. mai 2023, Tartu

Haldusasja number

3-23-24

Haldusasi

M.S.i kaebus Tartu linnavalitsuse vastu seoses

eluruumi valdusest

väljanõudmise ja korterist

väljatõstmisega

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.S.i määruskaebus Tartu Halduskohtu 9. jaanuari

2023. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja M.S.

Vastustaja Tartu linn

RESOLUTSIOON

1. Jätta M.S.i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2023. a

määrus muutmata.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

algatamise taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.S. esitas 4. jaanuaril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse nõuetega järgmises sõnastuses:

1) Tuvastada Tartu linnasekretär Jüri Möldri tegevuse (toimingu) õigusvastasus, et ta ilma

Tartu linna pädeva haldusorgani haldusaktita või muu otsuseta esitas Tartu Maakohtule hagi

munitsipaalüürnik M.S.i ja tema pereliikme H.S.i vastu, et nad munitsipaaleluruumist Xxx pst

xxx Tartus välja tõstetaks ja eluruum valdusest välja nõutaks.

2) Tuvastada asjaolu, et Tartu Linnavalitsuse pädev haldusorgan või eluasemekomisjon ei ole

võtnud seisukohta ja teinud linnasekretärile ettepanekut algatada kohtumenetlus Tartu linna

omandis oleva Xxx pst xxx eluruumi M.S.i ja H.S.i valdusest väljanõudmise ja selle

kasutamise eest tekkinud võla nõudes või ainult eluruumi valdusest väljanõudmise nõudes.

3) Kohustada Tartu Linnavalitsuse pädevat haldusorganit või eluasemekomisjoni andma

haldusakti selle kohta, kas Tartu linna omandis olev Xxx pst xxx eluruum tuleb M.S.i ja H.S.i

valdusest välja nõuda ja kas tuleb teha linnasekretärile ettepanek algatada vastav

kohtumenetlus.

2

4) Kohustada Tartu Linnavalitsuse pädevat haldusorganit või eluasemekomisjoni võtma

haldusaktiga seisukoha, kas kohtuotsuse alusel väljatõstetavate isikute M.S.i ja H.S.i suhtes

tuleb teha ja esitada täitemenetluse edasilükkamise, peatamise või lõpetamise avaldus ning kas

tuleb linnasekretärile teha volitus esitada vastav avaldus täitemenetluses.

Lisaks esitas kaebaja taotluse kaasata menetlusse kolmanda isikuna Eesti Vabariik.

2. Tartu Halduskohus tagastas 9. jaanuari 2023. a määrusega M.S.i kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel (resolutsiooni punkt 1),

kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (resolutsiooni punkt 2) ja jättis rahuldamata taotluse

kolmanda isiku (Eesti Vabariik) kaasamiseks (resolutsiooni punkt 3).

2.1. Halduskohus selgitas, et tsiviilasjas nr 2-19-15949 on jõustunud kohtuotsus, millega

kohus rahuldas Tartu linna hagi M.S.i ja H.S.i vastu ning kohustas kostjaid vabastama ning

Tartu linnale üle andma Tartus Xxx pst xxx asuv eluruum ning otsustas, et kui kostjad

keelduvad selle eluruumi vabatahtlikult vabastamisest, siis tõsta nad eluruumist välja

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud kohtulahenditega on tuvastatud, et

15. detsembri 2017. a avaldusega on Tartu linn üürilepingu kehtivalt üles öelnud ja kaebajal

on kohustus eluruum vabastada.

2.2. Hagi esitamine maakohtule, isegi kui seda teeb kohaliku omavalitsuse üksuse esindajana

linnasekretär, ei ole avalik-õiguslik toiming, mille õigusvastasuse saaks halduskohus tuvastada.

Kohaliku omavalitsuse üksuse kogu tegevus ei toimu avalik-õiguslikus vormis. Kohalik

omavalitsus võib talle kuuluva vara kasutaja ja käsutajana tegutseda eraõigusliku õigussuhte

poolena eraõiguslikus vormis.

2.3. Kohtupraktikas on selgitatud, et linna vara kasutusse andmisel toimub mitmeastmeline

menetlus, mille lõpuks sõlmitakse tsiviilõiguslik leping ja poolte vahel tekib eraõiguslik suhe.

Pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks

on avalik-õiguslik juriidiline isik. Üheks selliseks olukorraks on ka linnale kuuluva

munitsipaaleluruumi üürilepingu pinnalt kujunenud suhted ja vastavate vaidluste lahendamine.

2.4. Hagi esitanud linnasekretäri esindusõiguse olemasolu kontrollib maakohus. Halduskohtul

ei

ole

pädevust

kontrollida,

kas

tsiviilasjas

hagi

esitanud

linnasekretäril

on

tsiviilkohtumenetluses esindusõiguse jaatamiseks eeldused täidetud. Nagu ilmneb 31. märtsi

2021. a määrusest tsiviilasjas nr 2-19-15949 maakohus tunnustas linnasekretäri esindusõigust.

2.5. Kohtul puudub pädevus korraldada linnavalitsuse sisemist töökorraldust, sh seda, milline

menetlus või otsustusprotsess tuleb läbi viia otsustamaks linnale eraõiguslikust lepingulisest

suhtest tulenevate õiguste realiseerimiseks. Kui seadusest või selle alusel antud üldaktidest ei

tulene konkreetset menetluskorda, on kohaliku omavalitsuse üksuse enda pädevuses otsustada,

kuidas ta korraldab oma tegevust eraõiguslikes suhetes, sh kas ja millised struktuuriüksused või

ametnikud linnasekretärile kohtusse pöördumise ja menetluses osalemise otsustamiseks

sisulised seisukohad ette valmistavad ning millises menetluses ning vormistuses see toimub.

2.6. Halduskohus ei ole pädev tuvastama asjaolusid, mis on kaebaja hinnangul olulised tema ja

Tartu linna vahelises eraõigussuhtes toimuva vaidluse lahendamiseks ning mida hinnatakse asja

tsiviilkohtumenetluses lahendades.

2.7. Kaebaja kolmanda nõude lahendas Tartu Halduskohus haldusasja nr 3-22-2382 raames

6. jaanuari 2023. a määrusega (hetkel veel jõustumata) ja leidis, et halduskohtul puudub pädevus

sellise nõude lahendamiseks. Halduskohtul puudub pädevus, et sekkuda haldusorgani kui

eraõigusliku suhte poole tegevusse ega kohustada teda oma eraõigusliku tegevuse raames

tegema toiminguid või andma haldusakte, milleks kehtivast õigusest kohustust ei tule. Kui

eraõigusliku vaidluse lahendamisel on asjakohane kontrollida, kas haldusorgan lepingulise

suhte poolena on tsiviilõigusliku nõude esitamisele eelnevalt õiguspäraselt käitunud, teeb seda

maakohus hagi läbi vaadates. Halduskohtul puudub pädevus kohustada vastustajat otsustama,

3

kas vaidlusalune eluruum tuleb kaebaja valdusest välja nõuda ega tegema otsustust vastava

kohtumenetluse alustamise osas.

2.8. Seoses kaebaja neljanda nõudega halduskohus selgitas, et tsiviilasjas jõustunud

kohtulahendi täitmise küsimused on oma olemuselt samuti eraõiguslikud ning vastavad

vaidlused lahendatakse maakohtus. Tartu linn munitsipaalvara omanikuna on pädev iseseisvalt

teostama sissenõudja õigusi täitemenetluses ning halduskohtul puudub pädevus kohustada

sissenõudjat tegema täitemenetlusega seotud otsustusi.

2.9. Käesolevas asjas esitatud nõuded tulenevad kaebaja ja Tartu linna vahelistest õigussuhetest

ega puuduta Eesti Vabariigi õigusi ega kohustusi. Seetõttu puudub alus kolmanda isiku

kaasamiseks.

3. M.S. esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2023. a määruse tühistamiseks

ja asja saatmiseks halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Samas esitas kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse, et kaebajat ei tõstetaks tema poolt kasutatavast munitsipaaleluruumist

Xxx pst xxx Tartus välja enne kaebuse osas tehtava kohtuotsuse jõustumist.

3.1. Kaebaja kirjeldab Tartu linnaga üürilepingu ülesütlemisega seoses tekkinud vaidluse

asjaolusid ning kohtuasjade nr 2-18-582 ja nr 2-19-15949 menetlusi enda seisukohtade läbi ning

toonitab, et Tartu linnasekretäri poolt kaebaja vastu hagi esitamine maakohtule on

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 järgi toiming. HMS §-st 109 tuleneb, et õiguste

rikkumise korral Tartu linnasekretäri toiminguga tuleb pöörduda kaebusega halduskohtusse.

Kõik kohaliku omavalitsuse toimingud on HMS alusel avalik-õiguslikud ja kaebajal peab olema

õigus neid halduskohtus vaidlustada.

3.2. Halduskohtu pädevuses on teha lahend selle kohta, kas linnasekretäril pidi enne kostjate

vastu hagi sisseandmist olema eluasemekomisjoni volitus või mitte, sest see on avalik-õiguslik

vaidlus. Halduskohus ei põhjendanud, miks kaebaja ei ole haldusmenetluse adressaat HMS-i

mõttes. Kaebajal on õigus kohtu kaudu nõuda, et tema õigusi rikkuvate kohaliku omavalitsuse

otsuste kohta oleks välja antud haldusaktid. Kui linnasekretäril ei olnud haldusakti kaebaja vastu

kohtusse pöördumiseks, siis ei ole tema hagil õiguslikke tagajärgi. Eluasemekomisjoni

põhimäärusest tuleneb komisjonile kohustus anda haldusakt enne eluruumi üürniku valdusest

väljanõudmist ja linnasekretärile volituse andmist ja see haldusakt on enne kohtusse pöördumist

vajalik.

3.3. Tsiviilasjades tehti kohtuotsused valedel ja võltsitud asjaoludel ning kaebajal on

subjektiivne õigus nõuda, et eluasemekomisjon ei täitaks neid kohtuotsuseid. Halduskohus

keeldus alusetult kohustamisnõude menetlusse võtmisest.

3.4. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebuse nõuded ei puuduta Eesti Vabariigi

õigusi ja kohustusi. Eesti Vabariigil on kohustus tagada, et kohtud ei teeks lahendeid kohaliku

omavalitsuse üldakte eirates ja ise reegleid kehtestades. Samuti on Eesti Vabariigil kohustus

jälgida, et kohtud täidaksid Eesti Vabariigi Põhiseadust (PS), mida halduskohus ei teinud.

Kaebaja palub tunnistada PS § 15 alusel halduskohtu toimingud kaebaja taotluste menetlusse

võtmisest keeldumise kohta põhiseadusevastasteks.

3.5. Halduskohus tagastas riigilõivu alusetult. Kaebaja palub tema kaebus menetlusse võtta ja

riigilõivu tasumine lugeda õiguspäraseks.

3.6. Kaebaja taotleb ringkonnakohtult esialgset õiguskaitset, et kaebajat ja tema pereliiget ei

tõstetaks Tartu linnale kuuluvast eluruumist aadressil Xxx pst xxx Tartu välja enne kui

käesolevas haldusasjas jõustub kohtuotsus. Eluruumist saab üürnikke välja tõsta vaid Tartu

Linnavalitsuse eluasemekomisjoni haldusakti alusel. Kaebaja ei ole sellist haldusakti saanud,

kust oleks näha Tartu linna seisukoht, kas eluruum Xxx pst xxx Tartus tuleb kaebaja valdusest

välja nõuda või kas tuleks täitemenetlus edasi lükata või lõpetada. Kui kohus leiab, et esialgse

4

õiguskaitse kohaldamist takistab mõni seadus, muu õigusakt või toiming, siis lähtudes PS §-st

15 palub kaebaja tunnistada see põhiseadusevastaseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et M.S.i määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu

9. jaanuari 2023. a määruse tühistamiseks ei ole alust.

5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4

alusel koostoimes HKMS § 203 lg-ga 2 põhjendusi ei korda. Halduskohus selgitas arusaadavalt

ja jälgitavalt, miks puudub halduskohtul pädevus kaebaja esitatud nõuete lahendamiseks ja

tagastas kaebuse õiguspäraselt HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Määruskaebuses esitatud väited ei

ole aluseks Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2023. a määruse tühistamiseks.

6. Halduskohtule esitatud kaebuse nõuded puudutavad oma sisu poolest kaebaja ja Tartu linna

vahel sõlmitud üürilepingu ülesütlemisest tulenevaid õiguslikke probleeme. Ringkonnakohus

ühtib halduskohtu märkusega, et kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja viidatud

õigussuhtest tulenenud erimeelsuste lahendamiseks pöördunud korduvalt nii maa- kui ka

halduskohtusse. Kohus on korduvalt kaebajale erinevate halduskohtumenetluste raames

selgitanud, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 vaadatakse tsiviilasi läbi

tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest

tulenev kohtuasi. HKMS § 1 lg 1 kohaselt lahendatakse halduskohtus haldusasju ning § 4 lg 1

järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamine, kui

seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Kaebaja ja Tartu linna vahel sõlmiti üürileping, mis on tsiviilõiguslik leping. Kuigi

üürileandjaks oli kohalik omavalitsus, on kaebaja ja Tartu linna vahel sõlmitud

munitsipaaleluruumi üürilepingu ülesütlemisest tekkinud vaidlus eraõiguslik vaidlus, mis

kuulub läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses ning kohtuasja on pädev TsMS § 9 lg 1 kohaselt

esimese astme kohtuna menetlema maakohus.

7. Riigikohus on korduvalt tõdenud, et pooltevahelised lepinguõiguslikud vaidlused jäävad

tsiviilõiguslikuks ka siis, kui üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik (Riigikohtu

erikogu 24. märtsi 2015. a määruse nr 3-3-4-1-15 p 9; 20. detsembri 2001. a otsuse nr 3-3-1-

15-01 p-d 13-16).

Kuigi kaebajaga sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingu üheks pooleks on Tartu linn, on

selle üürilepingu puhul tegemist tsiviilõigusliku lepinguga. Kõik sellest õigussuhtest tulenevad

nõuded tuleb lahendada maakohtus. Seega kõik kaebaja määruskaebuse väited asjaolude kohta,

mis tsiviilasjades on kaebaja sõnul ebaõigesti tuvastatud, puudutavad Tartu linnaga tekkinud

eraõiguslikku suhet ja neid saab analüüsida ja arvestada ainult tsiviilasja menetluse raames

maakohtus. Kaebaja üürilepingu ülesütlemist puudutavad vaidlused on võrsunud eraõiguslikust

suhtest. Tsiviilõigusliku lepingu ülesütlemisel ei teki lepingupoolte vahel avalik-õiguslikku

suhet ning halduskohtul puudub seetõttu pädevus ka käesoleva kaebuse lahendamiseks.

Ringkonnakohus ei saa käesoleva asja raames hakata hindama tsiviilasjades tehtud lahendite

õigsust ning andma hinnangut seal tuvastatud asjaoludele. Kaebaja rahulolematus tsiviilasjade

lahenditega ei anna talle alust pöörduda üürilepingu lõpetamisest tekkinud vaidluste

lahendamiseks halduskohtusse lootuses saada endale meelepärane tulem.

8. Kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse jätab ringkonnakohus läbi vaatamata. M.S.i

kaebus tagastati tervikuna põhjusel, et selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Ringkonnakohus on halduskohtuga samal seisukohal ning jätab kaebaja määruskaebuse

halduskohtu 9. jaanuari 2023. a määruse peale rahuldamata. Seega on ka esitatud esialgse

õiguskaitse taotluse ese oma olemuselt eraõiguslik, mistõttu tuleks taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks esitada koos kaebusega maakohtule lahendamiseks. Kui esitatud kaebuse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, siis ei saa ei halduskohus ega ringkonnakohus

5

lahendada sisuliselt käesolevas asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlust. Ka esialgse

õiguskaitse kohaldamine ei kuulu sellisel juhul haldusasju lahendavate kohtute pädevusse.

Samale seisukohale jõudis ringkonnakohus juba asjas nr 3-19-1543 tehtud 13. septembri 2019.

a määruses ja asjas nr 3-22-2382 tehtud 15. veebruari 2023. a määruses.

Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et jõustunud kohtuotsusega kohtuasjas nr 2-19-15949 on

kaebajale pandud kohustus eluruum vabastada ning otsustatud tema väljatõstmine. Kui kaebaja

soovib esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks või kaebuse kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale, on täitemenetluse seadustiku § 11 lg 1 p 4 ja 5 alusel tegemist maakohtu

pädevuses oleva asjaga.

9. Määruskaebuses M.S. märkis, et juhul, kui kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamist

takistab mõni seadus, muu õigusakt või toiming, tuleb see lähtudes PS §-st 15 tunnistada

põhiseadusevastaseks. Kaebaja on seega esitanud abstraktse sisuga taotluse põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse algatamiseks. Ringkonnakohus märgib, et sellise sisuga taotluse

alusel ei ole võimalik vastava menetluse algatamise üle otsustada, kuna M.S. ei ole välja toonud

ühtegi seadusesätet, mille PS-le vastavuse kontrolli teostamist ta ringkonnakohtult soovib.

Kohus seda kaebaja eest otsustada ei saa. Käesolevas asjas halduskohus tagastas kaebaja

kaebuse ilma seda sisuliselt lahendamata ning ringkonnakohus jätab määruskaebuse

rahuldamata. Kuna halduskohus toimis kaebust tagastades õiguspäraselt ning ühtlasi ei saa

ringkonnakohus pädevuse puudumise tõttu läbi vaadata esialgse õiguskaitse taotlust, puudub

ka vastav sisuline menetlus, mille raames põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

algatamist kaaluda. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuses esitatud

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamise taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)