2-18-18318/81 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Anna Liiv ja Villem

Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-18318

Kohtuasi

FHN Inkasso ja Finants OÜ hagi ML Viimistlus OÜ

vastu kohustuse täitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30. novembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

FHN Inkasso ja Finants OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

55 926 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) FHN

Inkasso

ja Finants OÜ

(registrikood 11389780), lepinguline esindaja Kristjan

Vahar

Kostja (vastustaja) ML Viimistlus OÜ (registrikood

10623481), lepinguline esindaja vandeadvokaat Gerly

Kask

Menetluse liik

Kohtuistungil 20. aprillil 2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata FHN Inkasso ja Finants OÜ taotlus prokuratuurile kuriteoteate

esitamiseks.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 30. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-18318

muutmata.

3. Jätta FHN Inkasso ja Finants OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta FHN Inkasso ja Finants OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-18-18318

2 (10)

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. FHN Inkasso ja Finants OÜ (hageja) esitas 4. detsembril 2018 Pärnu Maakohtule hagi

ML Viimistlus OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 55 926 eurot.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt loovutas Raki Invest OÜ 6. juunil 2017 nõudeõiguse loovutamise

lepingu alusel Gottlieb OÜ-le nõudeõiguse kostja vastu summas 55 926 eurot. Nimetatud

nõudeõigus tuleneb Raki Invest OÜ poolt kostjale 27. veebruaril 2016 esitatud arvest nr 1627

summas 55 926 eurot. Arve on osapoolte poolt deklareeritud. 7. juunil 2017 edastati kostjale

teade nõudeõiguse loovutamise kohta ning paluti tasuda võlgnevus summas 55 926 eurot

hiljemalt 13. juunil 2017 Gottlieb OÜ arveldusarvele. Võlgnevust eelnimetatud tähtpäevaks ei

tasutud. 16. novembri 2018. a nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutas Gottlieb OÜ

eelkirjeldatud nõudeõiguse hagejale. Teade nõudeõiguse loovutamisest on kostjale edastatud.

Hageja leiab, et arve nr 1627 aktsepteerimisega tunnistas kostja nii arvel märgitud tööde

tegemist kui ka nende vastuvõtmist. Kostja juhatuse liikme ja kostja raamatupidaja e-

kirjavahetuses, millisesse omakorda oli kaasatud ka arve nr 1627 väljastaja Raki Invest OÜ,

juhib kostja raamatupidaja kostja juhatuse liikme tähelepanu sellele, et arve nr 1627 summa on

vale. Kostja juhatuse liige edastab raamatupidaja poolt saadetud e-kirja omakorda Raki Invest

OÜ-le, et see arve summa ära parandaks. Eeltoodu tõendab, et kostja on olnud arvest nr 1627

kogu aeg teadlik ning samuti on kostja seda aktsepteerinud.

3. Hagi tervikteksti kohaselt loovutati hagejale Raki Invest OÜ ja kostja vahel 2015. a

detsembris sõlmitud suulisest töövõtulepingust tulenev nõue. Töövõtulepingu ja nõude

olemasolu tõendab kostja poolt arve nr 1627 aktsepteerimine. Töövõtulepingu kohaselt

kohustus Raki Invest OÜ tegema objektil Riia 2, Tartu järgmised tööd: 1) krohvi ja

betoonpindade viimistlus (kogusega 3770 m2, hinnaga 9,00 eurot/m2); 2) torude,

kommunikatsioonide värvimine (kogusega 1950 m2, hinnaga 6,50 eurot/m2). Raki Invest OÜ

osutas kostjale teenuseid orienteeruvalt ajavahemikul 15. detsember 2015 – 26. veebruar 2016.

Raki Invest OÜ ja kostja kokkuleppe kohaselt muutus Raki Invest OÜ tasunõue kostja vastu

sissenõutavaks töö valmimisest ja pärast töö valmimist kohustus Raki Invest OÜ saatma

kostjale arve, mille kostja kohustus tasuma 30 päeva jooksul alates arve esitamisest. Sama

tähtaja jooksul kohustus kostja teavitama Raki Invest OÜ-d sellest, kui tehtud tööl esinevad

puudused. Raki Invest OÜ esitas töö valmimisel arve nr 1627. Kostja on Raki Invest OÜ poolt

esitatud arve nr 1627 kätte saanud, sellest teadlik ja arvet aktsepteerinud. Eeltoodut tõendab

kostja juhatuse liikme ja kostja raamatupidaja vaheline kirjavahetus. Kostja deklareeris arve nr

1627 ka 2016. a käibedeklaratsioonis Maksu- ja Tolliametile (MTA). Eluliselt ei ole usutav, et

arve nr 1627 oleks deklareeritud, kui teenust ei oleks osutatud. Kostja ei ole Raki Invest OÜ-le

tehtud tööde osas pretensioone esitanud.

2-18-18318

3 (10)

Koos hagi terviktekstiga esitas hageja taotlused kostja juhatuse liikme ML vande all

ülekuulamiseks, MTA-le selgitustaotluse esitamiseks, AL ülekuulamiseks ning kuriteoteate

esitamiseks Prokuratuurile.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei tunnista arvest nr 1627 tulenevat nõuet. Hagiavaldusest ei ole võimalik välja lugeda,

millisest kohustustehingust on tekkinud Raki Invest OÜ väidetav nõudeõigus kostja vastu.

Üksnes koostatud ja esitatud arvest ei teki kohtupraktika kohaselt nõuet. Hageja peab selgitama

ja tõendama, mis kohustustehingu raames arve on esitatud. Lisaks peab hageja suutma selgitada

ja tõendada, et Raki Invest OÜ-l tekkis õigus nõuda kostjalt 55 926 eurot ja kostjal oli kohustus

maksta selline summa. Hageja pidi esile tooma, milliste tööde eest on kostjale esitatud arve nr

1627, milliste tööde tegemises ja mis mahus kokku lepiti. Samuti pidi hageja näitama, milliseid

töid, mille kohta esitas Raki Invest OÜ kostjale arve nr 1627, tehti ning nende tööde tegemist

tõendama. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et Raki Invest OÜ on teinud töid Tartu Riia 2

objektil ja konkreetsemalt, millisel objekti osal. Põhjendatud ei ole hageja veendumus arve nr

1627 aktsepteerimisest kostja poolt. Ebaõige on arvamus, et arve aktsepteerimist tõendab arve

kajastamine maksudeklaratsioonis. Maksudeklaratsiooni andmed ei kõrvalda hageja kohustust

tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kostja juhatuse liikme ja kostja raamatupidaja e-

kirjavahetusest ei nähtu, et kirjavahetus puudutab Raki Invest OÜ arvet nr 1627.

5. Kostja vaidles hagi terviktekstile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Hagiavalduse asjaoludes puudub konkreetsus ja hageja ei ole jätkuvalt, sh pärast kohtu

selgitamiskohustuse täitmist, haginõude aluseks olevaid asjaolusid sisustanud ja tõendanud.

Sealhulgas ei selgu lepingu sõlmimise asjaolud ning töötajate arv ja nimed, kes väidetavalt töid

tegid. Portaali www.teatmik.ee andmete kohaselt 2015. a IV ja 2016. a I kvartalis Raki Invest

OÜ-l töötajad puudusid. Tõendamata on tööde tegemise täpne aeg, valmimine ja üleandmine.

Paljasõnaline on väide tasunõude sissenõutavaks muutumisest töö valmimisest. Hageja viidatud

objektil tehti töid teistsuguses mahus, kui väidab hageja. Krohvi ja betoonpindade

viimistlustöid oli objektil mahus 2100 m2 ning torude ja kommunikatsioonide värvimist mahus

1500 m2. 2019. a veebruari lõpu seisuga oli nendest töödest akteeritud 1534 m2 ning need tööd

olid tehtud kostja enda töötajate poolt. Kostja ei ole arvet nr 1627 aktsepteerinud. Esitatud e-

kirjavahetus kostja juhatuse liikme ja raamatupidaja vahel seda ei tõenda.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis 21. mai 2019. a otsusega hagi rahuldamata, sest hageja ei olnud kohtu ette

toonud hagi lahendamiseks vajalikke asjaolusid, s.o arve nr 1627 aluseks oleva

töövõtulepinguga seonduvaid olulisi asjaolusid.

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11. juuli 2019. a otsusega maakohtu 21. mai 2019. a otsuse

ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohtu otsus jõustus

Riigikohtu 14. oktoobri 2019. a määrusega, millega jäeti kostja kassatsioonkaebus menetlusse

võtmata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt jättis maakohus täitmata selgitamiskohustuse.

Maakohus oleks pidanud hiljemalt eelmenetluses hagejale selgitama, et hagi on puudulik, ja

andma hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mitte viitama hagi puudustele lõpplahendis.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

8. Maakohus jättis 30. novembri 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus otsustas määrata menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse

2-18-18318

4 (10)

jõustumist. Maakohus jättis rahuldamata hageja 12. oktoobri 2020. a taotluse tõendite vastu

võtmata jätmiseks ning 10. novembri 2021. a vastuväite kohtu tegevusele ja taotlused.

8.1. Kohus luges tõendite alusel tuvastatuks:

• Raki Invest OÜ on esitanud kostjale arve nr 1627 (vaidlusalune arve) ning kostja on

deklareerinud selle 2016. a veebruarikuu maksudeklaratsioonis MTA-le;

• arvest nr 1627 tulenev vaidlusalune nõue on loovutatud esmalt Gottlieb OÜ-le ja

seejärel hagejale.

8.2. Maakohus jättis hagi rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud töövõtulepingu sõlmimist.

Asjaolu, et hageja on saanud nõude omanikuks loovutuse teel, ei vabasta teda hagi aluseks

olevate asjaolude esitamisest ja tõendamisest. Hageja on paljasõnaliselt väitnud, et

Raki Invest OÜ ja kostja sõlmisid 2015. a detsembris suulise töövõtulepingu, mille kohaselt

kohustus Raki Invest OÜ teostama objektil Riia 2, Tartu järgmised tööd: 1) krohvi ja

betoonpindade

viimistlus,

kogusega

3770

m2,

hinnaga

eurot/m2;

2)

torude,

kommunikatsioonide värvimine, kogusega 1950 m2, hinnaga 6,50 eurot/m2. Samuti väidab

hageja, et Raki Invest OÜ osutas kostjale teenuseid orienteeruvalt ajavahemikul 15. detsember

2015 – 26. veebruar 2016 ning et Raki Invest OÜ ja kostja kokkuleppe kohaselt muutus Raki

Invest OÜ tasunõue kostja vastu sissenõutavaks töö valmimisest ja pärast töö valmimist

kohustus Raki Invest OÜ saatma kostjale arve, mille kostja kohustus tasuma 30 päeva jooksul

alates arve esitamisest.

8.3. Kohus selgitas 25. augusti 2020. a eelistungil, et nõude rahuldamise eeldusena peab hageja

tõendama töövõtulepingu kehtivalt sõlmimise ja selle tingimused, tööde valmimise ja tasu

sissenõutavaks muutumise asjaolud. Hageja tugineb sellele, et kõiki töövõtulepinguga

seonduvaid asjaolusid, alustades lepingu sõlmimisest, tõendab kostjale esitatud arve nr 1627,

mille kostja aktsepteeris ja deklareeris MTA-le ning millelt nähtuvad mh tehtud tööd. Kohus

hageja arusaamaga ei nõustunud. Hageja on kostjale arve esitamise fakti ületähtsustanud.

8.4. Maakohtu hinnangul ei ole arve nr 1627 asjakohane tõend, millega saaks tõendada hagi

rahuldamiseks vajalikke asjaolusid. Kohtupraktika kohaselt ei teki arve koostamisest ja

esitamisest arve tasumise kohustust. Arve vastuvõtmine (aktsepteerimine) ei tähenda ka lepingu

sõlmimist, s.o pakkumusega nõustumust. Seega ei saa hageja tugineda sellele, et kostja oli

arvest teadlik ja aktsepteeris seda, mistõttu tuleb arvel näidatud summa 55 926 eurot kostjalt

hageja kasuks välja mõista. Hageja ei saa tugineda sellele, et tasunõue muutus sissenõutavaks

arvel märgitud kuupäevast. Ka vaidlusaluse arve deklareerimine ei tõenda hagi aluseks olevaid

asjaolusid, mh suulise töövõtulepingu sõlmimist, milliseid töid teostati ning kas

töövõtulepingust tulenev tasunõue muutus sissenõutavaks, sh kas töö valmimisest või selle

üleandmisest.

8.5. Olukorras, kus hageja ei ole oma nõude tõendamiseks peale vaidlusaluse arve midagi

esitanud, viitavad kostja tõendid ülekaalukalt sellele, et Raki Invest OÜ ei saanud väidetavaid

töövõtulepingus kokkulepitud töid hagis märgitud ajavahemikul teha. Kostja on esitanud

dokumentaalsed tõendid selle kohta, et töövõtulepingu objektil tegid töid nende enda töötajad,

töömahud objektil olid väiksemad kui hagis märgitud ning avalikest andmetest nähtuvalt ei

olnud Raki Invest OÜ-l tööde tegemise perioodil töötajaid.

8.6. Hageja on vaidlustanud kostja esitatud tõendite vastuvõtmise ja seadnud nende

usaldusvääruse kahtluse alla, kuid ei ole põhjendanud ega tõendanud, et Raki Invest OÜ-l olid

väidetavate töövõtulepingu järgsete tööde tegemise ajal töötajad või korraldati tööde tegemist

2-18-18318

5 (10)

muul õiguslikul alusel. Kostja väidetud tehtud tööde mahtu objektil ei ole hageja veenvalt

vaidlustanud. Ka ei ole hageja esile toonud, kes täpselt ja kus väidetava töövõtulepingu Raki

Invest OÜ nimel sõlmis, ning on üksnes väitnud, et kostja nimel tegi seda juhatuse liige ML.

Hageja ei ole seejuures põhjendanud, miks tal ei ole ühegi hagi aluseks oleva asjaolu kohta

kohtule midagi esitada peale vaidlusaluse arve.

8.7. Kostja väitel on Tartus Riia 2 asuv objekt väga suur. Objektil tegid töid erinevad ettevõtted.

Kohus nõustus kostjaga, et hageja ei ole esile toonud, millisel objekti osal Raki Invest OÜ

väidetavalt töid tegi. Alltöövõtulepingu kohaselt pidi kostja töid tegema ise või teavitama

peatöövõtjat alltöövõtu kasutamisest. Asjaolu, et alltöövõtulepinguga võetud tööde tegemiseks

olid kostjal oma töötajad, tõendab kostja poolt 2016. a I kvartali riiklike tööjõumaksude

deklareerimine ja tasumine summas 19 543,10 eurot. Internetist nähtuvate andmete kohaselt

olid Raki Invest OÜ poolt deklareeritud ja tasutud maksud vaid 400 eurot ja töötajad puudusid.

MTA tõendiga luges kohus tuvastatuks, et kostjal oli 2016. a-l püsivalt tööl 24–29 töötajat.

Tööde aktiga ja e-kirjaga akti edastamiseks peatöövõtjale luges kohus tuvastatuks, et kostja

esitas peatöövõtjale 2016. a veebruaris akteerimiseks valminud töid rahalises mahus

31 550 eurot ilma käibemaksuta. Seega on välistatud, et kostja oleks saanud sisse osta töid

sellest suuremas rahalises mahus (Raki Invest OÜ arve järgne rahaline maht 46 605 eurot

käibemaksuta). Kostja poolt peatöövõtjale esitatud aktist nähtuvad ka akteeritud tööd ja nende

mahud 2016. a veebruaris. Krohv- ja betoonpindade viimistlust ei ole sellises mahus nagu Raki

Invest OÜ arvel.

8.8. Isegi kui väidetav töövõtuleping võidi sõlmida suuliselt, ei ole eluliselt usutav, et nii suures

mahus töid, nagu hagis märgitud, tehti n-ö märkamatult selliselt, et Raki Invest OÜ-l ja hagejal

puuduvad täpsed andmed, kes neid konkreetselt tegid ja millisel ajavahemikul. Samuti ei ole

usutav, et poolte kokkuleppe kohaselt muutus tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest või 30

päeva möödumisel arve edastamisest. Tavapäraselt lepitakse ehitustööde puhul kokku, et töö

valmib selle üleandmisest, et tellijal oleks võimalus tehtud töö üle vaadata (võlaõigusseaduse

(VÕS) § 637 lg 4) ning vajadusel puudustega töö vastuvõtmisest keelduda. Vastupidist

kokkulepet suuremahuliste tööde puhul peab tõendama hageja.

8.9. Kuna hageja ei ole tõendanud töö valmimist ja/või selle üleandmist kostjale, on

põhjendamatud hageja väited selle kohta, et kostja ei ole töö puudustele õigeaegselt tuginenud.

8.10. Kuna

kohtulahend

tehti

hageja

kahjuks,

jättis

maakohus

menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus otsustas

lahendada menetluskulude kindlaksmääramise TsMS § 174 lg-te 2 ja 4 alusel pärast

kohtuotsuse jõustumist.

Apellatsioonkaebus

9. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja teha

uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kui

ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, palub hageja saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

9.1. Hageja väitel on maakohus õigusnormi ebaõigesti rakendanud ja asjaolusid ebaõigesti

hinnanud. Samuti on kohus pooli ebavõrdselt kohelnud ja selgelt eelistanud kostjat. Kõik hageja

menetluses esitatud taotlused, selgitamaks välja menetluses olulised asjaolud, jäeti maakohtu

poolt rahuldamata. Samuti on hageja poolt maakohtu tegevuse kohta esitatud vastuväide jäetud

ebaõigesti rahuldamata.

2-18-18318

6 (10)

9.2. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse kuulata vande all üle kostja

juhatuse liige ML, kes oleks saanud anda teavet, miks ta kostja juhatuse liikmena andis

korralduse ja/või kinnitas MTA-le Raki Invest OÜ poolt esitatud arvet, kui väidetavalt Raki

Invest OÜ ja kostja vahel puudus lepinguline suhe ja Raki Invest OÜ ei ole kostjale teenuseid

osutanud. Samuti oleks ML saanud anda informatsiooni, milline oli kostja tahe Raki Invest OÜ-

ga töövõtulepingu sõlmimisel. Hageja selgitas, et pool saab ilma teise poole nõusolekuta

taotleda kohtult vastaspoole vande all ülekuulamist. Lisaks on kohtul õigus kuulata pool üle ka

sõltumata taotlusest. Kuna ML oleks saanud anda ütlusi hageja nõuet kinnitavate asjaolude

kohta, tunnistaja ülekuulamise taotlus oli esitatud õigel ajal ning tegemist oli lubatava ja

asjakohase tõenditega, oleks maakohus pidanud tunnistaja üle kuulama. Kuna maakohus ei

soovinud välja selgitada asja õigeks lahendamiseks tähtsaid asjaolusid ja on seega rikkunud ka

olulisi tsiviilõiguse põhimõtteid, taotleb hageja ringkonnakohtult kuulata vande all üle kostja

juhatuse liige ML.

9.3. Hageja ei nõustu maakohtuga, et antud juhul oli tegemist pelgalt arve esitamisega ja hageja

ületähtsustab arvet, sest kostja on ise vaidlusaluse arve deklareerinud ja arvestanud arve nr 1627

käibemaksu sisendkäibemaksu summa hulka. Seega on kostja arve deklareerimisega kinnitanud

MTA-le ehk Eesti riigile, et Raki Invest OÜ on töid teinud ja Raki Invest OÜ esitatud arve

summa on õige. Raki Invest OÜ poolt esitatud arve nr 1627 deklareerimisega on kostja arvet

aktsepteerinud.

9.4. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse MTA-le selgitustaotluse

esitamiseks või alternatiivselt MTA esindaja tunnistajana ülekuulamiseks. Kuna vaidluse üks

põhilisi esemeid on see, kas arve deklareerimine tähendab arve aktsepteerimist ja arve aluseks

olevate asjaolude omaksvõttu, siis on antud küsimuses vaja saada MTA seisukoht. Samuti on

ka Riigikohus korduvalt märkinud, et asjades, kus on vajalik tähtsate ja eriteadmisi nõudvate

asjaolude väljaselgitamine, tuleks kohtul pöörduda ekspertide poole. Praegusel juhul saaks

MTA arvamust pidada ka eriteadmistega isiku arvamuseks või eksperdiarvamuseks, mis on

oluliseks tõendiks. Kuna maakohus ei soovinud välja selgitada asja õigeks lahendamiseks

tähtsaid asjaolusid ja on seega rikkunud ka olulisi tsiviilõiguse põhimõtteid, taotleb hageja

ringkonnakohtult küsida MTA-lt selgitust või kuulata MTA esindaja tunnistajana üle.

9.5. Maakohus jättis arvestamata ega võtnud seisukohta hageja esitatud ringkonnaprokurör

Aarne

Pruusi

teatise

kohta

kriminaalmenetluse

alustamata

jätmise

kohta,

kus

ringkonnaprokurör oli seisukohal, et kostja oli saanud Raki Invest OÜ-lt teenuseid, sest vastasel

juhul ei oleks kostja tohtinud Raki Invest OÜ arvet deklareerida. Samuti jättis maakohus

esitamata avalduse kostja võimaliku maksukelmuse uurimiseks. Kuna kostja eitab, et Raki

Invest OÜ ja kostja vahel oli lepinguline suhe, siis on kostja pannud toime maksukelmuse, sest

sellisel juhul puudus kostjal õigus Raki Invest OÜ poolt esitatud arvet deklareerida ja

sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna kostja poolt on deklareeritud kahtlaseid arveid üle 400

000 euro, on üllatav, et maakohus aktsepteerib sellega kuritegude toimepanemist ja kahju

tekitamist Eesti Vabariigile. Hageja taotleb, et juhul kui ringkonnakohus leiab, et hagi ei ole

põhjendatud ja Raki Invest OÜ-l ja kostjal ei ole olnud lepingulist suhet, esitaks

ringkonnakohus prokuratuurile kostja suhtes kuriteoteate, sest kostja käitumises on selged

kuriteotunnused.

9.6. Lisaks eeltoodule õnnestus hagejal hankida kohtumenetluse käigus Raki Invest OÜ ning

kostja juhatuse liikme ja raamatupidaja kirjavahetus, millest selgus, et kostja juhatuse liige ja

raamatupidaja jagasid Raki Invest OÜ-le näpunäiteid arve nr 1627 parandamise ja koostamise

kohta. Parandamine tähendas seda, et kostja raamatupidaja palus muuta arve käibemaksu osa

2-18-18318

7 (10)

selliselt, et see oleks korrektne. Seega ei ole eluliselt usutav, et kostja ei tea midagi Raki Invest

OÜ-st ega temalt tellitud teenustest.

Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik

10. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja maakohtu

otsus muutmata.

11. Ringkonnakohus rahuldas 21. märtsi 2023. a määrusega hageja taotluse kostja juhatuse

liikme ML vande all ülekuulamiseks viidatud määruses täpsustatud asjaolude osas. Sama

määrusega jättis ringkonnakohus rahuldamata hageja taotluse MTA-le selgitustaotluse

esitamiseks või MTA esindaja tunnistajana ülekuulamiseks.

12. Ringkonnakohtus toimus 20. aprillil 2023 kohtuistung, mille käigus kuulati vande all üle

kostja seaduslik esindaja ML.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta hageja

kanda.

14. Olles tutvunud vaidlustatud otsuse, apellatsioonkaebuse ja muude asja materjalidega ning

arutanud asja pooltega kohtuistungil, on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid

asjaolusid. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja neid TsMS § 654

lg 6 järgi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

15. Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled selle üle, et Raki Invest OÜ on loovutanud oma

väidetava nõude kostja vastu arve nr 1627 tasumiseks esmalt Gottlieb OÜ-le ja seejärel

hagejale. Pooled vaidlevad selle üle, kas nõue on tekkinud ja sissenõutavaks muutunud.

16. Hageja on praeguses menetluses tõendanud ja pooled ei vaielnud apellatsioonimenetluses

selle üle, et Raki Invest OÜ on esitanud kostjale arve nr 1627, kostja juhatuse liige on arvega

nr 1627 seoses pidanud kirjavahetust raamatupidajaga (või raamatupidamisbürooga) ja

edastanud raamatupidaja märkuse Raki Invest OÜ-le ning kostja on arve nr 1627

maksudeklaratsioonis deklareerinud. Kolleegiumi hinnangul võivad need asjaolud kaudselt

viidata sellele, et Raki Invest OÜ ja kostja vahel võis olla võlasuhe, mis oli arve esitamise

aluseks. Samas ei piisa neist asjaoludest ja tõenditest praegusel juhul selleks, et lugeda hagi

aluseks olevad väited tõendatuks ja hagi rahuldada.

17. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pelgalt arve koostamisest ja esitamisest ei teki

tasu maksmise kohustust, seda ka juhul, kui arve saaja on selle kättesaamist kinnitanud (vt

Riigikohtu 17. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-15, p 10; 7. novembri 2005. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05, p-d 14–15). Kuna hageja esitas töövõtulepingu alusel tehtud tööde

eest tasu saamise nõude (VÕS § 635 lg 1 ja § 637 lg-d 3 ja 4), tuli tal hagi rahuldamiseks

tõendada, et Raki Invest OÜ ja kostja olid sõlminud töövõtulepingu, Raki Invest OÜ oli teinud

kokkulepitud (eelduslikult arvel nr 1627 nimetatud) tööd, tööde tegemise eest oli kokku lepitud

hageja nõutavas suuruses tasu ning tasu oli muutunud sissenõutavaks, s.o tööd olid valminud

või kostja poolt vastu võetud. Maakohus viitas õigesti, et kohtupraktika kohaselt tuleb

2-18-18318

8 (10)

töövõtulepingust tuleneva tasu nõude rahuldamiseks minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui

suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 17).

18. Ehkki hageja käsitab arve nr 1627 deklareerimist kostja poolt arvelt nähtuvate kohustuste

aktsepteerimisena, on hageja menetluses ka ise möönnud, et arve deklareerimine ei tähenda

tingimata seda, et kostja on saanud arvel kajastatud teenuseid, vaid arve võib olla deklareeritud

ka alusetult. Kolleegium on seisukohal, et arve deklareerimine ei ole käsitatav võlatunnistusena,

millega arvet deklareeriv isik tunnistaks arvel kajastatud kohustust ja mis pööraks ümber

kohustuse olemasolu tõendamise koormuse. Võlatunnistus peab olema antud isikule, kelle ees

võlga tunnistatakse, s.o praegusel juhul Raki Invest OÜ-le. See, millist teavet on kostja esitanud

oma käibe ja selle maksustamise aluseks olevate asjaolude kohta Eesti Vabariigile, ei mõjuta

kostja ja Raki Invest OÜ vahelist õigussuhet. Selle hindamine, kas kostja võis olla arvel nr 1627

märgitud käibemaksu põhjendamatult sisendkäibemaksuna maha arvanud ja seeläbi rikkunud

maksuõiguse norme, ei ole aga praeguse kohtumenetluse ese.

19. Vastavalt hageja taotlusele kuulas ringkonnakohus 20. aprilli 2023. a kohtuistungil vande

all üle kostja seadusliku esindaja ML, kelle ütlustega soovis hageja oma väiteid hagi aluseks

olevate asjaolude kohta tõendada. ML ütluste kohaselt ei ole ta (kostja esindajana) Raki Invest

OÜ-ga hageja väidetud lepingut sõlminud (kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:17:54,

00:28:14); Raki Invest OÜ pole sellist väidetavat lepingut täitnud ja arvel märgitud töid teinud

(samas, ajamärgid 00:18:38, 00:21:37, 00:37:27); Riia 2, Tartu objektil tegid töid kostja enda

töötajad (samas, ajamärgid 00:15:52, 00:44:05). ML küll kinnitas raamatupidamisbürooga arve

nr 1627 teemal toimunud kirjavahetust ja raamatupidaja e-kirja Raki Invest OÜ-le edastamist,

kuid väitis, et ta ei olnud süvenenud arve sisusse ja ei mäleta kirjavahetuse täpseid asjaolusid

(samas, nt ajamärgid 00:19:12, 00:21:00, 00:23:36, 00:30:17, 00:30:38, 00:32:28). Samuti ei

osanud ML selgitada, miks arve deklareeriti kostja käibedeklaratsioonis (samas, ajamärgid

00:24:15, 00:36:21). Kolleegium leiab, et ML ütlused ei kinnita hageja väiteid Raki Invest OÜ

ja kostja vahel töövõtulepingu sõlmimise, selle tingimuste, täitmise ja Raki Invest OÜ

tasunõude sissenõutavaks muutumise kohta.

20. Samuti tuleb võtta arvesse kostja menetluses esitatud vastuväiteid ja tõendeid.

20.1. Praegusel juhul tuvastas maakohus kostja esitatud tõendite põhjal järgmised asjaolud

(maakohtu otsuse p 19):

-

kostjal olid Riia 2, Tartu objektil tööde tegemiseks endal töötajad: see nähtub asjaolust,

et kostja deklareeris ja tasus 2016. a I kvartalis riiklikke tööjõumakse 19 543,10 eurot

(dtl-d 129–130) ning MTA andmetel oli kostjal 2016. a-l püsivalt tööl 24–29 töötajat

(dtl-d 133–137);

-

tegelikud töömahud Riia 2, Tartu objektil olid väiksemad kui hagis märgitud: Raki

Invest OÜ arve oli 46 605 eurot käibemaksuta, samas kui kostja esitas 2016. a

veebruaris akteerimiseks valminud töid rahalises mahus 31 550 eurot ilma

käibemaksuta (dtl-d 131–132). Seejuures ei ole kostja poolt veebruaris 2016

peatöövõtjale akteeritud tööde seas krohv- ja betoonpindade viimistlust sellises mahus

nagu Raki Invest OÜ arvel (dtl-d 131–132, 297–300);

-

avalikest andmetest nähtuvalt ei olnud Raki Invest OÜ-l töötajaid ajal, mil töid

väidetavalt tehti (dtl-d 108–111);

-

Riia 2, Tartu objekti osas peatöövõtjaga sõlmitud leping kohustas kostjat peatöövõtjat

alltöövõtu kasutamisest teavitama.

2-18-18318

9 (10)

20.2. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis neid asjaolusid kummutaksid või millest nähtuks, et

kostja oleks teavitanud peatöövõtjat sellest, et ta kasutab alltöövõttu. Ringkonnakohtu 20.

aprilli 2023. a istungil hageja küll väitis, et kostja esitatud teatmik.ee väljavõte (dtl-d 108–111)

ei tõenda seda, et Raki Invest OÜ-l ei olnud töötajaid, kuid möönis ka ise, et hageja ei ole

esitanud tõendeid, millest nähtuks Raki Invest OÜ-l töötajate olemasolu (vt kohtuistungi

protokoll, ajamärk 00:58:54). Seda, et Raki Invest OÜ oleks võinud kasutada tööde tegemiseks

alltöövõtjaid, ei ole hageja menetluses väitnud.

21. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette seda, et maakohus jättis

põhjendamatult arvestamata ringkonnaprokurör Aarne Pruusi 13. juuni 2019. a teatise

kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (dtl-d 206–209). Kolleegium hageja etteheitega

ei nõustu. Kõnealuses kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises on prokurör hinnanud

Pärnu Maakohtu 21. mai 2019. a otsust praeguses asjas ja leidnud selle põhjal, et tsiviilkohus

ei ole tuvastanud, et Raki Invest OÜ arve alusel tegelikult kaupu ei saadud ega teenuseid ei

osutatud, vaid kohus on leidnud, et hageja ei olnud hagi aluseks olevaid väiteid tööde tegemise

kohta tõendanud. A. Pruusi koostatud teatis ei sisalda teavet nende faktiliste asjaolude kohta,

millel hageja nõue põhineb. Ulatuses, milles dokument kajastab ringkonnaprokurör A. Pruusi

õiguslikke seisukohti kriminaalmenetluse alustamise aluste esinemise kohta, ei ole sellel

tõendiväärtust.

22. Kokkuvõttes nõustub kolleegium maakohtuga, et menetluses esitatud väiteid ja tõendeid

kogumis hinnates ei ole alust tuvastada, et Raki Invest OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud

töövõtuleping hageja väidetud tööde tegemiseks, Raki Invest OÜ tegi Riia 2, Tartu objektil

hagis väidetud (s.o arvel nr 1627 loetletud) töid, tööde eest oli lepitud kokku hageja väidetud

(s.o arvelt nr 1627 nähtuv) tasu ning tööd oleks saanud valmis või kostja oleks need vastu

võtnud. Seega ei ole hageja tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, mis oli TsMS § 230 lg

1 järgi hageja kohustus, ning maakohus on jätnud hagi põhjendatult rahuldamata.

23. Põhjendatud ei ole hageja etteheide, et maakohus kohtles pooli menetluses ebavõrdselt.

Asja materjalid seda ei kinnita ning ei anna mingit alust kahelda maakohtuniku erapooletuses.

Poolte ebavõrdset kohtlemist ei saa järeldada ainuüksi asjaolust, et maakohus jättis mõned

hageja taotlused rahuldamata. Osas, milles ringkonnakohus pidas hageja taotlusi põhjendatuks,

rahuldati need apellatsioonimenetluses.

24. Kolleegium ei nõustu hagejaga ka selles, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, jättes

esitamata kuriteoteate kostja võimaliku maksualase süüteo uurimiseks. Ka ringkonnakohus ei

pea kuriteoteate esitamist põhjendatuks, mistõttu kolleegium jätab hageja sellekohase taotluse

rahuldamata. Hageja on seisukohal, et kui kohus leiab, et Raki Invest OÜ ei ole kostjale teenust

osutanud, siis on kostja pannud arvet nr 1627 deklareerides toime maksukelmuse, mistõttu on

kohtul kohustus esitada kuriteoteade. Samas ei ole kohtul praeguses menetluses esitatud

asjaolude ja tõendite põhjal võimalik tõsikindlalt tuvastada, et Raki Invest OÜ ei ole kostjale

arvel nr 1627 märgitud teenuseid osutanud ja kostja on seega arve alusetult deklareerinud.

Eelnev, s.o teenuste mitteosutamise tuvastamine, ei olnud ka praeguse menetluse eesmärk, vaid

praeguses menetluses tuli hagejal hagi rahuldamiseks tõendada, et teenuseid on osutatud.

Sellest, et hageja ei suutnud tõendada tööde tegemist ja arvel nr 1627 märgitud kohustuste

tekkimist ja sissenõutavaks muutumist, ei saa automaatselt teha järeldust vastupidise kohta, s.o

et teenuseid kindlasti ei osutatud. Eelnevast tulenevalt ei ole ringkonnakohtul asjas tuvastamist

leidnud asjaoludel alust esitada kuriteoteadet.

2-18-18318

10 (10)

25. Kuna maakohtu otsus jääb hagi sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole seda vaja muuta

ka menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3). Hageja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud,

et maakohus oleks eksinud menetluskulude jaotamisel ka sõltumata sellest, et ta hagi rahuldas.

Menetluskulude jaotus

26. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.

27. Kuna maakohus ei määranud vaidlustatud otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust,

ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise

suuruse määrab kindlaks tsiviilasja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

28. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Anna Liiv

Villem Lapimaa