2-16-7380/119 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-7380

Kohtuasi

Y avaldus laste suhtes tema hooldusõiguse taastamiseks

ja

C

hooldusõiguse

peatamiseks

ning

lastega

suhtluskorra

muutmiseks

ja

uue

suhtluskorra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. septembri 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

C vastumääruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

Y

(isa)

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Õnneli Matt

Puudutatud isik I (laps) Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

II

(laps)

W

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja

advokaat Kardo Karon

Puudutatud

isik

III

(ema)

C

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad F ja advokaat

Helen-Lumelille Tomberg

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde C 21. ja 28. oktoobril 2021, 7. märtsil, 16. detsembril

2022 ja 12. aprillil 2023 esitatud tõendid.

2. Võtta asja materjalide juurde Y 27. veebruaril 2022 ja 19. märtsil 2023 esitatud

tõendid. Võtta asja materjalide juurde Y 27. veebruaril 2023 esitatud helisalvestis

(lisa 1) ja stenogramm (lisa 2), 31. märtsil 2023 esitatud sõnum laste emaga (III kd,

tl 87) ning 6. aprillil 2023 esitatud tõendid, v.a laste isa esindaja 9. detsembri 2022

e-kiri (lisa 1, III kd, tl 104–105).

2-16-7380

3. Jätta vastu võtmata Y 27. veebruaril 2023 esitatud artikkel (III kd, tl 69–71), 31.

märtsil 2023 esitatud e-kooli 30. märtsi 2023 teade (III kd, tl 88) ja 6. aprillil 2023

esitatud laste isa esindaja 9. detsembri 2022 e-kiri (III kd, tl 104–105).

4. Jätta rahuldamata Y taotlused ekspertiisi määramiseks, Sotsiaalkindlustusameti

lastekaitse osakonna kaasamiseks, C esindaja F menetlusest kõrvaldamiseks ja

tõendite kogumiseks.

5. Jätta rahuldamata C taotlus tõendite kogumiseks.

6. Tühistada Harju Maakohtu 17. septembri 2021 määrus resolutsiooni p-de 3.h ja 3.i

osas. Muuta Harju Maakohtu 17. septembri 2021 määruse p-des 3.c ja 3.j

kindlaksmääratud suhtluskorda vastavalt tervikresolutsiooni p-dele 9.3.c ja 9.3.h.

Muus osas jätta Harju Maakohtu 17. septembri 2021 määrus muutmata, kuid

täiendada määruse põhjendusi.

7. Jätta Y määruskaebus rahuldamata.

8. Rahuldada C vastumääruskaebus osaliselt.

9. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

9.1. Jätta rahuldamata Y avaldus tema hooldusõiguse taastamiseks alaealiste laste

Q ja W suhtes.

9.2. Jätta rahuldamata Y avaldus C hooldusõiguse peatamiseks tema alaealiste laste

Q ja W suhtes.

9.3. Muuta Y suhtluskorda Q-ga ja W-ga, mis oli kindlaks määratud Harju

Maakohtu 20. septembri 2016 määrusega ja määrata Y ning Q ja W suhtlemise

kord kindlaks järgmiselt:

a) Lapsed viibivad isa Y-ga reede pärastlõunast kuni esmaspäeva hommikuni

kolmel nädalavahetusel kuus, s.o iga kuu esimese, teise ja neljanda

nädalavahetuse, kui kokku ei lepita teisiti.

b) Lapsed tulevad isa juurde koolist koolibussiga ja lähevad kooli esmaspäeva

hommikul isa juurest koolibussiga.

c) Paarisaastatel veedavad lapsed juunis suvevaheaja esimese täisnädala laste

isaga (täisnädal on selline nädal, mille kõik päevad langevad vastavasse

kuusse) ja teise nädala laste emaga, teiste suvekuude (juuli ja august) teise

täisnädala veedavad lapsed isaga ja kolmanda täisnädala laste emaga,

paaritutel aastatel vastupidi. Ülejäänud aja suvekuudest (juuni–august)

kehtib p-s 9.3.a märgitud suhtluskord.

d) Teised koolivaheajad veedavad lapsed vanemate juures järgmiselt:

-

Paaris aastatel veedavad lapsed sügisvaheajad isaga, paaritutel aastatel

emaga.

-

Paaris aastatel veedavad lapsed talvevaheajad (v.a jõulud ja aastavahetus)

emaga, paaritutel aastatel isaga.

-

Paaris aastatel veedavad lapsed suusavaheajad isaga, paaritutel aastatel

emaga.

-

Paaris aastatel veedavad lapsed kevadvaheajad emaga, paaritutel aastatel

isaga.

e) Koolivaheajal, sh ka suvevaheajal, võtab laste isa lapsed YYYst laste kodust

isa suhtlemise aja alguse päeval kell 15.00 ja toob lapsed tagasi YYY

suhtlemise lõppemise õhtul kell 20.00.

f) Perekondlikud tähtpäevad (lähedaste sugulaste sünnipäevad, isadepäev,

emadepäev) veedavad lapsed selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud

on.

2-16-7380

g) Paaris aastate jõulud (24.–26. detsember) on lapsed koos isaga ja paaritutel

aastatel koos emaga. Aastavahetuse (31. detsember – 1. jaanuar) veedavad

lapsed paaritul aastal isaga ja paaris aastal emaga.

h) Laste ja laste isa kohtumised ei jää ära kerge haigestumise puhul.

Kohtumine jääb ära, kui lapse haigestumine nähtub portaalist digilugu.ee,

st arsti hinnangul on tegemist haigusega, mis ei võimalda lapse

transportimist. Juhul, kui laps/lapsed on haigestunud ja ei saa muul mõjuval

põhjusel vastavalt käesolevale kohtumäärusele isaga kohtuda, siis

kohtumine asendatakse. Vanemad teevad kõik mõistlikult võimaliku, et

asendada ära jäänud kohtumised samas kuus, millal kohtumine ära jäi.

Vahetatav ja asendatav kohtumise päev või nädalavahetus ei mõjuta

ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut. Vahetuseks antud nõusolek on

tagasivõetamatu.

i) Vanemad suhtlevad omavahel e-posti ja/või telefoni teel.

9.4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus, v.a alaealistele

riigi õigusabi korras määtatud esindaja tasu ja kulud, menetlusosaliste endi

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y (avaldaja, laste isa) esitas 8. jaanuaril 2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus

taastada tema isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus laste Q (puudutatud isik I, noorem laps)

ja W (puudutatud isik II, vanem laps) viibimiskoha määramise ja tervishoiu küsimustes ning

peatada laste isa ja laste ema ühine hooldusõigus laste suhtes, andes laste isiku- ja

varahooldusõiguse laste isale.

Avalduse kohaselt on laste isal ja laste emal kaks ühist last. Vanemate kooselu lõppes

2015. aastal, mille järel jäid lapsed elama laste ema juurde. Harju Maakohus lõpetas

20. septembri 2016 määrusega osaliselt laste isa ja laste ema ühise hooldusõiguse laste suhtes

ning andis hooldusõiguse laste viibimiskoha ja tervisekorralduse osas üle laste emale. Samuti

lõpetas maakohus laste isa ja laste ema ühise varahooldusõiguse laste suhtes ning andis laste

varahooldusõiguse täielikult üle laste emale. Maakohus rahuldas laste ema avalduse laste isale

lastega suhtlemise korra kehtestamiseks ning kehtestas laste isa ja laste suhtlemise korra.

Avalduse kohaselt on olukord võrreldes 2016. aastaga muutunud, kuna laste emaga juhtus

26. augustil 2020 raske liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai ta üliraskeid vigastusi. Laste ema

liikumisvõime on piiratud, ta suudab üksnes pead pöörata ning on allpool rindkeret halvatud,

kuid vaevaliselt liigutab vasakut kätt. Taastumisprotsess võtab pikalt aega. Õnnetuse ja selle

tagajärgede tõttu ei ole laste ema võimeline laste hooldusõigust teostama, mistõttu jättis laste

isa lapsed enda juurde elama. Vanem laps käib endiselt YYY koolis ja noorem laps endiselt

2-16-7380

lasteaias „XXX“. Laste isal on uus elukaaslane, kellel on kaks last ja kes toetab laste isa laste

kasvatamisel. Laste isa töötab autojuhina. Laste isa soovib tagada oma lastele eakohase vaimse

ja füüsilise arengu. Laste isa suudab lastele tagada stabiilse elukorralduse, hoolitsuse ning ka

selle, et lapsed saavad jätkata samas koolis ja lasteaias käimist.

Asjaolud võrreldes 2016. aastaga on muutunud esmalt laste emaga seonduvalt. Laste andmist

vanaema hoolde ei tohiks eelistada laste isa hooldusõiguse teostamisele. Laste isal on 4-toaline

korter, kus lastel on oma magamistuba ja sellest eraldi õppimis/mängimistuba. Laste vanaema,

keda laste ema on volitanud, ei ole suutnud vanemale lapsele koduõppel olles ja koduste tööde

tegemisel piisavalt tuge pakkuda, kuna lapse hinded on võrreldes isa juures veedetud ajaga

halvenenud.

2. Laste isa esitas Harju Maakohtule 13. aprillil 2021 taotluse suhtluskorra muutmiseks

(tsiviilasi nr 2-21-5750).

Avalduse kohaselt on vajadus laste ja laste isa suhtluskorda muuta tingitud laste emaga

juhtunud õnnetusest ning sellest, et lapsed on seetõttu olnud rohkem laste isa juures. Laste

vanaema on asunud aga laste isal lastega suhtlemist takistama. Varasemalt kindlaks määratud

suhtluskord ei täida oma eesmärki. Samuti ei ole kehtivas suhtluskorras reguleeritud mitmeid

olulisi asju, nt laste vaheaegadega arvestamine jne. Vahemaad MMM ja YYY kodude vahel ei

ole suured, autosõit kestab 7 minutit, ning vajadusel saavad lapsed õhtuti vanaema juures

viibida. Laste isa palus määrata tema ja laste suhtlemise korra kindlaks järgmiselt:

- Laste elukoht on LLL.

- Lapsed käivad ema juures haiglas (koju saades kodus) igal pühapäeval ajavahemikul 15.00–

19.00, vajadusel kokkuleppel ka mõnel muul päeval. Laste transpordi haiglasse laste ema

külastama ja tagasi korraldavad laste ema lähedased.

- Kui laste ema on haiglast koju saanud, siis võib laste transpordi YYY korraldada laste isa,

eelnevalt kokku leppides päeva ja kellaaja. Kokkulepped sõlmitakse laste ema ja laste isa vahel

telefoni teel, mis hiljem kinnitatakse e-maili teel.

- Muul ajal viibivad lapsed igapäevaselt isaga. Lastel on võimalik käia vanaema elukohas, kui

nad seda soovivad.

- Suvekuudel (1. juuni – 31. august) veedavad lapsed nädala ema ja vanavanemate ning nädala

isa juures kordamööda üle nädala nädal aega järjestikku.

- Koolivaheajad veedavad lapsed järgmiselt:

- paaris aastatel on lapsed sügisvaheaegadel isaga, paaritutel aastatel emaga;

- paaris aastatel on lapsed talvevaheaegadel (v.a jõulud ja aastavahetus) emaga, paaritutel

aastatel isaga;

- paaris aastatel on lapsed suusavaheajad isaga, paaritutel aastatel emaga;

- paaris aastatel on lapsed kevadvaheajad emaga, paaritutel aastatel isaga;

- Perekondlikud tähtpäevad (sünnipäevad, isadepäev, emadepäev) veedavad lapsed selle

vanema juures, kellega tähtpäev seotud on.

- Paaris aastate jõulud (24.–26. detsember), on lapsed koos isaga ja paaritutel aastatel koos

emaga.

- Aastavahetused on lapsed paaritul aastal isaga ja paaris aastal emaga.

- Vanem, kelle juures lapsed viibivad, tagab laste tervise, turvalisuse, heaolu ja järelevalve.

- Laste tervislike probleemide tekkimisel vastutab ravi eest see vanem, kellega lapsed viibivad.

Vastutuse all mõistetakse vanema poolt endast kõik võimaliku tegemist laste tervisliku seisundi

stabiliseerimiseks ja paranemiseks (sh ka ravimismeetodi valimine, arstile viimine, vajalike

ravimite ostmine jne).

- Laste haigestumisel teavitab vanem, kelle juures lapsed asuvad, teist vanemat laste

haigestumisest esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui tunni jooksul alates haigestumise

2-16-7380

teada saamist, telefoni teel. Lapse/laste haigestumisel terveneb laps/lapsed selle vanema juures,

kelle juures ta haigestus.

- Vanemad annavad endast parima, et saavutada laste haiguse ajal hooldamise ja nendega

haiguslehel viibimise osas mõistlikud kokkulepped põhimõttel, et vanemad on haiguslehtedel

vaheldumisi (ühel haigestumisjuhtumil üks vanem ja järgmisel teine).

- Juhul kui laps/lapsed on haigestunud ja ei saa muul mõjuval põhjusel vastavalt suhtluskorrale

isaga kohtuda, siis kohtumine asendatakse. Vanemad teevad kõik mõistlikult võimaliku, et

asendada mingil põhjusel ärajäänud kohtumised kokkuleppel mõistliku aja jooksul. Vahetatav

ja asendatav kohtumise päev või nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast

suhtlemisgraafikut. Vahetuseks antud nõusolek on tagasivõetamatu.

- Lapse/laste pikema haiguse korral viibivad vanemad lapse/lastega kordamööda haiguslehel.

- Vanemate omavahelised läbirääkimised toimuvad e-posti teel.

- Vanemad ei halvusta teineteist lapse/laste ees ega kahjusta lapse/laste ja teise vanema suhteid

mingil muul viisil. Vanemad tagavad, et kolmandad isikud ei kahjustaks vanemate ja lapse/laste

vahelisi suhteid.

- Lapsega/lastega koosolev vanem ei tee takistusi lapsel/lastel suhtlemiseks telefoni või Skype

teel hetkel eemaloleva vanemaga. Helistamisel arvestavad vanemad lapse/laste uneaega.

- Käesolevas korras nimetamata jäänud lastega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad

pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades laste parimaid huve.

3. Harju Maakohus liitis laste isa hooldusõigust puudutava ja suhtluskorra muutmise avaldused

13. aprilli 2021 määrusega ühte menetlusse (tsiviilasi nr 2-16-7380).

Puudutatud isikute seisukohad

4. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja asus seisukohale, et laste isa avaldus

vanemate ühise hooldusõiguse taastamiseks ja laste ema hooldusõiguse peatamiseks tuleb jätta

rahuldamata. Laste esindaja leidis, et laste emaga toimunud õnnetus ei mõjuta kuidagi laste ema

suutlikkust teostada ainuisikuliselt laste varahooldusõigust ja laste isikuhooldusõigust, milleks

talle kohtumäärusega on õigus antud. Samuti soovivad lapsed põhiasukohana elada oma

praeguses elukohas, st ema ja vanavanemate elukohas, kus lapsed on elanud juba aastaid enne

laste emaga toimunud õnnetust. Laste ja laste isa suhtlemise korraldamise ümbervaatamine on

laste esindaja arvates põhjendatud, arvestades sellega, et laste ema ei saa tulenevalt tema

füüsilisest tervisest ja kodust eemal viibimisest laste elus piisavalt osaleda ja isa abi laste eest

hoolitsemisel tema suhtluskorra ajal võiks olla põhjendatud.

5. Laste ema palus jätta laste isa hooldusõigusega seotud avaldus rahuldamata ja menetluskulud

laste isa kanda. Laste isa ei ole tõendanud ega väitnud oma varasema käitumismustri olulist

muutumist, st vägivaldsuse täielikku puudumist. Samuti ei ole laste isa tuginenud sellele ega

tõendanud, et ta on varahooldusõiguse rikkumise lõpetanud või tekitatud kahju hüvitanud. Laste

isal on laste ees elatisevõlgnevus kokku üle 22 000 euro. Varahoolduse üleandmine laste isale

loob ohu laste varahooldusõiguse järjekordseks rikkumiseks, mh laste nõudeõigusest

loobumiseks tema enda vastu.

Asjaolu, et laste ema osales raskes autoavariis, ei tingi laste elama jäämist laste isa juurde. Kuigi

laste ema ei saa laste eest käesoleval ajal füüsiliselt hoolitseda (toita, pesta, transportida), ei

tähenda, et ta ei saaks teostada hooldusõigust ja see tuleks peatada või tuleks taastada avaldaja

hooldusõigus. Suurema osa isikuhooldusõigusest moodustavad lapsega seotud igapäevaasjade

üle otsustamine ja tema huvide järgimine, sealhulgas tema raviküsimuste otsustamine,

osalemine koolielus, õppetöös aitamine, huviringides osalemine jne. Laste ema seisundit

arvestades on see kõik teostatav. Samuti on laste ema andnud välja laste eest hoolitsemiseks ja

2-16-7380

nende elu korraldamiseks üldvolikirja oma emale F-le, kes saab kõiki käsundeid laste suhtes

täita. Lapsed olid vahepeal, tulenevalt emaga juhtunud õnnetusest, rohkem isa juures, kuid

koduse keskkonna muutus ja mure ema kaotamise ees on mõjunud laste psüühikale halvasti,

nimetatust tingituna on muutunud halvemaks vanema lapse õppeedukus ja tema psüühiline

olukord.

Laste ema leidis, et 2016. aastal kehtestatud suhtluskorda võiks osaliselt muuta järgmiselt.

Lapsed veedavad laste isaga aega nädalavahetuseti kolmenädalaste tsüklite kaupa selliselt, et

kaks järjestikust nädalavahetust ollakse laste isaga ja kolmas emakodus. Laste isa võtab lapsed

vastava nädalavahetuse eelsel reedel kl 15 koolist või lasteaiast ja laste vanaema (või muu

lastele lähedane isik) võtab lapsed laste isa juurest vastaval pühapäeval kl 15. Suvel veedavad

lapsed isaga suvepuhkuse ajal, mille kestus langeb kokku isa puhkusega. Puhkuseajast teatab

isa igal aastal hiljemalt 1. maiks. Ülejäänud ajal suvest kehtib tavapärane suhtluskord. Juhul,

kui laste isa saab võtta puhkust ka koolivaheaegadel, veedavad lapsed isaga ka koolivaheaegu.

Sellisel juhul veedavad lapsed sügis- ja suusavaheaja paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel

emaga ning kevad- ja jõuluvaheaja (v.a pühad) veedavad lapsed paarisaastatel emaga ja

paaritutel aastatel isaga, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Kui isa ei saa võtta temaga veedetaval

koolivaheajal puhkust, kehtib koolivaheajal tavapärane suhtlusgraafik. Vanem või vanavanem,

kelle juures lapsed vastavalt suhtlemiskorrale viibivad, võimaldab teisel vanemal lastega

suhelda video- või telefonikõne teel igal õhtul kl 19.00–19.30 vahel. Lastel endil on õigus

suhelda eemalviibiva vanemaga igal lapsele sobival ajal.

6. Lääne-Harju valla (eestkosteasutus) seisukoha kohaselt ei ole ühise hooldusõiguse

taastamise ja laste ema hooldusõiguse peatamine laste suhtes põhjendatud ega laste huvides, isa

suhtlemisõigust lastega võiks vallavalitsuse arvates küll suurendada, kuid laste viibimine kaks

nädalat isa kodus ja kaks nädalat ema kodus ei ole põhjendatud, sest laste soov on elada YYYs,

kus nad tunnevad ennast turvalisemalt.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 17. septembri 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata

laste isa avalduse laste isa hooldusõiguse taastamiseks ning laste ema hooldusõiguse

peatamiseks. Maakohus muutis laste isa suhtluskorda lastega, mis oli kindlaks määratud Harju

Maakohtu 20. septembri 2016 määrusega ja määras laste isa ning laste suhtlemise korra

kindlaks järgmiselt:

a) Lapsed viibivad isaga reede pärastlõunast kuni esmaspäeva hommikuni kolmel

nädalavahetusel kuus, s.o iga kuu esimese, teise ja neljanda nädalavahetuse, kui kokku ei

lepita teisiti.

b) Lapsed tulevad isa juurde koolist koolibussiga ja lähevad kooli esmaspäeva hommikul isa

juurest koolibussiga.

c) Suvekuudel (1. juuni – 31. august) viibivad lapsed kummagi vanema juures nädala kaupa,

kui vanemad ei lepi kokku teisiti.

d) Teised koolivaheajad veedavad lapsed vanemate juures järgmiselt:

-

paaris aastatel veedavad lapsed sügisvaheajad isaga, paaritutel aastatel emaga;

-

paaris aastatel veedavad lapsed talvevaheajad (v.a. jõulud ja aastavahetus) emaga,

paaritutel aastatel isaga;

-

paaris aastatel veedavad lapsed suusavaheajad isaga, paaritutel aastatel emaga;

-

paaris aastatel veedavad lapsed kevadvaheajad emaga, paaritutel aastatel isaga.

e) Koolivaheajal, sh ka suvevaheajal, võtab laste isa lapsed YYYst laste kodust laste isa

suhtlemise aja alguse päeval kell 15.00 ja toob lapsed tagasi YYY suhtlemise lõppemise

õhtul kell 20.00.

2-16-7380

f) Perekondlikud tähtpäevad (lähedaste sugulaste sünnipäevad, isadepäev, emadepäev)

veedavad lapsed selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on.

g) Paaris aastate jõulud (24.–26. detsember) on lapsed koos isaga ja paaritutel aastatel koos

emaga. Aastavahetuse (31. detsember – 1. jaanuar) veedavad lapsed paaritul aastal isaga ja

paaris aastal emaga.

h) Laste tervislike probleemide tekkimisel vastutab laste ravi eest see vanem, kellega lapsed

viibivad. Käesoleval juhul mõistetakse sõna „vastutuse“ all vanema poolt endast kõik

võimaliku tegemist laste tervisliku seisundi stabiliseerimiseks ja laste paranemiseks (sh ka

ravimismeetodi valimine, arstile viimine, vajalike ravimite ostmine jne).

i) Vanem, kelle juures laps haigestub, teavitab teist vanemat lapse haigestumisest esimesel

võimalusel. Lapse/laste haigestumisel terveneb laps/lapsed selle vanema juures, kelle

juures laps/lapsed haigestus(id). Vanemad annavad endast parima, et saavutada laste

haiguse ajal nende hooldamise ja nendega haiguslehel viibimise osas mõistlikud

kokkulepped

põhimõttel,

et

vanemad

on

haiguslehtedel

vaheldumisi

(ühel

haigestumisjuhtumil üks vanem ja järgmisel teine vanem).

j) Juhul, kui laps/lapsed on haigestunud ja ei saa muul mõjuval põhjusel vastavalt käesolevale

kohtumäärusele isaga kohtuda, siis kohtumine asendatakse. Vanemad teevad kõik

mõistlikult võimaliku, et asendada mingil põhjusel ära jäänud kohtumised kokkuleppel

mõistliku aja jooksul. Vahetatav ja asendatav kohtumise päev või nädalavahetus ei mõjuta

ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut. Vahetuseks antud nõusolek on tagasivõetamatu.

k) Vanemad suhtlevad omavahel e-posti ja/või telefoni teel.

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud.

7.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 alusel

kumbki vanem kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt

või täielikult üle, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi

muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada. PKS § 138 lg 1 teise lause järgi kui

hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda

hooldusõiguse üleandmist, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt

muutunud, või ühise hooldusõiguse taastamist.

Maakohtu hinnangul puudub alus vanemate ühise hooldusõiguse taastamiseks. Esialgse

avalduse rahuldamise aluseks olnud asjaolud, miks vanemate ühine hooldusõigus osaliselt

lõpetati, ei ole oluliselt muutunud. Laste viibimiskohta, sh laste elukohta, määrab jätkuvalt laste

ema, sest lapsed elavadki koos emaga ja laste ema on seda teinud juba aastaid. Laste ema on

viibimiskohta määranud ka sõltumata sellest, et laste emaga toimus liiklusõnnetus ja ta viibib

ajutiselt tervishoiuasutuses. Laste ema on vaatamata oma halvale füüsilisele tervisele suutnud

väljendada oma tahet ning volitanud oma ema laste eest hoolitsema, mida viimane ka laste

kodus teeb. Samuti on lapsed ise väljendanud nii oma esindajale kui ka kohaliku omavalitsuse

lastekaitsetöötajale, et nad tahavad elada oma kodus YYYs, kus nad aastaid elanud on, sest seal

on hea ja turvaline. Isa juures käivad lapsed suhtluskorra kohaselt suhtlemas ja nad on nõus

seda ka edaspidi tegema, kuid elada tahavad nad oma kodus. Seega ei ole laste

isikuhooldusõiguse teostamises pärast 20. septembri 2016 kohtumääruse tegemist midagi

muutunud.

Samuti ei ole muutusi toimunud laste varahooldusõiguse teostamises pärast kohtumäärusega

laste varahooldusõiguse ainuisikuliselt laste emale üleandmist. Laste isa esile toodud asjaolu,

et ta soovib saada laste varahooldusõigust, saamaks omale igakuine lastele määratud toetus, ei

2-16-7380

saa olla aluseks ühise varahooldusõiguse taastamisele, eriti olukorras, kus laste isal oli seisuga

31. detsember 2019 kummagi lapse suhtes elatise võlg summas 12 105 eurot.

7.2. PKS § 140 lg 1 sätestab, et kohus peatab vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt

võimetu lapse hooldusõigust teostama. Maakohtu arvates puudub alus ka laste ema

hooldusõiguse

peatamiseks

tema

alaealiste

laste

suhtes.

Sihtasutuse

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla tõend 27. jaanuarist 2021 tõendab, et laste ema saab kestvalt aru oma tegude

tähendusest ning suudab oma tegevust adekvaatselt juhtida, orienteerub ajas, kohas ja oma

isikus, mistõttu ei esine käesoleval ajal aluseid laste ema hooldusõiguse peatamiseks PKS § 140

lg 1 sätestatu kohaselt.

7.3. Laste isa ja laste esialgselt kindlaks määratud suhtluskorra muutmisel juhindus maakohus

PKS § 143 lg-st 1, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga, mõlemal

vanemal on aga kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Samuti lähtus maakohus

PKS § 123 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt peab kohus tegema esmajoones lapse huvidest

lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud

huvi. Laste ema on tulenevalt tema tervislikust seisundist ajutiselt vähem võimeline laste

kasvatamisse ja nende eest hoolitsemisse füüsiliselt panustama, kuid seda kompenseerivad

emaga kokkuleppel ja tema volitusel laste emapoolsed vanavanemad. Samas peaks ja võiks ka

laste isa osaleda senisest rohkem laste elus. Kuna laste soov on elada oma kodus, kus nad on

elanud aastaid ja käia laste isa juures suhtlemas, on laste ema poolt pakutud kompromiss, mida

arutati kohtus ärakuulamistel, mõistlik laste isa ja laste suhtlemise korraldamiseks. Puudub alus

sundida lapsi elama suhtluskorra määramisega osa aega laste isa juures, kui lapsed seda ei soovi.

Kindlaks määratav suhtluskord tagab laste isale võimaluse osaleda rohkem laste elus, aidata

neid koolitöödes ja veeta koos lastega ka vaba aega.

Laste isa määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

8. Laste isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes vaidlustatud määrus

tühistada osas, milles jäeti laste isa hooldusõigus taastamata (resolutsiooni p 1) ja teha

tühistatud osas uus lahend, millega taastada laste isa hooldusõigus laste suhtes või saata asi

tagasi maakohtule teises koosseisus lahendamiseks. Menetluskulud palub laste isa jätta

menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei tegele laste ema laste ja neid puudutavate küsimustega ise,

vaid on selleks volitanud F. Laste ema ei saa hooldusõigust üle anda kolmandale isikule.

Kolmandale isikule saab anda loa teha toiminguid seoses lapse tavahooldamisega, mitte aga

otsustada näiteks selle üle, kas laps on kooliküps, millisesse lasteaeda või kooli laps läheb, kas

lapsele tuleks teha soovitatud operatsioon, kas laps võib minna sõprade perega välisriiki reisile

jms.

Vanema lapse käitumisprobleemid algasid peale laste isa juurest koju naasmist, mil hakkas

langema ka tema õppeedukus ja hinded. Laste ema ei ole laste isale vanema lapse

käitumisprobleemide süvenemisest teatanud, vaid laste isa sai selle kohta teavet vanema lapse

klassijuhatajalt.

Ebaõige on maakohtu põhjendus, et esialgse avalduse rahuldamise aluseks olnud asjaolud

vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ei ole oluliselt muutunud. Laste isa leiab,

et lapsed on võrreldes 2016. aasta määrusega saanud vanemaks, vanemate vahelised suhted on

rahunenud. Laste huvides on olla kontaktis mõlema vanemaga, kes tagavad neile turvatunde,

2-16-7380

rutiini, stabiilsuse ning pakuvad lastele mitmekülgset toetust ja hoolt nii tervise, kui ka vaimse

ja füüsilise heaolu osas.

Maakohus on rikkunud põhjendamis- ja selgitamiskohustust, kuna ei ole välja selgitanud laste

probleeme, millele laste isa on rõhunud (nt laste onu alkoholiprobleem laste elukohas,

vinguprobleem laste elukohas, vanema lapse käitumine ja hinded koolis jne). Laste isal ei ole

võimalik hooldusõiguseta igakülgselt laste turvalisuse ja heaolu eest seista ning ka suhtluskorra

täitmist tagada.

9. Laste isa tõi määruskaebemenetluses esitatud hilisemates seisukohtades välja, et ta kardab,

et lapsed võidakse viia Soome, sest lapsed on seda laste isale rääkinud. Laste vanaisa D võib

olla lapsi alkoholijoobes sõidutanud. Laste ja laste isa kohtumisi jäetakse ära väidetava laste

haigestumise tõttu, kuid tavaliselt on tegemist olnud kerge palaviku, köha või nohuga. Laste

ema võib olla laste varahooldusõigust rikkunud, kuna laste isa arvates maksab laste ema laste

isa tasutud elatisest palka enda hooldajale. Laste ema rikub ka hooldusõigust ja suhtluskorda,

kuna on pannud noorema lapse laste isaga kooskõlastamata kitarritundi, mis toimub laste isa

suhtluskorra ajal.

10. Lastele määratud esindaja hinnangul ei kahjusta maakohtu otsustus laste isa hooldusõiguse

taastamata jätmise osas laste huve. Tervisekorralduse osas hooldusõiguse taastamine ei

kahjustaks otseselt laste huve, sest laste esindaja meelest puudub oht, et laste isa tervise

küsimustes oma hooldusõigust kuritarvitaks ja puuduvad ka aktiivsed vaidlused vanemate vahel

terviseküsimuste osas.

11. Laste ema vaidleb laste isa määruskaebusele vastu.

12. Eestkosteasutus leiab, et laste isa määruskaebus ei ole põhjendatud.

Laste ema vastumääruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

13. Laste ema esitas vastumääruskaebuse, paludes tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni

p 3 alap-d h, i ja j. Laste ema palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 3 alap c ning

teha tühistatavas osas uus määrus, millega määrata, et lapsed veedavad laste isaga suvepuhkust

paarisaastatel iga suvekuu teise täisnädala (täisnädal on selline nädal, mille kõik päevad

langevad vastavasse kuusse) ja laste emaga iga suvekuu kolmanda täisnädala (esmaspäeva

hommikust järgmise esmaspäeva hommikuni), paaritutel aastatel vastupidi; ülejäänud ajal

suvest kehtib tavapärane suhtluskord. Lisaks palus laste ema maakohtu määruse tühistada

menetluskulusid puudutavas osas ning jätta lapse ema poolt hooldusõiguslike nõuete

menetlemisest tekkinud kulud laste isa kanda.

Maakohus on sisuliselt nõustunud, et laste elukoht kooli ajal peaks olema YYYs. Sellega läheb

vastuollu vaidlustatava määruse p 3 alap c, mis ei arvesta koolivaheaega, vaid määratleb suvise

suhtluskorra alates 1. juunist, mil toimuvad veel koolitunnid. Suvist suhtlusperioodi tuleks

alustada esimesest suvise koolivaheaja täisnädalast. Lisaks on ka vaieldav, et laste huvides on

nende kohustus viibida isa üürikorteris MMMs ajal, kui isa käib tööl ega saa veeta puhkust

lastega. Pigem oleks laste huvides veeta suvel laste isaga aega siis, kui laste isal on puhkus.

Vaidlustatud määruse resolutsiooni punkt 3 alap-d h ja i on vastuolus PKS § 116 lg 2 teise

lausega, sest alap-de järgi vastutab laste terviseprobleemide tekkimisel laste ravi eest see

vanem, kellega lapsed viibivad. Harju Maakohtu 26. oktoobri 2016 määrusega lõpetati osaliselt

laste isa ja laste ema ühine hooldusõigus laste suhtes ja anti ainuhooldusõigus mh

2-16-7380

tervisekorralduse osas üle laste emale. Olukorras, kus laste ema on ainuhooldusõiguslik vanem

laste tervisekorralduse küsimuses, puudus maakohtul pädevus panna vastutust laste ravi eest

hooldusõiguseta vanemale ja anda talle õigus otsustada ravimismeetodi valimise, arstile

viimise, jne üle. Samal põhjusel ei saanud maakohus määrata, et laste haigestumisel tervenevad

lapsed selle vanema juures, kelle juures nad haigestusid. Laste tervisekorraldus, sh ravivalikute

tegemine ja ravimine, ei ole osa suhtluskorrast ega ka osa tavahooldamisest.

Vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3 alap j on vastuolus kohtupraktikaga, mille järgi haiguse

ajal ei saa kumbki vanem lapsega vaba aega veeta, mistõttu pole laste huvides ka kohtumisi

asendada. Maakohtu määrusest ei nähtu kaalutlusi, kuidas on laste huvides haigestumise korral

jääda ilma ainsast nädalavahetusest kuus oma emaga. Lisaks ei ole arusaadav, miks laste isaga

ärajäänud kohtumine on ema arvel asendatav, haiguse tõttu ärajäänud nädalavahetus laste

emaga laste isa arvel aga mitte.

Maakohus jaotas valesti menetluskulud, kui jättis kõik laste ema menetluskulud tema enda

kanda. Maakohus jättis laste isa kolmest nõudest kaks rahuldamata, sealjuures jäeti rahuldamata

need nõuded, mida saab kohus algatada üksnes avalduse alusel ja rahuldati osaliselt

suhtluskorra nõue. Laste ema menetluskulud, mis tekkisid laste isa hooldusõigust puudutavate

nõuete lahendamisest, tuleb jätta laste isa kanda.

14. Laste isa vaidleb laste ema vastumääruskaebusele vastu.

15. Lastele määratud esindaja toetab vastumääruskaebust osaliselt. Laste esindaja toetab laste

ema määruskaebust seoses maakohtu lahendi p 3 alap c vaidlustamisega, kuna laste huvides on

see, kui suveperioodi alguseks loetakse kooliaasta lõpp. Laste esindaja leiab, et lapse ema

määruskaebus maakohtu lahendi p 3 alap-de h ja i osas on õiguslikult põhjendatud, kuid samas

laste huve ei kahjusta see, kui maakohtu lahendit selles osas mitte muuta. Laste esindaja ei toeta

määruskaebust p 3 alap j osas, kuna olukorras, kus laste isa saab niikuinii lastega võrreldes laste

emaga vähem koos olla, on põhjendatud ära jäänud kohtumiste asendamine, et tagada lastele

võimalus võimalikult palju suhelda ka laste isaga. Ära jäänud kohtumist võib asendada ka

nädala sees.

16. Eestkosteasutus leiab, et kuna lapsed viibivad enamuse ajast oma ema elukohas ja nende

harjumuspärane kodukeskkond on aastaid olnud ema juures, siis ei pruugi olla nende huvidega

kooskõlas suhtluskorra muutmine suvekuude perioodil viisil, et lapsed viibivad nädala kaupa

kummagi vanema juures. Vastumääruskaebus on põhjendatud osas, mis puudutab lapse

haigestumise või muu mõjuva põhjuse tõttu isaga ärajäänud kohtumiste asendamata jätmist.

Menetluse edasine käik

17. Maakohus jättis määruskaebuse ja vastumääruskaebuse rahuldamata ja edastas need

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

18. Ringkonnakohus kuulas lapsed privaatselt ära 13. aprillil 2023.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel (koosmõjus

§-ga 659) tühistada osas, milles maakohus reguleeris laste ja laste isa suhtluskorras laste

tervisekorraldusega

seonduvat

(vaidlustatud

määruse

resolutsiooni

p 3.h

ja

3.i).

Ringkonnakohus muudab vaidlustatud määruses kehtestatud suhtluskorda seoses suvekuudel

2-16-7380

laste isa ja laste kohtumistega ja kohtumiste toimumisega laste haigestumisel ning kohtumiste

asendamisega (vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 3.c ja 3.j; tervikresolutsiooni p-d 9.3.c ja

9.3.h). Muus osas tuleb jätta vaidlustatud määruse resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p 21

(koosmõjus §-ga 659) alusel muutmata, kuid täiendada tuleb määruse põhjendusi. Laste isa

määruskaebus jääb rahuldamata ja laste ema vastumääruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib kohus kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 22 (koosmõjus §-ga 659) alusel.

20. TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Laste isa vaidlustab maakohtu määrust hooldusõiguse taastamata jätmise osas ja laste

ema suhtluskorda suvekuude ning laste haigestumisega seotud punktide osas. Seega kontrollib

ringkonnakohus vaidlustatud määrust märgitud osas. Muus osas on vaidlustatud määrus edasi

kaebamata jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus § 463 lg-ga 2).

21. Esmalt lahendab ringkonnakohus seni lahendamata taotlused.

21.1. Määruskaebemenetluses on mõlemad vanemad esitanud täiendavaid tõendeid ja taotlenud

nende vastuvõtmist. Ringkonnakohus jätab vastu võtmata laste isa 31. märtsil 2023 esitatud

e-kooli 30. märtsi 2023 teate (III kd, tl 88) ja 6. aprillil 2023 esitatud laste isa esindaja

9. detsembri 2022 e-kirja (III kd, tl 104–105), kuna need on korduvad. Kolleegium jätab

TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata laste isa 27. veebruaril 2023 esitatud artikli (III kd, tl 69–

71), kuna see ei ole asjakohane. Dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud

elektrooniliselt, mistõttu puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada. Kolleegium võtab vastu

resolutsiooni p-des 1–2 märgitud tõendid, kuna need on asjakohased ja ringkonnakohus võtab

need vaidluse lahendamisel aluseks.

21.2. Laste isa on taotlenud laste emale arstliku ekspertiisi tegemist, et saada teada tema täpne

füüsiline ja vaimne tervislik olukord. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata. Laste isa ei

ole määruskaebemenetluses esile toonud faktilisi asjaolusid, mida ta soovib laste emale

määratava ekspertiisiga tõendada. Asjaoludega, et laste isale ei ole teada laste ema täpne

füüsiline ja vaimne tervislik olukord ja laste isa kahtleb, et laste ema tervisest on jäetud parem

mulje, kui see tegelikult olla võib, ei ole põhjendatud ekspertiisi määramise vajadus.

Ringkonnakohtul puudub põhjus esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt arvata, et laste ema

tervisest on jäetud parem mulje ning seetõttu võib ekspertiisi tulemusel asja lahendamiseks

tähtsust olla.

21.3. Laste isa palus lisaks kaasata menetlusse Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakond ja

eemaldada menetlusest laste ema esindaja F. Ringkonnakohus jätab taotlused rahuldamata.

Ringkonnakohus lahendas laste isa taotluse teise lastekaitsetöötaja kaasamiseks juba 15. märtsi

2022 määruses. Laste isa ei ole esile toonud asjaolusid, mis põhjendaksid varasemalt lahendatud

taotluse osas kohtu järelduste muutmist. Laste ema esindaja F kõrvaldamiseks menetlusest ei

ole TsMS § 45 lg 2 järgi alust. Laste isa ei ole toonud esile, et laste vanaema oleks laste ema

esindajana käitunud ebakohaselt või takistanud asja menetlemist.

21.4. Laste isa taotles tõendite kogumist, paludes kohustada laste ema ja Fd esitama oma

arvelduskontode väljavõtted ajast, kui laste isa vastu alustati täitemenetlust. Laste isa on

tõendite kogumise taotlus põhjendanud sellega, et ta kahtlustab laste ema poolt

varahooldusõiguse rikkumist, mis seisneb laste isalt saadava elatise enese tarbeks kulutamises.

2-16-7380

Kolleegium jätab laste isa taotluse rahuldamata, kuna ei pea ainuüksi laste isa kahtluse põhjal

vajalikuks koguda uusi tõendeid laste ema sissetulekute ja väljaminekute kohta.

21.5. Laste ema taotles nõuda PPA-lt (karistusregistri pidaja) välja andmed laste isa karistatuse

kohta nii väärteo- kui kriminaalkorras. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata, kuna

ringkonnakohtul puudub põhjus asjas esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt arvata, et laste isal

võiks olla selliseid karistusi, mis mõjutaksid oluliselt tema õigust teostada hooldusõigust või

suhelda oma lastega. Laste ema ei ole toonud esile, et laste isa oleks laste vastu vägivaldne,

mida võiks omakorda karistusregistri väljavõte tõendada.

22. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt laste isa määruskaebust ja seejärel laste ema

vastumääruskaebust.

23. PKS § 123 lg 1 järgi juhindub kohus menetluses, mis puudutab lapse huve, eelkõige just

lapse huvidest. Samuti sätestab lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 1, et kõigi last mõjutavate

otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel

valimisel tuleb selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui

esmatähtsast kaalutlusest.

24. Laste isa taotleb määruskaebuses, et tema ja laste ema ühine hooldusõigus taastataks. Laste

isa ja laste ema ühine hooldusõigus laste suhtes on Harju Maakohtu 20. septembri 2016

määrusega osaliselt lõpetatud, s.o laste viibimiskoha, tervisekorralduse ja varahooldusõiguse

osas, ning antud selles osas ainuhooldusõigus laste emale (I kd, tl 103–122). PKS § 1231 lg 3

kohaselt on vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et hooldusõigus kuuluks

vanematele ühiselt. Kord lõpetatud ühist hooldusõigust on võimalik PKS § 1231 lg 3 kohaselt

taastada, kui see vastab lapse huvidele ja täidetud on PKS § 138 lg 1 teises lauses sätestatud

eeldused, st vähemalt 14‑aastane laps ei vaidle sellele vastu ja ühist hooldusõigust taotlev

vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama (vt ka Riigikohtu 22. novembri 2017

määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p 17 teine lõik). Avalduse lahendamise puhul on tegemist

kohtu kaalutlusotsustusega, mille kohus teeb oma siseveendumuse kohaselt, lähtudes eelkõige

lapse huvidest ja arvestades kõiki asjaolusid ning asjaomaste isikute õigustatud huve

(PKS § 123 lg 1). Sellisesse kohtu kaalutlusotsustusse sekkub kõrgema astme kohus üksnes

juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi.

25. Maakohus leidis, et laste ema ja laste isa ühise hooldusõiguse taastamiseks ei ole alust,

kuivõrd asjaolud ei ole võrreldes esialgse määrusega oluliselt muutunud ning laste ema on laste

viibimiskohta määranud juba aastaid, vaatamata ka temaga juhtunud õnnetusele. Samuti on

laste ema oma füüsilisest seisundist hoolimata võimeline oma tahet väljendama. Ühist

varahooldusõigust ei ole samuti alust taastada, kuivõrd laste isa sooviks oli pelgalt laste igakuise

toetuse endale saamine, kuid laste isal oli 31. detsembri 2019 seisuga kummagi lapse suhtes

suur elatise võlg. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei ole põhjendatud

laste ema ja laste isa ühist hooldusõigust taastada. Maakohus lähtus lahendi tegemisel laste ja

teiste asjaomaste isikute huvidest. Laste isa määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et

kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt

perekonnaasja lahendamisel on. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja

materjalidest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659), v.a tervisekorralduse küsimustes ühise hooldusõiguse

taastamata jätmise osas, milles ringkonnakohus täiendab vaidlustatud määruse põhjendusi

alljärgnevalt. Vastuseks laste isa määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.

2-16-7380

26. Kuigi laste parimates huvides on reeglina vanemate lahuselu korral kaks hooldusõiguslikku

vanemat ka pärast vanemate abielu või kooselu lõppemist, ei tähenda see, et vanemate ühise

hooldusõiguse säilitamine on igal juhul laste huvides. Vanemate tõsised ja korduvad

erimeelsused lapse kasvatamise üle võivad viidata siiski sellele, et vanemate ühise

hooldusõiguse säilitamine ei pruugi olla lapse huvides (vt Riigikohtu 7. juuni 2011 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11, p 20). Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid

siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise

hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist (vt Riigikohtu 5. jaanuari 2022 määrus

tsiviilasjas nr 2-21-233, p 14).

27. Harju Maakohus leidis 2016. aasta määruses, et põhjendatud ei ole seada lapsi vanemate

ühise hooldusõiguse säilitamisega olukorda, kus vanemate vahel tekivad seoses laste

igapäevaelu korraldamisega uued lahkhelid, millest tulenev pingeseisund ning selle mõju võib

olla lastele ettearvamatute tagajärgedega (I kd, tl 118–119). Maakohus viitas 2016. aasta

lahendis ka laste isa vägivaldsusele laste ema suhtes. Kuigi puudub vaidlus, et laste isa ei ole

enam laste ema suhtes vägivaldne olnud, on laste vanemate vahel endiselt ületamatud

erimeelsused laste hooldusõiguse teostamise osas. Samuti on vanemate suhted endiselt

konfliktsed. Vanemate erimeelsusi ilmestavad menetluses esitatud vanemate etteheited

teineteise elukoha tingimustele, elukohas elavatele isikutele ning nende isikute käitumistele.

Samuti nähtub vanemate läbisaamisel konfliktsus määruskaebemenetluses esitatud

sõnumivahetustest (II kd, tl 178–184; III, kd tl 77–83, tl 87), vanemate menetlusdokumentides

väljendatud vastastikustest süüdistustest ja laste isa saadetud lindistustest (27. veebruari 2023

dokumendi lisad 1 ja 2 ning 6. aprilli 2023 dokumendi lisad 2 ja 3). Asjaolu, et laste vanematel

on raskusi ühise hooldusõiguse teostamisega, kinnitab ka hooldusõiguse teostamine laste

haridusega seonduvalt, kus vanemate ühine hooldusõigus on säilitatud. Laste isa on esile toonud

mitmeid näiteid, kuidas laste hariduse küsimusi ei ole temaga arutatud, näiteks vanema lapse

koduõppele suunamine ja noorema lapse kitarritundi panemine. Laste ema on väidetele

vastanud, et lastega seotud otsustused on vastu võetud laste isaga konsulteerides, tema

nõusolekul või ei ole laste isa teatud küsimuste vastu ise huvi tundnud (II kd, tl 138 pöördel –

139, tl 162–163). Seega ei ole vanemad üksmeeles ka laste hariduse ning huvialadega seotud

küsimustes ning näevad infovahetust üksteise ja laste õpetajate vahel erinevalt.

27.1. Ka lastele määratud esindaja on leidnud, et on põhjendatud, kui laste emal on laste

viibimiskoha osas ainuhooldusõigus, kuivõrd kohtumenetluse jooksul on tulnud esile, et laste

emal ja laste isal on laste viibimiskoha osas endiselt erinev arusaam. Lapsed on väljendanud nii

lastekaitsetöötajale, neile määratud esindajale kui ka ringkonnakohtule ärakuulamisel, et nad

soovivad elada oma peamises elukohas YYYs ning kumbki lastest ei soovi, et nende

elukorralduse osas toimuks suuremaid muutusi. Laste sõbrad ja peamised tegevused on YYYs.

Põhjendatuks ei saa pidada laste isa etteheited laste elukohale ja lastega elavate isikute kohta

või kartust, et lapsed võidakse viia Soome. Laste isa erinevad etteheited ja kartused ei ole

menetluses kinnitust leidnud. Kohaliku omavalitsuse esindaja ei ole esile toonud, et laste

elukoht oleks neile elamiseks kõlbmatu või mingilgi moel ohtlik. Ka laste esindaja arvates ei

nähtu praeguses asjas asjaolusid, mis annaks aluse veendunult kahelda selles, et lastel ei ole

turvaline maja tõttu, kus nad elavad või arvata, et laste ema, vanaema ja teiste lähedastega koos

elades oleks neil ebaturvaline, hoolitsusest puudu vms. Laste ema on ümber lükanud laste isa

väited nii seoses tuleohutusega (II kd, tl 118 pöördel) kui ka seoses laste vanaisa alkoholi

tarvitamise ja laste onu juhtimisõiguseta sõitmisega. Laste isa esile toodud asjaoludest ega

toimiku materjalidest ei ole võimalik järeldada, et lastel ei oleks turvaline või ei oleks nende

huvides jätkata YYYs elamist.

2-16-7380

27.2. Samuti ei ole laste esindaja ja eestkosteasutuse arvates laste huvides vanemate ühise

hooldusõiguse taastamine varahooldusõiguse osas, kuna taastamine võib tuua kaasa vaidlusi ja

konflikte vanemate vahel ning varahooldusõiguse puudumine ei takista kuidagi laste isal

aktiivselt laste elus osalemast. Laste isa ei ole esile toonud asjaolusid, millest lähtuvalt võiks

järeldada, et laste vanemate ühise varahooldusõiguse taastamine oleks laste huvides.

Sisustamata on laste isa üldsõnaline väide, et ilma hooldusõiguseta ei ole laste isal võimalik

laste turvalisuse ja heaolu eest seisuta. Samuti ei ole laste isa välja toonud, et lastel oleks

seetõttu, et laste emal on varahooldusõiguse osas ainuhooldusõigus, jäänud vajadused

rahuldamata või muul viisil nende heaolu tagamata. Vanema lapse klassijuhataja on märkinud,

et koolil ei ole vanema lapse välise hooldatuse kohta märkusi (III kd, tl 44). Seda pole esile

toonud ka eestkosteasutus kodukülastuste põhjal, laste esindaja laste ärakuulamise järgselt ega

täheldanud ringkonnakohus laste ärakuulamisel.

27.3. Lastele määratud esindaja on vastuses määruskaebusele leidnud, et tervisekorralduse osas

ühise hooldusõiguse taastamine ei kahjustaks laste huve, kuna puudub oht, et laste isa

hooldusõigust kuritarvitaks ja vanemate vahel pole aktiivseid vaidlusi laste tervise küsimustes.

Arvestades eelmistes punktides kirjeldatud laste vanemate omavahelist suhtlust ja lastega

soetud küsimustes kokku leppimist, eelkõige kokkulepete saavutamise raskust, ei ole

ringkonnakohus veendunud, et laste tervisekorralduse osas ühise hooldusõiguse taastamine

oleks laste huvides. Seda seetõttu, et taastamine võib kaasa tuua lisaks hariduse ja viibimiskoha

osas tekkinud probleemidele veel täiendavate konfliktide tekkimise.

27.4. Eelnevalt kirjeldatud asjaolud takistavad vanematel ühise hooldusõiguse teostamist. Ei

ole põhjendatud eeldada, et vanemad suudavad nüüd teostada laste suhtes ühist hooldusõigust

vastavalt PKS § 118 lg-le 1 üksmeeles. Ringkonnakohtu hinnangul võib praegusel juhul laste

viibimiskoha, tervisehoiu ja varahooldusega seotud küsimustes ühise hooldusõiguse taastamine

viia veelgi sagedasemate lahkhelideni, mis ei ole laste huvides. Kolleegiumi arvates ei ole

põhjendatud laste elukorralduses täiendavate pingete tekitamine sellega, et vanemad vaidleksid

pidevalt ühise hooldusõiguse teostamisel. Seega leidis maakohus õigesti, et täitmata on

PKS § 1231 lg-s 3 ja PKS § 138 lg 1 teises lauses sätestatud eeldused ühise hooldusõiguse

taastamiseks.

28. Laste isa on menetluses tuginenud asjaolule, et ühine hooldusõigus tuleks taastada seetõttu,

et laste ema ei ole peale temaga juhtunud õnnetust oma tervislikust seisundist tulenevalt

võimeline laste eest füüsiliselt hoolitsema ja laste ema ei saa delegeerida hooldusõiguse

teostamist laste vanaemale.

28.1. PKS § 124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema

järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil

hoolitseda. Varahooldus hõlmab PKS § 127 järgi õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu

hulgas last esindada. See ei välista lapse õigust seaduses sätestatud juhtudel vara iseseisvalt

valitseda.

28.2. Ringkonnakohus leiab, et laste ema on laste viibimiskoha, tervise, vara ja nende

igapäevaelu puudutavates küsimustes aastaid üksi otsuseid vastu võttes laste kasvatamisega

hästi toime tulnud. Lapsed kasvavad turvalises keskkonnas, käivad koolis, osalevad

huviringides ning suhtlevad mõlema vanemaga. Laste ema on alates 2021. detsembrist kodus

ning tema tervislik seisund on võrreldes õnnetuse järgse ajaga paranenud. Laste ema on esitanud

tõendid, kinnitamaks oma võimekust laste hooldusõigust jätkuvalt teostada, vaatamata temaga

juhtunud õnnetusele ja sellest tingitud terviseprobleemidele. Laste ema on möönnud, et

tulenevalt tema füüsilisest tervisest ei ole tal võimalik laste eest füüsiliselt hoolitseda, kuid see

2-16-7380

ei ole takistanud laste emal otsustada lastega seotud küsimusi ja osaleda laste tegevustes. Laste

ema esitatud tõenditest nähtub, et laste ema ei ole küll võimeline iseseisvalt liikuma ja sõltub

kõrvalisest abist, kuid tema teadvusseisund on adekvaatne ja asjakohane, orienteeritud,

kõnehäiret laste emal ei ole (II kd, tl 167 pöördel; III kd, tl 47). Kliinilise psühholoogi

27. jaanuari 2021 kokkuvõtte kohaselt saab laste ema kestvalt aru oma tegude tähendusest ja

suudab oma tegevust adekvaatselt juhtida, samuti on ta suuteline ise oma tervislike,

majanduslike ja õiguslike huvide eest seisma ning kaasa rääkima laste hooldusõiguslike

küsimuste osas (II kd, tl 43a). Ka taastusravil viibides osales laste ema igapäevaselt laste eluolu

korraldamisel ja koolitöödes videosilla või telefonivestluste vahendusel (II kd, tl 167 pöördel).

Laste ema on esile toonud, et ta korraldab laste päevaseid tegevusi ise ja pakub neile suhtlust

ning turvatunnet. Samuti lapsed õpivad, peavad nõu, loevad ja vaatavad filme koos oma emaga

ning laste ema õpetab ja suunab neid nende igapäevastes vajadustes (III kd, tl 38–41). Eeltoodut

on kinnitanud ka eestkosteasutus kodukülastuste põhjal (II kd, tl 199). Lapsed on vanuses

(noorem laps on 8,5 aastane ja vanem laps 11 aastane), kus nad suudavad suunamisel ise toime

tulla enda füüsilise korrashoiu, söömise ja riietumisega. Seetõttu puudub kolleegiumil kahtlus,

et laste ema ei tule laste eest hoolitsemise ja hooldusõiguse teostamisega toime. Laste isa ei ole

esile toonud konkreetseid küsimusi või probleeme, kus laste hooldusõigus oleks jäänud laste

ema tervisliku seisundi tõttu teostamata või oleks seda teostanud laste ema eest mõni kolmas

isik. Asjaolu, et laste ema on oma emale F-le vormistanud volikirja, ei tähenda, et lastega seotud

olulisi otsustusi teeks laste vanaema. Laste ema on eelnevalt käsitletud tervisedokumentidest

nähtuvalt võimeline ise lastega seotud otsustusi vastu võtma ning F-le enda esindamisel juhiseid

jagama. Laste vanematel ei ole keelatud laste eest hoolitsemisel kõrvalist abi kasutada. Samuti

on laste ema hooleandja kinnitanud, et ta annab laste emale abi ja tuge tema igapäevastele

vajadustele, kuid isiklikku elu puudutavad küsimused nagu laste kasvatamine ja nende eest

hoolitsemine, ei kuulu tema pädevusse (III kd, tl 38–39).

28.3. Laste ema hooldusõiguse teostamise võimetust ei ole alust järeldada laste isa esile toodud

asjaoludest, et vanemal lapsel on koolis käitumis- ja keskendumisraskused, ta on koduõppel ja

jäi inglise keele aines suvetööle ning et noorem laps on palju koolist puudunud ja saanud

märkusi (III kd, tl 112–114). Kuigi laste vanemad ei vaidle praeguses asjas laste haridusega

seotud hooldusõiguse teostamise osas, milles on vanematel jätkuvalt ühine hooldusõigus, võiks

laste ema toimetulematus laste koolikohustuse täitmise eest hoolitsemisel iseenesest viidata

tema võimetusele hooldusõigust üldisemalt teostamast. Sellist järeldust aga kolleegiumi

hinnangul teha ei saa. Laste ema on tõendanud, et vanem laps ei jäänud suvetööle mitte halva

õpiedukuse tõttu, vaid see oli tingitud vanema lapse vajadustest individuaalõppe järele (II kd,

tl 192–193), mida sai inglise keele õpetaja töökorralduse tõttu rakendada üksnes suvel (III kd,

tl 42). Vanem laps oli sellise õppekorraldusega nõus. Lapse õpiedukus on tõenditest nähtuvalt

hea ja väga hea, kodutööd on tähtaegselt tehtud (III kd, tl 43–44). Samuti suhtlevad nii laste

ema kui ka laste vanaema vanema lapse õpetajatega (II kd, tl 195 – 197 pöördel; III kd, tl 44).

Laste ema on tõendanud, et nooremale lapsele 3. aprillil 2023 tehtud märkus on kustutatud

(III kd, tl 123). Noorema lapse teisi märkusi (III kd, tl 112, 114) ei ole nende sisust tulenevalt

võimalik seostada lapse koduse olukorraga. Laste isa 6. aprilli 2023 dokumendis kajastatud

noorema lapse puudumiste loetelust nähtub, et enamus puudumisi on seotud lapse

haigestumisega. Seega ei saa järeldada, et lapse puudumine koolist oleks tingitud laste ema

tegematajätmistest. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et laste isa juures elades oleks laste

koolikohustuse täitmine toimunud oluliselt edukamalt (s.o ilma puudumiste, suvetöö ja

märkusteta).

29. Laste ema taotleb vastumääruskaebuses, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu määruse

resolutsiooni p 3 alap-d h, i ja j, millega maakohus reguleeris laste ravimist suhtluskorra ajal,

lapse haigestumisel tema tervenemist selle vanema juures, kelle juures ta haigestus ning

2-16-7380

ärajäänud kohtumiste asendamist. Laste ema palub tühistada ka maakohtu määruse

resolutsiooni p 3 alap c, mille kohaselt viibivad lapsed suvekuudel (1. juuni – 31. august)

kummagi vanema juures nädala kaupa, kui vanemad ei lepi kokku teisiti ning teha tühistatavas

osas uus määrus, millega määrata, et lapsed veedavad laste isaga suvepuhkust paarisaastatel iga

suvekuu teise täisnädala (täisnädal on selline nädal, mille kõik päevad langevad vastavasse

kuusse) ja emaga iga suvekuu kolmanda täisnädala (esmaspäeva hommikust järgmise

esmaspäeva hommikuni), paaritutel aastatel vastupidi; ülejäänud ajal suvest kehtib tavapärane

suhtluskord.

30. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal

vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama sätte lg 21 kohaselt lepivad

vanemad lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises, vanemate vaidluse

puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Kohtu õiguse

reguleerida lapse suhtlust vanematega sätestavad PKS § 143 lg-d 3–5. PKS § 143 lg 3 järgi

võib kohus lapse huvides piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite

täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite

täitmise. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones

lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud

huvi. Lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted tulenevad ka LasteKS §-st 5, mille p 3

kohaselt tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes seada esikohale lapse huvid (vt

Riigikohtu 15. veebruari 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-5895, p 14). Sobiv suhtluskord tuleb

määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut

ja vanust (vt Riigikohtu 7. detsembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-3347, p 22).

31. Laste ema on palunud määruskaebuses muuta vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3 alap c

nii, et lapsed oleksid suvekuudel kummagi vanema juures nädala kaupa viibimise asemel

kummagi vanemaga igas suvekuus ühe nädala ja ülejäänud aja suvest kehtiks tavapärane

suhtluskord. Eestkosteasutus toetas laste ema määruskaebust selles osas ja arvas, et kuna lapsed

viibivad enamuse ajast oma ema elukohas ja nende harjumuspärane kodukeskkond on aastaid

olnud laste ema juures, siis ei pruugi olla nende huvidega kooskõlas suhtluskorra muutmine

suvekuude perioodil sel viisil, et lapsed nädala kaupa viibivad kummagi vanema juures. Ka

ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud suvekuudel niivõrd ulatuslikult tavapärasest

suhtluskorrast kõrvale kalduda. Kolleegiumi arvates on laste huvides laste ema välja pakutud

suvine suhtluskord, mille kohaselt lapsed on lisaks tavapärasele suhtluskorrale igal suvekuul

ühe nädala kummagi vanemaga. Sellisel juhul ei kalduta liiga suures osas kõrvale tavapärasest

suhtluskorrast, mis tagab lastele ka suvel stabiilsuse, kuid võimaldab lastel oma isaga puhkuse

ajal siiski kooli ajal kehtiva suhtluskorraga võrreldes rohkem aega koos veeta. Eestkosteasutus

on laste ema pakutud suvekuude suhtluskorda toetanud ning laste esindaja ei ole sellele vastu

vaielnud. Arvestades, et laste suvevaheaeg võib alata igal aastal erineval ajal, on

ringkonnakohtu arvates mõistlik määrata, et paarisaastatel veedavad lapsed juunis suvevaheaja

esimese täisnädala laste isaga ja teise nädala laste emaga (täisnädal on selline nädal, mille kõik

päevad langevad vastavasse kuusse), teiste suvekuude (juuli ja august) teise täisnädala

veedavad lapsed isaga ja kolmanda täisnädala laste emaga, paaritutel aastatel vastupidi.

Ülejäänud aja suvest kehtib tavapärane suhtluskord.

32. Ringkonnakohus nõustub laste ema määruskaebusega vaidlustatud määruse resolutsiooni

p 3 alap h ja i osas. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et maakohus on põhjendatult jätnud

laste vanemate ühise hooldusõiguse mh terviseküsimustes taastamata, s.o selles osas on

ainuhooldusõigus laste emal, läheb sellise hooldusõiguse jaotusega vastuollu vaidlustatud

määruse resolutsiooni p 3 alap-d h ja i. Suhtluskorraga ei saa laste isale anda ainuotsustusõigust

laste tervise küsimustes ajal, mil lapsed viibivad suhtluskorra järgi temaga. Seetõttu tuleb

2-16-7380

vaidlustatud määrus selles osas tühistada. Ringkonnakohus märgib aga, et PKS § 145 lg 3 alusel

säilib laste isal seejuures siiski õigus teha tavahooldamisele vastavaid otsustusi nagu laste

kraadimine, väljakirjutatud ravimite manustamine, jne.

33. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3

alap j, mis näeb ette ärajäänud kohtumiste asendamise, tuleks tühistada. Eestkosteasutus

nõustus laste emaga ja märkis, et haigestumine on erakorraline ja etteteadmata olukord, mille

korral ei ole laste huvides asendada hiljem ärajäänud kohtumisi vanemaga. Laste esindaja

määruskaebust selles osas ei toetanud ja leidis, et olukorras, kus laste isa saab niikuinii lastega

vähem koos olla kui laste ema, on põhjendatud ära jäänud kohtumiste asendamine, et tagada

lastele võimalus võimalikult palju suhelda ka isaga. Kolleegium nõustub laste esindajaga, kuna

ajal, mil lapsed on haigestunud, on nad eelduslikult koos oma emaga. Kuna laste isa ja laste

kohtumised on mitmel korral ära jäänud (laste ema ja laste isa 6. aprilli 2023 vastused

kohtunõudele) ja laste isa arvates toob laste ema laste haigestumist ettekäändeks laste isaga

kohtumiste ärajätmiseks, on ringkonnakohtu arvates maakohtu määratud suhtluskorra punkt

kohtumiste asendamise kohta põhjendatud. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks vaidlustatud

määruse täpsustamist selles osas, et ärajäänud kohtumise asendamine toimub ühe kuu lõikes.

Sel viisil saab vältida olukorda, kus laste pikaaegse haigestumise tõttu võiksid laste emaga

veedetavad nädalavahetused mitme kuu jooksul ära jääda.

Laste isa on lisaks ette heitnud ka seda, et kohtumised on ära jäänud kergete haigestumiste

puhul. Ringkonnakohus nõustub, et kohtumised ei peaks olema välistatud iga haigussümptomi

korral. Kerge haigestumine ei takista lastel isa juurde minna. Laste isal on võimalik lapse kodust

ravi jätkata. Seda enam, et tavapärase suhtluskorra järgi on lapsed laste isaga üksnes

nädalavahetuseti. Seetõttu täpsustab ringkonnakohus suhtluskorra vastavat punkti, täiendades

seda selliselt, et laste ja laste isa kohtumised ei jää ära kerge haigestumise puhul ja kohtumine

jääb ära, kui lapse haigestumine nähtub portaalist digilugu.ee, st arsti hinnangul on tegemist

haigusega, mis ei võimalda lapse transportimist. Eeltoodu on vajalik seetõttu, et vanematel on

varem olnud selles küsimuses korduvaid suhtluskorra täitmise probleeme. Seega tuleb laste

emal kohtumise ärajäämist põhjustava lapse või laste haiguse korral pöörduda lapse või lastega

arsti poole.

34. Määruskaebemenetluses on laste esindaja pakkunud välja, millega nõustus ka laste isa, et

kaaluda võiks lahendust, kus lapsed on neil perioodidel, kus laste ema on hooldushaiglas,

enamuse ajast laste isaga lisaks tavapärasele suhtluskorrale. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

maakohus suhtluskorra kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Suhtluskord, mille

järgi lapsed kohtuvad isaga reede pärastlõunast kuni esmaspäeva hommikuni kolmel

nädalavahetusel kuus, on laste huvides. Arvestades, et laste ema ei saa lastega füüsiliselt

tegelda, on lastel võimalus aega veeta ja õppida nädalavahetustel koos laste isaga, kuid samuti

säilib ka üks nädalavahetus laste emaga koos olemiseks. Laste huvides on säilitada õppetöö ajal

stabiilsus, õppida ja käia koolis ning huviringides oma peamisest elukohast. Lapsed on

menetluses väljendanud, et nad soovivad oma isaga suhelda, kuid tahavad elada peamiselt oma

kodus YYYs ning ei soovi oma elus suuremaid muutusi. Seetõttu ei pea ringkonnakohus

võimalikuks maakohtu määrust praeguses punktis nimetatud osas muuta.

35. Kolleegium märgib vastuseks muudele määruskaebemenetluses esitatud väidetele järgmist.

Laste ema väidetest ja vanema lapse klassijuhataja e-kirjast ei saa kolleegiumi arvates järeldada,

et vanema lapse käitumisprobleemid koolis võiksid olla põhjustatud laste isaga aja veetmisest.

Laste ema sõnul on lapsed laste isa juures käinud 2023. aasta algusest kolm nädalavahetust

kuus, kuid tähelepanu probleemid on vanema lapsel süvenenud alates märtsist (III kd, tl 122).

Laste ema teatas 6. aprillil 2023 vastuseks ringkonnakohtu küsimusele, millal on laste isa ja

2-16-7380

laste kohtumised ära jäänud, et 2023. aasta märtsis jäid kohtumised ära nii 3.–5. märts kui ka

24.–26. märts 2023. Järelikult olid kolmest suhtluskorra järgsest nädalavahetusest lapsed koos

laste isaga üksnes ühe nädalavahetuse. See ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul teha

järeldust, et vanema lapse tähelepanuga seotud probleemid oleksid tingitud laste isaga

kohtumistest, mis toimus märtsis ühe korra.

Laste isa on laste emale ette heitnud nooremale lapsele kitarritunni panemist reedele laste isa

suhtluskorra ajale. Laste isa on selgitanud, et ta toetab noorema lapse huviharidust, kuid soovib

selle teostamist viisil, mis suhtluskorda ei mõjuta. Ringkonnakohus märgib, et laste huviharidus

on igal juhul nende parimates huvides ning laste vanematel tuleb teha endast olenev, et seda

toetada. Samas on ka seejuures oluline, et mh suhtluskorda mõjutavad küsimused arutataks

vanemate poolt eelnevalt läbi. Arvestades, et praeguse õppeaasta lõpuni ei ole enam palju aega

jäänud, tuleks laste vanematel järgmise aasta huviringide ja nende kellaaegade valikul silmas

pidada, et see ei muudaks kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra täitmist osaliselt või

tervikuna võimatuks. Teisalt tuleb laste vanematel arvestada ka laste vanust ja küpsust ning

võimaldada ajal, mil kumbki vanematest viibib suhtluskorra järgi lastega, lastel kohtuda ja külas

käia oma sõpradel ning harrastada neid huvitavaid ja arendavaid tegevusi.

36. Ringkonnakohus rõhutab, et laste huvides on see, et mõlemad vanemad toetavad lapsi teise

vanemaga suhtlemises. PKS § 143 lg 2 kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab

lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Laste vaimse ja füüsilise tervise

parimates huvides on olukord, kus mõlemad vanemad panustavad teadlikult ühiste erimeelsuste

ületamiseks. Vanemate vastastikune üksteise süüdistamine ei aita kaasa probleemi

lahendamisele. Lisaks on mõlemal vanemal seadusest tulenev (PKS § 144) kohustus anda

teisele vanemale teavet lapsega seotud tähtsate asjaolude kohta (mh laste tervis, enesetunne,

huvialaringides käimine, arstivisiidid, kooliga seotud olulised küsimused jne).

Menetluskulude jaotus

37. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit, muudab ta

vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus jättis menetlusosaliste (v.a lapse)

menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd ringkonnakohtu lahendi tulemusena on laste isa

avaldus rahuldatud endiselt osaliselt, puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus muuta

maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kuigi laste ema leiab, et laste isa hooldusõiguse

taastamise ja laste ema hooldusõiguse peatamise taotlustega seotud kulud tuleks jätta laste isa

kanda, leiab ringkonnakohus, et kuna tegemist on lapse hooldusõiguse üle toimuva vaidlusega,

milles lahend tehakse eelkõige lapse huvides ja avaldus rahuldati osaliselt, on menetluskulud

põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lastele määratud esindaja riigi

õigusabi tasu ja kulud.

38. Arvestades, et laste isa määruskaebus jääb rahuldamata ja laste ema vastumääruskaebus

rahuldatakse osaliselt, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane vaidluse olemust arvestades jätta

määruskaebemenetluse kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda,

välja arvatud lastele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)