Legislator Case Law & Legislation
2-23-3836/35 AI generated

2-23-3836/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-3836/35
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 13.03.2023 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise Menetluskulud jätta solidaarselt võlausaldajate Greentan Estonia OÜ ja A K kanda.

Legislator headnote

AI generated

2-23-3836/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Tühistada Harju Maakohtu 13.03.2023 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise Menetluskulud jätta solidaarselt võlausaldajate Greentan Estonia OÜ ja A K kanda.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

10. mai 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-3836

Tsiviilasi

Greentan Estonia OÜ ja A K avaldus Windoor Facades

OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlausaldaja

I:

Greentan

Estonia

OÜ

(registrikood

14436959, asukoht Laki tn 14a, 10621 Tallinn)

Võlausaldaja II: A K (isikukood xxx)

Võlausaldajate

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat

Magnus Braun (e-post xxx) ja advokaat Oliver Grauberg (e-

post xxx)

Võlgnik: Windoor Facades OÜ (registrikood 12581775,

asukoht Kasesalu tn 7, Saue linn, 76505 Harjumaa), seaduslik

esindaja T N (e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Greentan Estonia OÜ ja A K avaldus Windoor Facades OÜ pankroti

väljakuulutamiseks rahuldamata.

2. Jätta võlgnikule Windoor Facades OÜ ajutine haldur nimetamata.

3. Tühistada Harju Maakohtu 13.03.2023 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu, millega kohus pankrotiavalduse tagamiseks peatas kuni ajutise halduri

nimetamise otsustamiseni Windoor Facades OÜ suhtes Tallinna kohtutäitur K F

menetluses olevad täitemenetlused asjades xxx ja xxx, mille raames on arestitud

Windoor Facades OÜ-le kuuluv kinnisasi asukohaga xxx, mis on kantud Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx.

4. Menetluskulud jätta solidaarselt võlausaldajate Greentan Estonia OÜ ja A K kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtumääruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja võlausaldajate nõuded

1. Võlausaldajad Greentan Estonia OÜ ja A K esitasid 10.03.2023 Harju Maakohtule avalduse

Windoor Facades OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Koos avaldusega esitasid võlausaldajad ka

taotluse pankrotiavalduse tagamiseks, milles palusid peatada kuni ajutise halduri nimetamise

otsustamiseni võlgniku suhtes menetluses olevad täitemenetlused asjades xxx ja xxx. Kohus

rahuldas võlausaldajate taotluse pankrotiavalduse tagamiseks 13.03.2023 määrusega.

2. Võlausaldaja Greentan Estonia OÜ pankrotiavalduse kohaselt allkirjastasid Greentan Estonia

OÜ ja Windoor Facades OÜ 23.12.2021 tööjõu rendilepingu. Lepingu alusel rentis võlausaldaja

võlgnikule tehasetöölisi selliselt, et võlausaldaja kohustus andma võlgniku kasutusse

kokkulepitud arvu kvalifitseeritud töötajaid, kes olid allutatud võlgniku juhistele. Võlgnik

kohustus võlausaldajale tasuma iga töötaja eest tunnipõhist tasu. Võlgnik kohustus võlausaldaja

poolt esitatavad arved tasuma 14 päeva jooksul arve kuupäevast. Lepiti kokku, et arveid esitatakse

iga kahenädalase perioodi viimasel pühapäeval, st kaks korda kuus. Võlausaldaja andis võlgniku

käsutusse kokku 22 töötajat. Alguses pooltevaheline koostöö sujus, kuid 2021. aasta suvel jättis

võlgnik esimest korda talle esitatud arved tasumata. Perioodil 04.07.2021 kuni 08.11.2021 esitas

võlausaldaja võlgnikule arveid kokku summas 128 881,28 eurot, millest võlgnik tasus osaliselt

vaid ühe arve.

3. Võlausaldaja I ja võlgnik sõlmisid 09.09.2021 võlatunnistuse, millega fikseeriti võlgnevus

101 477,75 eurot. Pooled leppisid kokku summa tasumises maksegraafiku alusel. Kuna võlgnik

lubas võla tasuda, täitis võlausaldaja lepingut edasi ja esitas täiendavaid arveid. Võlgnik enda

võlatunnistusest tulenevaid kohustusi ega täiendavaid arveid ei tasunud. Seega peatas

võlausaldaja 05.11.2021 objektil tööd. Kuigi võlgnik on nõuet enamas osas tunnustanud, siis ei

ole ta võlga siiani tasunud.

4. Võlausaldaja pöördus 26.01.2022 võlgniku vastu kohtusse võla ja viivise tasumise nõudes.

Asja menetletakse tsiviilasjas 2-22-1337. Hagiavalduse esitamisel olid võlausaldaja nõuded koos

sissenõutavaks muutunud viivisega 118 453,87 eurot. Võlgnik vaidleb hagile vastu. Vaidluse

kestel on kohus võlausaldaja hagi tagamise taotlusi rahuldanud, kuid hiljem on selgunud, et

tagamise meetmed on olnud sisuliselt toimetud, kuivõrd võlgnikul puudub vara. Võlausaldaja I

nõuded võlgniku vastu on kokku 127 919,44 eurot.

5. Võlausaldaja A K pankrotiavalduse kohaselt Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni

19.04.2022 otsusega töövaidlusasjas 4-1/286/22 rahuldati A K töövaidlusavaldus Windoor

Facades OÜ vastu. Otsuse kohaselt mõisteti võlgnikult välja töötasu ja hüvitised kogusummas 11

484,09 eurot. Võlgnik esitas taotluse töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamiseks hagimenetluses

koos tähtaja ennistamise taotlusega. Kohus jättis 12.09.2022 otsusega tähtaja ennistamata ning

taotluse rahuldamata.

6. Võlausaldaja II avalduse alusel alustas kohtutäitur M L võlgniku suhtes täitemenetluse

täiteasjas nr xxx 29.12.2022. Kohtutäitur M L edastas võlgnikule täitmisteate 19.01.2023 selle

avaldamisega Ametlike Teadaannete lehel. Kohtutäitur M L andis võlgnikule vabatahtliku

täitmise tähtajaks 28.02.2023. Võlgnik ei ole avalduse esitamise hetkeni võlga tasunud

08.03.2023 saatis kohtutäitur M L (võlausaldaja kohtutäitur) võlausaldajale kui sissenõudjale

teate, et on ilmne, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohtutäiturile teadaolevate kohustuste täitmiseks

sh ei ole võlgnikul vara võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Võlausaldaja II nõuded võlgniku

vastu on kokku 12 654,09 eurot.

7. Vaidluse kestel on võlgnik venitanud kohtumenetlust, jätnud esitamata majandusaasta aruande,

asendanud juhatuse liikmeks T N, kasvatanud maksehäireid, suurendanud maksvõlga 65 000 euro

võrra, lõpetanud töösuhte pea kõikide töötajatega, viinud tootmispinnalt ära tootmistehnika.

8. Puuduvad alused ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tal

sisuliselt puudub vara. Võlgnikule kuulub kinnisasi, mille turuväärtus 14.04.2022 seisuga oli

989 000 eurot. Kinnistu on aga koormatud hüpoteekidega kogusummas 1 458 000 eurot.

Pankrotimenetluse käigus ning pankrotiavalduse tagamise rahuldamisel on võimalik hüpoteegiga

tagatud nõuete hindamine ja kaitsmine pankrotiseaduses sätestatud korras ja seega hüpoteetiliselt

saaks kinnisvara müük osaliselt ka võlausaldaja nõudeid rahuldada, kuid kinnisasja müügi korral

enne pankroti väljakuulutamist ei ole võlausaldaja jaoks tegemist varaga, mille arvelt kohustust

täita. Võlgniku suhtes on käimas lisaks kohtutäitur K F poolt menetlevatele asjadele veel 15

täitemenetlust. Võlgniku kohustused ületavad kaugelt võlgniku võimalikke varasid. Võlausaldaja

I hinnangul on võimalik tugineda pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p 1-4 ja võlausaldaja II

puhul PankrS § 10 lg 2 p 2,3.

Võlgniku vastuväited

9. Võlgnik Windoor Facades OÜ vaidleb pankrotiavaldustele vastu, palub jätta ajutise

pankrotihalduri määramata ja pankroti välja kuulutamata.

10. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja I nõude puhul on tegemist ebaselge nõudega, mille üle

käib alles vaidlus kohtuasjas xxx. Ühtlasi ei ole viidatud tsiviilasja toimikus deklaratiivset

võlatunnistust esitatud. Toimikus on maksekokkulepe ja menetluse käigus on ilmnenud, et asjas

on kohtusse pöördunud vale hageja. Greentan Estonia OÜ on asjas xxx 13.01.2023

menetlusdokumendi punktis 14 omaks võtnud, et Windoor Facades OÜ on talle alusetult tasunud

summa 50 342,40 eurot. Seega on hoopis Windoor Facades OÜ Greentan Estonia OÜ

võlausaldajaks summas 50 342,40 eurot.

11. Võlgnik teatas 04.04.2023, et võlausaldaja A K nõue on täidetud. Võlgnik esitas kohtule ka

vastava maksekorralduse väite tõendamiseks.

12. 04.04.2023 toimunud istungil võlgnik selgitas, et ettevõte on likviidne. Kohustuste summad

on suhteliselt väikesed võrreldes ettevõtte varadega ja väärtusega. See hüpoteek, mis on Windoor

Facades OÜ kinnistule seatud, see on tema sidusettevõtte Windoor AS kohustus. Windoor

Facades OÜ-l on ka tunnustatud nõue Windoor AS saneerimise menetluses, summas enam kui

150 000 eurot. Ühtlasi on vallasvara ja nõudeid võlgnike vastu.

Kohtumääruse põhjendused

13. Ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmise alused on sätestatud pankrotiseaduse (PankrS)

§ 15 lõikes 3. Muuhulgas on selles lõikes sätestatu kohaselt pankrotimenetluse algatamata jätmise

aluseks asjaolu, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle

tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (p 1).

14. Kohus märgib esmalt, et kuivõrd võlgnik on võlausaldaja A K nõude rahuldanud ja selle

rahuldamist ka tõendanud, siis ei ole A K puhul tegemist enam võlausaldajaga. Seega käsitleb

kohus käesoleva määruse põhjendustes võlausaldajana üksnes Greentan Estonia OÜ-d.

15. Kohus leiab, et käesoleval juhul vaidleb võlgnik põhjendatult pankrotiavaldusele vastu. Kohtu

hinnangul on võlgnik vastuväidetes pankrotiavaldusele esitanud kaalukad põhjendused, millele

hinnangu andmine väljub pankrotimenetluse raamidest. Pankrotimenetluses ajutise halduri

nimetamine s.t. menetluse alustamine vaieldava nõude põhjal ei ole kooskõlas seadusega ja

pankrotimenetlus võib olla põhjendamatult kahjustavate õiguslike tagajärgedega. Kohus leiab, et

juba käimasolevas hagimenetluses tsiviilasjas 2-22-1337 tuleb lahendada nõudega seonduvad

asjaolud, sh nõude suurus, tegeliku võlausaldaja isik ja muud küsimused. Vaidlus selle üle, kas ja

millises ulatuses on võlgnikul võlausaldaja Greentan Estonia OÜ ees võlgnevus tekkinud, tuleb

lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nii on PankrS § 15 lg 3 p 1 ja § 31 lg 2 suunatud eelkõige

sellele, et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise

vaidluse lahendamist pankrotiavaldus esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti

väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust.

Ka Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-17-02 p-s 10 märkinud, et kuna võlgnik on nõudele vastu

vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab

asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse

raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada

hagimenetluses.

16. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluses asjas pooltevahelise õigussuhete hindamiseks vajalike

faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi

vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Seejuures on vajalik hinnata

kõiki võlgniku poolt võlausaldaja nõude vastu esitatud vastuväiteid, mille kohta seisukoha

võtmiseks vajalike asjaolude tuvastamine väljub pankrotiavalduse läbivaatamise piiridest.

Pankrotimenetluses ei ole võimalik kohtul anda hinnangut võlgniku poolt esile toodud

asjaoludele, s.o võlgnevuse tegelikule suurusele ja võlausaldaja isikule, mis hõlmab sisulist

menetlust. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole pankrotiavaldusest nähtuva nõude asjaolud

piisavalt selged, et kohtul oleks võimalik nimetada ajutist haldurit. Poolte vahel on tõsised

erimeelsused nõude asjaolude üle, mida on hagimenetluses menetletud käesolevaks hetkeks juba

üle aasta. Kohus ei asu võtma hinnanguid hagimenetluses vaidluse all olevate asjaolude osas

ajutise halduri nimetamise määruses.

17. Samuti leiab kohus, et võlausaldaja ei ole võlgniku püsiva maksejõuetuse osas oma

pankrotiavaldust piisavalt põhistanud. Väite põhistamine on TsMS § 235 kohaselt kohtule väite

põhistamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.

Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti

tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud

protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

18. Käesoleval juhul tuleb kohtul hinnata võlgniku maksejõulisust ilma vaidlusaluse nõudeta. Kui

võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka ilma vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei

suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, siis on

täidetud püsiva maksejõuetuse esimene eeldus PankrS § 1 lg 2 või lg 3 järgi. Seejärel tuleb hinnata

ka samadest sätetest tuleneva teise eelduse täidetust ehk seda, kas maksejõuetus on püsiv (vt ka

Riigikohtu 10.06.2014 määrus 3-2-1-60-14 p 18).

19. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku suhtes toimumas hulgaliselt täitemenetlusi. Avalduses

esitatud andmetele tuginedes on võlgniku suhtes täitmisel nõudeid 68 735,76 euro ulatuses,

millele lisandub äriregistrist nähtuv maksuvõlg 85 300,34 eurot, s.o kokku on võlgnikul vähemalt

154 036,10 euro ulatuses täitmata kohutusi. Vaatamata eeltoodule kuulub võlgnikule kinnistu,

mida Saue vald soovis soetada hinnaga 1,1 miljonit eurot. Kinnistusraamatu andmetel on

kinnisasjale seatud hüpoteeke summas 1 458 000 eurot. Samas on üldteada asjaolu, et hüpoteeke

ei seata tegeliku nõude ulatuses, vaid sellest oluliselt suuremas ulatuses, et tagada kõikvõimalike

tekkida võivaid kõrvalkulusid. Seega ei ole välistatud, et kinnistu realiseerimisel ja hüpoteekidega

tagatud nõuete rahuldamisel võib võlgnik ka ise saada kinnistu müügist rahalisi vahendeid.

Ühtlasi on ka võlgnikul endal nõudeid kolmandate isikute vastu. Näiteks võlgnik tõi esile, et

AS Windoor saneerimismenetluses on tal tunnustatud nõue summas enam kui 150 000 eurot.

Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et võlgniku maksejõuetus ei ole ilmne ja puudub

võimalus veenvalt väita, et võlgnik ei suuda peale kinnistu realiseerimist ja kolmandatelt isikutelt

võlgade laekumist kõiki nõudeid täita. Kohtu hinnangul on pankrotiavaldus esitatud ennatlikult.

20. Arvestades olemasolevat vaidlust ja asjaolu, et püsiv maksejõuetus on põhistamata, tuleb

nendel alustel jätta ajutine haldur nimetamata. PankrS § 15 lg 7 kohaselt, kui kohus ajutist haldurit

ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohtu

hinnangul puudub alus ajutise pankrotihalduri nimetamiseks, sest täitmata on PankrS § 15 lg 3 p

1 eeldused.

21. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.

Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega

ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd käesoleva määrusega tsiviilasja menetlus lõpetatakse, siis kohus

tühistab ka 13.03.2023 määrusega kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõu.

Menetluskulud

22. Kooskõlas PankrS § 15 lg 6 jäävad menetluskulud solidaarselt pankrotiavalduse esitajate

kanda.

23. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtumääruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik