2-20-17746/59 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-17746

Tsiviilasi

OÜ Energogen hagi OÜ Taga-Suitsu talu vastu võla ja

kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

75 636 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. juuni 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Taga-Suitsu Talu apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

4. aprill 2023

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja) OÜ Taga-Suitsu Talu (registrikood

12299872), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv

Vastustaja

(hageja)

OÜ

Energogen

(registrikood

12090534), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viive Kaur

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Taga-Suitsu Talu apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

22. juuni 2022. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ Taga-Suitsu Talu kanda.

3. Määrata OÜ Energogen menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 2961 eurot

25 senti ja mõista see summa OÜ-lt Taga-Suitsu Talu OÜ Energogen kasuks välja.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Energogen (hageja) esitas 30. septembril 2021 Tartu Maakohtule OÜ Taga-Suitsu Talu

(kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 43 515 euro suuruse võla ja

8124 euro 1 sendi suuruse sissenõutavaks muutunud viivise, samuti viivise alates hagi

esitamisest kuni võla tasumiseni 0,15% tasumata summalt päevas. Samuti palus hageja mõista

kostjalt hageja kasuks välja 500 euro suuruse kahjuhüvitise ja 0,15% suuruse viivise

kahjuhüvitiselt kuni selle tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 9. märtsil 2020 töövõtulepingu, mille kohaselt

pidi hageja kui töövõtja paigaldama kostja kui tellija kinnistule taastuvenergialahenduse

(päikesepargi). Lepingu lisa 4 kohaselt kohustus tellija tasuma töövõtjale maksegraafiku alusel

kokku 88 978 eurot 80 senti (sh käibemaks).

Kuna tellija hilines esimese osamakse tasumisega, lükkus päikesepargi projekteerimine ja

paigaldus edasi ja see pidi toimuma 2020. a 30. ja 31. nädalal ning dokumentatsioon tuli esitada

32. nädalal. Tellijast tingitud ajagraafiku muutumise tõttu ei olnud töövõtja laos enam lepingu

lisas 3 algselt märgitud 400W päikesepaneele ja need asendati 430W paneelidega selliselt, et

päikesepargi koguvõimsus oleks lepingule vastav ehk 145kW. Tellijale teatati paneelide

muudatusest 9. juuni 2020. a e-kirjas. Tellija aktsepteeris paneelide vahetuse ja uue

hinnapakkumise 15. juuni 2020. a e-kirjas.

10. juulil 2020 koostati seadmete ja tarvikute vastutavale hoiule andmise akt, milles märgiti

kostja kinnistule tarnitud ja hoiule antud lepingu täitmiseks vajalikud seadmed ja tarvikud.

31. juulil 2020 saatis hageja kostjale nii eelnimetatud akti kui ka tööde ja seadmete üleandmise-

vastuvõtmise akti ning asjakohased saatelehed. Tellijaga kokkulepitud asendiplaan vaadati

14. juulil 2020 objektil üle koos alltöövõtja esindaja Alar Avloiga. Seejuures lepiti kokku, et

paneelid paigaldatakse vastavalt kostja soovile ja nii, nagu ta oli põllu ette valmistanud. Kostja

soovil muudeti algset paigutusskeemi. Esialgne skeem nägi ette, et paneelid paigaldatakse nelja

ritta, tellija soovil paigutati need kolme ritta. Division RED OÜ (Division Red) kui alltöövõtja

paigaldas ajavahemikus 14. juulist kuni 28. juulini 2020 kostja kinnistule päikesepargi.

28. juulil 2020 koostati nõuetekohane ehitustööde päevik, mis digiallkirjastati 30. juulil 2020.

31. juulil 2020 koostati tööde ja seadmete üleandmise-vastuvõtmise akt ja töövõtja esindaja

kirjutas aktile alla 18. augustil 2020. Sellega akteeriti vastavalt lepingule ja hinnapakkumisele

tarnitud seadmed ja tehtud tööd. Aktiga tuvastati, et alltöövõtja on teinud kõik kokkulepitud

tööd ja töövõtja võttis töö vastu. Akt ei hõlmanud maakaabli paigaldustöid, sest tellija paigaldas

maakaabli ise.

Esimese osamakse arve maksetähtaeg oli 2. aprill 2020 ja kostja tasus selle ca 2,5-kuulise

hilinemisega (25. mail 2020 tasus kostja 3707 eurot 45 senti ja 12. juunil 2020 tasus ta

18 537 eurot 25 senti). Teise osamakse tähtaeg oli 17. juuli 2020 ja ka selle tasus kostja

hilinemisega ehk 22. juulil 2020. Kolmanda osamakse kohta esitas töövõtja 18. augustil 2020

tellijale 35 384 euro 64 sendi suuruse arve, mille tasumise tähtaeg oli 23. august 2020. Seda

arvet ei ole kostja siiani tasunud. Lisaks on hageja 16. oktoobril 2020 esitanud kostjale 7687

euro 56 sendi suuruse lõpparve ja 442 euro 80 suuruse arve maakaabli eest.

Kostja on põhjendamatult keeldunud tehtud tööde ja paigaldatud seadmete eest tasumast.

Päikesepark toimib nõuetele vastavalt. Kui osa seadmeid oleks olnud puudu või vigased, siis ei

oleks järelevalveorgan ega kostja tellitud auditeerija Elektrilevi OÜ (Elektrilevi) saanud

elektripaigaldise auditis asuda seisukohale, et elektripaigaldis on puudusteta. Kõik kostja

vastuväited on alusetud.

Hageja ütles lepingu 21. oktoobril 2020 lepingu p 6.3.3 alusel üles, sest kostja jättis talle raha

maksmata. Hageja on kõik lepingus kokkulepitud tööd ära teinud ja lepingu ülesütlemise ajal

oli dokumentatsioon koostatud, kuid jäi ülesütlemise tõttu kostjale üle andmata. Kostja ei

soovinud lõppdokumentatsiooni. Kostja on päikesepargi tööle lülitanud, kuid hageja ei tea, kes

selle häälestas ja millise dokumentatsiooni alusel taotleti kasutusluba.

Kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks pöördus hageja õigusnõustaja poole ja seoses sellega

pidi ta õigusabi eest tasuma 500 eurot (ilma käibemaksuta) ning see on hageja kahju, mille

kostja peab hüvitama.

Kuna lepingu objekt asub tellija omandis oleval kinnistul, siis on see töö valmimisega samal

ajal ka tellijale üle antud ja seda ei olnud vaja eraldi üle anda. Tasu maksmise korra leppisid

pooled kokku lepingu lisas. Hageja tehtud töö ei olnud puudustega, hageja tegi töö valmis ja

seega peab kostja selle eest kokkulepitud tasu maksma.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja vastuväidete kohaselt ei pea ta hagejale tasu maksma, kuna hageja on oluliselt rikkunud

lepingut ja jätnud oma kohustused nõuetekohaselt täitmata, tekitades kostjale kahju. Hageja ei

esitanud kostjale õigel ajal projekti ja müüs paigaldamiseks ettenähtud paneelid kolmandale

isikule, kuigi teadis, et neid on vaja kostja lepingu täitmiseks. Hageja ehitustööde päevik ei

vastanud nõuetele ja tegelikele andmetele. Hageja projekti dokumendid olid oluliste

puudustega.

Alltöövõtja Division Red esindajal A. Avloil ei olnud tööde tegemiseks pädevust ja hageja

teadis seda. Kostja tellitud audit kinnitas, et hageja tehtud tööd olid oluliste puudustega. See

on oluline lepingurikkumine. Töövõtja vastutab ka alltöövõtja eest. Paigaldatud kaabel ei

vastanud nõuetele. Õige võimsusega maakaabli paigaldasid kostja ja E-Service Aktsiaselts

(E-Service) ajavahemikus 17. kuni 24. augustini 2020. Hageja keeldus töid parandamast ja

seega võib kostja nõuda temalt puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Puudused

on tänaseks kõrvaldatud.

Hageja muudetud paigaldus vähendas päikesepargi tootlust ja efektiivsust. Algselt pidid

paneelid olema paigutatud nelja ritta, aga need pandi kolme ritta. Päikesepark ei paikne lõuna

suunas, vaid on pööratud 13 kraadi edelasse ning paneeliridade vahe on 12 meetri asemel 9

meetrit mis võib talvel põhjustada varje ja tootluse langust See on tõendatud endise

projekteerija Erki Vellmanni e-kirja, kalkulatsioonide ja ütlustega. Lisaks oli töövõtuleping

kostjale kahjulik, kuna see ei näinud tellijale ette piisavaid õiguskaitsevahendeid.

Hageja esitatud arved on osaliselt alusetud. Kostjal tekkis lepingutingimustele mittevastava töö

tõttu kahju ja kostja kahjunõue tuleb hageja nõudega tasaarvestada. Kostja pidi tellima kaabli

vahetamiseks kaevetööd 16. ja 17. juulil 2020 ning kaablipaigaldustööd 17. ja 18. augustil 2020,

et ühendada päikesepark kilbiga, samuti elektri- ja juhtmestikutööd ning maapinna

ettevalmistustööd. Lisaks pidi tellija tellima tööde hindamiseks ja kontrollimiseks auditi.

Hageja kahju on vähemalt 2910 euro 6 sendi suurune kulu. Hagejale tekib tulevikus kahju ka

sellest, et päikesepargi tootlikkus on väiksem, kui see olnuks, kui tööd oleks tehtud projekti

järgi. Hageja esitatud viivisenõue arvete nr 20065 ja 20180 eest on täiesti alusetu, sest kostja ei

viivitanud endast tingitud põhjustel, vaid panga viivituse tõttu. Need asjaolud olid hagejale

teada ja ta nõustus sellega. Hagejal ei ole õigust nõuda viivist ka arve nr 20258 alusel.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 22. juuni 2022. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 43 515 euro suuruse võla, 8124 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise, samuti

viivise põhivõlalt 0,15% päevas alates 1. detsembrist 2020 kuni võla tasumiseni. Maakohus

märkis, et viivis ei või ületada põhinõuet. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja

500 euro suuruse kahjuhüvitise ning 0,15% suuruse viivise kahjuhüvitiselt alates 1. detsembrist

2020 kuni võla tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping ja selle kohaselt

tarnis hageja kostja objektile kokkulepitud seadmed ja materjalid ning paigaldas tellitud

päikesepargi. Kostja nõustus 15. juuni 2020. a e-kirjas, et algselt kokkulepitud päikesepaneelid

asendatakse. Kirjavahetusest nähtub, et asendatud paneelide võimsus tagab päikesepargi

kokkulepitud koguvõimsuse, seega ei muutunud tarnitud seadmete omadused kostja jaoks

ebasoodsamaks ning vastuolu lepinguga ei ole.

Kostja leiab, et hageja muutis projektiga vastuolus olevalt ning omavoliliselt päikesepaneelide

asendit kostja kinnistul, mille tagajärjel vähenes päikesepargi tootlikkus. Poolte kirjavahetusest

nähtub aga, et 14. juulil 2020 leppisid hageja alltöövõtja ja kostja esindaja kohapeal kokku

asendiplaani muutuses ning paneelide asukohas. Kuna kostja oli nõus asendiplaani muutma,

leppisid pooled tööde käigus kokku algselt kokkulepitust erineva paigutuse ning tegemist ei ole

lepingutingimustele mittevastavusega. Pooled ei leppinud kokku päikesepargi tootlikkust,

mistõttu ei saa kostja tugineda väiksemale tootlikkusele. Asjas ei ole tõendatud, et asendiplaani

muutuse tagajärjel ei vastanud töö enam lepingutingimustele. Tõendatud ei ole ka see, et hageja

tarnitud ja paigaldatud seadmed ei vastanud lepingutingimustele ehk et need ei oleks olnud

kokkulepitud tehniliste näitajatega, sh võimsusega.

Lepingust ega selle lisadest ei nähtu, et projekt tulnuks esitada kostjale enne tööde tegemist või

paigalduse ajal. Projekt on töövõtja töödokument ja seda ei pidanud tellijale enne tööde

lõpetamist üle andma. Projektdokumentatsioon tuli kostjale üle anda pärast tööde lõpetamist.

Ka ei nähtu lepingust, et projekt kuuluks lepingudokumentide hulka. Lõplik projekt tuli esitada

kostjale tööde lõppemisel. Kuna töid ei olnud võimalik lõpetada, pole hageja kostjale lõplikku

projekti esitanud. Projekt, mille E. Vellmann kostjale saatis, oli üksnes töödokument. Seega ei

ole asjakohased kostja viited, et töid ei ole tehtud projekti järgi.

TTJA kinnitas 5. oktoobri 2020. a järelevalveaktis, et päikesepark vastab nõuetele.

Järelevalveaktist nähtub, et päikesepargi paigaldas ja elektritööd tegi hageja alltöövõtja

Division Red, kes lõpetas tööd 27. juulil 2020 ning väljastas elektripaigaldise nõuetekohasuse

deklaratsiooni. Selle allkirjastas A. Avloi, kellel ei olnud pädevustunnistust. Pärast selle

tuvastamist väljastas hageja 12. augustil 2020 uue nõuetekohasuse deklaratsiooni, mille

allkirjastas Meelis Lauri, kellel oli vajalik pädevus. Akti järgi andis päikesepargi kohta

12. augustil 2020 hinnangu asjakohase pädevustunnistusega isik Jevgeni Žulin, kes tuvastas

mitmeid puudusi. 26. augustil 2020 tehti järgmine audit, mis oli positiivne. Aktist nähtub, et

päikesepark vastab nõuetele.

Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei viinud lepingust tulenevaid töid lõpule. Hageja väitel jäid

tegemata mõõdistused, häälestus ning esitamata jäi lõppdokumentatsioon. See on kooskõlas

teiste menetluses uuritud tõenditega. Samuti on usutav, et kostja ei lubanud hagejaga tekkinud

konflikti tõttu hageja töötajaid tööde lõpetamiseks enam kinnistule. Päikesepargi seadistamise

viis kostja tellimusel lõpule E-Service. Samas nähtub uuritud tõenditest, et selleks ajaks, kui

E-Service töid tegi, oli hageja tarninud kostja objektile kõik kokkulepitud seadmed ja materjalid

ning päikesepargi paigaldanud. Seega tuleb E-Service’i tehtuks lugeda tööd, mida hageja ei

teinud ning mille eest ta arvet ei esitanud, s.o mõõdistused, häälestus ja sisselülitamine, samuti

maakaabli paigaldus. Asjaolu, et E-Service üksnes lõpetas hageja tehtud tööd, on kinnitanud ka

kostja oma 20. mai 2021. a menetlusdokumendis.

Maakohus märkis 12. augustil 2020 J. Žulini koostatud puuduste nimekirja kohta, et selle

dokumendi tähendus on ebaselge. Selles pole andmeid, mida ja millal on kontrollitud.

Kõrvutades seda dokumenti teise auditiga, mis on läbi viidud 26. augustil 2020 ja samuti

allkirjastatud J. Žulini poolt, on 26. augusti 2020. a dokument vormistatud korrektselt, sh on

toodud objekti andmed, elektripaigaldise andmed ja auditi tulemused.

12. augusti 2020. a dokumendis on esitatud loetelu, mis on pealkirjastatud kui „Avastatud

olulised puudused“. Loetelus toodu saab põhimõtteliselt jagada kaheks: dokumentatsiooniga

seotud etteheited ning seadmete ja materjalide või tähistuse puudused. J. Žulin andis

kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt kasutas ta päikesepargi ülevaatamise käigus projekti ilma

lõppdokumentatsioonita. Ebaselge on, millist konkreetset projekti J. Žulin kasutas, kuna hageja

ei olnud sel ajal kostjale projekti esitanud. Seda ei mäletanud ka tunnistaja. Istungil selgus, et

tunnistaja ei küsinud auditit tehes hagejalt dokumente, mille ta auditis puuduseks märkis. On

võimalik, et tunnistajale esitas mingi dokumentatsiooni kostja. Samas ei ole teada, milline

dokumentatsioon esitati. Kokkuvõttes ei selgunud, miks olukorras, kus auditi käigus ei küsita

töövõtjalt dokumentatsiooni, märgitakse selle puudumine puuduseks.

Maakohus ei lugenud 12. augusti 2020. a puuduste nimekirja selliseks dokumendiks, millest

oleksid hagejale tulenenud mingid kohustused. Maakohus märkis, et isegi kui see oleks selline

dokument, olid puudused hiljemalt 26. augusti 2020. a auditi ajaks kõrvaldatud.

Hageja on avaldanud, et 12. augusti 2020. a puuduste nimekirjas märgitud tähelepanekud

juhtmete tähistuse ning ebasobiva lüliti ja klemmide kohta on õiged, kuid on selgitanud, et ta

kavatses need probleemid edasise töö käigus kõrvaldada. See on eluliselt usutav, sest tööd ei

olnud lõpetatud. Auditi tellimine lõpetamata ehitusele oli ennatlik.

Kokkuvõttes leidis maakohus, et ei ole tõendatud, et hageja töö ei vastanud lepingutingimustele.

Kostja on küll teinud hagejale nii töö tegemise ajal kui ka pärast seda etteheiteid, kuid need ei

olnud piisavalt konkreetsed VÕS § 644 lg 1 ja 2 mõttes.

Kostja on tuginenud ka sellele, et elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsiooni allkirjastas

27. juulil 2020 A. Avloi, kellel ei olnud vajalikku pädevustunnistust. 12. augustil 2020

allkirjastas uue elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsiooni Meelis Lauri, kellel oli vajalik

pädevus. Seega ei saa väita, et töö ei vastanud lepingutingimustele. Kostja ei ole esitanud ühtegi

tõendit selle kohta, et hageja alltöövõtjal Division Redil ei oleks olnud pädevust päikeseparki

paigaldada või elektritöid teha.

Kokkuvõttes ei ole ükski kostja vastuväide ega esile toodud puudus selline, mis annaks kostjale

õiguse keelduda maksmast lepingust tulenevat tasu. Päikesepark on paigaldatud hageja tarnitud

seadmetega ja töötab. Seega on lepingus kokkulepitud tulemus saavutatud. Ükski hageja

eksimus ei ole selline, mis annaks alust järeldada, et tööl ei ole kokkulepitud omadusi või et töö

ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab. Tõendatud ei ole ka see, et hageja oleks keeldunud

töid parandamast. Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja see tulebss rahuldada.

Kostja ei ole selgitanud, miks ta keeldub tasumast vähemalt hageja tarnitud seadmete eest.

Maakohus leidis, et hageja on esitanud arved ulatuses, milles ta tarnis seadmed ning tegi töid.

Kostja on jätnud tasumata 43 515 eurot ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maakohus jättis kostja tasaarvestusavalduse rahuldamata. Ei ole tõendatud, et hageja tehtud

tööl oleks olnud olulisi puudusi ning et hageja oleks keeldunud väidetavaid puudusi

kõrvaldamast. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kohustus lepinguga paigaldama maakaabli

päikesepargi inverterist liitumiskilbini. Hageja pole maakaabli paigalduse eest arvet esitanud.

Kostja esitatud kolmanda isiku tehtud tööde loetelust ei selgu, milliseid kaevetöid ja mis

eesmärgil tehti, milliseid kaableid vahetati ning mis põhjusel seda tehti. Samuti ei ole selge,

milliseid elektri ja juhtmestikutöid tehti. Kostja esitatud selgitused ega tõendid ei ole kohtu

jaoks veenvad, sidumaks neid töid hageja tehtud tööde väidetavate puudustega. Olukorras, kus

hagejal ei olnud võimalik lepinguga kokkulepitud töid lõpule viia, tuligi kostjal teha kulutusi,

et päikesepark sisse lülitada. Nende tööde eest ei ole hageja arvet esitanud. Seega leidis

maakohus, et tõendamata on kostja nõutavate kulude vajalikkus ja seos vaidluse esemega.

Maakohus leidis, et kostja on ennatlikult väitnud, et hageja paigaldatud viisil on päikesepargi

tootlikkus väiksem, kui see oleks olnud siis, kui oleks jäädud esialgse paigutuse juurde.

Seadmete projektile mittevastav paigutus võib kaasa tuua tootlikkuse vähenemise ja selle

tulemusena võib kostjale tekkida kahju. Kuid see, et hageja rikkus lepingut ja et kostjale tekib

kahju, on tõendamata. Tunnistaja E. Vellmanni ütlused ei ole usaldusväärsed, sest ta on hageja

endine töötaja, kes menetluses avaldatu kohaselt lahkus töölt katseaja ebarahuldava tulemuse

tõttu ja töötab praegu hageja konkurendi juures. Ühtegi kahju tekkimist tõendavat

dokumentaalset tõendit ei ole menetluses vastu võetud ega uuritud.

Maakohus ei nõustunud kostjaga ka selles, et kostjal on hageja vastu tasaarvestatav viivisenõue.

Seda, et päikesepark valmis lepingus kokkulepitud tähtajast hiljem, ei saa hagejale ette heita.

Hagejal ei olnudki võimalik töid lõpetada, sest kostja ei lubanud hageja töötajatel oma

kinnistule tulla.

Lepingu p-s 7.1 leppisid pooled kokku, et viivisemäär on 0,15% tasumisele kuuluvast summast

iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Seisuga 30. november 2020 on kostja kohustatud

hageja arvestuse järgi maksma viivist 8124 eurot 1 senti ja see summa tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt 0,15%

päevas alates 1. detsembrist 2020 kuni põhivõla tasumiseni. Kokku võib hageja nõuda kostjalt

viivist põhivõla ulatuses ehk mitte rohkem kui 43 515 eurot.

Maakohus pidas põhjendatuks ka hageja kohtueelsetele õigusabikuludele vastavat kahjunõuet

ja mõistis kostjalt välja 500 eurot. Kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 lg 1 alusel ei ole

alust, kuna kahjuhüvitis ei ole ebaõiglane.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kosja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta rahuldamata hageja 28 902 euro 2 sendi suurune

võlanõue, 6232 euro 2 sendi suurune viivisenõue seisuga 30. november 2020 (4333,26 +

1898,76), samuti viivisenõue 0,15% päevas alates 1. detsembrist 2020 kuni põhivõla

tasumiseni. Samuti palub kostja vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 500 euro

suurust kahjuhüvitist põhjendatud ulatuseni.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt vaidlustab kostja maakohtu otsuse osas, milles

maakohus leidis, et hageja tehtud töö vastab täielikult lepingutingimustele ja selles ei esine

mingeid puudusi, millele kostja saaks tellijana tugineda oma tasaarvestusavalduses.

Maakohus leidis ekslikult, et pooled ei muutnud kokkuleppel algselt kokkulepitud tööde

tegemise ja nende eest tasumise tähtaegu. Kostja ei olnud esimese makse tasumisega viivituses.

Tööde tegemiseks vajalik projekt kirjutati alla alles 1. juulil 2020. Paigaldustöid alustati enne

projekti tellijale esitamist. Hageja teadis, et kostja peab tasumiseks saama pangast laenu. Kostja

tegi ettepaneku lepingu täitmine edasi lükata ja hageja ei keeldunud sellest, vaid väljendas oma

tegevusega nõustumist. Seda kinnitas tunnistaja M. Trumberg. Sellest, et kokkulepet kirjalikult

ei sõlmitud, ei saa järeldada, et seda ei olnud. Tööde alustamise tähtaja edasilükkamist kinnitab

see, et hageja müüs algselt kostja päikesepargi jaoks ettenähtud paneelid teisele kliendile. Kuna

tähtaegasid muudeti, siis ei olnud esimene tasunõue 2. aprillil 2020 muutunud sissenõutavaks,

kostja ei olnud esimese osamakse tasumisega viivituses ja arvest nr VA007 tuleneva

4333 euro 26 sendi suuruse viivisenõude ning arvest nr VA008 tuleneva 1898 euro 76 sendi

suuruse viivisenõude rahuldamine on vale. Kokku on viivisenõue põhjendamatu

6232 euro 2 sendi ulatuses.

Hageja oli kohustatud koostama päikesepargi projekti ja edastama selle kostjale enne tööde

alustamist. Maakohtu järeldused, et hageja ei pidanud projekti enne tööde algust kostjale

esitama ja et projekt ei olnud lepingudokument, ei ole õige. Seda, et projekt peab enne tööde

alustamist valmis olema, kinnitavad ka tunnistaja E. Vellmanni ütlused. Põhjendamatu on

maakohtu järeldus, et tellijale esitatud projekt oli üksnes töödokument, mitte lõplik projekt.

Ekslik on ka maakohtu järeldus, et ei ole tõendatud, et Division Redil ei olnud pädevust

päikeseparki paigaldada ega elektritöid teha. See on tõendatud J. Sirbi e-kirjaga. TTJA on

kinnitanud, et Division Redi esindaja A. Avloi oli ebapädev.

Hageja ei võinud nõuda teise osamakse tasumist algselt kokkulepitud tähtajaks ehk

17. juuliks 2020, kuna tööde ajakava kohaselt pidi hageja olema selleks ajaks tarninud kõik

seadmed kostja objektile, kuid need seadmed ei jõudnud selleks ajaks isegi hageja lattu. Kuna

hageja ei olnud oma lepingulisi kohustusi täitnud, ei pidanud kostja teist osamakset tasuma.

Hiljem väljastas hageja korrigeeritud arve ja selle tasus kostja kohe.

Hageja ei teinud töid vastavalt projektile. Kuna hageja müüs kostja jaoks mõeldud paneelid

teisele kliendile, siis tuli muuta algset projekti ja see ei vastanud enam lepingule. 400W

paneelide asemel kasutati 430W paneele. Paneeliridade vahekaugust muudeti 12 meetrilt

9 meetrile. Sellest tulenevalt tekib rohkem varje ja päikesepargi tootlikkus on väiksem, kui see

oleks olnud 12-meetriste vahede korral. Tootlikkuse vähenemine on tõendatud tunnistaja

E. Vellmanni ütlustega. Töövõtja pole tõendanud, et uus lahendus on tehnilistelt omadustelt

samaväärne nagu algselt kokkulepitu. Kuigi kostja nõustus paneelide asendamisega, ei tähenda

see, et hageja ei pidanudki tagama päikesepargi toimimist ja kokkulepitud tootlikkust. Pooled

leppisid kokku, et park peab olema rajatud nii, et selle tootlikkus oleks võimalikest parim.

Maakohtu otsus on vastuoluline, kuna ühelt poolt leidis maakohus, et 12. augusti 2020. a

ülevaatuse dokumendiga ei saa puuduste olemasolu tuvastada, kuid teisalt märkis, et 26. augusti

2020. a auditi tulemused kinnitavad, et puudused kõrvaldati. 12. augusti 2020. a dokumendiga

on tuvastatud mitmed olulised puudused ja seega ei vastanud tehtud tööd lepingutingimustele.

Maakohus leidis ekslikult, et kostja ei kirjeldanud tööde lepingutingimustele mittevastavust

piisavalt täpselt.

Hageja ei teinud maakaabli paigaldustöid korrektselt ega kõrvaldanud kostja tuvastatud puudusi

õigel ajal. Hageja vead olid ohtlikud ja nende tagajärjel võinuks tekkida tulekahju. Maakohus

leidis ekslikult, et need vead polnud olulised, kuna auditi tellimise ajaks ei olnud tööd veel

lõpetatud. Põhjendamatu on kohtu järeldus, et maakaabli töid ei pidanudki tegema hageja, sest

lepingu lisast 3 nähtub, et hageja on esitanud kostjale arve ka maakaabli paigalduse eest. Samuti

on lepingu lisas 1 välja toodud kaablite paigaldamise tehniline lahendus, kus on selgitatud, mida

kaablite paigaldustööd sisaldavad. Algselt paigaldas kaabli Division Red ja E-Service tegi

kaablitöid pärast seda, kui hageja keeldus halvasti tehtud töid ümber tegemast.

Kuna hageja rikkus oluliselt lepingut, siis on tema esitatud arved vähemalt osaliselt alusetud,

sest hageja on lepingurikkumisega tekitanud kostjale kahju. Kahju suurust ei saa täpselt

tuvastada. Kahju seisneb kostja enda tehtud töödes ja E-Service’i töödele kulutatud summades.

16. ja 17. juulil 2020 tehti kaevetöid kaabli vahetamiseks, 17. ja 18. augustil 2020

kaablipaigaldustöid. 16.–19. oktoobrini tehti kaablipaigaldustöid, et ühendada päikesepark

kilbiga. Samuti tehti elektri- ja juhtmestikutöid ning maapinna ettevalmistustöid ja telliti

Elektrilevilt audit tööde hindamiseks ja kontrollimiseks. Kokku kulutas kostja vähemalt

2910 eurot 6 senti ja selle summa tasaarvestab kostja hageja nõudega. Tegelikult on kostja kahju

18 000 eurot. Kostja on kahju suurust faktiliste asjaoludega põhjendanud. Kuna kostja pidi

uuesti tegema paigaldustööd, mille tegemise eest esitas hageja 7687 euro 56 sendi suuruse arve,

siis ei saanud nende tööde maksumus olla talle odavam kui hageja tööd. Tegelikult on kulu

suurem, kuna tööde ümbertegemine võttis rohkem aega. Kostja kulutas tõstuki üürile 600 eurot

ja ehitusobjekti teistkordsele auditeerimisele 800 eurot. Kokku kulus kostjal tööde

parandamisele ja ümbertegemisele 16 489 eurot 94 senti. Lisaks on kostjal tekkinud kahju

päikesepargi väiksema tootlikkuse tõttu 7500 eurot. Ka need summad tuleb hageja nõudega

tasaarvestada. Maakohus oleks pidanud kostja kahjunõude hindamisel kohaldama

VÕS § 127 lg-t 6.

Lisaks ei arvestanud maakohus seda, et ka kostjal on hageja vastu 0,15% suurune viivisenõue,

kuna hageja tegi töid hilinemisega. Kostja viivisenõue on 2002 eurot 2 senti ja ka see nõue tuleb

hageja nõudega tasaarvestada.

Kostja tasaarvestusnõue on kokku 28 902 eurot 2 senti (tööde ümbertegemisega seotud ning

tõendatud kulud 2910 eurot 6 senti + lisakulud 16 489 eurot 94 senti + tootlikkuse vähenemisest

tingitud kahju 7500 eurot + viivis 2002 eurot 2 senti).

Kostjalt väljamõistetud 500 euro suurust kahjuhüvitist tuleb VÕS § 140 lg 1 alusel vähendada,

kuna selle täies ulatuses väljamõistmine on kostja suhtes väga ebaõiglane.

5. Hageja

vaidleb

apellatsioonkaebusele

vastu

palub

jätta

selle

rahuldamata.

Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja väidetel ei ole kostja varasemas menetluses tuginenud sellele, et pooled muutsid

kokkuleppel maksetähtaegasid, et hageja tunnistas lepingutähtaegade muutmist sellega, et müüs

algsed paneelid teisele isikule, et paneelide vahetus põhjustas ridade vahekauguste muutuse, et

TTJA 5. oktoobri 2020. a järelevalveakt näitab, et Division Red töötajal A. Avloil ei olnud

pädevustunnistust maakaablitööde tegemiseks ja et kostja nõudis hagejalt maakaabli

ümbervahetamist, kuid hageja keeldus seda tegemast.

Algselt kokkulepitud maksetähtaegasid ei muudetud. 16. juulil 2020 koostatud dokument

„Päikesepargi lepingu nr 502 täiendused“ sellist muudatust ei sisalda ja pole ka ühtegi muud

tõendit, mis seda kinnitaks. Maksetähtaegade muutmist ei saa järeldada sellest, et hageja teadis,

et kostja peab tasumiseks võtma pangast laenu. Hageja ei pidanud algseid paneele alles hoidma,

kuna kostja viivitas esimese arve maksmisega ca 2,5 kuud ja hageja ei teadnud, millal kostja

arve tasub. Kostja ei ole selgitanud, kuidas tõi A. Avloi pädevustunnistuse puudumine kaasa

päikesepargi väidetavad puudused. Kostja ei ole kordagi nõudnud, et hageja vahetaks kaabli

ümber.

Pooled muutsid ainult tööde tähtaegasid ja seega on kostja väited tööde tegemise tähtaegade

rikkumise kohta asjakohatud. Hageja esitas teise osamakse arve 26. juunil 2020 ja selle

tasumise tähtaeg oli 17. juuli 2020. Kostja tasus arve 22. juulil 2020 ehk hilinemisega. Leping

ei näinud ette arvete esitamise tähtaegu, vaid arvete tasumise tähtajad. Lepingu lisa 4 kohaselt

pidi kostja tasuma teise osamakse arve viie päeva jooksul pärast seadmete tarnimist. Hageja

muutis kostja palvel teise osamakse arvet. Kaup tarniti kostja objektile kahes jaos – 30. juunil

ja 3. juulil 2020 ning maakohtus selle üle ei vaieldud. Seega pidanuks kostja tasuma teise

osamakse hiljemalt 8. juulil 2020, kuid hageja andis talle selleks võimaluse kuni 17. juulini

2020.

Kostja väide, et päikesepargi võimsus ei vastanud nõuetele, ei ole õige. Lepingu kohaselt pidi

töövõtja paigaldama päikesepargi koguvõimsusega 145 kW ja selle ta asendatud paneelidega

ka tagas. Kostja ei tuginenud maakohtus sellele, et paneelide koguvõimsus oleks olnud

väiksem. Samuti ei tõendanud kostja maakohtus, et paneeliridade ettenähtud vahe oli 12 m ja

tegelik vahe 9 m. Sellised vahed järeldab kostja tunnistaja E. Vellmanni ütlustest, kes vastas

kostja esindaja suunatud küsimusele. Projektis ei ole vahekaugusi märgitud.

Maakohus ei jätnud J. Žulini 12. augustil 2020 koostatud puuduste nimekirja kõrvale, vaid

hindas seda kogumis teiste tõenditega. Maakohtus ei leidnud tõendamist, et maakaabli pidi

paigaldama töövõtja. Vaidlust ei olnud selles, et maakaabli paigaldas kostja. Asjas ei ole

esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et töövõtja esitas tellijale maakaabli paigalduse eest

arve. Lepingu lisas 3 on märgitud, et kaablid ja elektritarvikud ei sisalda maakaabli paigaldust

inverterist liitumiskilbini. Kirje „Maakaabli paigaldus“ all on märgitud vaid maakaabli pikkus

paneelidest liitumiskilbini. Selle kaabli paigaldustöid ei olnud pooled kokku leppinud.

Kostja ei ole kaabli ümbervahetamist nõudnud ja seda tõendab asjaolu, et juba 7. augustil 2020

ehk enne seda, kui J. Žulin üldse puuduste nimekirja koostas, küsis kostja E-Service’ilt

elektritööde hinnapakkumist.

Hageja ei saanud töid lõpetada, kuna kostja ei lubanud töid jätkata ja keelas hageja esindajatel

oma kinnistule tulla. Hageja ei ole esitanud kostjale arvet nende tööde eest, mida tegi

E-Service. Kolmanda ja neljanda osamakse arved on esitatud vastavalt lepingu lisale 4.

Kostja ei ole tõendanud, et talle tekkis 2910 euro 6 sendi suurune kahju. Kostja pole selgitanud,

milliseid kaablivahetustöid tuli teha 2020. a juuli keskel, miks oli kaablit vaja vahetada kuu

aega hiljem, millised kaablipaigaldustööd olid vajalikud 2020. a oktoobris, kui Elektrilevi

26. augusti 2020. a auditiga oli tuvastatud, et päikesepark on nõuetekohaselt paigaldatud.

Samuti on ebaselge, millised elektri- ja juhtmestikutööd tegi Esvika 2020. a oktoobris. Ainus

tinglikult arvestatav kulu saaks tuleneda E-Service’i aktist nr 20_4434 ja E-Service’i arvest nr

203567 ehk 1509 eurot 36 senti. Kuid ka see ei ole hageja tekitatud kahju, sest hageja ei teinud

neid töid, mida tegi E-Service ja kostja ise ei lasknud hagejal töid lõpetada. E-Service’i

kaablivahetustööd ei olnud vajalikud.

Hageja ei ole lepingut rikkunud ja kostja ei saa temalt kahjuhüvitist nõuda. Kostja ei ole kahju

tekkimist ka tõendanud. Kostjal ei ole hageja vastu viivisenõuet, sest poolte kokkuleppel

muudeti ainult tööde tähtaegu. Lisaks ei lubanud tellija töövõtjat objektile viimaseid töid

tegema. Alusetu on ka 7500 euro suurune energiatootlikkuse väidetavast vähenemisest tingitud

kahju nõue. 500 euro suuruse kahjuhüvitise vähendamiseks ei ole alust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega ning kuulanud

pooled ära kohtuistungil, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ükski

apellatsioonkaebuse väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on hagi

õigesti rahuldanud.

7. Ringkonnakohus käsitleb esmalt apellatsioonkaebuse ulatust (I), seejärel analüüsib kostja

tasaarvestusnõuet (II), kostja vastuväiteid hageja viivisenõudele (III) ja kahju hüvitamise

nõudele (IV). Lõpuks teeb ringkonnakohus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramisega

seotud otsustused (V).

I

8. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osaliselt ehk osas, milles maakohus

leidis, et hageja kui töövõtja tehtud töö vastas täielikult lepingutingimustele ja et sellel ei olnud

puudusi, millest tulenevalt saaks kostja nõuda hagejalt kahju hüvitamist ning tasaarvestada oma

kahjunõude hageja tasunõudega (apellatsioonkaebuse p 4). Kostja vaidlustab seda, et maakohus

ei arvestanud otsuse tegemisel tema tasaarvestusavaldusega. Kostja ei vaidlusta

apellatsioonimenetluses seda, et hagejal on tema vastu lepingust tulenev tasunõue, kuid leiab,

et see nõue on (vähemalt osaliselt) tasaarvestusega lõppenud. Lisaks vaidlustab kostja

maakohtu otsust osas, millega maakohus mõistis temalt hageja kasuks välja viivise

töövõtulepingust tuleneva tasu maksmisega viivitamise eest, ja osas, millega maakohus mõistis

temalt hageja kasuks välja 500 euro suuruse kahjuhüvitise.

9. Ringkonnakohus märgib, et kostja on apellatsioonkaebuse p-s 46 vastuoluliselt viidanud ka

sellele, et hageja ei ole teinud lepingus kokku lepitud töid (ei ole töid lõpetanud) ja seepärast

on hageja esitatud arved vähemalt osaliselt alusetud. Samas ei ole kostja selgitanud, millised

on need tööd, mida hageja töövõtjana pidi tegema, kuid ei teinud, ja millises ulatuses on arved

seetõttu alusetud. Mingeid sisulisi põhjendusi kostja selle kohta esitanud ei ole ja

apellatsioonkaebuse p-s 47 tugineb kostja taas üksnes tööde lepingutingimustele

mittevastavusele. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras

esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud.

II

10. Apellatsioonkaebuse lahendamisel tuleb esmalt kontrollida, kas maakohus leidis õigesti, et

kostjal ei ole hageja vastu hageja tasunõudega tasaarvestatavat kahju hüvitamise nõuet.

11. Kostja väidetel on tal tekkinud kahju sellest, et hageja tehtud tööd ei vastanud

lepingutingimustele ja kuna hageja neid ümber ei teinud, pidi kostja need ise ümber tegema või

laskma ümber teha. Teiseks on kostjal hageja vastu väidetavalt saamata jäänud tulu nõue, mis

tuleneb sellest, et päikesepargi tootlikkus on hageja lepingurikkumise tõttu väiksem, kui see

oleks lepingu järgi pidanud olema. Kolmas osa kostja tasaarvestusnõudest on kostja väidetav

viivisenõue hageja vastu (mida kostja nimetab samuti kahjunõudeks).

12. Kostja toob välja, et on tõendatud, et tal kulus 16. ja 17. juulil 2020 kaevatöödele

158 eurot 67 senti, 17. ja 18. augustil 2020 kaablipaigaldustöödele 139 eurot 50 senti,

kaablipaigaldustöödele päikesejaama ühendamiseks kilbiga ajavahemikus 16.–19. oktoober

2020 195 eurot 79 senti ning elektri- ja juhtmestiku töödele 21. mail 2021 2416 eurot 10 senti.

Kokku on eelnimetatud töödele kulunud summa 2910 euro 6 senti. Kahjunõue, mille kostja

soovib

hageja

nõudega

tasaarvestada,

on

apellatsioonkaebuse

väidetel

kokku

28 902 eurot 2 senti (tööde ümbertegemise tõendatud kulu 2910 eurot 6 senti + tõendamata kulu

16 489 eurot 94 senti + energiatootlikkuse vähenemisest tingitud kahju 7500 eurot + viivis

2002 eurot 2 senti).

13. Kostja tasaarvestusnõue hageja vastu on lepinguline kahju hüvitamise nõue

VÕS § 115 lg 1 järgi. Viidatud säte näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja

koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sellise nõude esmasteks

eeldusteks on, et poolte vahel on sõlmitud kehtiv leping, et teine pool on lepingut rikkunud ja

et ta vastutab lepingu rikkumise eest. Samuti on nõude eelduseks see, et nõude esitajal on teise

poole rikkumise tõttu tekkinud kahju.

14. Selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv töövõtuleping, vaidlust ei ole.

15. Kostja tugineb sellele, et hageja on rikkunud järgmisi lepingust tulenevaid kohustusi:

1) jätnud koostamata ja tööde alustamisel kostjale esitamata projektdokumentatsiooni,

2) paigaldanud maakaabli lepingutingimustele mittevastavalt (puudused on välja toodud

Elektrilevi 12. augusti 2020. a puuduste nimekirjas), 3) paigaldanud päikesepaneelid valesti

(kokkulepitust erinevate vahede ja suunaga). Lisaks rikkus hageja kostja väidetel oma kohustusi

sellega, et elektritööde tegemist juhtis isik, kellel ei olnud vajalikku pädevustunnistust

(alltöövõtja projektijuht A. Avloi).

16. Kostja väidete kohaselt tekkis talle kaablitööde nõuetele mittevastavusest kahju, mis seisnes

tööde ümbertegemise kuludes. Paneelide vale paigalduse tõttu jääb kostjal tulevikus väidetavalt

saamata loodetud tulu. Seda, milline kahju tekkis kostjale projekti esitamata jätmisest ja

A. Avloi pädevustunnistuse puudumisest, ei ole kostja eraldi esile toonud, kuid võib eeldada,

et nendest rikkumistest tekkinud kahju on hõlmatud mõlema eeltoodud kahjuga.

17. Kostja esimese väite kohaselt seisnes hageja lepingurikkumine selles, et hageja ei koostanud

ega esitanud tööde alustamisel kostjale päikesepargi projekti.

18. Projekti esitamise kohustus ja tingimused võivad tuleneda lepingust või seadusest. Kostja

tugineb sellele, et lepingu lisaks 2 oleva tööde ajakava (dtl 16) järgi oli ajakava eelduseks, et

leping allkirjastatakse 2020. a 10. nädalal ja et tööde front ning ehituse alusdokumentatsioon

antakse üle 11. nädalal. Kostja on seisukohal, et alusdokumentatsioon pidi sisaldama ka

projekti, hageja väidetel mõeldi alusdokumentatsiooni all asendiplaani.

19. Seadus sätestab töövõtja põhikohustustena töö valmistegemise ja tellijale üleandmise

kohustuse. Tööga seotud dokumentide üleandmise kohustus tuleneb VÕS § 641 lg 1 teisest

lausest, mille kohaselt peavad lepingutingimustele vastama ka töö juurde kuuluvad

dokumendid. Seega on töövõtjal seadusest tulenevalt kohustus anda töö aluseks olevad

dokumendid tellijale üle koos tööga ehk mitte enne lepingu täitma asumist, vaid siis, kui töö on

tehtud.

20. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa lepingu lisaks olevast ajakavast järeldada, et pooled

oleksid leppinud kokku seadusest erinevalt ja et töövõtja pidanuks esitama valmis projekti

tellijale enne päikesepargi paigaldama asumist.

21. Kostja arvates kinnitavad seda, et projekt pidi enne tööde alustamist valmis olema,

E. Vellmanni ütlused. E. Vellmann on tunnistajana antud ütlustes (18. aprilli 2022. a

kohtuistungi protokoll, lk 8, dtl 425) selgitanud, et temal ei olnud hagejaga kokkulepet, et

projekt peaks enne tööde alustamist valmis olema, aga üldiselt peab see enne tööde alustamist

valmis olema, muidu pole millegi järgi töid teha. Samuti on E. Vellmann (mööndusega kui ma

õigesti mäletan) öelnud, et tema teada ei olnud käesoleval juhul projekt valmis.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu eelnevast kostja soovitud järeldus, et projekt tuli enne

tööde alustamist esitada tellijale. Eelnevast nähtub, et projekt peab küll tööde alguses olemas

olema, kuid selle tellijale esitamise kohustuse kohta ei ole tunnistaja midagi rääkinud.

Ringkonnakohtu hinnangul on projekt päikesepargi paigaldamiseks kahtlemata vajalik

töövõtjale, kuid see ei tähenda, et see tuleks enne tööde valmimist esitada tellijale. Seega on

eluliselt usutav hageja väide, et alusdokumentatsiooniks, mis tuli enne töid esitada, oli

asendiplaan, mitte aga projekt.

22. Isegi kui lepingut tõlgendada nii, et projekt tuli kostjale üle anda enne tööde alustamist, ei

ole kostja esile toonud, et ta oleks enne tööde tegemist juhtinud hageja tähelepanu sellele

puudusele ja nõudnud projekti esitamist. Ka poolte kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks

projekti enne tööde alustamist hagejalt küsinud. 2020. a juunis ja juulis vahetatud e-kirjadest

nähtub, et kostja suhtles hagejaga teise osamakse arve tasumise küsimuses (dtl 150–151).

7.–10. augusti 2020. a e-kirjades räägitakse „tööde katkestamisest“ ja „lepingu muudatustest“

(dtl 166–170), kuid ka nendest ei nähtu, et kostja oleks hagejale ette heitnud projekti puudumist.

23. Hageja teine etteheide on kaabli paigaldustööde kvaliteedi kohta ja see põhineb Elektrilevi

12. augusti 2020. a dokumendil, mis on pealkirjastatud „Avastatud olulised puudused“

(dtl 153). Eelviidatud dokumendis on märgitud, et kostja päikesejaamal tuvastati järgmised

puudused: 1) Puudub elektritööettevõtja visuaalkontrolli protokoll või on see oluliste

puudustega; 2) Paigaldis ei ole ehitatud projekti kohaselt (70 mm2 ja 90 mm2 ristlõikega kaabli

asemel on paigaldatud AXPK 4 × 50 mm2 kaabel); 3) Puuduvad kaetud tööde aktid;

4) PEN-juhi tähistamine ei ole nõuetekohane (PEN juht sinine); 5) Jaoturite kaitselahutus ei

ole nõuetekohane (puudub kaitse-lahutuslüliti); 6) Juhistikud tähistamata; 7) Lülitusaparaadid

tähistamata; 8) Juhtide elektrilised liited ei ole nõuetekohased (AXPK 4 × 50 mm2 kaabel

ühendatud 35 mm2 klemmi abil).

24. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et dokumentide puudumist olukorras, kus neid ei

ole töövõtjalt küsitud, ei saa 12. augusti 2020. a arvamuse järgi töö puuduseks lugeda. Küll aga

nõustub ringkonnakohus kostja väitega, et hageja rikkus lepingut sellega, et paigaldas kaabli

mittenõuetekohaselt. Seda saab järeldada eelnimetatud dokumendist. Ringkonnakohus ei

nõustu maakohtuga, et 12. augusti 2020. a arvamus ei kinnita, et töö oli puudustega. Maakohtu

järeldus, et arvamuses välja toodud vigadel pole tähendust, kuna puudused olid hiljemalt 26.

augusti 2020. a auditi tegemise ajaks kõrvaldatud, ei ole asjakohane, kuna tõenditest nähtub,

et need puudused kõrvaldas kostja tellitud ettevõtja E-Service, mitte hageja.

25. Töövõtja vastutust töö lepingutingimustele mittevastavuse korral reguleerib VÕS § 646,

mille lg 1 näeb ette, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö

parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või

põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele

mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele

vastava uue töö. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja

töövõtja seda mõistliku aja jooksul ei tee, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja

nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 646 lg 6 kohaselt kaotab

tellija õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda

töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja

jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu

põhimõttega. VÕS § 647 lg 1 näeb lisaks ette, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt

rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või

ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast

või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

26. Lisaks näevad VÕS § 115 lg-d 2 ja 3 ette, et kohustuse täitmise asemel võib kahju

hüvitamist nõuda kas pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist või ka ilma

täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust,

samuti VÕS § 116 lg 2 p-des 1-4 nimetatud juhtudel, või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe

hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Seega eeldab täitmise asemel kahju hüvitamise nõude

esitamine seda, et võlausaldaja peab olema kaotanud huvi esialgu kokkulepitud soorituse ehk

lepingulise kohustuse täitmise vastu, mistõttu ta soovib edaspidi vaid seda, et talle hüvitataks

rikkumise tulemusel tekkinud kahju.

27. Kokkuvõttes järeldub eeltoodud normidest, et tellija esmane õiguskaitsevahend

töövõtulepingu objekti lepingutingimustele mittevastavuse korral on lepingu täitmise nõue. See

on suunatud esialgselt kokkulepitud puudusteta tulemuse saavutamisele. Kahju hüvitamist

täitmise asemel võiks tellija nõuda siis, kui ta on mõistliku aja jooksul teatanud töövõtjale

puudustest ja andnud töövõtjale võimaluse need kõrvaldada, kuid töövõtja ei ole seda teinud.

28. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks töövõtjale selgelt teatanud, millised puudused on

tööl. Samuti ei ole ta andnud hagejale tähtaega nende kõrvaldamiseks. Kostja viidatud

e-kirjavahetusest hagejaga seda ei nähtu.

29. Hageja ja kostja e-kirjavahetusest ajavahemikus 31. juuli–4. august 2020 (dtl 194–200)

nähtub, et pooltel oli vaidlus hoopis selle üle, kas hageja on tööde tegemisega põhjendamatult

viivitanud. Sama nähtub ka poolte e-kirjavahetusest ajavahemikus 7.–10. august 2020

(dtl 166–170). Seejuures on hageja juba 3. augusti 2020. a e-kirjas (dtl 194) selgitanud, et tööde

viivituse on põhjustanud see, et kostja on tasumisega viivitanud. Hageja on viidanud lepingu p-

le 3.6, mis näeb mh ette, et kui tellija on hilinenud arvete tasumisega rohkem kui 30 päeva, siis

on töövõtjal õigus katkestada igasugused lepingujärgsed tööd. 11. augusti 2020. a e-kirjas

(dtl 218) on kostja taas küsinud hagejalt, kuidas ja millal töödega edasi minnakse. Sellele, et

kostja kahjunõue põhineks hageja viivitusel, ei ole kostja aga vähemalt apellatsioonkaebuses

enam tuginenud ja on läbivalt väitnud, et kahju tuleneb puudustega tehtud töödest.

30. Tööde lepingutingimustele mittevastavusest teatamine saaks ringkonnakohtu hinnangul

ajaliselt kõne alla tulla alates ajast, mil Elektrilevi esimest korda pooleliolevat päikesejaama

kontrollima tuli ehk alates 12. augustist 2020.

31. Kostja on 12. augustil 2020 kell 12.49 hagejale saadetud e-kirjas (dtl 222) teatanud, et

J. Žulin Elektrilevist teeb päikesepargile auditit ja et ta lubas algatada ehitaja pädevuse

äravõtmise, sest tööd on halvasti tehtud ja elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioon, mille

hageja kostjale saatis, on võltsing. Seega on kostja andnud hagejale üldsõnaliselt teada, et ta ei

ole töödega rahul. Konkreetselt on kostja viidanud üksnes A. Avloi pädevuse puudumisele.

32. VÕS § 644 lg 2 paneb majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale tellijale kohustuse kirjeldada

töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt. Seda ei ole kostja teinud. Samuti ei

nähtu 12. augusti 2020. a kirjavahetusest, et puuduste kõrvaldamiseks oleks hagejale antud

mõistlik tähtaeg.

33. 18. augustil 2020 on kostja hagejale saadetud e-kirjas (dtl 177) öelnud, et kaabel on nüüd

vahetatud ja tervelt väljavõetud kaabel on ilusti olemas, kas tahate selle ära viia. Oleme nüüd

neli päeva tegelenud asjade ümber tegemisega ja teha on veel päris palju. Ümbertegemine on

palju keerulisem, kui uue tegemine, see on fakt. Sellest e-kirjast nähtub, et kostja ei ole pärast

Elektrilevi 12. augustil 2020 koostatud puuduste nimekirja saamist palunud hagejal töös

esinenud puudusi kõrvaldada, vaid on asunud neid ise kõrvaldama.

34. Etteheiteid sellele, et hageja alltöövõtja töötajal ei olnud vajalikku pädevustunnistust, on

kostja korranud 26. augusti 2020. a e-kirjas (dtl 216), kuid ka selles kirjas ei ole nõutud hagejalt

puuduste kõrvaldamist. Lisaks olid 26. augustiks 2020 kaablitööd juba ümber tehtud ja sellise

nõude esitamine ei oleks enam ka võimalik olnud. 26. augusti 2020. a e-kirjas räägib kostja ka

paneelide ridadest ja suunast, aga taas kord ei ole selles kirjas konstruktiivset teadet selle kohta

mis on valesti ja mis aja jooksul see tuleks ümber teha.

35. Seega on tõendamata kostja väide, et ta teatas töö lepingutingimustele vastavusest hagejale

nõuetekohaselt ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

36. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaablitööde puudused ei saanud olla olulised (st

kõrvaldamatud või raskesti kõrvaldatavad), sest Elektrilevi koostas 12. augustil 2020 puuduste

kohta akti ja 26. augustiks 2020 oli E-Service need juba kõrvaldanud (vt Elektrilevi 26. augusti

2020. a elektripaigaldise kasutuselevõtule eelnevat auditit, dtl 157–158). Seda kinnitab mh

kostja esitatud tõenditest nähtuv tööde tõendatud ümbertegemise kulu, mis oli ca 300 eurot,

arvestusega, et ümber tehtud tööd pidid olema lõpetatud selleks ajaks, mil päikesepark sai

positiivse auditi tulemuse ehk hiljemalt 2020. a 26. augustiks. Seega olid tehtud tööde puudused

pigem sellised, mille hageja oleks saanud ka ise probleemideta kõrvaldada, kui kostja oleks

talle selleks võimaluse andnud.

37. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegu ka asjaolusid, millest võiks järeldada, et

puuduste kõrvaldamise nõue oleks olnud ebamõistlik või et puuduseid ei olekski saanud

kõrvaldada või et hageja käitumine oleks olnud vastuolus hea usu põhimõttega.

38. Kuna kostja ei teatanud tööde lepingutingimustele mittevastavusest hagejale nõuetekohaselt

ega nõudnud puuduste kõrvaldamist, siis on kostja kaotanud õiguse lepingutingimustele

mittevastavusele tugineda ja sellega seotud kulutuste hüvitamist nõuda.

39. Kostja kolmas etteheide on, et hageja rikkus lepingut sellega, et paigaldas päikesepaneelid

valesti (kokkulepitust erineva suuna ja vahedega). Sellega seoses nõuab kostja hagejalt saamata

jäänud ja tulevikus saamata jäävat tulu, mis tekib sellest, et hageja kohustuste rikkumise tõttu

on kostja päikesepargi tootlikkus väidetavalt väiksem. VÕS § 128 lg 4 võimaldab kostjal

iseenesest sellist kahju nõuda, sest saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt

asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju

hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu

saamise võimaluse kaotamises.

40. Hageja ei ole eitanud, et algselt kokku lepitud 400W paneelide asemel kasutati 430W

paneele, märkides, et see tingis osaliselt paigutuse muutuse. Küll aga ei ole hageja olnud nõus

kostja etteheitega paneelide vahedele ja suunale ilmkaarte suhtes. Samuti tugineb hageja sellele,

et maatüki, millele paneelid paigaldati, pidi ette valmistama kostja ja et paneelid paigaldati nii,

nagu kostja seda soovis. Maakohus tuvastas poolte kirjavahetuse põhjal, et 14. juulil 2020

leppisid hageja alltöövõtja ja kostja esindaja kohapeal kokku asendiplaani muutuses ning

paneelide asukohas. Maakohus järeldas sellest, et kuna kostja oli nõus asendiplaani muutma,

leppisid pooled tööde käigus kokku algselt kokkulepitust erineva paigutuse ning töö ei saa olla

lepingutingimustele mittevastav.

41. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest võib töövõtjale lepingust tuleneda kohustus teha töö

teatud kindlal viisil ka siis, kui seda kindlat viisi ei ole poolte kokkuleppes ammendavalt

kirjeldatud. Töövõtjal on kohustus teha töö nii, et see oleks kokkulepitud tulemuse

saavutamiseks tellija jaoks parim võimalik viis. Töövõtja küll ei vastuta VÕS § 641 lg 3 järgi

tellija juhistest tuleneva lepingutingimustele mittevastavuse eest, kuid üksnes siis, kui töövõtja

neid juhiseid piisavalt kontrollis.

Siiski ei ole ringkonnakohtu arvates praegu tõendatud, et paneelid oleksid olnud paigaldatud

nii, et see ei oleks vastanud töö eesmärgile. Seda asjaolu pidi tõendama kostja. Kostja on selle

kohta esitanud üksnes E. Vellmanni 8. ja 9. jaanuari 2021. a e-kirjad (dtl 173), mis ei ole

ringkonnakohtu hinnangul piisav.

42. E. Vellmann märgib 8. jaanuari 2021. a e-kirjas (dtl 173), et pargi paigaldust on võrreldes

esialgse projektiga muudetud selliselt, et 1) paneeliridade arv on nelja asemel kolm; 2) jaam ei

paikne “näoga” lõuna suunas vaid on pööratud 13 kraadi edelasse ja 3) paneeliridade vahe on

12 m asemel 9 m, mis võib põhjustada talvisel perioodil varje ja tootluse

langust. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda see e-kiri, et päikesepargi tootlikkus oleks

päikesepaneelide teistsugusest paigaldusest tulenevalt väiksem. E. Vellmann ei ole öelnud, et

muudetud paigutuse tõttu on päikesepargi tootlikkus väiksem, vaid ta on öelnud, et see võib

olla väiksem. Selgeid arvutusi, millest nähtuks, et see nii ka on, esitatud ei ole. Sedasama rääkis

E. Vellmann ka maakohtu istungil tunnistajana ütlusi andes (18. aprilli 2022. a istungi protokoll,

lk 9, dtl 426).

43. Eelviidatud e-kirjale lisatud kalkulatsioonid (dtl 178-182) ei ole arusaadavad ega praeguse

juhtumi asjaoludega seostatavad. Midagi rohkemat ei ole võimalik järeldada ka E. Vellmanni

tunnistajana antud ütlustest. Ringkonnakohus märgib, et kostja taotles maakohtus päikesepargi

tootlikkuse vähenemise tõendamiseks ka ekspertiisi määramist, kuid maakohus jättis selle

taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtule ei ole kostja ekspertiisi taotlust esitanud.

44. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et päikesepark ei vastanud nõuetele, kuna see oli

kokkulepituga võrreldes valesti või muul põhjusel hageja jaoks kahjulikult paigaldatud.

45. Kostja väitel pidanuks maakohus olukorras, kus kahju suurust ei ole võimalik kindlaks teha,

kohaldama VÕS § 127 lg 6 esimest lauset ja TsMS § 233 lg-t 1, mis annavad kohtule õiguse

määrata kahju suurus diskretsiooniõiguse alusel. Ringkonnakohus selgitab, et nende sätete

kohaldamine eeldab, et kahju tekkimine on kindlaks tehtud, kuid kahju suurust ei ole võimalik

tõendada. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kostja ei saa kaablitööde puudustele

tugineda ja saamata jäänud tulu nõue ei ole tõendatud, siis ei saa kostja hagejalt kahju

hüvitamist nõuda. Eeltoodud põhjustel ei ole kostja osutatud VÕS § 127 lg-t 6 praeguses asjas

võimalik kohaldada.

46. Kostja on oma tasaarvestusnõude ühe osana nimetanud ka 0,15% suurust viivisenõuet, mis

tal väidetavalt on hageja vastu seetõttu, et hageja tegi töid hilinemisega. Kostja väidab, et tööde

valmimine viibis hageja tõttu 29 päeva (ajavahemikus 28. juulist 2020 kuni 26. augustini 2020).

47. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et kostjal on hageja vastu viivisenõue. Viivisenõude

õiguslik alus on VÕS § 113, mille lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määr võib tuleneda seadusest

(VÕS § 113 lg 1 teine lause) või poolte vahel sõlmitud lepingust (VÕS § 113 lg 1 kolmas

lause). Kostja tugineb sellele, et tema õigus nõuda hagejalt viivist tuleneb lepingust.

48. Ringkonnakohus märgib, et esiteks saab viivist nõuda vaid rahalise kohustuse täitmisega

viivitamisel. Kostja väidetel on hageja viivitanud tööde tegemisega, seega ei ole viivise kui

õiguskaitsevahendi kohaldamine võimalik. Kõne alla võiks tulla leppetrahvi nõue, kuid selleks

peaks leppetrahv olema lepingus kokku lepitud. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust ei

nähtu sellist kokkulepet. Pooled on lepingus kokku leppinud üksnes selles, et kui tellija ei tasu

teostatud töö eest ettenähtud tähtajaks (Lisa 4), võib töövõtja nõuda viivist 0.15% ulatuses

tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (lepingu p 7.1,

dtl 13). Kohus ei saa kohaldada pooltevahelises suhtes õiguskaitsevahendit, mille kohaldamise

õigus ei tulene seadusest või mille kohaldamises pooled ei ole kokku leppinud.

49. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal hageja vastu ka viivisenõuet, mida hageja nõudega

tasaarvestada.

50. Kuna kostjal ei ole hageja vastu neid nõudeid, mida ta hageja nõuetega tasaarvestada soovis,

siis oli hageja põhinõude rahuldamine õige.

III

51. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses ka hageja viivisenõuet. Kostja on seisukohal, et ta

ei olnud arvete tasumisega viivituses või vähemalt mitte nii palju, nagu hageja väidab.

Apellatsioonkaebuse väidetest nähtub, et kostja vaidlustab just esimese kahe arvega seotud

viivisenõuet. Kostja väidab küll, et oluline on arvestada poolte vahel kokkulepitud muudatusi

kõigi lepingutingimuste ja vastastikuste õiguste ning kohustuste täitmise mõttes ning mitte

ainult esimese osamakse viivisega seotud küsimusi (apellatsioonkaebuse p 17), kuid ta ei too

välja, kuidas ja mida teiste osamaksete puhul täpsemalt arvestada tuleks. Apellatsioonkaebuse

põhjendustest nähtub, et kostja käsitleb kaebuses vaid esimese ja teise osamakse

tasumistähtajaga seonduvat. Seega saab ringkonnakohus lähtuvalt apellatsioonkaebuse piiridest

samuti arvestada vaid esimese kahe osamakse arve tasumisega seotud asjaolusid.

52. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmist reguleerib lepingu lisaks 4 olev maksegraafik.

Selle järgi tuli esimene osamakse tasuda 21 päeva jooksul pärast lepingu alla kirjutamist ja teine

osamakse viie päeva jooksul alates seadmete tarnimisest objektile.

53. Leping allkirjastati 6. märtsil 2020 (dtl 12) ja arve esitati 12. märtsil 2020 ning arve järgi

oli tasumise tähtaeg 2. aprill 2020. Seega andis töövõtja tellijale võimaluse tasuda arve 21 päeva

jooksul alates arve esitamisest.

54. Kostja tugineb sellele, et ta ei viivitanud esimese maksega, sest pooled muutsid algselt

kokkulepitud tööde tegemise ja tööde eest tasumise tähtaegu. Ringkonnakohus sellega ei

nõustu. Kostja käsitluse järgi tegi ta hagejale ettepaneku lepingu täitmine edasi lükata ja hageja

nõustus sellega, kuid esitatud tõendid (kirjavahetus pangaga, dtl 149 ja 155) seda ei kinnita.

Samuti ei kinnita seda kostja väidet M. Trumbergi ütlused. M. Trumberg on kostja päikesepargi

rahastamise kohta andnud ebalevaid ütlusi ja korranud, et ta tõesti täpselt ei mäleta (vt

18. aprilli 2022. a kohtuistungi protokoll, lk 3, dtl 420). Muu hulgas on M. Trumberg öelnud,

et ta ei tea, kas projekti rahastamiseks võeti laenu.

55. Kostja on ise väitnud, et tööd lükkusid edasi seetõttu, et kostja ei saanud õigel ajal pangast

laenu (apellatsioonkaebuse p 17). Asjaolust, et töövõtja teab, et tellija ei saanud kokkulepitud

tööde tegemiseks pangast õigel ajal laenu, ei saa järeldada, et pooled pikendasid kokkuleppel

maksetähtaegu. See ei oleks kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepingus sisalduvate

kokkulepetega. Tasumisega viivitamist ei saa praegusel juhul pidada ka vabandatavaks

VÕS § 103 lg 2 mõttes, sest laenu taotlemise ja saamise asjaolud olid kostja mõjualas.

56. Kostja väidab, et hageja ei keeldunud tasumistähtaega edasi lükkamast. Kokkulepe mingi

lepingutingimuse muutmise, sh arve tasumise tähtaja pikendamise kohta eeldab VÕS § 9 lg 1

järgi mõlema poole tahteavaldust. Hageja nõustumus kui tahteavaldus võinuks TsÜS § 68 lg 2

järgi olla otsene või sama paragrahvi kolmanda lõike järgi kaudne. Selliste tahteavalduste

olemasolu ei ole kostja esile toonud. Poolte kokkulepet maksetähtaegade pikendamise kohta ei

saa järeldada asjaolust, et tööde algus lükkus kostja tõttu edasi. Kuna lepingu järgi tuli esimene

osamakse (sisuliselt ettemakse) tasuda pärast lepingu sõlmimist, siis oli hagejal õigus mitte

alustada töid enne, kui kostja on esimese arve ära maksnud. Kostja ei ole ka esile toonud, millal

tema arvates esimese arve maksetähtaeg saabus.

57. Ringkonnakohus ei nõustu ka sellega, et hageja nõusolekut pikendada esimese arve

maksetähtaega saaks järeldada sellest, et hageja võõrandas algselt kostja päikesepargi jaoks

mõeldud paneelid kolmandale isikule. Kuna kostja makseviivituse tõttu ei alustatud töid algselt

kokkulepitud ajal, siis oli hagejal õigus kasutada vaidlusaluseid paneele teiste lepingute

täitmiseks.

58. Kostja on väitnud, et hageja nõustus maksetähtaja pikendamisega vaikides, kui võttis

teadmiseks kostja saadetud info selle kohta, millal ta pangast laenu saab. TsÜS § 68 lg 4

kohaselt loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse

lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest

praktikast. Ühtegi seadusesätet, mis võimaldaks antud asjaoludel lugeda hageja vaikimist

tasumistähtaja pikendamise nõusolekuks, ei ole. Kostja ei ole esile toonud ei seda, et hageja ja

tema vahel oleks olnud kokkulepe, et vaikimist loetakse nõusolekuks, ega ka seda, et hageja ja

kostja vahelistes suhetes oligi tavaks lugeda vaikimist nõusolekuks.

59. Kokkuvõttes ei ole seega tõendatud, et pooled oleksid leppinud kokku arvete maksmise

tähtaja pikendamises.

60. Mis puudutab teise osamakse kohta esitatud arvet, siis hageja väidetel oli selle tasumise

tähtaeg 17. juuli 2020 ja seda kinnitab ka tõendina esitatud arve (dtl 59). Kostja viitab

apellatsioonkaebuses sellele, et 17. juuliks 2020 ei olnud materjalid ja seadmed veel kostja

objektile tarnitud ja seepärast ei saanud 17. juulil 2020 ka maksmise kohustust tekkida.

Seejuures viitab kostja M. Trumbergi e-kirjale (dtl 234), mis kostja sõnul kinnitab eelnevat

väidet. Kõnealuse e-kirja on M. Trumberg hageja esindajana saatnud kostjale 29. juunil 2020

ja selles kirjas ütleb ta: edastan teise osamakse summa. Ma sain info meie ehitusosakonnast et

teisipäeval tuleb kaup. Seega ei kinnita see e-kiri kostja väidet, et 17. juulil 2020 ei olnud

kaubad veel kohal. Lisaks on kostja ise 12. augustil 2020 hagejale saadetud e-kirjas (dtl 224)

märkinud, et kaup saabus 6. juuli 2020. a õhtul. Kui kaup saabus 6. juulil ja leping nägi ette

tasumise viie päeva jooksul alates kauba saabumisest, oli tasumistähtaeg lepingu järgi 11. juuli,

nii et hageja esitatud arve järgne tasumistähtaeg 17. juuli 2020 oli kostjale isegi soodsam.

61. Kostja tugineb viivisenõudele vastu vaieldes ka sellele, et hageja ei esitanud talle tööde

alguses projektdokumentatsiooni. Arvestades seda, et poolte kokkuleppe järgi sõltus esimese

arve tasumise tähtaeg lepingu sõlmimisest, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks kostja

apellatsioonkaebuse väide, et ta ei pidanudki arvet lepingus ja arvel ettenähtud tähtajaks

maksma, sest projekt kirjutati alla alles 1. juulil 2020.

62. Muid vastuväiteid kostja hageja viivisenõudele apellatsioonimenetluses esitanud ei ole.

Muu hulgas ei ole kostja tuginenud sellele, et 500 euro suuruse kahjuhüvitisega viivitamisel ei

saa hageja nõuda viivist lepinguga kokku lepitud määras.

Seega tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ka viivise väljamõistmist puudutavas osas.

IV

63. Kostja leiab apellatsioonkaebuses ka seda, et maakohus oleks pidanud vähendama hageja

kohtueelsetele õigusabikuludele vastavat 500 euro suurust kahjuhüvitist, kuna selle

väljamõistmine kostjalt on äärmiselt ebaõiglane.

64. VÕS § 140 lg 1 võimaldab kohtul kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies

ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult

vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikute

majanduslikku olukorda ja nendevahelisi suhteid.

65. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kahjuhüvitise vähendamiseks ei ole alust. Kostja

on asjaoludena, miks kõnealuse kahjuhüvitise väljamõistmine on tema suhtes väga ebaõiglane,

välja toonud, et kostja on maksnud hagejale tööde eest suure summa, aga hageja on lepingut

rikkunud, päikesepargi tootlikkus on väiksem, kui see oleks pidanud olema, kostja üheks

peamiseks tegevusalaks on päikeseenergia tootmine ja sellepärast on saanud kahjustada kostja

majanduslikud huvid.

66. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja esile toodud asjaolud ei anna alust kahjuhüvitist

vähendada. VÕS § 140 eesmärk on kõrvaldada ilmne ebaõiglus ja seda on võimalik kohaldada

olukorras, kus kahjuhüvitis on kahju hüvitama kohustatud isiku jaoks mingil põhjusel ilmselgelt

ebaõiglaselt suur. 500 euro suurune kohtueelne õigusabikulu ei ole vaidluse olemust ja tulemust

arvestades sedavõrd suur, et see oleks kostja jaoks ilmselgelt ebaõiglane.

V

67. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis ei ole põhjust muuta maakohtu

otsust ka menetluskulude jaotust puudutavas osas. Maakohtu otsusega kostjalt hageja kasuks

väljamõistetud menetluskulude suurust kostja apellatsioonkaebuses vaidlustanud ei ole.

68. Kuna

ringkonnakohus

jätab

apellatsioonkaebuse

rahuldamata,

siis

jäävad

apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt kostja kanda.

69. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskulu apellatsiooniastmes

olnud kokku 5539 eurot 25 senti, millest lepingulise esindaja kulu on olnud 5536 eurot 25 senti

(ilma käibemaksuta) ja kinnistusraamatu väljavõtte saamise kulu 3 eurot.

70. Kokku on hagejale osutatud õigusabi 24,75 tundi. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on

hageja esindaja teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine:

09.08.2022 Apellatsioonkaebuse ja kohtumääruse

vastuvõtmine e-toimikust, e-kiri

0,25

240,00

60,00

22.08.2022 Taotluse koostamine ja esitamine kohtule 0,25

240,00

60,00

06.09.2022 Apellatsioonkaebusega

tutvumine

ja

õiguslik analüüs

2,50

240,00

600,00

07.09.2022 Apellatsioonkaebusega

tutvumine

ja

õiguslik

analüüs

(2,5

h),

vastuse

koostamine apellatsioonkaebusele

4,75

240,00

1140,00

08.09.2022 Vastuse

koostamine

apellatsioonkaebusele

3,25

240,00

780,00

13.09.2022 Vastuse

koostamine

apellatsioonkaebusele

4,50

240,00

1080,00

14.09.2022 Vastuse kooskõlastamine, redigeerimine,

lõplik vormistamine ja esitamine kohtule

1,50

240,00

360,00

27.09.2022 Päringud äriregistris, kinnistusraamatus

(kontroll kostja ja vara olemasolu kohta)

0,25

240,00

60,00

30.03.2023 Toimiku

nummerdamine

digitoimiku

leheküljenumbritega

2,25

85,00

191,25

03.04.2023 Istungi ettevalmistamine

3,00

265,00

795,00

03.04.2023 Menetluskulude nimekirja koostamine

1,00

85,00

85,00

04.04.2023 Osalemine kohtuistungil

1,00

265,00

265,00

Kokku:

24,75

5536,25

Kohtuistungil palus hageja, et kohtuistungil osalemise ajana arvestatakse ühe tunni asemel kaks

tundi. Hageja kinnitab menetluskulude nimekirjas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva

kohtumenetlusega.

71. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218

kohaselt. Hagejat on apellatsioonimenetluses esindanud vandeadvokaat.

72. Hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu on olnud menetluse alguses 240 ja hiljem 265

eurot (ilma käibemaksuta). Mõnede tehnilise iseloomuga toimingute (toimiku nummerdamine

digitoimiku lehekülgedega ja menetluskulude nimekirja koostamine) tunnitasu on olnud ka 85

eurot (ilma käibemaksuta). Kostja vaidleb vastu hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu

suurusele ja leiab, et see on ebamõistlikult kõrge. Ringkonnakohus nõustub kostjaga osaliselt

ja leiab et käesolevas asjas saab põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu suuruseks TsMS § 175 lg

1 ehk teiselt poolelt väljamõistetavuse mõttes pidada 240 eurot ilma käibemaksuta.

73. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja apellatsiooniastme õigusabi maht mõnevõrra

ülepaisutatud.

Apellatsioonkaebuse ning kohtumääruse vastuvõtmisele ja vastamise tähtaja pikendamise

taotluse esitamisele kokku kulunud põhjendatud ja vajalik aeg on 0,5 tunni asemel

0,25 tundi. Apellatsioonkaebusega tutvumisele, analüüsile ja vastuse koostamisele kulunud aeg

on hageja menetluskulude nimekirja järgi 16,5 tundi, mis on ülepaisutatud. Tegu on küll

keskmisest mõnevõrra keerukama vaidlusega, kuid vaidluse ese on apellatsiooniastmes olnud

sama, mis maakohtus ja ka poolte seisukohad on üldjoontes olnud muutumatud. Seega on

põhjendatud ja vajalik kulu nende toimingute eest 8 tundi. Kohtuistungiks ettevalmistamise

ajakulust on põhjendatud ja vajalik 2 tundi, menetluskulude nimekirja koostamise eest

0,25 tundi, kohtuistungil osalemise eest 2 tundi. Kokku on hageja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalik ajakulu ringkonnakohtus 12,5 tundi. Sellest 12,25 tundi on tunnitasuga

240 eurot ehk kokku 12,25 × 240 = 2940 eurot ja 0,25 tundi tunnitasuga 85 eurot ehk kokku

0,25 × 85 = 21 eurot 25 senti. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2940 + 21,25 =

2961 eurot 25 senti.

74. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ja vajalik kulu toimiku nummerdamine

digitoimiku lehekülgedega ega kostja kohta registripäringute tegemisega seotud kulu.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindaja viidatud päringud teinud

29. septembril 2022 ehk ajal, mil hageja oli juba kostja kaebusele vastanud ja ringkonnakohus

ei olnud veel kohtuistungit määranud, seega ei olnud need vajalikud kulud ehk sellised, mille

hüvitamist saaks hageja kostjalt nõuda. Samal põhjusel ei mõista ringkonnakohus kostjalt

hageja kasuks välja ka kinnistusraamatu päringu kulu 3 eurot.

75. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise

taotluse ka esitanud ja seega tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt