2-20-958/80 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht

10. mai 2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-958 Tsiviilasi Bellacaza Oy hagi AKSO-HAUS OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine, menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Bellacaza Oy (Soome registrikood 2777261-7; aadress Hopeahaka 6 I 77, 02410 Kirkkonummi Soome Vabariik; e-post info.bellacaza@gmail.com), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tõnis Juurmann (e-post tonis@abtalts.ee) ja advokaat Madis Meristo (e-post madis@abtalts.ee) Kostja: Akso-Haus OÜ (registrikood 11026928; aadress Parda tn 8, Tallinn 10151), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas (e-post jana@remos.ee) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Bellacaza Oy hagi AKSO-HAUS OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes.

2. Lõpetada tsiviilasja 2-20-958 menetlus.

3. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Harju Maakohtu menetluses on Bellacaza Oy (hageja) hagi AKSO-HAUS OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes.

2. Kostja Akso-Haus OÜ teatas kohtule 02.03.2023, et kostja on esitanud pankrotiavalduse enda pankroti välja kuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-23-3048). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja

22.02.2023 esitanud kohtule maksejõuetusavalduse, tsiviilasi 2-23-3048, mis on liidetud tsiviilasjaga 2-23-2881 (Hekler Industrial HR OÜ avaldus AKSO-HAUS OÜ pankroti väljakuulutamiseks).

3. Tsiviilasjas 2-23-2881 on kohus 09.05.2023 teinud lahendi, millega rahuldas HEKLER Industrial HR OÜ ja AKSO-HAUS OÜ avaldused AKSO-HAUS OÜ (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks ning kuulutas välja AKSO-HAUS OÜ (likvideerimisel; registrikood 11026928) pankroti 9. mail 2023. a kell 15.00. Hagiavalduse läbivaatamata jätmine ja menetluse lõpetamine

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Sama sätte lõike 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.

5. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata.

6. Kohus on seisukohal, et kuna käesolevas tsiviilasjas on hagi 11.08.2022 menetlusse võetud ning kohus ei ole tsiviilasjas veel otsust teinud, tuleb hageja poolt esitatud hagiavaldus jätta läbi vaatamata. Kohus leiab, et käesolevaga esineb alus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 alusel, s.t kuna 09.05.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-23-2881 on väljakuulutatud kostja Akso-Haus OÜ (likvideerimisel; registrikood 11026928) pankrot, mistõttu pole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada.

7. Lõpetada tsiviilasja 2-20-958 menetlus.

8. Ühtlasi selgitab kohus hagejale, et hagejal on õigus taotleda tagatise tagastamist vastavalt TsMS § 195 lg-le 1, kuivõrd tagatise andmise põhjus on ära langenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

10. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt eeltoodust tuleks menetluskulud jätta hageja kanda, kuna käesolevas asjas ei esine TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud asjaolusid. Samas aga näeb TsMS § 162 lg 4 ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

11. Kohus leiab, et kuigi käesolevas tsiviilasja jätab kohus hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 alusel, tuleb asuda seisukohale, et hageja ei vastuta sellisel juhul hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja menetluskulude jätmine hageja kanda on käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane ning menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

12. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik