2-18-12098/255 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

10. mai 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-12098

Tsiviilasi

Osaühingu Sanlind avaldus avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. juuni 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Helgi Tiku määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik I): Helgi Tikk

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Rene Varul

Puudutatud isikud:

1. Osaühing Sanlind (avaldaja) (registrikood 10209698),

lepinguline esindaja advokaat Tiia Tafenau

2. Katrin Kivimaa (isikukood XXXXXXXXXXX)

3. Anne Kosman (isikukood XXXXXXXXXXX)

4. Roland Vill (isikukood XXXXXXXXXXX)

5. Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu)

(registrikood 70004459)

6. Mihkel Mereküla ((ik XXXXXXXXXXX) (õiguseelneja

maakohtu

menetluses

Karel

Kotka

(isikukood

XXXXXXXXXXX))

ja

Kalle

Kotka

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

7. Leo Liivamägi (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Arvo

Liivamägi (isikukood XXXXXXXXXXX)

8. Kristel Salum (isikukood XXXXXXXXXXX)

9. Krista Kõivuste (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Marek

Lõiv (isikukood XXXXXXXXXXX)

10. Otepää vald (Otepää Vallavalitsuse kaudu) (registrikood

75001566)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 14. juuni 2022 määruse resolutsiooni p 6.5 juurdepääsutasu

suuruse osas ja teha selles osas uus määrus, millega kohustada OÜ Sanlind tasuma Helgi Tikule

juurdepääsu tasu 122 eurot 45 senti aastas. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Lugeda maakohtu määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Rahuldada OÜ Sanlind taotlus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks.

2.2. Määrata

aastaringselt

erinevate

mootorsõidukitega,

sh

põllutöömasinate

ja

metsatöömasinatega laiusega kuni 6 meetrit, kasutamiseks juurdepääsutee avalikult

kasutatavalt teelt OÜ-le Sanlind kuuluvale Sangaste vallas, Laukülas asuvale Nuuda

kinnistule, registriosa numbriga 1753740 (katastritunnus 72402:003:1380), koos sellekohase

märkusega kinnistusraamatusse selliselt, et juurdepääsutee algab Võru-Kuigatsi-Tõrva

teelt (maantee 69) ning läbib YY kinnistut (registriosa number XXXXXXXX), YX

kinnistust (registriosa numbriga XXXXXXX), XXX kinnistut (registriosa numbriga

XXXXXX), YYY kinnistut (registriosa numbriga XXXXXX) ja XX kinnistut (registriosa

numbriga XXXXXXX). YY, YX, XXX ja YYY kinnistul kulgeb juurdepääsutee mööda

olemasolevat kruusateed. XX kinnistul kulgeb juurdepääsutee YY, YX, XXX ja YYY

kinnistuid läbiva kruusatee lõpust XX kinnistu piiril ning kulgeb piki olemasolevat

pinnasteed üle XX kinnistu kuni Nuuda kinnistul paikneva põlluni. Juurdepääsutee asend

on kohtumääruse lahutamatuks lisaks 1 oleval joonisel märgitud punasega.

2.3. Lisada kohtumäärusele selle lahutamatu osana juurdepääsutee asukoha joonis (määruse

lisa 1).

2.4.XX kinnistu omanikul Helgi Tikul tuleb eemaldada juurdepääsuteelt mistahes takistused,

mis ei võimalda läbipääsu põllutöömasinatega laiusega kuni 6 meetrit. Sealhulgas tuleb XX

kinnistu omanikul tagada hiljemalt 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, et

väravapostide vahe tema kinnistule sissesõidul ei oleks väiksem kui 6 meetrit. Samuti tuleb

XX kinnistu omanikul hoiduda juurdepääsuteel tegevustest, mis püsivalt kestvusega üle 1

tunni takistavad ligipääsu Nuuda kinnistule või Nuuda kinnistult avalikule teele.

Takistuseks loetakse tõkkepuid, piirdeid, kraave, valle, puistanguid, virnu, teele ette

pargitud sõidukeid jmt püsiva või ajutise iseloomuga pinna- ja ehituslike konstruktsioone.

2.5. Kohtumääruse punktis 2.2 määratud juurdepääsu korrastamise kohustus lasub

OÜ-l Sanlind osas, milles juurdepääsutee ületab XX kinnistut. Tee XX kinnistul tuleb OÜ-

l Sanlind hoida korras, mis vastab tavapärasele pinnastee kasutusele, sh tasandada ning

vajadusel täita pärast tee kasutamist ilmnenud rööpad. Ülejäänud osas jääb juurdepääsutee

korrashoiu kohustus iga kinnistuomaniku kanda osas, milles juurdepääsutee tema

kinnisasja läbib.

2.6. OÜ Sanlind on kohustatud tasuma käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2.2 määratud

juurdepääsu eest tasu järgmiselt:

2.6.1. YY kinnistu omanikele Karel Kotkale ja Kalle Kotkale (kokku) 5 eurot aastas alates

kohtumääruse jõustumisest;

2.6.2. YX kinnistus omanikele Leo Liivamägile ja Arvo Liivamägile (kokku) 4 eurot aastas

alates kohtumääruse jõustumisest;

2.6.3. XXX kinnistu omanikule Kristel Salumile 7 eurot aastas alates kohtumääruse

jõustumisest;

2.6.4. YYY kinnistu omanikele Krista Kõivustele ja Marek Lõivule (kokku) 21 eurot aastas

alates kohtumääruse jõustumisest;

2.6.5. XX kinnistu omanikule Helgi Tikule 122 eurot 45 senti aastas alates 14. augustist 2018.

Juurdepääsu tasu tuleb maksta jooksva aasta eest iga aasta 14. augustiks.

2.6.6. Punktis 2.6. nimetatud tasud sisaldavad tasu maamaksu, juurdepääsutee korrashoiu

kulude (va XX kinnistu puhul, mille osas jäi korrashoiukohustus OÜ-le Sanlind) ning

omandiõiguse riive eest.

2.7. Tuvastada, et Helgi Tikul (isikukood XXXXXXXXXXX) on kohustus anda nõusolek Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX kolmandasse jakku märkuse

kandmiseks käesoleva määruse resolutsiooni p-s 2.2 toodud sõnastuses.

2.8. Tuvastada, et Karel Kotkal (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Kalle Kotkal (isikukood

XXXXXXXXXXX) on kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr XXXXXXXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks käesoleva määruse

resolutsiooni p-s 2.2 toodud sõnastuses.

2.9.Tuvastada, et Leo Liivamägil (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Arvo Liivamägil (isikukood

XXXXXXXXXXX) on kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr XXXXXXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks käesoleva määruse

resolutsiooni p-s 2.2 toodud sõnastuses.

2.10. Tuvastada, et Kristel Salumil (isikukood XXXXXXXXXXX) on kohustus anda nõusolek

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXX kolmandasse jakku märkuse

kandmiseks käesoleva määruse resolutsiooni p-s 2.2 toodud sõnastuses.

2.11. Tuvastada, et Krista Kõivustel (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Marek Lõivul

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

on

kohustus

anda

nõusolek

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks

käesoleva määruse resolutsiooni p-s 2.2 toodud sõnastuses.

2.12. Kohtumäärus asendab Helgi Tiku, Krista Kõivuste, Marek Lõivu, Kristel Salumi, Leo

Liivamägi ja Arvo Liivamägi, Karel Kotka ja Kalle Kotka nõusolekut nimetatud

kinnistusraamatu kannete tegemiseks.

3. Tühistada Tartu Maakohtu 14. augustil 2018 kohaldatud esialgse õiguskaitse rakendamine.

4. Helgi Tiku määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Rahuldada OÜ Sanlind taotlus ja asendada puudutatud isik Karel Kotka puudutatud

isikuga Mihkel Mereküla.

6. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Sanlind (avaldaja) esitas 13. augustil 2018 maakohtule avalduse juurdepääsutee

määramiseks.

Avaldaja

palus

määrata

aastaringselt

erinevate

mootorsõidukitega,

sh

põllutöömasinatega laiusega kuni 6 meetrit kasutamiseks juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt

avaldajale kuuluvale Sangaste vallas, Laukülas asuvale Nuuda kinnistule (registriosa nr 1753740),

koos sellekohase märkuse tegemisega kinnistusraamatusse selliselt, et juurdepääsutee algab Võru-

Kuigatsi-Tõrva teelt (maantee nr 69) lähtuva erinevaid kinnistuid läbiva kruusatee lõpust Helgi Tikule

(puudutatud isik I) kuuluva Sangaste vallas, Laukülas asuva XX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX)

piiril ning kulgeb piki olemasolevat pinnasteed (lisal 1 märgitud punasega) üle XX kinnistu kuni

Nuuda kinnistul paikneva põlluni (registriosa numbriga 1753740).

Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Valga maakonnas, Otepää vallas, Laukülas asuv Nuuda kinnistu

(registriosa nr 1753740). Avaldaja kasutab Nuuda kinnistut oma äritegevuses sihtotstarbeliselt

põllumajanduseks.

Ajalooliselt on kasutatud Nuuda kinnistule pääsemiseks juurdepääsuteena Võru-Kuigatsi-Tõrva teelt

(maantee nr 69) lähtuva erinevaid kinnistuid läbiva kruusatee lõpust algavat pinnasteed, mis kulgeb

mh üle Helgi Tikule (puudutatud isik I) kuuluva kinnistu XX (registriosa nr XXXXXXX). XX

kinnistut läbiv tee ei ole avalik tee. Nuuda kinnistu on kolmest küljest ümbritsetud XX kinnistuga

ning sellele puuduvad muud juurdepääsuteed. Puudutatud isik I ei soovi, et avaldaja kasutaks üle tema

kinnistu kulgevat teed. Samuti on puudutatud isik I ja tema lähedased teinud avaldaja töötajatele

olulisi takistusi üle XX kinnistu kulgeva tee kasutamiseks Nuuda kinnistule pääsemiseks. Vaidlust ei

ole õnnestunud lahendada kohtuväliselt.

Juurdepääs avalikult kasutatavale teele on avaldaja hinnangul otstarbekas ja võimalik määrata üksnes

olemasoleva ajaloolise pinnastee kaudu, mis kulgeb Võru-Kuigatsi-Tõrva teelt lähtuva erinevaid

kinnistuid läbiva kruusatee lõpust üle XX kinnistu kuni Nuuda kinnistul paikneva põlluni. Avaldajal

ei ole seoses tee kasutamisega konflikte kinnistuomanikega, kelle kinnistuid läbib Võru-Kuigatsi-

Tõrva teelt lähtuv kruusatee. Juurdepääsu määramine mh puudutatud isiku I pinnasteelt on kõige

vähem kulutusi kaasa toov. Avaldaja on nõus maksma juurdepääsu võimaldamise eest kohtu poolt

mõistlikuks peetud tasu.

Olemasoleva tee sihipärane kasutamine ei kahjusta olulisel määral puudutatud isiku I õigusi ja huve,

kuna tee läbib rohumaad. Kõigi puudutatud isikute huvisid kaaludes on mõistlik ja otstarbekas

määrata juurdepääs Nuuda kinnistule avalduses toodud viisil, s.o üle puudutatud isikule I kuuluva

XX kinnistu, kuivõrd see on kinnistu omaniku suhtes kõige vähem koormavam ning ka avaldaja jaoks

teostatav mõistlike kulutustega. Avaldaja möönis, et vihmasel perioodil pinnastee kasutamisel

põllutöömasinatega võivad teele tekkida rööpad. Avaldaja on valmis tasandama teele tekkinud

rööpaid ning rööbaste tekke vähendamiseks tugevdama vajadusel pinnasteed kruusaga, tagamaks

juurdepääsutee osas pinnastee seisundinõuete täitmise.

Avaldaja on tasunud esialgse õiguskaitse korras kindlaksmääratud tasu 30 eurot aastas. Avaldaja

leiab, et Nuuda kinnistule juurdepääsu kindlaksmääramisel üle XX kinnistu on ka edaspidi

põhjendatud ja õiglane tasu juurdepääsutee kasutamise eest 30 eurot aastas. Nähtuvalt puudutatud

isiku I esitatud maatulundusmaa rendilepingu p-st 6, saab puudutatud isik I kinnistult tulu 10 eurot

hektari kohta. Kuivõrd avaldaja taotletud juurdepääsutee puudutab ligikaudu 0,24 ha suurust kinnistu

osa, katab avaldaja hinnangul tasu 30 eurot aastas nii juurdepääsuteealuse maaga seotud kulud kui ka

võimaliku saamata jäänud tulu.

X kinnistul ei ole juurdepääsuteed Nuuda kinnistule. X kinnistul on põllu- ja metsatee, mis on suurte

põllumasinatega suuresti läbimatu. Seal tuleb teha suuri pingutusi tee rajamiseks.

Avaldaja ei nõustu väitega, et XX kinnistul pole teed. Tasu ja korrashoiu osas märkis avaldaja, et tee

XX kinnistul võiks jääda pinnasteeks, sest põllutöömasinate puhul on see pinnastee läbitav ja suuri

rööpaid ei teki ja see pinnastee on ka omaniku jaoks kõige vähem koormav ja maad välja jättev

tavapärasest kasutusest. Põhjendatud ei ole juurdepääsutee korrashoiuks tehtavate kuluste hulka

arvata ja seega ka juurdepääsu eest makstava tasu määramisel arvestada talvise teehoolduse

maksumust, s.o lumetõrjet. Põllu- ja metsatöö masinad ei vaja talvel lumest puhtaks lükatud teed

Nuuda kinnistuni.

2. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu.

Puudutatud isik I ei nõustunud avaldajaga, et ajalooliselt on kasutatud Nuuda kinnistule pääsemiseks

XX kinnistult kulgevat pinnasteed. Avaldaja selline väide ei ole tõendatud. XX kinnistul ei asu teena

määratletavat rajatist. Avaldaja põllutöömasinad on liikunud üle puudutatud isiku I heinamaa Nuuda

kinnistule ja jätnud sellest maha rattajäljed. Avaldaja on puudutatud isiku I nõusolekuta trampinud

maha puudutatud isiku heinamaa.

Avaldaja peab täpsustama, kas ta peab juurdepääsunõude puhul silmas seda, et ta soovib hakata alles

teed rajama ja millisest kohast ta soovib sellise tee kulgemist. Avaldaja peab ka põhjendama ja

tõendama, et üle olemasolevate jälgede kõikvõimalike raskete põllutöömasinatega liikumine on

tehniliselt võimalik ilma, et sellega ei kahjustataks puudutatud isiku I omandit. Praegusel „teel“

puudub aluspõhi ja muud tee omadused, see ei kanna raskeid masinaid ja kindlasti tekivad koheselt

probleemid vihmaste ilmadega – masinad vajuvad sisse ja kahjustavad puudutatud isiku I omandit.

Avaldaja on varem pääsenud Nuuda kinnistule läbi X kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX).

Avaldaja kasutab X kinnistut rendi- või muu õigussuhte alusel. X kinnistu piirneb avaldaja Nuuda

kinnistuga ja on justkui üks tervik. Kuivõrd X kinnistule on otse juurdepääs Otepää-Sangaste

maanteelt ja X kinnistu on avaldaja kasutuses, siis on avaldajale kõige otstarbekam juurdepääs Nuuda

kinnistule just läbi X kinnistu. Seega ei ole põhjendatud hakata juurdepääsuga koormama XX

kinnistut. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 alusel juurdepääsu määramise eeldusteks on

juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, kuid antud juhul on

avaldajale selline juurdepääs mööda X kinnistut olemas.

Avaldaja juhataja ja töötajad on 15. augustil 2019 lõhkunud ära puudutatud isiku I kinnistul

paiknenud aia, saaginud maha puid ja takistanud puudutatus isiku I juurdepääsu. Peale esimest

paikvaatlust on parendatud ja rajatud korralik juurdepääs Nuuda kinnistuni üle X kinnistu. Avaldajal

ei tohiks olla enam alust ja huvi nõuda juurdepääsu üle puudutatud isiku I maa.

Puudutatud isik I leidis, et tasuhüvitise määramisel peab arvestama nii olemasoleva tee korrashoiu ja

parendamise kulusid, kui ka rajatava teelõigu ehitamise kulusid.

3. Katrin Kivimaa (puudutatud isik II, X kinnistu omanik) märkis, et X kinnistut ei ole võimalik

kasutada juurdepääsuks kõrvalasuvale Nuuda kinnistule, sest puudub kasutatav juurdepääsutee. Selle

rajamine hävitaks osa kinnistul kasvavast kuusenoorendikust, olles seega ebamõistlik nii

metsamajanduslikult kui keskkonna suhtes. Puudutatud isik II ei ole nõus kaaluma juurdepääsutee

võimalikku rajamist läbi X kinnistu. Avaldaja on sõlminud puudutatud isikuga II lepingu X kinnistul

asuva, Otepää maantee äärde jääva põlluosa kasutuseks. X kinnistu metsaala ja heinamaa

kasutamislepingut avaldajaga pole kunagi sõlmitud ja ei ole plaanis sõlmida. Suurem osa talumaadel

kulgevast vanast teest sai puhastatud ja hooldatud 2020. aasta mais metsatööde jaoks, millega

avaldaja ei ole seotud.

4. Anne Kosman (puudutatud isik III; XY kinnistu omanik) leidis, et nn Y ligipääsu kaudu Nuuda

kinnistule juurdepääsu määramine ei ole põhjendatud ega otstarbekas, kuna XY ja Y kinnistul

olemasolev tee lõpeb Restu metsas ning ei vii välja Nuuda kinnistuni. Samuti on olemasolev tee

põllumajandusmasinatega liikumiseks liiga kitsas. Otstarbekam on määrata Nuuda kinnistule

juurdepääs avalduses taotletud tee kaudu.

5. Roland Vill (puudutatud isik IV; Y kinnistu omanik) leidis, et läbipääs Nuuda kinnistuni eeldab

täielikult tee ehitust läbi Y kinnistu. Puudutatud isiku IV kinnistut läbib 3-4 meetri laiune metsasiht

ja on loodusliku pinnasega. Puudutatud isik IV on vastu juurdepääsu kindlaksmääramisele üle tema

kinnistu.

6. Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu; puudutatud isik V; Valga metskond 8

kinnistu omanik) leidis, et avalikult kasutatavalt teelt Nuuda kinnistule juurdepääsu määramine üle

Valga metskond 8 kinnistu ei ole põhjendatud. Puudutatud isiku I esindaja kohtule esitatud võimalik

juurdepääs üle Valga metskond 8 kinnistu kulgeb mööda Restu vahtkonna teed, mis ei vii Nuuda

kinnistule. Juurdepääs eeldaks uue tee ehitamist, mis oleks avaldajale äärmiselt kulukas ja

ebamõistlik. Restu vahtkonna tee alguses on looduskaitselisest piirangust tingitud sissesõidu ajaline

piirang, kuna tee läbib Risttee väike-konnakotka püsielupaika.

7. Otepää vald (Otepää Vallavalitsuse kaudu) leidis, et avaldaja taotlus Nuuda kinnistule juurdepääsu

võimaldamiseks läbi XX kinnistu on põhjendatud, kuna tegemist on kõige loogilisema juurdepääsu

asukohaga, see on maakorralduslikult võimalik ning juurdepääsu võimalikke hoolduskulusid ja

juurdepääsuga kaasnevaid koormatava kinnisasja omaniku võimalikke kahjusid arvestades oleks

eeldatavalt kõige vähem koormavam. Maa-ameti kaardirakenduse ajaloolistel katastrikaartidel

(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline) on nt 1978-1989 katastrikaardil juurdepääs

praegusele Nuuda kinnistule toimunud just XX kinnistu kaudu.

8. Tartu Maakohus rahuldas 22. märtsi 2021 määrusega avalduse. Puudutatud isik I esitas maakohtu

määruse peale määruskaebuse.

9. Tartu Ringkonnakohus tühistas 18. mai 2022 määrusega maakohtu määruse ja saatis tsiviilasja

maakohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on põhjendamatult jätnud

rahuldamata puudutatud isiku I taotluse kaasata puudutatud isikutena menetlusse YY, YX, XXX ja

YYY kinnistute omanikud. Praegusel juhul läbib avaldaja poolt taotletud juurdepääsutee lisaks XX

kinnistut ka nimetatud kinnistuid ning nende kinnistute omanikud on puudutatud isikuteks sõltumata

sellest, kas nad on teinud avaldajale takistusi Nuuda kinnistule pääsemiseks või mitte.

Asja uuel läbivaatamisel kaasas maakohus puudutatud isikutena menetlusse YY, YX, XXX ja YYY

kinnistute omanikud.

10. Kalle Kotka (puudutatud isik VI; YY kinnistu omanik) leidis, et avaldaja võib aastaringselt

erinevate mootorsõidukitega, sh põllutöömasinatega kasutada YY kinnistut läbivat kruusateed, mis

algab Võru-Kuigatsi-Tõrva teelt.

11. Arvo Liivamägi (puudutatud isik VII; YX kinnistus omanik) toetas avaldust.

12. Krista Kõivuste (puudutatud isik IX; YYY kinnistu omanik) oli avaldusega nõus. Avaldaja

taotletud juurdepääsu on kogu aeg kasutatud ja pole probleeme olnud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

13. Maakohus rahuldas avalduse ning määras aastaringselt erinevate mootorsõidukitega, sh

põllutöömasinate ja metsatöömasinatega laiusega kuni 6 meetrit, kasutamiseks juurdepääsutee

avalikult kasutatavalt teelt avaldajale kuuluvale Sangaste valas, Laukülas asuvale Nuuda kinnistule,

registriosa nr 1753740, koos sellekohase märkusega kinnistusraamatusse selliselt, et juurdepääsutee

algab Võru-Kuigatsi-Tõrva teelt (maantee 69) ning läbib YY kinnistut (registriosa nr XXXXXXXX),

YX kinnistust (registriosa numbriga XXXXXXX), XXX kinnistut (registriosa nr XXXXXX), YYY

kinnistut (registriosa nr XXXXXX) ja XX kinnistut (registriosa nr XXXXXXX). YY, YX, XXX ja

YYY kinnistul kulgeb juurdepääsutee mööda olemasolevat kruusateed. XX kinnistul kulgeb

juurdepääsutee YY, YX, XXX ja YYY kinnistuid läbiva kruusatee lõpust XX kinnistu piiril ning

kulgeb piki olemasolevat pinnasteed üle XX kinnistu kuni Nuuda kinnistul paikneva põlluni.

Juurdepääsutee asend on kohtumääruse lahutamatuks lisaks 1 oleval joonisel märgitud punasega.

Maakohus määras, et XX kinnistu omanikul puudutatud isikul I tuleb eemaldada juurdepääsuteelt

mistahes takistused, mis ei võimalda läbipääsu põllutöömasinatega laiusega kuni 6 meetrit.

Sealhulgas tuleb tagada hiljemalt 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, et

väravapostide vahe tema kinnistule sissesõidul ei oleks väiksem kui 6 meetrit. Samuti tuleb XX

kinnistu omanikul hoiduda juurdepääsuteel tegevustest, mis püsivalt kestvusega üle 1 tunni takistavad

ligipääsu Nuuda kinnistule või Nuuda kinnistult avalikule teele. Takistuseks loetakse tõkkepuid,

piirdeid, kraave, valle, puistanguid, virnu, teele ette pargitud sõidukeid jmt püsiva või ajutise

iseloomuga pinna- ja ehituslike konstruktsioone.

Maakohus määras, et juurdepääsu korrastamise kohustus lasub avaldajal osas, milles juurdepääsutee

ületab XX kinnistut. Tee XX kinnistul tuleb avaldajal hoida korras, mis vastab tavapärasele pinnastee

kasutusele, sh tasandada ning vajadusel täita pärast tee kasutamist ilmnenud rööpad. Ülejäänud osas

jääb juurdepääsutee korrashoiu kohustus iga kinnistuomaniku kanda osas, milles juurdepääsutee tema

kinnisasja läbib.

Maakohus määras, et avaldaja on kohustatud tasuma juurdepääsu eest tasu järgmiselt: 1) YY kinnistu

omanikele Karel Kotkale ja Kalle Kotkale (kokku) 5 eurot aastas alates kohtumääruse jõustumisest;

2) YX kinnistus omanikele Leo Liivamägile ja Arvo Liivamägile (kokku) 4 eurot aastas alates

kohtumääruse jõustumisest; 3) XXX kinnistu omanikule Kristel Salumile 7 eurot aastas alates

kohtumääruse jõustumisest; 4) YYY kinnistu omanikele Krista Kõivustele ja Marek Lõivule (kokku)

21 eurot aastas alates kohtumääruse jõustumisest; 5) XX kinnistu omanikule Helgi Tikule 30 eurot

aastas alates 14. augustist 2018. Juurdepääsu eest tasu tuleb maksta igal aastal 14. augustiks.

Maakohus märkis, et nimetatud tasud sisaldavad tasu maamaksu, juurdepääsutee korrashoiu kulude

(v.a XX kinnistu puhul, mille osas jäi korrashoiukohustus avaldajale) ning omandiõiguse riive eest.

Maakohus tuvastas, et juurdepääsuteega hõlmatud puudutatud isikutel on kohustus anda nõusolekud

erinevatele kinnistusosakonna registriosadele märkuste kandmiseks ning asendas puudutatud isikute

nõusolekud kohtumäärusega. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

Maakohtu määruse kohaselt soovib avaldaja AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu teed läbi puudutatud

isikule I kuuluva XX kinnistu. Puudutatud isik I on juurdepääsu määramiseks pakkunud välja kaks

(esialgses menetluse kolm) alternatiivset juurdepääsuteed üle erinevate naaberkinnistute. Menetlusse

kaasatud puudutatud isikud II, III, IV ja V ei ole toetanud läbi neile kuuluvate kinnistute Nuuda

kinnistule juurdepääsu rajamist.

Maakohus, hinnates kõiki seisukohti, tõendeid ja poolte huvisid ning olles viinud läbi paikvaatluse,

nõustus avaldajaga, et juurdepääs avalikult kasutatavale teel on otstarbekas ja võimalik määrata

üksnes olemasoleva ajaloolise kruusatee kaudu, mis kulgeb Võru-Kuigatsi-Tõrva teelt (maantee

nr 69) läbi YY, YX, XXX, YYY ja XX kinnistu ning pinnastee, mis kulgeb eelnimetatud kruusatee

lõpust üle XX kinnistu kuni Nuuda kinnistul paikneva põlluni. Avaldaja nõutav juurdepääs on

ajaloolistest teedest ainuke, mis on tänapäeval põllutöömasinatega mõistlikult läbitav. Ka leidis

maakohus, et avalduse rahuldamise eeldused on käesoleval juhul täidetud.

Puudutatud isiku I osundatuna kulgeb X kinnistul asuva mahajäetud talu juurest Nuuda kinnistu

põlluni tee, mida märgib kaardil punktiirjoon. Tegelikkuses kujutatakse punktiirjoonega, mis kulgeb

X kinnistul asunud mahajäetud taluni viiva tee juurest Nuuda kinnistuni, vastaval kaardil

metsakõlviku piiri. See on selgelt näha, vaadates teisi kaardil märgitud objekte (metsi) ning seda

kinnitavad

ka

Eesti

Mustvalge

Põhikaardi

leppemärgid

(kättesaadav:

https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Topokaardid-ja-aluskaardid/Eesti-pohikaart-1-

10000/Leppemargid-juhendid-ja-abifailid-p130.html).

Puudutatud isik I poolt ligipääsuna Nuuda kinnistule Valga metskonna aladelt esitletud tee on

tegelikkuses hoopis kraav. Vastav informatsioon on tuvastatav nii hetkel kehtivatelt kui vanematelt

Maa-ameti Geoportaali kaardirakendusest kättesaadavatelt põhikaartidelt. Välistada ei saa, et

ajalooliselt võis kunagi ligipääs Nuuda kinnistule olla ka läbi X kinnistu. Paikvaatlusel veendus

maakohus, et juurdepääsutee määramine X kinnistu kaudu oleks X kinnistu omanikku ebamõistlikult

kahjustav ning seotud ebamõistlikult suurte kulutustega. Samas on vanadelt kaartidelt tuvastatav, et

ligipääs praegusele Nuuda kinnistule on ajaloolise tavana vähemalt aastakümneid olnud võimalik läbi

XX kinnistu.

Avaldaja taotletud juurdepääs üle XX kinnistu on kõige otstarbekam ja kõige vähem kulutusi kaasa

toov. Maakohtu hinnangul saab juurdepääsuõiguse määrata selle naaberkinnisasja omaniku suhtes,

kellele on juurdepääs kõige vähem koormavam ning kaalumisel saab lähtuda objektiivsetest

kriteeriumidest. Naaberkinnisasjade võimalikult väikese koormamise kõrval tuleb juurdepääsu

määramisel lähtuda ka juurdepääsutee efektiivsuse printsiibist (juurdepääsuõiguse eesmärgiks on

tagada ära lõigatud kinnisasja omanikule kinnisasja majanduslikele vajadustele vastav kohane

juurdepääs). Selle üle otsustamisel tuleb kaaluda teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku huve.

Maakohus märkis, et juurdepääsutee üle X kinnistu kulgeks käänuliselt läbi kinnistul kasvava metsa

ja üle heinamaa. See kehtib nii kaartidel märgitud ja 22. jaanuari 2020 paikkonna vaatlusel vaadeldud

tee alternatiivi kohta, mis läbis metsanoorendikku kui ka 4. aprillil 2022 paikkonna vaatlusel

vaadeldud trassi, mida oli puhastatud ja mis jäi metsanoorendiku kõrvale. Maakohus tuvastas ka

4. aprilli 2022 paikvaatlusel, et Nuuda kinnistuni ei lähe põllutöömasinate jaoks läbitavat teed.

Teekoridor vastas ilmselt metsamasinate vajadustele, kuid oli põllutöömasinate jaoks liialt kitsas,

käänuline, ebatasase pinnaga. Aprill on üldiselt põllutööde alguskuu, kuid kõnealune trass oli veel

aprillikuu alguses suures osas kaetud suhteliselt sügava lumega.

Maakohus nõustus avaldaja ja puudutatud isikuga II, et üle X kinnistu kulgev tee on X kinnistu

omaniku jaoks koormavam, sest piirab olulises osas metsamaa ja heinamaa kasutust. Ka paikvaatlusel

nähtus, et 2020. a omaniku poolt puhastatud tee võib vastata metsatöömasinate vajadustele ning

ilmselt on teed talvel ka sel eesmärgil kasutatud. Tee ei vasta aga kindlasti põllutöömasinate

vajadustele. Põllutöömasinad vajavad oluliselt siledamat pinnast ning laiemat teeala, mida X kinnistul

ei ole võimalik ilma kinnistuomaniku huve ebamõistlikult kahjustamata tagada. Järelikult tuleks

põllutöömasinate läbimiseks rajada laiendatud liikumise koridor, mis tähendab ilmselt juurdepääsu

lähedal asuvate täiendavate puude raiumist ja tee pinna olulisel määral tasandamist. Samuti on Nuuda

kinnistuga piirneva X kinnistu heinamaa lõpus allikakoht, tegemist on pehmema pinnasega, mistõttu

vajab juurdepääsu määramine olulises osas pinnase täitmist ning on seetõttu avaldajale kulukas.

Avaldaja ei ole seda juurdepääsu võimalust eelistanud.

Maakohus nõustus avaldajaga, et juurdepääsutee täpse asukoha määramine X kinnistul oleks

keeruline. Ka puudutatud isiku I esindaja ei suutnud kohtule paljudes trassi punktides selgitada, kus

konkreetne punkt kaardil asub. Seetõttu on vaadeldud trajektoor paikvaatluse kaardil toodud

ligikaudselt. Lisaks on teekond vaid ühe kinnistu piires enam kui 1,1 km pikkune ning suur osa sellest

kulgeb metsa vahel. Seega tähendaks juurdepääsu X kinnistu kaudu määramine ebamõistlikult suurt

koormust ühele kinnistuomanikule.

Kokkuvõtteks kaasneks X kinnistu kaudu juurdepääsutee rajamisega olulised kulutused ning

ebamõistlikult suur X kinnistu omaniku õiguste riive. Tähendust ei oma see, et avaldaja on X kinnistu

rentnik. Puudutatud isik II on kohtule selgitanud, et avaldaja rendib vaid põllumaad ning ta ei ole

kindel, et rendilepingut, mis kehtib 2022. aasta lõpuni, pikendatakse. Maakohtu hinnangul ei saa

eeldada, et rentnikul on automaatselt võimalus ja õigus kasutada kinnistu omaniku sama kinnistu teisi

osi (sh juurdepääsu rajamiseks), mille kohta tal kasutusõigus puudub. Puudutatud isik II on kohtule

mitmel korral selgitanud, et avaldaja ei ole kordagi kasutanud X kinnistut läbisõiduks Nuuda

kinnistuni.

Samuti ei ole kohtu hinnangul võimalik määrata Nuuda kinnistule juurdepääsu puudutatud isiku I

pakutud alternatiivi kaudu läbi Y kinnistu, XY kinnistu ning Valga Metskond 8 kinnistu.

Maakohus on tuvastanud, eelkõige paikvaatluste abil, et juurepääsu määramine üle olemasoleva

kruusatee ning XX kinnistul kasutatava pinnastee kaudu on kõiki menetlusosalisi kõige vähem

koormavam, kõige odavam, keskkonnasäästlikum ja optimaalsem võimalus avaldaja nõude

rahuldamiseks. Avaldaja selgitas, et planeerib põllutöid vastavalt ilmastikule ning ei ole ühelgi aastal

ei XX kinnistule ega Nuuda kinnistule põllutöömasinatega kinni jäänud. Samuti on Otepää

Vallavalitsus seisukohal, et avaldaja taotlus on põhjendatud, sest juurdepääs on maakorralduslikult

võimalik ning juurdepääsu võimalikke hoolduskulusid ja juurdepääsuga kaasnevaid koormatava

kinnisasja omaniku võimalikke kahjusid arvestades on see eeldatavalt kõige vähem koormavam.

Maakohus ei nõustunud puudutatud isiku I nõudmisega, et avaldaja peab ehitama nõuetele vastava

tee. 13. mai 2022 menetlusdokumendis avaldas puudutatud isik soovi, et kohus kohustaks oma

lahendis avaldajat maksma kinni tee parendamise ja rajamise kulud vastavalt Helmut Kulpsoni

hinnapakkumisele (24 383,41 eurot) ja panna sellest sõltuma juurdepääsutee kasutamise õigus.

EhS § 92 lg 1 järgi tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või

liiklemiseks. Majandus- ja taristuminister on 14. juulil 2015 EhS § 97 lg 2 alusel vastu võtnud

määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“. Selle määruse § 5 lg 1 järgi on pinnastee pealiskihita tee, mis

on teeks rajatud või sõidukite liiklemise tulemusena selleks kujunenud. Seega on ka pinnastee tee

selles tähenduses ning võib olla ka sõidukite liiklemise tulemusena kujunenud. Ka ei tähenda termin

„juurdepääsutee“, et see peab olema tee ehitusseadustiku mõttes. Alati tuleb võtta arvesse, milleks

juurdepääsu kasutatakse ja see peab vastama kasutamise otstarbele. Avaldaja soovib pääseda Nuuda

kinnistul asuvale põllule põllutöömasinatega. Põllutöömasinad on loodud liikuma muu hulgas ka

pinnasteel, mida mööda on siiani Nuuda kinnistule liikumine toimunud. Maakohus nõustus Otepää

Vallavalituse seisukohaga, et põhjust ei ole ehitada 6 meetri laiune tee vaid selleks, et põllutehnika

saaks üle sõita. Avaldaja on hinnanud juurdepääsu kasutamise tiheduseks umbes 30 päeva aastas

(I kd, tl 148 pöördel). Tee ehitamine puudutatud isiku I soovitud tingimustel ei vasta mõistliku

inimese arusaamale juurdepääsu kohta, kui juurdepääsu soovitakse kasutada üksnes põllu harimiseks

põllutöömasinatega ning vastavalt vajadusele metsa majandamiseks. Maakohtu hinnangul on

olemasolev pinnastee kõigi Nuuda kinnistu vajaduste seisukohalt juba piisav. Seega ei pidanud

maakohus võimalikuks rahuldada puudutatud isiku I taotlust kohustada avaldajat tasuma

24 383,41 eurot tee parendamise ja rajamise kuludena ning seada juurdepääsuõigus sõltuma

nimetatud summa tasumisest. Eelöeldut ei lükka ümber ka puudutatud isiku I poolt esitatud Helmut

Kulpsoni arvamus, mis on otseses vastuolus ülalviidatud normide ning kohtu poolt paikvaatlusel

tajutuga, mistõttu ei saa kohus nende seisukohtadega asja lahendamisel kuidagi arvestada.

Olemasolev tee on täiesti piisav Nuuda kinnistu vajadusi ning taotletava juurdepääsu eesmärke

arvestades. Avaldaja ei pea maakohtu hinnangul tasuma kümneid tuhandeid eurosid selleks, et mõnel

korral aastas oma kinnistul põldu harida.

Kuigi varasemat tava juurdepääsu kohta üle puudutatud isiku I kinnisasja tuleb arvestada, ei ole see

ainumäärav (vt Riigikohtu 12. aprilli 2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04, p 16). Kohus järeldas

Maa-ameti kaardirakenduse ajaloolise katastrikaardi põhjal, et aastatel 1978-1989 on juurdepääs

praegusele

Nuuda

kinnistule

toimunud

just

XX

kinnistu

kaudu

(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline). Olemasoleva tee juurdepääsuteeks määramise

kasuks räägib muuhulgas ka välja kujunenud pikemaajaline tava.

Puudutatud isikule I avaldaja taotletud asukohas juurdepääsu määramine ei ole ülemäära koormav

ega riku puudutatud isiku I privaatsust, sest puudutatud isiku I hooned asuvad juurdepääsuteest

rohkem kui 300 meetri kaugusel. Avaldaja kasutab juurdepääsuteed vaid põlluharimiseks ning

vajadusel metsa majandamiseks. Mõlemad tegevused on hooajalise loomuga ega vaja igapäevast

tihedat liiklemist.

Kohus võib määrata juurdepääsu tingimustega, kui pooled seda taotlevad (Riigikohtu 3. oktoobri

2018 lahend tsiviilasjas nr 2-16-3663). Tsiviilasja uuel läbivaatamisel taotles avaldaja, et XX

kinnistul asuva juurdepääsutee osa suhtes määraks kohus korrashoiukohustuse avaldajale. Muuhulgas

selleks, et puudutatud isik I ei saaks tee hooldamise ettekäändel teha täiendavaid takistusi Nuuda

kinnistule pääsemiseks. Puudutatud isik I märkis 26. aprilli 2022 ärakuulamisel, et soovib oma

kinnistul olevat teed ise hooldada ning vastav kulu peab sisalduma tasus.

Maakohus leidis, et puudutatud isiku I nägemus mõistlikust teehooldusest arvestades juurdepääsu

kasutamise eesmärke ja sagedust on ebarealistlik ega vasta tegelikule elulisele olukorrale ning poolte

mõistlikele vajadustele. Näiteks lumelükkamine ei ole juurdepääsutee vajadust (peamiselt põllutööde

tegemine) arvestades üldse vajalik. Avaldaja kinnitusel on avaldajal olemas masinad, millega on teed

XX kinnistul võimalik hooldada määral, mis on avaldaja tegevuse tõttu vajalik. Seetõttu on kohtu

hinnangul põhjendatud jätta XX kinnistul juurdepääsu korrastamise kohustus, mis vastab

tavapärasele pinnastee kasutusele põllutöömasinatega sõiduks (sh pärast tee kasutamist ilmnenud

rööbaste tasandamise kohustus) avaldajale.

Maakohus tuvastas vaatlusel, et puudutatud isik I sõidab pinnasteel sõiduautoga ka ajal, kui tee on

pehme, nt lume sulamise ajal (fotod 25 ja 66; II kd tl 178), millel on näha, et pöördekohal YYY

kinnistu nurga juures on sõiduautode jäljed (rööpad) ka kohtades, kus põllutöömasinatega üldse ei

sõideta. Seega saavad puudutatud isikul I teehoolduskulud tekkida tema enda tegevusest, kuid neid

kulusid ei pea kandma avaldaja. Avaldaja kohustus puudutab üksnes tema enda tegevuse tulemusena

tekkinud teehooldusvajaduse tagamist.

Juurdepääsu määramise korral tuleb lahendada ka tasu küsimus. Juurdepääsutasu peab ühe

komponendina sisaldama ka hüvitist juurdepääsutee korrashoiu kulude eest, kui koormatava

kinnisasja omanikul sellised kulud tekivad. Avaldaja nõustus tasuma mõistlikku tasu

kinnistuomanikele, kelle kinnistuid juurdepääsutee läbib. Riigikohtu praktikat (tsiviilasjas

nr 2-19-5997) arvestades märkis maakohus, et puudutatud isikul I ei teki juurdepääsutee määramisega

seoses korrashoiu kulusid, sest XX kinnistul oleva pinnastee osas paneb kohus käesoleva

kohtulahendiga XX kinnistul oleva juurdepääsutee osa korrashoiukohustuse avaldajale. Seega tuleb

kohtul määrata tasu puudutatud isikule I juurdepääsutee eest maamaksust ning omandiõiguse riivest

lähtudes.

Maakohus leidis, et puudutatud isikule I tuleb määrata juurdepääsu eest tasu 30 eurot aastas. 30 eurot

katab piisaval määral nii juurdepääsuteealuse maaga seotud kulud, võimaliku saamata jäänud tulu (sh

võimalikest niitmistoetustest) kui sisaldab ka mõistlikku tasu puudutatud isiku I õiguste riive eest

ning vastab avaldaja poolt juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele. Maakohus arvestas

seejuures puudutatud isiku õiguste vähest riivet, maa maksustamishinda (32 eurot), maamaksu osa

(0,19 eurot aastas) ning et rendilepingu (I kd, tl 127-128) kohaselt saab puudutatud isik I tulu 10 eurot

hektari kohta. Samuti märkis maakohus, et ehkki juurdepääsu laiuseks on 6 meetrit, ei tähenda see,

et tee enda laius peaks olema 6 meetrit. Puudutatud isikul I tuleb tagada läbisõit kuni sellise laiusega

sõidukitega (nt külvik koos lisadega, kombain jne). Järelikult selles ulatuses ei tohi teel olla aia- ja

väravaposte, kive vms takistusi.

Maakohus rahuldas avaldaja taotluse teha juurdepääsutee kohta AÕS § 63 lg 1 p 4 ja § 141 lg 3 alusel

kinnistusraamatusse märkused. Maakohus asendas puudutatud isikute I, VI, VII, VIII ja IX

tahteavaldused juurdepääsutee kohta kinnistusraamatu kannete tegemiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS

14. Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles

palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus lahend, millega jätta avaldus rahuldamata või saata asi

tagasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Menetluskulud palub puudutatud isik I

jätta avaldaja kanda.

Maakohus lahendas asja kirjalikus menetluses, kuid ei ole andnud menetlusosalistele tähtaega

avalduste ja dokumentide esitamiseks, samuti lõplike seisukohtade ning menetluskulude nimekirjade

esitamiseks. Tegemist on oluliste menetlusnormi rikkumistega, mida ei ole võimalik kõrvaldada

ringkonnakohtus.

Avaldajal on võimalik pääseda Nuuda kinnistule läbi X kinnistu, mida avaldaja kasutab oma

põllumajanduslikus tegevuses, olles selle kinnistu põllumaaosa rentnik. Maakohus tuvastas vaatlusel,

et X kinnistut on juba kasutatud masina või traktori liiklemiseks Nuuda kinnistuni. Määruskaebuse

esitajale jääb mõistmatuks, mille alusel on maakohus jõudnud järeldusele, et metsamasinatega saab

X kinnistul liikuda, aga põllutöömasinatega mitte. Jääb ebaselgeks, miks põllutöömasinad vajavad

siledamat ja laiemat teed. Nii metsa- kui põllutöömasinad on loodud keerulistes tingimustes

liikumiseks (mida mets ja põld ju on) ja kohus ei ole tehniliselt kirjeldanud nende masinate erinevusi

(sh laiuse osas). Maakohtu järeldused on elukauged.

Maakohus nõustus avaldaja ja puudutatud isikuga II, et üle X kinnistu kulgev tee on X kinnistu

omaniku jaoks koormavam, sest piirab olulises osas metsamaa ja heinamaa kasutust. Maakohus on

jätnud seejuures arvestamata, et X kinnistu omanik ei ela seal kinnistul (talukoht on lagunenud ja

maha jäetud), ei kasuta heinamaad ja põllumaaosa on renditud välja avaldajale.

Maakohus viitas, et Nuuda kinnistuga piirneva X kinnistu heinamaa lõpus on allikakoht, mistõttu

vajab juurdepääsu määramine olulises osas pinnase täitmist ning on seetõttu avaldajale kulukas.

Väidetav allikakoht ei sega küll liikumist ja juba praegu liiguvad siin sõltumata allikast suured

metsamasinad. Samuti on allikat võimalik vältida.

Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtuga, et juurdepääsutee täpse asukoha määramine X kinnistul

oleks keeruline. Juurdepääs on juba praegu looduses tajutav ja saab tellida geodeedi, kes vastava

juurdepääsutee koordinaadid kaardile seaks. Maakohus on selle küsimuse püstitanud alles

lõpplahendis.

Maakohus järeldas, et lisaks on X kinnistul teekond vaid ühe kinnistu piires enam kui 1,1 km pikkune

ning suur osa sellest kulgeb metsa vahel. Maakohtule ei ole esitatud ühtegi arvestust või asjatundja

arvamust, millised oleksid X kinnistu tee parendamise kulutused (kindlasti ei ole tegemist tee

rajamisega, nagu kohus märgib, kuna tee on iseenesest olemas), mistõttu on mõistetamatu, mille

alusel mõõdab kohus olulisi kulutusi ja ebamõistlikult suurt riivet X kinnistu omanikule.

Eelistada tuleks juurdepääsu, mis koormab väiksemat arvu isikuid. X kinnistu omanik oma kinnistut

aktiivselt ei kasuta. Määruskaebuse esitaja kinnistule juurdepääsu määramine tähendab seda, et tema

jaoks läheb kasutusest välja ca 2400 m2 heinamaad (6 m × ca 400 m juurdepääsuna). Määruskaebuse

esitaja kinnistul kulgev tee tuleks alles rajada. Avaldajal tuleks igal juhul teha kulutusi, olenemata

teealternatiivist. Maakohus oleks pidanud panema avaldajale kohtumäärusega kohustuse XX

kinnistule tee rajamiseks.

Põhjendamatu on määrata XX kinnistule tee laiuseks 6 meetrit. Kui avaldaja on seni saanud liigelda

3-4 meetrisel teel, siis puudub põhjendus, miks avaldaja vajaks määruskaebuse esitaja kinnistuni

jõudes 6 meetri laiust ligipääsu. Maakohus on määruse resolutsiooni p-s 4 seatud kohustused

(väravapostide laiused, kohustus hoida teed vaba) on arusaamatud ja avaldaja ei ole selliseid

taotluseid esitanud. Puudutatud isikul I tuleks hakata oma väravaposte teisaldama. Samuti on samal

alal drenaažitorud, mis võivad puruneda.

Maakohus on määranud juurdepääsutasu suuruseks 30 eurot ja seda olukorras, kus määruskaebuse

esitaja kasutusest on tee tõttu võetud välja 2400 m2 haritavat põllumaad. Maakohus oleks pidanud

võimaldama esitada täiendavaid tõendeid seoses tasu küsimusega peale Riigikohtu 1. juuni 2022

määrust tsiviilasjas nr 2-19-20416, milles täpsustati ja arendati edasi senist praktikat mh tasu

küsimuses. Riigikohus on määranud valemina, et juurdepääsutasu iga-aastane makse = kinnisasja

väärtuse vähenemine (koormatiste vaba ja koormatud kinnisasja väärtuste vahe) × diskontomäär.

Maakohus ei võimaldanud esitada kinnisasja väärtuse kohta tõendeid.

Puudutatud isik I esitas ringkonnakohtule täiendava seisukoha tasu suuruse ja tõendi XX kinnistu

turuväärtuse kohta. Maa hektari turuväärtuseks on 6288 eurot. Kuivõrd puudutatud isiku I kasutusest

välja langev maaosa on 0,24 ha (juurdepääsu alla jääv osa), siis on puudutatud isiku jaoks maatüki

kasutusest väljalangemise väärtuseks ca 1509 eurot (0,24×6288), millele lisandub seadusjärgne

intress. Puudutatud isik I soovib aastatasu määramist eelnimetatud suuruses alates esialgse

õiguskaitse rakendamisest (juhul, kui ringkonnakohus ei nõustu alternatiivse juurdepääsuga üle X

kinnistu). Avaldaja ei silu roopaid ega korrasta endast jäetud kahjustusi vastupidiselt menetluses

antud kinnitustele. Soovitav juurdepääs langetab ca 5 % puudutatud isikule I kuuluva kinnisasja

turuväärtusest ja see protsent peab rahaliselt olema väljendatud iga-aastase juurdepääsutee tasuna

(koos lisanduva intressimääraga).

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

15. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Asjakohane ei ole määruskaebuse esitaja etteheide, et kohus ei järginud TsMS § 403 lg 1 sätteid.

Määruskaebuse esitajal oli piisavalt võimalusi esitada oma taotlusi, tõendeid ja seisukohti nii

juurdepääsutee paiknemise kui ka juurdepääsutasu osas. Puudutatud isik I ise on põhjendamatult

viivitanud juurdepääsutasu osas seisukohtade ja tõendite esitamisega. Oluliseks menetlusnormi

rikkumiseks ei saa lugeda ka menetluskulude nimekirjade esitamiseks täiendava tähtaja andmata

jätmist, kuna kohus on jätnud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Maakohus on Nuuda kinnistule juurdepääsu määramisel üle XX kinnistu hinnanud kõiki võimalikke

juurdepääsusid ning põhjalikult kaalunud avaldaja ja puudutatud isikute huvisid.

Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et kohus on vaatlusel tuvastanud, et X kinnistut on kasutatud

masina või traktoriga liiklemiseks Nuuda kinnistuni. Maakohus tuvastas määruses, et Nuuda

kinnistuni ei lähe põllutöömasinate jaoks läbitavat teed. Asjaolu, et kohus on 4. aprilli 2022

vaatlusprotokollis kirjeldanud X kinnistul kulgevat metsateed ja X kinnistul paikneval heinamaal

lumes olevaid masina/traktori jälgi, mis kulgevad Nuuda kinnistu suunas, ei kinnita juurdepääsutee

olemasolu ega seda, et avaldaja kasutab X kinnistut juurdepääsuks Nuuda kinnistule.

Maakohtu järeldused, mille kohaselt põllutöömasinad vajavad oluliselt siledamat pinnast ning laiemat

teeala, kui on X kinnistul metsamasinate jaoks rajatud teekoridor, ei ole elukauged ning selliste

järelduste tegemiseks ei pea kohus määruses tehniliselt kirjeldama metsa- ja põllutöömasinate erisusi.

Ebaõige on väide, et põllutöömasinad on sama laiad ja sama hea maastikuläbivusega kui

metsatöömasinad. Avaldaja kirjeldas 26. aprilli 2022 ärakuulamisel seadmeid ja masinaid, mida ta

kasutab põllutööde tegemiseks Nuuda kinnistul ning nende masinate gabariite. Seega oli kohtul koos

vaatluse andmetega piisavalt infot hindamaks X kinnistul paikneva tee läbitavust põllutöömasinatega.

Puudutatud isiku I eelistatav juurdepääs üle X kinnistu ei ole põllutöömasinate (nt kombain, traktor

koos selle haakes kasutavate seadmetega) jaoks läbitav pehme pinnase ja puude vahel liiga kitsa

läbipääsu tõttu.

Maakohtu määratud juurdepääs on kõigi puudutatud isikute huvisid arvestades puudutatud isikute

jaoks kõige vähem koormav. Kuigi nimetatud juurepääs kulgeb läbi mitme erineva kinnistu, ei ole

see kinnistute omanike jaoks väga koormav, kuivõrd juurdepääs kulgeb mööda olemasolevat teed,

mida kinnistute omanikud ka ise kasutavad. Pinnasteena ei lähe kogu juurdepääsuks määratav ala, s.o

ca 2400 m² ka senisest kasutusest (kasutatakse heinamaana) välja, kuna taimestik puudub vaid

rattajälgedes. Selleks, et rajada X kinnistule senise, XX kinnistut läbiva juurdepääsuteega võrreldava

kvaliteediga tee, peaks avaldaja või kinnistu omanik tegema olulisi kulutusi teetrassi laiendamiseks

ja pinnase tugevdamiseks. Samuti tükeldaks üle X kinnistu määratav juurdepääs kinnistu kaheks

ebamõistliku kujuga tükiks, mis raskendab kinnistu sihtotstarbelist majandmist. X kinnistu

omanikuga sõlmitud rendileping, mis lõpeb 2022. aastal, ei anna avaldajale õigust kastutada kogu

kinnistut oma äranägemise järgi.

Maakohus leidis põhjendatult, et XX kinnistul on pinnastee, mis on kõigi Nuuda kinnistu vajaduste

seisukohalt juba piisav ja juurdepääsuks kruusatee ehitamine ei ole mõistlik ega vajalik. Kuigi

juurdepääs üle XX kinnistu on määratud kasutamiseks aastaringselt kõikide mootorsõidukitega, sh

põllutöömasinatega, ei kasutata juurdepääsu igapäevaselt.

Juurdepääsutasu 30 eurot aastas katab puudutatud isiku I juurdepääsuteealuse maaga seotud kulud,

võimaliku saamata jäänud tulu, sisaldab mõistlikku tasu puudutatud isiku I õiguste riive eest ning

vastab avaldaja poolt juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele. Avaldaja on kasutanud

puudutatud isiku kinnistut säästlikult. Avaldaja ei nõustu juurdepääsutasu kindlaksmääramisega

puudutatud isiku I taotletud viisil ja summas. Avaldaja möönab, et haritava maa hektari

turuväärtuseks võib olla 6288 eurot, kuid üksnes selle järgi ei ole võimalik kindlaks määrata XX

kinnistu väärtuse vähenemist. Juurdepääsutasuna soovitud summa on suurem kui juurdepääsu alla

jääva maatüki turuväärtus ja ületab mitmekümnekordselt maatükiga seoses kantavad kulutused ja

võimaliku saamata jääva tulu. Puudutatud isiku I valem ei vasta Riigikohtu praktikale tsiviilasjas nr

2-19-20416. Esitatud tõenditest ei nähtu summa, mille võrra väidetavalt XX kinnistu väärtus väheneb

ega see, millistele kriteeriumitele tuginedes on leitud, et kinnistu koguväärtus väheneb tee tõttu

ligikaudu 5 %. Esitatud tõendite põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et XX kinnistu koormamine

juurdepääsutee talumise kohustusega tooks kaasa nimetatud kinnistu turuväärtuse vähenemise.

16. Puudutatud isik II on jätkuvalt vastu juurdepääsutee määramisele läbi X kinnistu.

17. Puudutatud isikud III ja V jäävad oma varasemate seisukohtade juurde.

18. Otepää vald leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse

resolutsiooni p 6.5 tuleb tühistada juurdepääsutasu suuruse osas ja teha selles osas uus määrus,

millega kohustada avaldajat tasuma puudutatud isikule I juurdepääsu talumise tasu 122 eurot 45 senti

aastas. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Nii

maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda.

20. AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale ei ole vajalikku juurdepääsu

avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra

kinnisasja. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu

taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik

võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes

kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva

kitsendusega (vt nt Riigikohtu 4. märtsi 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-17-12857, p 15; Riigikohtu

13. veebruari 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161/207, p 17.1).

Puudutatud isik I vaidlustas määruskaebuses nii maakohtu poolt määratud juurdepääsutee asukoha

kui ka talle määratud juurdepääsu kasutamise tasu suuruse.

Asja materjalide kohaselt ei ole vaidlust selles, et avaldaja kinnistule puudub juurdepääs avalikult

kasutatavale teele. Vaidlus on selles, kust peaks juurdepääs kulgema ning kui suur peaks olema

puudutatud isikule I kuuluva kinnistu igakordsele omanikule määratav juurdepääsutasu, kui

juurdepääs määratakse tema kinnistu kaudu.

21. Maakohus määras avaldajale kuuluvale Nuuda kinnistule juurdepääsu algusega Võru-Kuigatsi-

Tõrva teelt (maantee 69) läbi YY YX, XXX, YYY ja XX kinnistu. XX kinnistul kulgeb

juurdepääsutee piki olemasolevat pinnasteed kuni Nuuda kinnistul paikneva põlluni.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega valitud juurdepääsutee asukoha osas ja

ei pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata. Maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud

ja võrrelnud erinevaid juurdepääsu tee alternatiive, teostas vaatluse, kaalus menetlusosaliste huve

ning asus põhjendatult seisukohale, et juurdepääs Nuuda kinnistule on otstarbekas määrata

olemasoleva ajaloolise kruusatee kaudu, mis kulgeb Võru-Kuigatsi-Tõrva teelt (maantee nr 69) läbi

YY, YX, XXX, YYY ja XX kinnistu ning pinnastee, mis kulgeb eelnimetatud kruusatee lõpust üle

XX kinnistu kuni Nuuda kinnistul paikneva põlluni. Maakohus leidis põhjendatult, et avaldaja nõutav

juurdepääs on ajaloolistest teedest ainuke, mis on tänapäeval põllutöömasinatega mõistlikult läbitav.

Juurdepääs üle XX kinnistu on juba praegu kasutatava, st teostatav kõige väiksemate kulutustega ja

kõiki menetlusosalisi kõige vähem koormavamal viisil. Vaidlust ei ole selles, et kuni XX kinnistuni

on olemas korralik kruusatee ning puudutatud isik I kasutab ka ise seda teelõiku enda kinnisasjale

pääsemiseks.

22. Määruskaebuse väited ei mõjuta maakohtu lõppjärelduste põhjendatust juurdepääsutee asukoha

osas.

22.1. Puudutatud isiku I põhilise vastuväite kohaselt on maakohus juurdepääsutee asukohta määrates

koormanud teda ülemääraselt. Juurdepääs tuleks määrata üle X kinnistu.

Riigikohus on leidnud, et AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik

juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata

koormatava kinnisasja omaniku huve. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et vaidlus kinnisasjale

juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel (Riigikohtu

13. veebruari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161, p 17.1; 3. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-48-10, p 22; 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 22). Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb mitme alternatiivse juurdepääsutee kaalumisel kaaluda ka koormatavate kinnisasjade

omanike huve neid omavahel kõrvutades, sh hinnata nende privaatsusriivet ja selle mõju elanikele.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on alternatiivsete juurdepääsuteede kaalumisel koormatavate

kinnisasjade omanike huve põhjalikult kaalunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et koormus

juurdepääsu määramisel üle X kinnistu (enam kui 1,1 km ulatuses) oleks selle omanikule oluliselt

suurem, kui juurdepääsu määramine üle XX kinnisasja (110 m pinnasteel ja 385m heinamaal).

Juurdepääsutee rajamisega üle X kinnistu Nuuda kinnistule kaasneksid olulised kulutused ning

ebamõistlikult suur X kinnistu omaniku õiguste riive. Avaldaja ei ole ka enam X kinnistul asuva

põllumaa rentnik, mistõttu ei saa ka selle asjaoluga põhjendada juurdepääsu avaldaja kinnistule just

X kinnistu kaudu.

Põhjendatud ei ole puudutatud isiku I seisukoht, et 110 m pikkust pinnasteed tuleb aastaringseks

kasutamiseks ja raske põllumajandustehnika kandmiseks parendada ning mööda heinamaad kulgev

juurdepääs tuleks alles (pinnas)teeks ehitada. Maakohus on jõudnud põhjendatult järeldusele, et ka

pinnastee on tee ning tee võib olla ka sõidukite liiklemise tulemusena kujunenud. Juurdepääs peab

vastama kasutamise otstarbele. Maakohus on vaatlusel tuvastanud, et XX kinnistul asuva tee seisund

vastas arvestades aastaaega (lume sulamise aeg) selliste pinnasteede tavapärasele seisundile, olles

maapinna kõrguse tõttu isegi keskmisest paremas seisundis. Olemasoleva tee seisukord vastab

taotletava juurdepääsu eesmärgile (põllumajandusmaa harimine 30 päeva aastas ja vajadusel metsa

majandamiseks). Eeltoodud tegevused on hooajalised ega vaja igapäevast tihedat liiklemist.

22.2. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku I seisukoht, et maakohus oleks pidanud kohustama

avaldajat rajama XX kinnistule tee ning avaldajale pandud kohustus tee korrashoidmiseks (sh

rööbaste tasandamine) ei ole tee hooldamiseks piisav. Riigikohus on 15. märtsi 2023 määruse p-

s 17 (tsiviilasi nr 2-19-517) leidnud, et juurdepääsu nõude rahuldamine ei eelda, et taotletud

juurdepääsu asukohas paikneks tee seaduse tähenduses. Ringkonnakohus märgib, et olemasolevat

pinnasteed on juurdepääsuteena kasutatud ka varasemalt ning puudutatud isiku I esitatud väidetest ja

tõenditest ei selgu, miks ei või pinnasteed ka edaspidi kasutada. Arusaamatu on puudutatud isiku I

soov rajada heinamaale kandev tee, kui ta seda ise väidetavalt ei kasuta.

Maakohus põhjendas, et kuna avaldajal on olemas masinad, millega on teed XX kinnistul võimalik

hooldada määral, mis on avaldaja tegevuse tõttu vajalik, siis on põhjendatud jätta XX kinnistul

juurdepääsu korrastamise kohustus, mis vastab tavapärasele pinnastee kasutusele põllutöömasinatega

sõiduks (sh pärast tee kasutamist ilmnenud rööbaste tasandamise kohustus) avaldajale. Avaldajale

kohtumääruse resolutsiooniga pandud tee korrashoiukohustus on piisavalt konkreetne ja puudutatud

isik I saab kohustuse rikkumise korral nõuda avaldajalt selle kohustuse sundtäitmist.

22.3. Puudutatud isikule I on arusaamatu, mis põhjusel on maakohus määranud juurdepääsu laiuseks

6 meetrit ning miks tuleb XX kinnistu omanikul tagada, et väravapostide vahe tema kinnistule

sissesõidul ei oleks väiksem kui 6 meetrit ja hoiduda juurdepääsuteel tegevustest, mis püsivalt

kestvusega üle 1 tunni takistavad ligipääsu Nuuda kinnistule või Nuuda kinnistult avalikule teele.

Ringkonnakohus märgib, et avaldaja on juurdepääsu taotlemisel lähtunud Nuuda kinnistu

sihtotstarbest (maatulundusmaa) ja enda äritegevuse vajadusest. Avaldaja vajab juurdepääsu üle

puudutatud isiku I kinnistu põllumajandusega tegelemiseks ning on lähtunud põllutöömasinate

gabariitidest.

Maakohus on juba 14. augusti 2018 määruses esialgse õiguskaitse kohaldamisel kohustanud

puudutatud isikut I võimaldama kuni kohtulahendi jõustumiseni juurdepääsu Nuuda kinnistule, sh

põllutöömasinatega laiusega kuni 6 meetrit. Juurdepääsu tagamiseks kohustas maakohus puudutatud

isikut I eemaldama kõik tõkked ja takistused erateelt ning hoiduma tegevusest, mis halvendaks tee

seisukorda või takistaks tee sihtotstarbelist kasutamist. Puudutatud isik I ei ole esitanud väiteid, et

tegelikkuses avaldaja sellise gabariidiga põllutöömasinatega juurdepääsu ei kasuta. Puudutatud isik I

ei ole vastu vaielnud ka avaldaja väitele 26. aprilli 2022 ärakuulamisel, et väravapostide vahekaugus

XX kinnistul ei võimalda sealt põllutöömasinatega läbi sõita ning selle asjaolu tuvastas maakohus

ka vaatlusel. Maakohus selgitas ärakuulamisel, et 6 meetri laiune läbipääs tuleb tagada ja posti (kergel

puitaial) meetri võrra liigutada. Seega on maakohtu määrus põhjendatud osas, milles maakohus

kohustas XX kinnistu omanikku kõrvaldama juurdepääsuteelt piirangud, mis ei võimalda

juurdepääsu põllutöömasinatega laiusega kuni 6 meetrit, samuti muuta vastavalt väravapostide vahet.

Seega ei ole puudutatud isiku I väited määruskaebuses, et avaldaja ei ole vastavat nõuet esitanud,

kooskõlas asja materjalidega ning maakohtu määratud juurdepääsutingimuste muutmises ei ole alust.

24. Maakohus on määranud juurdepääsutasu suuruseks puudutatud isikule I 30 eurot aastas.

Puudutatud isik I vaidlustab maakohtu määrust ka temale määratud juurepääsutasu suuruse osas.

Ülejäänud kinnistute omanikud ei ole maakohtu märatud juurdepääsutasu suurust vaidlustanud.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole Riigikohtu 1. juuni 2022

määruses tsiviilasjas nr 2-19-20416 p-s 15 toodud seisukohtadega juurdepääsu tasu määramisel

arvestanud.

Riigikohus on viidatud lahendi p-s 15.4 selgitanud, et juurdepääsutasu eesmärk on hüvitada

juurdepääsutee talumise kohustusega koormatava kinnisasja omanikule tema omandi kitsendamine

(põhiseaduse § 32 mõttes). Seetõttu sõltub juurdepääsutasu suurus sellest, millised negatiivsed

tagajärjed koormatud kinnisasja omanikule juurdepääsutee talumise kohustusega kaasnevad. Selline

negatiivne tagajärg võib vastavalt asjaoludele olla kas koormatava kinnisasja mõne osa kasutuseeliste

kaotus, kogu koormatava kinnisasja väärtuse vähenemine, saamata jääv tulu või juurdepääsutee

korrashoiuks vajalikud kulutused. Riigikohus on sama lahendi p-s 15.5 toonud välja valemi, mida

saab kasutada juurdepääsutasu arvutamiseks: juurdepääsutasu iga-aastane makse = kinnisasja

väärtuse vähenemine (koormatiste vaba ja koormatud kinnisasja väärtuste vahe) × diskontomäär.

Diskontomäärana

tuleb

kasutada

seadusandja

poolt

mõistlikuks

tulumääraks

peetavat

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses nimetatud intressimäära, kui menetluses ei tuvastata, et

kinnisasja senisele kasutusvaldkonnale vastav oodatav tulunorm on sellest intressimäärast erinev.

Puudutatud isik I soovib saada hüvitist kinnistu väärtuse vähenemise eest. XX kinnistu koosneb ühest

katastriüksusest suurusega 40,04 ha. Puudutatud isik I esitas ringkonnakohtule Lahe Kinnisvara

koostatud kinnisvara mõttelise osa hindamise akti, millega ei ole hinnatud mitte kinnistut tervikuna,

vaid haritava maa kõlvikut suurusega 23,52 ha. Hinnatava haritud maa turuväärtus on 148 000 eurot

(III kd lk 56), mis teeb ühe hektari maa turuväärtuseks 6288 eurot. Puudutatud isik I leiab, et kuivõrd

juurdepääsu alla jääb 0, 24 h, mis langeb kasutusest välja, siis on maatüki kasutusest väljalangemise

väärtuseks ca 1509 eurot (0, 24 x 6288), millele lisandub seadusjärgne intress. Täiendava tõendina

esitas puudutatud isik I Lahe Kinnisvara e-kirjaga antud täpsustava selgituse, mille kohaselt

arvestatakse juurdepääsutee mõju kinnistu väärtusele ca 5 % kinnistu koguväärtusest, kuna muudab

kinnistut vähemkompaktsemaks. Puudutatud isik I leiab, et see protsent peab väljenduma iga-aastase

juurdepääsutee tasuna (koos lisanduva intressimääraga).

Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isik I ei ole kinnisasja osalise hindamise aktiga tõendanud

kogu kinnisasja väärtuse vähenemise ulatust, seega ei ole puudutatud isik I esitanud tõendit kinnistu

väärtuse vähenemise kohta. Ka ei ole puudutatud isiku I soov lisada määratavale juurdepääsutasule

seadusjärgne intress kooskõlas Riigikohtu juhisega juurdepääsutasu arvutamiseks. Juurdepääsutee

määramine ei too kinnistu omanikule kaasa tee alla jääva maa omandi kaotust, tegemist on üksnes

omandi riivega. Iga-aastane juurdepääsutasu tuleb arvestada kinnisasja väärtuse vähenemise ja

diskontomäära korrutisena.

25. Ringkonnakohus peab siiski võimalikuks rakendada käesolevas asjas Riigikohtu poolt välja

toodud valemit juurdepääsutasu arvutamiseks. Lahe Kinnisvara hindamisaktist nähtub, et haritava

maa turuväärtuseks on 6288 €/ha. Määratud juurdepääsutee kulgeb üle haritava maa. Puudutatud

isik I leidis, et kinnistu turuväärtus langeb selle osa võrra, milles ei ole võimalik enam põldu harida

ning tema kasutusest välja langeva maatüki (juurdepääsu alla jääv 0,24 ha) väärtuseks on ca 1509

eurot (0,24x6288). Ringkonnakohtu hinnangul võibki muude andmete puudumisel lähtuda sellest, et

XX kinnisasja väärtus väheneb selle osa võrra, milles ei ole võimalik enam põldu harida, s.o

1509 euro võrra.

Seega oleks Riigikohtu antud valemi järgi arvutatav iga-aastane juurdepääsutasu 158 eurot 45 senti

(1509x10,5%). Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-19-20416 leidnud, et kui juurdepääsutasu on valemi

järgi välja arvestatud, siis eelduslikult hõlmab see ka hüvitist kaotatud kasutuseeliste, kinnisasja

korrashoiukulude ja maamaksu eest. Puudutatud isikul I ei teki juurdepääsutee määramisega seoses

korrashoiu kulusid, sest XX kinnistul asuva juurdepääsutee osas jääb korrashoiukohustus avaldajale.

Maakohus on võimaliku teehoolduskulu väljaarvestamise osas kasutanud avaldaja poolt välja

pakutud arvestuskäiku ning välja selgitanud, et teehoolduskuluks aastas on 150 eurot/km.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja pakutud arvutuskäiku on võimalik teehoolduskulu

arvutamisel kasutada ning lähtuvalt eeltoodust on XX kinnistut läbiva juurdepääsutee

korrashoiukuluks aastas 36 eurot (0,24x150), mis tuleb juurdepääsutasust maha arvata.

Seega tuleb avaldajal tasuda puudutatud isikule I iga-aastase juurdepääsutasuna 122 eurot 45 senti

(158,45-36). Sellise suurusega iga-aastane juurdepääsutasu ei ole avaldajale ebamõistlikult koormav,

sest avaldaja on äriühing, kes kasutab juurdepääsu äritegevuseks.

Määruskaebus kuulub tasu suuruse muutmise osas rahuldamisele.

26. Puudutatud isik I heidab maakohtule ette, et maakohus ei andnud menetlusosalistele tähtaega

avalduste ja dokumentide esitamiseks, samuti lõplike seisukohtade ning menetluskulude nimekirjade

esitamiseks. Samuti ei andnud maakohus teada lahendi teatavakstegemise aega. Ringkonnakohus

märgib, et hagita menetluses puudub kohtul kohustus määratleda kirjaliku menetluse lõpptähtaeg ning

kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise kuupäev. Ka hagita menetluses kehtib TsMS § 129 lg-s 1

sätestatud põhimõte, mille kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused,

taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on

menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda,

mistõttu ei rikkunud maakohus menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja mitteandmisega

kaebaja õigusi. Ringkonnakohus võimaldas puudutatud isikul I esitada täiendavaid tõendeid.

27. Ringkonnakohus muudab maakohtu määrust üksnes juurdepääsutasu suuruse osas, seetõttu

puudub ringkonnakohtu hinnangul alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust

maakohtus.

Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse osaliselt on ringkonnakohtu hinnangul, arvestades ka

määruskaebuse rahuldamise ulatust, TsMS § 172 lg 1 järgi õiglane jätta määruskaebemenetlusega

seotud kulud menetlusosaliste endi kanda.

28. Kinnistusraamatu andmetel on pärast maakohtu määruse tegemist 17. märtsil 2023 vahetunud YY

kinnistu üks kaasomanik Karel Kotka ja tema asemel on kaasomanikuks saanud Mihkel Mereküla.

Avaldaja taotles 21. aprillil 2023 ringkonnakohtult kaasata TsMS § 211 lg 1 alusel Karel Kotka

õigusjärglasena menetlusse Mihkel Mereküla. Viimane avaldas 8. mail 2023 ringkonnakohtule, et ta

plaanib oma kaasomandi osa müüa teisele kaasomanikule ja seetõttu asja kohta hetkel arvamust ei

avalda. Ringkonnakohus on asja materjalid õigusjärglasele e-toimiku kaudu nähtavaks teinud

(ringkonnakohtu 5. mai 2023 e-kiri).

TsMS § 211 lg 1 esimese lause järgi on uuel omanikul (õigusjärglasel) kinnisasja võõrandamise

korral õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi ülemineku ajast alates

poolena senise poole asemel. Ringkonnakohus leiab, et M. Mereküla Karel Kotka õigusjärglasena

on õigusjärgluse omaks võtnud ja ta tuleb kaasata TsMS § 211 lg 1 alusel Karel Kotka õigusjärglasena

Karel Kotka asemel menetlusse. Avaldaja taotlus kuulub rahuldamisele.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud (TsMS § 651 ja § 659). K. Kotka ei ole YY kinnistu kaasomanikuna maakohtu määrust

vaidlustanud, samuti ei ole teised menetlusosalised vaidlustanud maakohtu määrust YY kinnistut

puudutavas osas, mistõttu on selles osas maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause).

Seega on YY kinnistu omanike poolt kõik vajalikud sisulised seisukohad käesolevas menetluses juba

antud. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 460 lg 1 järgi kehtib jõustunud kohtuotsus ka isiku kohta,

kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosalise õigusjärglaseks. Nimetatu ei kehti TsMS §

460 lg 2 järgi üksnes menetlusosalise õigusjärglase suhtes siis, kui ta vaidlusaluse eseme omandamise

ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest ei teadnud. TsMS § 198 lg 1 p 2 ja TsMS § 477 lg 1 kohaselt

kohaldatakse viidatud sätteid avaldaja ja puudutatud isiku suhtes.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks

Riigikohtu 13.12.2023 määrus

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 10. mai 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-12098

osas, millega ringkonnakohus kohustas osaühingut Sanlind tasuma XX kinnisasja

omanikule Helgi Tikule juurdepääsutasu 122 eurot 45 senti aastas. Teha tühistatud osas

uus määrus, millega kohustada osaühingut Sanlind alates käesoleva määruse jõustumisest

tasuma XX kinnisasja omanikule Helgi Tikule aastas juurdepääsutasu suuruses, mis tuleb

arvutada järgmiselt: 1509 (eurot) × võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

intressimäär (diskontomäär, praegu 12%). Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määrus

muutmata.

2. Rahuldada Helgi Tiku määruskaebus osaliselt.

3. Jätta menetluskulud kõikides kohtuastmetes menetlusosaliste endi kanda.