2-17-5199/166 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-17-5199

Otsuse kuupäev Tartu, 10. mai 2023

Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull ja Kaupo Paal

Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2022. a otsus

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

14. Kolleegium selgitab, et ringkonnakohus leidis õigesti, et TsÜS § 150 lg 1 on üldiselt dispositiivne. Sealjuures tuleb arvestada siiski TsÜS § 145 lg-s 2 sätestatut.

TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 145 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat, pikendada, kuid mitte enam kui kümne aastani.

Käesoleval juhul on hageja esitanud kostjate vastu kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 150 lg 1 järgi üldiselt kolm aastat. Olukorras, kus pooled lepivad kokku uue aegumistähtaja alguses, mille tulemusena pikeneb aegumistähtaeg võrreldes esialgse tähtajaga, on tegemist TsÜS § 145 lg 2 mõttes aegumistähtaja pikendamise kokkuleppega. Aegumistähtaega ei saa pikendada enam kui kümne aastani. Seega TsÜS § 150 lg 1 ja § 145 lg 2 alusel saab kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumist kokkuleppel pikendada kuni kümne aastani alates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

15. Kolleegiumi arvates on tuvastatud asjaoludel põhjendatud ringkonnakohtu järeldus, et poolte kompromiss ei hõlmanud saamata jäänud tulu ning vastavas osas on hageja nõue aegunud. Vastuseks hageja kassatsioonkaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist.

Pooled võivad kokkuleppel TsÜS § 145 lg 2 järgi aegumistähtaega pikendada, kuid see ei tähenda, et poolte kokkulepe aegumise pikendamise kohta peaks hõlmama kogu kahju hüvitamise nõuet. Ringkonnakohus on poolte esitatud tõendeid hinnates leidnud, et kompromissi punkt f ei hõlmanud saamata jäänud tulu nõuet. Seega aegus saamata jäänud tulu nõue TsÜS § 150 lg 1 järgi üldises korras. Kohtute tuvastatud asjaoludel hakkas hageja kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kulgema 20. aprillil 2010. Tulenevalt kahju ühtsuse printsiibist hakkas siis aeguma ka hageja saamata jäänud tulu nõue. Maakohus tuvastas, et erinevaid läbirääkimisi arvestades saabus hageja nõude aegumise

2-17-5199

2(2) tähtaeg 14. märtsil 2014 (maakohtu otsuse p 107). Ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi selles osas ei muutnud.

21. Küll aga on kostjad õigesti viidanud, et ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et hageja suurendas oma nõuet 19. juulil 2021 pärast aegumistähtaja möödumist. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus osaliselt tühistada.

TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Riigikohus on korduvalt leidnud, et TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub ainult selle nõude aegumine, mis on kohtule hagiga esitatud. Kohtumenetlusnormid võimaldavad kohtumenetluse kestel algselt esitatud nõuet mh suurendada, kuid seejuures tuleb hagejal arvestada riskiga, et algselt esitamata jäetud nõude osa võib olla aegunud (RKTKo 05.10.2010 3-2-1-52-10, p 18; RKTKo 29.09.2010 3-2-1-30-10, p 12).

31. märtsil 2017 esitatud hagis nõudis hageja alates 1. aprillist 2017 varalise kahjuna 150 eurot kuus. Hageja suurendas 19. juulil 2021 nõuet ja palus kostjatelt alates 1. aprillist 2017 varalise kahju hüvitisena välja mõista 1900 eurot kuus. Tuvastatud asjaoludel hakkas kolmeaastane aegumistähtaeg kulgema 1. aprillist 2014. Seega 19. juulil 2021 oli hageja nõue juba aegunud. Ringkonnakohus on põhjendamatult jätnud 150 eurot ületavas osas aegumise kohaldamata. Selles osas tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Kuivõrd maakohus jättis selles osas hageja nõude rahuldamata, siis on võimalik tühistatud osas maakohtu otsus TsMS § 691 p 5 alusel jõusse jätta.

(allkirjastatud digitaalselt)