2-22-144902/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 09.05.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-144902

Kohtuasi

PARKIT OÜ hagi X vastu 224 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.03.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

PARKIT OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja PARKIT OÜ (registrikood 12135716), lepinguline

esindaja Maano Saareväli

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta PARKIT OÜ 04.04.2023 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 07.03.2023

otsuse peale tsiviilasjas nr 2-22-144902 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse

võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud PARKIT OÜ kanda. X-l ei ole

apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-22-144902

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. PARKIT OÜ (hageja) esitas 04.01.2023 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles palus

kostjalt välja mõista põhivõla 140 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 36 eurot 60 senti ja

alates 04.01.2023 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt enda kasuks välja

menetluskulude hüvitise.

Hagiavalduse kohaselt parkis kostjale kuuluv sõiduk HYUNDAI I40 numbrimärgiga

XXXXXX (sõiduk) KÜ Kivila 16, Tallinn territooriumi parklas ilma parkimisloata, rikkudes

sellega parkimistingimusi. Parkla territooriumil asusid infotahvlid, millelt nähtusid lepingu

tüüptingimused sõiduki parkimiseks, ning sinna olid paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis

teavitasid parkla territooriumile sisenejat eraparklasse sisenemisest ja seal kehtivatest eraparkla

omaniku tingimustest parkimise kohta.

Hageja vormistas kostja sõidukile järgmised leppetrahvinõuded:

-

leppetrahv nr 21290037966, 25.03.2019, Kivila 16 KÜ parkla, 35 eurot;

-

leppetrahv nr 21290042469, 13.05.2019, Kivila 16 KÜ parkla, 35 eurot;

-

leppetrahv nr 45490010002, 13.11.2019, Kivila 16 KÜ parkla, 35 eurot;

-

leppetrahv nr 20440022890, 09.05.2020, Kivila 16 KÜ parkla, 35 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt pole kostja saanud ühtegi leppetrahvikviitungit ning leppetrahvi-

nõuded nr 21290037966, nr 21290042469 ja nr 45490010002 on aegunud. Lisaks ei lange

fotodelt nähtav ja leppetrahvinõudel nr 20440022890 märgitud sõiduki mark kokku.

Parklapidaja pidanuks teavitama kostjat ka muul viisil ja tagama selle, et kostja saab

leppetrahvinõuded kätte. Fotodelt ei selgu, kas sõiduk oli pargitud KÜ Kivila 16 territooriumil,

ega see, kas hageja teostas seal parkimiskorraldust.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 07.03.2023. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 35 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

10 eurot 10 senti ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras viivise. Maakohus jättis menetluskulud 24,47% ulatuses kostja ja 75,53%

ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise

196 eurot 98 senti koos kohustusega tasuda sellelt alates kohtuotsusse jõustumisest VÕS § 113

lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

sõiduk HYUNDAI I40 (registreerimismärk XXXXXX) parkis 25.03.2019, 13.05.2019,

13.11.2019 ja 09.05.2020 Kivila 16 territooriumi parklas ilma parkimisloata;

-

kostja oli parkimise ajal sõiduki omanik;

2-22-144902

-

Kivila 16 parkimisala sissesõidu juurde oli paigaldatud infotahvel parkimiskorra- ja

tingimuste kohta Kivila 16 territooriumil; parkimistingimuste kohaselt oli hagejal õigus

nõuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot;

-

hagejal oli lepingu alusel õigus Kivila 16 territooriumil parkimist korraldada.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja nõuded aegunud, kuid hagi tuleb

rahuldada osaliselt.

Kuna kostja sõiduk numbrimärgiga XXXXXX oli 13.05.2019 pargitud parkimisloata Kivila 16

parkimisalal, on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 35 eurot. Hageja väljastas 13.05.2019

kostjale leppetrahvinõude nr 21290042469 summaga 35 eurot ja teavitas kostjat mõistliku aja

jooksul leppetrahvinõudest, paigaldades leppetrahvinõude sõiduki kojamehe alla. Kuna kostja

viivitas leppetrahvi tasumisega, on hagejal VÕS § 113 lg 1 järgi õigus nõuda kostjalt ka viivist.

Hageja on minetanud VÕS § 159 lg 2 järgi õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi nõuete

nr 21290037966, nr 45490010002 ja nr 20440022890 alusel, sest hageja ei ole kostjale nendest

leppetrahvinõuetest mõistliku aja jooksul teatanud. Parkimisteenuse osutamisel on leppetrahvi-

nõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks

TsÜS § 70 mõttes (vt RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146 p 12). Hageja on tõendanud, et

leppetrahv nr 21290042469 oli väidetud kuupäeval paigaldatud kostjale kuuluva sõiduki

kojamehe alla, kuid hageja ei ole tõendanud, et ka leppetrahvinõuded nr 21290037966,

nr 45490010002 ja nr 20440022890 oleksid kostja poolt kättesaadud. Hageja esitatud fotodelt

ei nähtu, et leppetrahvinõuded oleksid paigaldatud kostja sõiduki kojamehe alla.

3.3. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel menetluskulud

24,47% ulatuses kostja ja 75,53% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulude hüvitise koos kohustusega tasuda sellest seadusjärgses määras viivist.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis hageja nõude rahuldamata ja jaotas menetluskulud, ning teha tühistatud osas

uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt järeldas maakohus vääralt, et hageja ei ole kostjale

leppetrahvinõudeid nr 21290037966, nr 45490010002 ja nr 20440022890 kätte toimetanud ega

leppetrahvist mõistliku aja jooksul teatanud. Iga leppetrahvi juurde lisatud fotodelt nähtub, et

sõiduki kojamehe alla on asetatud minigripp kilekott selles sisalduva paberiga.

Leppetrahvinõude nr 21290042469 puhul luges maakohus sarnase foto piisavaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel TsMS § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

2-22-144902

6. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 105 eurot, millele lisandus hagi esitamise aja

seisuga sissenõutavaks muutunud ja sellele järgneva aasta eest arvestatav viivis TsMS § 133

lg 2 tähenduses kokku 43 eurot 7 senti. Seega ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot ega põhinõue

koos viivisega 7000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

7. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Harju Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale

edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine

TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.

8. Siinsel juhul vaidlustab hageja maakohtu otsuse, viidates sellele, et maakohus on hinnanud

vääralt tema esitatud tõendeid, s.o fotosid, millelt hageja hinnangul nähtub, et hageja paigaldas

kõigi leppetrahvide puhul leppetrahvinõuded sõiduki kojamehe alla, kuid maakohus tuvastas

selle asjaolu ekslikult üksnes ühe leppetrahvi puhul neljast. Oma väidete selgituseks lisas hageja

apellatsioonkaebusele maakohtule esitatud asjakohased fotod uuesti koos osundustega

leppetrahvinõude paiknemisele sõiduki esiklaasil.

Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas

menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Siinsel juhul ei ole maakohus

ringkonnakohtu hinnangul selle vastu eksinud ning on siseveendumuse kohaselt põhjendatult

leidnud, et hageja esitatud fotod ei kinnitanud leppetrahvinõude paigutamist sõiduki kojamehe

alla.

Erinevalt leppetrahvi nr 21290042469 kohta tehtud fotost, millel oli leppetrahvikviitungist

tehtud

lähivõte

(leppetrahvinõue

nähtav

piisavalt

suurelt),

on

leppetrahvinõuete

nr 21290037966, nr 45490010002 ja nr 20440022890 puhul tehtud fotod sedavõrd kaugelt, et

nende alusel ei ole võimalik järeldada, et sõiduki kojamehe alla on paigutatud leppetrahvinõue.

Üksnes heledamast laigust sõiduki esiklaasil ei saa kolleegium seda järeldada. Professionaalne

parkimisteenuse osutaja peab leppetrahvi nõudmiseks suutma teha leppetrahvinõude

paigaldamise kohta lähivõtte, mille alusel on nii sõiduki omanikul kui ka kohtul võimalik

üheselt veenduda, et leppetrahvinõue on asetatud sõiduki kojamehe alla.

Kuna hageja ei tõendanud, et ta paigutas vaidlusalused leppetrahvinõuded sõiduki kojamehe

alla, ega väitnud, et ta edastas leppetrahvinõuded kostjale muul viisil, asus maakohus

põhjendatult seisukohale, et hageja ei ole kostjale leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul

teatanud, mistõttu oli hageja hagi esitamise ajaks leppetrahvinõude VÕS § 159 lg 2 alusel

minetanud.

2-22-144902

Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti

materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium

apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse võtmata.

9. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale

apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

10. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus

nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv (100 eurot).

11. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal

ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab

teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik