2-19-20588/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.05.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-20588

Kohtuasi

X ja Y hagid AS Delfi Meedia (endise ärinimega AS

Ekspress

Meedia)

vastu

mittevaralise

kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.06.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Mõlema hageja osas 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I (apellant I): X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II (apellant II): Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Diana

Minumets

Kostja (vastustaja): AS Delfi Meedia (endise ärinimega

AS

Ekspress

Meedia)

(registrikood

10586863),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko

Asja läbivaatamine

14.04.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20.06.2022 otsus hagejate hagide rahuldamata jätmise

ja menetluskulude hagejate kanda jätmise osas ning teha uus otsus, millega hagid

rahuldada, mõista kostjalt hagejate kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

2. Välja mõista AS-ilt Delfi Meedia X kasuks mittevaralise kahju hüvitis 2500 eurot.

3. Välja mõista AS-ilt Delfi Meedia Y kasuks mittevaralise kahju hüvitis 2500 eurot.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda.

2-19-20588

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X ja Y esitasid 20.12.2019 Harju Maakohtule ühise hagiavalduse, milles palusid AS-ilt

Ekspress Meedia (praeguse ärinimega AS Delfi Meedia) mõlema hageja kasuks välja mõista

mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel.

2. Kostja avaldas 22.02.2019 ajakirja „Kroonika“ veebiväljaandes artikli pealkirjaga „Kroonika

sahinad: kas X pidas salaja pulmi? C taas koos?“ ja paberväljaandes artikli pealkirjaga

„Sahinad“, kus väideti, et hagejad jäid süüdi AS-i Y pankroti põhjustamises ning et tegemist

oli hagejate esimese kriminaalkaristusega. Artiklite avaldamise hetkeks oli kostja juba

08.11.2018 avaldanud artikli selle kohta, kuidas ringkonnakohus oli mõistnud hageja I õigeks.

Hagejad esitasid kostjale 05.03.2019 nõudekirjad ebaõigete andmete ümberlükkamiseks,

isiklike õiguste rikkumise lõpetamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagejad leidsid, et

kostja oli oma väljaannetes esitanud hagejate kohta käivaid ebaõigeid faktiväiteid. Artiklitest

jäi igale mõistlikule lugejale mulje, et hagejad on süüdi mõistetud ja karistatud ning et kohtu

otsus on artiklite avaldamise hetkeks jõustunud, kuigi XX.XX.XXXX oli Tallinna

Ringkonnakohus süüdimõistva kohtuotsuse tühistanud ja hagejad õigeks mõistnud.

3. Kostja põhimõtteliselt nõustus, et oli avaldanud ebaõiged faktiväited, kuna väidetavalt ei

olnud kostja teadlik sellest, et hagejad olid artiklite avaldamise hetkeks õigeks mõistetud.

Kostja on „Kroonika“ 08.03.2019 paberväljaandes ja „Kroonika“ digiversioonis avaldanud

ebaõige väite paranduse. Kui 08.03.2019 paberväljaandes oli vastavasisuline väide ümber

lükatud, siis digiversioonis ei ole kostja tänaseni ebaõigete faktiväidete kohta õiendit

avaldanud. Kostja üksnes eemaldas 22.02.2019 artiklist ebaõige faktiväite. 08.03.2019 vastuses

kostja keeldus hagejatele kahju hüvitamisest, leides, et ebatäpsuse parandamisega on hagejatele

kahju hüvitatud. Hagejad vastava seisukohaga ei nõustu, kuna kostja on oluliselt rikkunud

hagejate õigust süütuse presumptsioonile.

4. Kummalegi hagejale oleks põhjendatud mõista välja mittevaralise kahju hüvitis summas 20

000 eurot. Hageja I puhul tuleb arvestada, et kostja rikkumised on olnud korduvad. Samuti ei

ole vähetähtis see, et hageja I ei olnud artikli avaldamise hetkeks enam avaliku elu tegelane.

Hageja II puhul tuleb arvestada lisaks süütuse presumptsiooni rikkumisele ka asjaoluga, et tema

isikliku elu kajastamiseks puudus kostjal igasugune adekvaatne põhjendus.

2-19-20588

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

6. Kostja ei ole artiklite avaldamise ajal käsitletud hagejaid süüdiolevana, vaid on avaldatud

väide, et kevadel said nad kriminaalkaristuse. Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr X-

XX-XXXX tunnistati hagejad XX.XX.XXXX süüdi karistusseadustiku (KarS) § 384 lg 1 järgi

maksejõuetuse põhjustamises. Tallinna Ringkonnakohus tühistas XX.XX.XXXX Harju

Maakohtu otsuse täies ulatuses ja mõistis hagejad õigeks. Artiklite ilmumise ajal

ringkonnakohtu XX.XX.XXXX otsus jõustunud ei olnud. Kohtulahend kriminaalasjas nr X-

XX-XXXX, millega mõisteti hagejad õigeks, jõustus alles XX.XX.XXXX. Seega ei olnud

artiklite ilmumise ajal hagejad selles asjas lõplikult ei õigeks ega süüdi mõistetud.

7. Väite hindamisel tuleb arvestada ka artiklite konteksti. Väide avaldati uudises, mis kirjeldas

hagejate abiellumise fakti. Fakti ilmestati väitega, et hagejad on juba enne abiellumist olnud

koos nii heas kui halvas. Maakohtu poolt süüdimõistmine (vaatamata sellele, et otsus hiljem

tühistati) on keskmise mõistliku inimese arusaama kohaselt koosolemine halvas. Seega on väite

avaldamise konteksti arvestades tegemist küll ebatäpse väitega, kuid sisulist isikuõiguste

rikkumist väites ei esine.

8. Hagejad esitasid kostjale 05.03.2019 nõude, milles nõudsid ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamist, kommentaaride eemaldamist, kommentaare avaldanud isikute IP-aadresside

avaldamist, pildi eemaldamist, mittevaralise kahju hüvitamist (kumbki hageja nõudis vähemalt

20 000 eurot) ning rikkumisega saadud tulu väljaandmist. Kostja rahuldas hagejate nõude

osaliselt – kustutas kommentaarid, parandas veebis asuvas artiklis oleva ebatäpsuse ja avaldas

paberväljaandes paranduse ühes vabandusega, kuid ei avaldanud hagejatele kommenteerijate

IP-aadresse ega rahuldanud kahju hüvitamise ja tulu väljaandmise nõuet. Kostja oli

kompromissina valmis maksma mittevaralist hüvitist, mille suurus vastas rikkumise raskusele

ja ulatusele ning mis on kooskõlas sarnaste vaidluste puhul kohtu poolt väljamõistetavatele

hüvitistele. Hagejad kostja poolt pakutud kompromissiga ei nõustunud.

9. Hagejad ei ole tõendanud hagejate suhtes au teotavate ebaõigete andmete avaldamise

negatiivset tagajärge, rikkumise raskust ja ulatust. Hagejad ei ole tõendanud, et väite

avaldamine omas pikaajalist ja kestvat mõju. Hagejad ei ole tõendanud, milline oli artiklite

loetavus. Hagejad ei ole tõendanud ühtegi faktilist asjaolu, millest saaks järeldada avaldatud

väite mõju tema igapäevasele elule, tööle ning tegevusele. Seetõttu saab mittevaralise kahju

hüvitise suuruse määratlemisel lähtuda vaid kostjate teost ja asjas tegelikult tõendatud

asjaoludest. Vaidluses puuduvad mittevaralise kahju tekkimise eeldused. Isegi juhul, kui asuda

seisukohale, et delikti koosseis on muus osas täidetud, siis kostja tegevuses puudub

õigusvastasus ja süü.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Maakohus jättis hagid rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

11. Hagejate nõude õiguslikuks aluseks saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, mis

võimaldab isikul nõuda teiselt isikult talle õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Hagejate

väitel põhjustas kostja neile kahju isiklike õiguste rikkumisega. Hagiavalduses esitatud

väidetest lähtudes võib tulla kõne alla kostja käitumise õigusvastaseks lugemine VÕS § 1045

lg 1 p 4, § 1046 ja/või § 1047 järgi. Samuti võib kostja käitumist pidada seadusest tulenevat

2-19-20588

kohustust rikkuvaks (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3) või tahtlikult heade kommetega vastuolus

olevaks (VÕS § 1045 lg 1 p 8).

12. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevas:

-

22.02.2019 ilmus ajakirja Kroonika veebiväljaandes artikkel pealkirjaga „KROONIKA

SAHINAD. Kas X pidas salaja pulmi? C taas koos?“;

-

22.02.2019 ilmus ajakirja Kroonika paberväljaandes artikkel pealkirjaga „Sahinad“;

mõlemas artiklis avaldati järgmine sisu: „Kuigi X (X) on seda Kroonika varaema

pärimise peale kummutanud, viitavad kõik märgid, et mees on oma elukaaslase Y (X)

lõpuks naiseks võtnud. Kroonika andmetel kannab Y nüüd juba mõnda aega hoopis

perenime X. Paar elab Hispaanias XXX, kus käivad koolis ka nende lapsed. X ja Y on

olnud koos nii heas kui halvas juba enne abiellumist. Mõlemad said läinud aasta kevadel

kriminaalkaristuse – AS Y nõukogu liikmetena jäid mõlemad süüdi firma pankroti

põhjustamises. X-le oli see esimene kriminaalkaristus, nagu ka Y-le. Millal täpsemalt

liit sõlmiti ja missugune nägi välja nende pulmapäev? X Kroonika pöördumisele ei

vasta.“;

-

08.03.2019 Kroonika paberväljaandes ilmus artikkel pealkirjaga „Kroonika lükkab

ümber Y ja X kohta avaldatud ebaõiged faktiväited“. Artiklis avaldati, et Kroonika on

oma 22.02.2019 ilmunud paberväljaandes avaldanud Y ja X kohta ebaõigeid

faktiväiteid. Y ja X on käesolevaks ajaks õigeks mõistetud ning Y ja X-l puuduvad

kriminaalkaristused. Kroonika vabandab Y ja X ees valeandmete esitamise pärast!

Artiklis selgitati ka seda, et prokurör on lahendi vaidlustanud ja sellekohast Riigikohtu

otsust võib oodata aprillis.“;

-

kostja parandas ajakirja Kroonika veebiväljaandes 22.02.2019 ilmunud artiklis

pealkirjaga „KROONIKA SAHINAD. Kas X pidas salaja pulmi? C taas koos?“

hagejate suhtes esitatud ebaõige faktiväite;

-

kostja on kustutanud Kroonika veebiväljaandes 22.02.2019 ilmunud artiklis pealkirjaga

„KROONIKA SAHINAD. Kas X pidas salaja pulmi? C taas koos?“ juures ilmunud

kommentaarid hagejate nõudel.

13. Selleks, et tuvastada, kas kostja vastutab hagejate ees, tuleb kindlaks teha alljärgnevad

kostja vastutuse eeldused ehk tuvastada: kas kostja on rikkunud hagejate isiklikke õigusi (VÕS

§ 1043 ja § 1045 lg 1 p 4, VÕS § 1047 lg-d 1 ja 2); kas kostja rikkumine on õigusvastane ja kas

esinevad õigusvastasust välistavaid asjaolud (VÕS § 1047 lg-d 1 ja 2); kas hagejatele on

tekkinud kahju; kas hagejatele tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel on põhjuslik seos;

kostja on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS

§-d 1043 ja 1050).

14. Maakohtu hinnangul tuleb kõigepealt analüüsida, kas hagejad on avaliku elu tegelased.

Avalikult kättesaadava informatsiooni kohaselt märksõna „X“ sisestamisel otsingumootorisse

Google annab vasteid umbes 122 000 tulemust. Märksõna „X“ sisestamisel veebiväljaande

Postimees otsingusse ei näita küll numbriliselt vastete arvu, kuid annab arvukalt vasteid.

Märksõna „X“ sisestamisel veebiväljaande Äripäev otsingusse tuleb vasteid 870. Äriregistri

andmetel on hagejaga I olnud seotud (kustutatud ja registris) 75 erineva ettevõttega (sealhulgas

on hageja I olnud seotud meediaäriga, kuivõrd talle on kuulunud osalus Tartu Päikeseraadios,

Pärnu Raadios ja Tallinna raadiojaamas Mega FM). Samuti on veebiväljaandes Vikipeedia

2-19-20588

hagejaga I seoses artikkel. Eeltoodud informatsioon on üldteada informatsioon ja avalikult

kättesaadav ning sellest järeldub, et hageja I on meedias sagedasti kajastatud isik, kes on ise ka

meediavaldkonnas tegutsenud ja seotud arvukate oluliste äriühingutega, millest järeldub, et ta

on Eesti mõistes käsitletav avaliku elu tegelasena, kuivõrd ta on mõjutanud majandust läbi oma

arvukate ettevõtete.

15. Kuigi hageja II ei kvalifitseeru avaliku elu tegelaseks, pidi ta arvestama sellega, et avaliku

elu tegelasega suhteid luues (abielludes) satub ta avaliku tähelepanu alla seoses sellega, et

avaliku elu tegelase hageja I elulisi sündmuseid kajastatakse meedias.

16. Kohtulahend kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, millega mõisteti hagejad õigeks, jõustus

alles XX.XX.XXXX, seega puudub vaidlus, et hagejate õigeksmõistev otsus kriminaalasjas nr

X-XX-XXXX ei olnud artikli ilmumise ajal jõustunud ning hagejad ei olnud selles asjas

lõplikult ei õigeks ega süüdi mõistetud. Eeltoodust tulenevalt ei olnud seega artiklis faktiliselt

kajastatud hagejate isiklike õigusi teotavaid andmeid. Vaidlusaluseid väiteid peab hindama,

võttes arvesse nende avaldamise konteksti ja tuvastama selle, kuidas mõistlik lugeja neist

väidetest aru saab. Kohtu hinnangul ei ole artiklites esitatud väide: „ X ja Y on olnud koos nii

heas kui halvas juba enne abiellumist. Mõlemad said möödunud kevadel kriminaalkaristuse –

AS Y nõukogu liikmetena jäid mõlemad süüdi firma pankroti põhjustamises. X-le oli see esimene

kriminaalkaristus, nagu ka Y-le“ oma sisult õigusvastane, kuivõrd algse Harju Maakohtu

XX.XX.XXXX kohtuotsusega just sellisele järeldusele jõutigi. Käesoleval juhul on artiklis

püütud kasutada abiellumisel traditsiooniliselt kasutatavat väljendit „koos nii heas kui halvas“,

mille ilmestamiseks on ajakirjanik sõna „halvas“ iseloomustamiseks kasutanud näidet seoses

paari seosega AS-i Y kriminaalasjaga. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejate suhtes artiklites

andmete avaldamine õigusvastane, kuna käesoleval juhul ei ole tegemist ebaõige faktiväitega,

vaid mittetäielike andmete avaldamisega.

17. Kuivõrd hageja I on käsitletav avaliku elu tegelasena, millest tulenevalt ulatub paratamatult

tähelepanu tema, kui avaliku elu tegelase suhtes ka tema lähedastele, eeskätt

abikaasale/elukaaslasele, siis ei saa artiklites viidatud asjaolude avaldamist pidada

õigusvastaseks, kuivõrd avaldamise suhtes oli avaldajal õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis

asjaolusid avaldamise hetkel piisava põhjalikkusega. Kostja on avaldatut kontrollinud Harju

Maakohtu otsusest täites sellega hoolsuskohustust, samuti on kostja põhistanud, et ta ei olnud

teadlik ringkonnakohtu otsusest, mis maakohtu otsuse tühistas. Seega kostja tegevust ei saa

käsitleda süülisena. Väited avaldati meelelahutusajakirjas Kroonika, millise ajakirjanikelt ei

saagi eeldada süvateadmisi õigusdokumentide sisust ja kohtuotsuste jõustumisest. Samuti pidas

maakohus seejuures oluliseks, et 31.03.2022 kiitis valitsus heaks justiitsministeeriumis ette

valmistatud eelnõu, millega muutuvad kohtulahendid tulevikus Riigi Teatajas avalikuks juba

enne nende jõustumist. Seega on heaks kiidetud kohtulahendite varasemast suurem

avalikustamine.

18. Hagejad ei ole tõendanud kahju tekkimist. Hagejate kohta avaliku kohtupidamise andmete

ebatäpne kajastamine ei sisalda endas sellise intensiivsusega riivet, mis õigustaks mittevaralise

kahju tekkimist. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et delikti koosseis on muus osas täidetud,

siis kostja tegevuses puudub õigusvastasus ja süü. Samuti on kostja hagejate nõuded osaliselt

rahuldanud ja vabandanud hagejate ees avalikult.

Apellatsioonkaebus

19. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagid rahuldada.

2-19-20588

20. Maakohtu otsuse põhjendused ei ole tervikuna jälgitavad, maakohus on kohaldanud

ebaõigesti materiaalõigust ja on rikkunud menetlusõigust.

21. Maakohus on ebatäpsete andmete avaldamise õigusvastasuse hindamisel kohaldanud

ebaõigesti VÕS § 1047 lõikeid 1-3. VÕS § 1047 lg 1 ega lg 2 ei sea õigusvastasuse või selle

puudumise tuvastamise eelduseks avaldatud andmete täielikku või osalist ebaõigsust. Ebaõigete

andmete avaldamine on VÕS § 1047 lg 1 sisus üldmõiste, millega on hõlmatud ka mittetäielike

ja eksitavate andmete avaldamine.

22. Maakohus käsitleb kostja poolt avaldatut ja selle mõistliku inimese arusaamise järgi

mõistetavust punktides 26-30. Viidatud punktides jõuab aga kohus erinevatele ning hagejate

hinnangul vastuolulistele järeldustele. Maakohtu otsusest ei ole võimalik mõista, kas maakohus

tuvastas sisuliselt, et kostja ei ole ebaõigeid väiteid avaldanud või ei pea kohus avaldatud

ebaõigeid/ebatäpseid andmeid õigusvastasteks. Maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu,

millisele õiguslikule alusele tuginedes on maakohus tuvastanud, et kostja tegevus ei ole olnud

õigusvastane. Maakohus on kostja tegevuse õigusvastasuse hindamisel jätnud ebaõigesti VÕS

§ 1047 lg 1 ja lg 2 kohaldamata.

23. Maakohus järeldas, et hagejate õigusi (VÕS § 1047 lg 2 mõistes oleks „au“) teotavaid

andmeid ei ole artiklis kajastatud tulenevalt sellest, et artikli avaldamise hetkeks ei olnud

hagejaid süüdi mõistev ega õigeks mõistev lahend veel jõustunud. Selline järeldus on vastuolus

kehtiva Riigikohtu praktikaga ning rikub hagejate põhiõigust süütuse presumptsioonile. Kellegi

süüdiolevana käsitlemine, s.o isikule kuritegude toimepanemise omistamine, on Riigikohtu

praktika kohaselt igal juhul isiku au teotav. Hagejaid käsitletakse kostja avaldatud artiklis

hagejate perekondlikult tähtsa pulmasündmuse kirjeldamisel, mis annab aluse vaadelda

hagejate pulmasündmust kui kriminaalkurjategijate pulma. Sellise kuvandi loomine on samuti

ilmselgelt hagejate au teotav.

24. Kohus ei ole kostja tegevuse õigusvastasuse hindamisel arvestanud hageja esitatud

tõenditega selle kohta, kuidas kostja on enne vaidlusaluse artikli avaldamist kahel korral

avaldanud info hagejaid süüdi mõistva otsuse tühistamisest Tallinna Ringkonnakohtu poolt.

25. VÕS § 1047 lõigete 1-3 kohaselt lasub õigusvastasust välistavate asjaolude tõendamise

koormis kostjal. Maakohus on nimetatud tõendamiskoormise jätnud tähelepanuta ning on VÕS

§ 1047 lg 3 hindamisel tõendamise kohustuse koguni välistanud, olles asendanud selle

põhistamiskoormisega.

26. Maakohus on menetlusnorme rikkudes leidnud, et hageja I on avaliku elu tegelane.

Maakohus on käsitlenud üllatuslikult otsuses olulisel hulgal asjaolusid, mida menetlusosalised

ei ole menetluse jooksul enda menetlusdokumentides esitanud. Kostja ei ole kordagi väitnud

menetluses, et hageja I võiks olla avaliku elu tegelane. Samuti ei ole kostja avaldanud ühtegi

asjaolu, mida kohus pidas otsuse põhjenduste kohaselt üldtuntuks. Maakohus ei ole käesolevas

menetluses teavitanud pooli kohtu kavatsusest käsitleda mingeid asjaolusid käesolevas

menetluses üldtuntud asjaoludena. Maakohus on asjaolude üldtuntuks lugemisel tuginenud

ebausaldusväärsetele allikatele. Erinevate otsingumootorite tulemuste arvud on asjakohatu viis,

kuidas lugeda isikut avaliku elu tegelaseks. Samuti ei saa sellist järeldust teha isikule kuuluvate

ettevõtete arvust ega Vikipeedia artiklis avaldatust. Lisaks ei tee isikust avaliku elu tegelast

konkreetsel ajahetkel asjaolu, et kunagi võis ta avaliku elu tegelane olla.

27. Kehtiv seadus ega kohtupraktika ei võimalda tunnistada kedagi avaliku elu tegelaseks

põhjusel, et ta on avaliku elu tegelase abikaasa. Maakohus ei ole ka põhjendanud, miks just

2-19-20588

konkreetses situatsioonis pidi kohtu hinnangul avaliku elu tegelaseks mitte kvalifitseeruv

hageja II siiski taluma avaliku elu tegelasele omast isikuõiguste riivet pelgalt selle tõttu, et ta

on hageja I abikaasa.

28. Maakohus on põhjendamiskohustust rikkudes tuvastanud, et kostja kontrollis avaldatavaid

andmeid. Otsuses puuduvad põhjendused, millele rajanevalt tuvastas kohus, et kostja üleüldse

midagi avaldatud väitega seonduvalt kontrollis. Kui kostja oleks päriselt kontrollinud hagejate

kriminaalkaristuse kohta käivaid väiteid, oleks kostja ilmselgelt tuvastanud, et hagejad on

õigeks mõistetud. Maakohus on jätnud täielikult sisustamata kostja kui meediaväljaande

käibekohustuse avaldatavate andmete kontrollimisel süüdimõistvate lahendite kajastamisel.

Süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise osas on ajakirjanikul võimalik pöörduda andmesubjekti,

prokuratuuri või kohtukantselei poole. Samal ajal on maakohus õigusvastasuse kontrollimisel

hinnanud kostja tegevusi pärast avaldamist, millel puudub vaidluse aluseks olevate andmete

avaldamise õigusvastasuse hindamise seisukohalt igasugune tähendus. Maakohus ei saanud

kostja vastu esitatud hagi lahendamisel VÕS § 1047 lg 3 kohaldamisel lähtuda võimalikust

Kroonika ajakirjaniku teadmislävendist.

29. Maakohus on põhjendamiskohustust rikkudes tuvastanud, et vaidlusaluste andmete

avaldamise suhtes oli õigustatud huvi. Hagejad olid artikli avaldamise hetkeks ligikaudu 3,5

kuud varem õigeks mõistetud. 22.02.2019 vaidlusaluse artikli avaldamise hetkel puudus selliste

asjaolude avaldamise suhtes mistahes õigustatud huvi – sellel ajal ei toimunud ühtegi istungit,

samuti ei olnud menetluses pooleli ühtegi muud aktiivset toimingut. Isegi kui hagejaid käsitleda

avaliku elu tegelastena, ei õigusta selline asjaolu nende laimamist või nende kohta esitatavate

väidete suhtes kontrollikohustuse lõdvendamist või koguni avaliku elu tegelaste süütuse

presumptsiooni eiramist.

30. Maakohus on põhjendamiskohustust rikkudes tuvastanud, et kostja tegevuses puudus VÕS

§ 1050 kohaselt süü. Olukorras, kus kostja teadlikkus hagejate õigeksmõistmisest on

ümberlükkamatult tõendatud, on kostja tegevus olnud ebaõigete andmete avaldamisel kas

teadlik või vähemalt raskelt hooletu.

31. Maakohus on mittevaralise kahju olemasolu hindamisel ning selle puudumise tuvastamisel

kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb

eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust

inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Kostja käsitles

õigusvastaselt hagejaid süüdiolevatena, seejuures hagejate pulmasündmust kajastavas artiklis.

Maakohus on samas jätnud tähelepanuta hagejate esitatud väited rikkumisele eelnenud ja

järgnenud kostja käitumisest ning suhtumisest hagejatesse. Maakohus jättis ka ebaõigesti VÕS

§ 134 lg 6 kohaldamata. Seejuures tuleb arvestada, et kostja on rikkunud hageja I isiklikke

õigusi korduvalt ning kostja varaline seisund õigustab vajadust määrata hagejatele suurem

kahju hüvitis.

32. Maakohtu otsuse resolutsioon on menetluskulude jaotamisel vastuolus otsuse

põhjendustega. Resolutsioonis jättis maakohus menetluskulud solidaarselt hagejate kanda, kuid

põhjendavas osas pidas maakohus õigeks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Juhul, kui

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleks menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Vastustaja seisukoht

33. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hagejate kanda.

2-19-20588

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja hagid rahuldada. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja I

kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 2500 eurot ja hageja II kasuks mittevaralise kahju

hüvitise 2500 eurot. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

35. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldas 22.02.2019 ajakirja Kroonika veebiväljaandes

artikli pealkirjaga „KROONIKA SAHINAD. Kas X pidas salaja pulmi? C taas koos?“ ja

22.02.2019 ajakirja Kroonika paberväljaandes artikli pealkirjaga „Sahinad“ ning mõlemas

artiklis avaldati järgmine sisu: „Kuigi X (X) on seda Kroonika varaema pärimise peale

kummutanud, viitavad kõik märgid, et mees on oma elukaaslase Y (X) lõpuks naiseks võtnud.

Kroonika andmetel kannab Y nüüd juba mõnda aega hoopis perenime X. Paar elab Hispaanias

XXX, kus käivad koolis ka nende lapsed. X ja Y on olnud koos nii heas kui halvas juba enne

abiellumist. Mõlemad said läinud aasta kevadel kriminaalkaristuse – AS Y nõukogu liikmetena

jäid mõlemad süüdi firma pankroti põhjustamises. X-le oli see esimene kriminaalkaristus, nagu

ka Y-le.“. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et 08.03.2019 on kostja Kroonika paberväljaandes

avaldanud paranduse selle kohta, et Kroonika on oma 22.02.2019 ilmunud paberväljaandes

avaldanud hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid ning kostja parandas ajakirja Kroonika

veebiväljaandes 22.02.2019 ilmunud artiklis pealkirjaga „KROONIKA SAHINAD. Kas X pidas

salaja pulmi? C taas koos?“ hagejate suhtes esitatud ebaõige faktiväite selle kohta, et hagejad

on süüdi mõistetud.

36. Pooled vaidlevad, kas nendes artiklites avaldas kostja faktiväite hagejate lõpliku

süüdimõistmise kohta kuriteo toimepanemises või pidi mõistlik lugeja saama nendest artiklitest

järeldada, et hagejate suhtes on küll tehtud süüdimõistev otsus, kuid see pole lõplik. Maakohus

loetles otsuses kostja vastutuse eeldused VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja VÕS § 1047 lõigete 1

ja 2 järgi ning leidis, et artiklites hagejate süüdimõistmise kohta andmete avaldamine ei olnud

õigusvastane põhjusel, et tegemist ei olnud ebaõige faktiväite avaldamisega ning kostja

kontrollis avaldatut piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus maakohtu järeldustega ei nõustu.

Maakohus küll loetles õigesti kostja vastutuse eeldused, kuid ei ole kohaldanud viidatud sätteid

õigesti, jättes kõigepealt sisuliselt tuvastamata, mida kostja hagejate kohta avaldas ning seejärel

hindamata, kas avaldatu sisaldab hagejate au teotavat faktiväidet ja kui, siis kas kostja on

tõendanud selle faktiväite õigsuse. Kui kostja ei ole tõendanud hagejate au teotava faktiväite

õigsust, saab VÕS § 1047 lg 1 ja lg 3 kohaselt hinnata, kas ebaõige faktiväite avaldamine on

õigusvastane. Maakohus hindas kostja tegevuse õigusvastasust VÕS § 1047 lg 3 järgi, kuid

otsusest ei selgu, kas kostja tegevust ei saa lugeda õigusvastaseks ka VÕS § 1047 lg 1 järgi.

Samuti tugines maakohus ebaõigesti ning pooltega arutamata sellele, et hageja I on avaliku elu

tegelane ja et ka hageja II peab tulenevalt sellest avaldatud faktiväidet taluma. Eelnimetatud

minetused tingivad ringkonnakohtu hinnangul maakohtu otsuse tühistamise ja uue otsuse

tegemise, millega ringkonnakohus rahuldab hagejate hagid ja mõistab kostjalt hagejate kasuks

välja mittevaralise kahju hüvitise.

37. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti VÕS § 1047 lõiget 1 kohaldades

leidnud, et kostja ei ole ebaõiget faktiväidet avaldanud. Kõigepealt ei nõustu ringkonnakohus

maakohtu käsitlusega, justkui mittetäielike andmete puhul ei saa olla tegemist ebaõigete

andmete avaldamisega. Ka mittetäielike ja eksitavate andmete esitamine on hõlmatud ebaõigete

andmete avaldamise mõistega (VÕS IV komm, § 1047, p 3.1).

38. Kostja avaldas ajakirja Kroonika 22.02.2019 artiklites lause „Mõlemad said läinud aasta

kevadel kriminaalkaristuse – AS Y nõukogu liikmetena jäid mõlemad süüdi firma pankroti

2-19-20588

põhjustamises. X-le oli see esimene kriminaalkaristus, nagu ka Y-le.“. Riigikohtu kujundatud

praktikast tuleneb, et faktiväitena on käsitatav isiku kohta mis tahes andmeid sisaldav lause.

Faktiväide (kohtupraktikas on faktiga samatähenduslikud „andmed“ ja „asjaolu“) on

põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu

väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses

kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga

tõendada selle sisu tõesust või väärust (RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 10; RKTKo

21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 17). Pooled ei vaidle, et kostja avaldatut saab käsitleda faktiväitena,

mitte väärtushinnanguna. Seega kuulub kohaldamisele VÕS § 1047. Riigikohus on selgitanud,

et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral

tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Tuleb hinnata

faktiväite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaam vastava

faktiväite suhtes (RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 21). Samuti võivad VÕS § 1047 lg 4 järgi

ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll

sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-

24-15, p-d 13–14). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna väited kriminaalkaristuse saamise ja

süüdi jäämise kohta keskmisele mõistlikule lugejale alust järelduseks, et tegemist on

poolelioleva kohtuprotsessiga ja maakohtu otsus hagejate süüdimõistmise kohta jõustunud ei

ole. Kriminaalkaristuse saamine ja süüdi jäämine tähendab keskmise mõistliku lugeja jaoks

seda, et sellele ei järgne edasist menetlust, mis võiks päädida õigeksmõistmisega. Sellele, et

hagejad oleksid vaatamata maakohtu süüdimõistvale otsusele õigeks mõistetud, ei ole artiklites

viidatud. Seejuures on artiklites avaldatud, et „X-le oli see esimene kriminaalkaristus, nagu ka

Y-le.“, millest saab järeldada, et mõlemal tuleb seda karistust kanda või on see juba kantud.

39. Pooled ei vaidle selle üle, et artiklite avaldamise ajal, s.o 22.02.2019 hagejate suhtes

jõustunud kohtuotsust kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ei olnud ja hagejad ei olnud seega neile

esitatud süüdistuse alusel süüdi mõistetud. Seega omistas kostja hagejatele kuriteo

toimepanemise ilma, et hagejad oleksid selle eest vastutavad, rikkudes sellega ühtlasi

põhiseaduses sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtet. Riigikohus on selgitanud, et isikule

kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav (RKTKo 18.02.2015, 3-2-

1-159-14, p 10). Sellises olukorras ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust, kas hagejad jäid

neile esitatud süüdistuses hiljem süüdi või mõisteti nad õigeks. Euroopa Inimõiguste Kohus

(EIK) on osutanud näiteks raskete ametialaste õigusrikkumiste puhul, et demokraatlikus

ühiskonnas tuleb küll vältimatult jagada informatsiooni sellistes õigusrikkumistes esitatud

süüdistuse kohta, kuid samas on EIK rõhutanud, et vahet tuleb teha juhtumitel, kui avaldatu

kohaselt kedagi pelgalt süüdistatakse kuriteos, ning juhtumitel, kui ilma süüdimõistva

kohtuotsuseta kinnitatakse kellegi kohta, et ta on pannud toime kuriteo (EIKo 08.04.2010,

40523/08: Peša vs. Horvaatia, p 140-141). Seda, et väidete esitamisel kriminaalse käitumise

kohta tuleb arvesse võtta süütuse presumptsiooni põhimõtet, st et isikut ei või käsitada

süüdiolevana enne süüdimõistvat kohtuotsust, on EIK rõhutanud korduvalt (EIKo 29.08.1997,

Worm vs Austria, p 50; EIKo 20.09.2018, Jishkariani vs Gruusia, 18925/09, p 41).

40. EIK on selgitanud, et selleks, et konventsiooni artikkel 8 (õigus era- ja perekonnaelu

austamisele) oleks kohaldatav, peab isiku au teotamine ületama teatud raskusastme ning isikut

peab olema rünnatud viisil, mis kahjustab isiku õigust enda eraelu puutumatusele (vt nt EIK

29.03.2016 otsus asjas nr 56925/08: Bedat vs Šveits, p 72). Vaidluse puhul, mis puudutab

tasakaalu leidmist eraelu austamise ja sõnavabaduse vahel, hindab EIK mh seda, kas avaldatu

aitas kaasa avalikule debatile; kui tuntud see isik on, kelle suhtes väited avaldati, ja milline on

tema eelnev käitumine olnud; millise sisuga väide avaldati, samuti selle avaldamise vorm ja

tagajärjed; kuidas saadi teave, mida avaldati (EIKo 07.02.2012, Axel Springer AG vs Saksamaa,

39954/08, p-d 89-95). Käesolevas asjas ei olnud artiklite eesmärk aidata kaasa mingile avalikule

2-19-20588

debatile, vaid kostja avaldas ebaõige faktiväite hagejate süüdimõistmise kohta nende

abiellumist käsitlevas artiklis. Kostja väitel soovis ajakirjanik fakti ilmestada väitega, et hagejad

on juba enne abiellumist olnud koos nii heas kui halvas ning maakohtu poolt süüdimõistmine

(vaatamata sellele, et otsus hiljem tühistati) on keskmise mõistliku inimese arusaama kohaselt

koosolemine halvas. Ringkonnakohtu hinnangul ei õigusta ebaõige väite avaldamist kuriteos

süüdimõistmise kohta soov illustreerida sellega abiellunute koosolemist halvas.

41. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult

kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab

tegelikkusele. Kostja ei ole tõendanud, et väide hagejate süüdimõistmise kohta vastaks tõele.

Seega on tegemist hagejate au teotava õigusvastase faktiväitega.

42. Kostja saab vabaneda vastutusest kui ta tõendab VÕS § 1047 lg 1 ja lg 3 järgi oma

heausksuse. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või

kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või

faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei

tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki

sellest teadma. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei pidanud teadma sellest, et hagejate suhtes tehtud

süüdimõistev otsus ei ole jõustunud. Kostja ei ole samuti tõendanud, et ta ei pidanud hagejate

suhtes tehtud õigeksmõistvast otsusest artikli avaldamise ajal teadma.

43. VÕS § 1047 lg 3 sätestab, et hoolimata käesoleva VÕS § 1047 lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei

loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu

avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kostja ei ole põhistanud õigustatud

huvi avaldamaks hagejate abiellumise uudise juures jõustumata kriminaalkaristuse andmete

avaldamist. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks kontrollinud andmeid või asjaolu

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Antud juhul hõlmas kostja

kontrollikohustus selgitamist, kas hagejate suhtes tehtud maakohtu otsus hagejate süüdi

mõistmise kohta on jõustunud. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks selliseid

asjaolusid enne artikli avaldamist kontrollinud. Ehkki ajakirjanikelt ei saa eeldada süvateadmisi

õigusdokumentide sisust ja kohtuotsuste jõustumisest, on kohtuotsuse jõustumise välja

selgitamine (vastava päringu tegemine kohtusse) ka tavaajakirjanikule piisavalt jõukohane.

Avaldades väite isiku süüdimõistmise kohta (mis selle ebaõiguse korral omab olulist

isikuõiguste riivet), peab ajakirjanik olema teinud kõik selleks, et see väide oleks kontrollitud.

44. Eeltoodust tulenevalt ei täitnud kostja oma käibekohustust, jättes hagejate kohta avaldatud

andmed kontrollimata, mistõttu puuduvad ringkonnakohtu hinnangul kostja teo õigusvastasust

välistavad asjaolud.

45. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul ebaõigesti leidnud, et kuna hageja I on käsitletav

avaliku elu tegelasena ja hageja II on tema abikaasa, ei saa artiklites ebaõige faktiväite

avaldamist nende suhtes pidada õigusvastaseks.

45.1. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et maakohus pidas ebaõigetel alustel ja pooltega

arutamata hagejat I avaliku elu tegelaseks. Ehkki ebaõige on hagejate seisukoht, et kostja pole

tuginenud sellele, et hageja I on avaliku elu tegelane (vastav kostja positsioon nähtub

10.11.2021 istungi protokollist – ajamärk 00:52:15), ei ole maakohus pooltega arutanud ja

sellele pole tuginenud ükski menetlusosaline, et avaliku elu tegelaseks olekut saaks tuvastada

üldtuntud asjaoludest (antud juhul otsingumootorite vastustest, äriregistri teabesüsteemist ja

Vikipeedia artiklist). Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset

2-19-20588

teavet menetlusvälistest allikatest. Riigikohus on selgitanud, et asjaolu TsMS § 231 lg 1 alusel

üldtuntuks lugemisel tuleb kohtuotsuses märkida, mille põhjal kohus selleni jõudis, ja enne

võimaldada pooltel avaldada selle asjaolu kohta seisukohta (RKTKo 08.02.2012, 3-2-1-156-

11, p 37). Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et maakohus oleks pooltega neid asjaolusid arutanud.

Seega on maakohus pooltega neid asjaolusid arutamata jätnud täitmata selgitamiskohustuse ja

sellest tulenevalt oluliselt rikkunud menetlusõigust.

45.2. Lisaks on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et Google`i otsingumootori ning

Postimehe ja Äripäeva otsingute vastete arvust, äriregistri teabesüsteemist nähtuvate isikule

kuuluvate ettevõtete arvust ja Vikipeedia artikli olemasolust saab järeldada isiku avaliku elu

tegelaseks olemist. Riigikohus on selgitanud, et asjaolud, mis võimaldavad pidada isikut

avaliku elu tegelaseks, sõltuvad selle isiku tegevuse iseloomust ja avalikkuse ees kajastamise

laadist. Seetõttu ei saa kedagi lugeda avaliku elu tegelaseks abstraktselt, vaid arvestada tuleb

konkreetset juhtumit (RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495, p 15). Maakohtu järeldus tugineb

üksnes abstraktsele vastete arvule, mis ei arvesta hageja I tegevuse iseloomu artiklite

avaldamise hetkel ega konkreetset juhtumit.

45.3. Isegi juhul, kui hageja I oleks avaliku elu tegelane, ei tulene sellest õigustust tema suhtes

avaldada ebaõigeid ja tema au riivavaid väiteid ning et ta peaks nende avaldamist taluma. Asjas

Egill Einarsson vs Island (EIKo 07.11.2017, 24703/15, p 52) on EIK märkinud, et ka avaliku

elu tegelased ei pea taluma seda, et neid avalikult süüdistatakse tõsistes kuritegudes ilma, et

need väited oleksid tõendatud.

45.4. Hageja II osas on maakohus samuti ebaõigesti asunud seisukohale, et ta peab taluma

avalikkuse tähelepanu ja seega artiklites kajastatud väidete avaldamist. Tulenevalt

eelpoolnimetatud kohtupraktikast ei saa abstraktselt ka isiku abikaasat lugeda avaliku elu

tegelasega talumiskohustuse osas võrdustatud isikuks ja au teotavaid ebaõigeid faktiväiteid ei

ole ka tema kohustatud taluma.

46. Isiklike õiguste õigusvastase rikkumise korral vabaneb rikkuja vastutusest, kui ta tõendab

süü puudumist VÕS § 1050 järgi. Tulenevalt VÕS § 1050 lg-st 1 eeldatakse, et kahju tekitaja

on olnud väliselt hooletu VÕS § 104 lg 3 mõttes (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751/184, p 26.2).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud süü puudumist.

47. Kuna kostja poolt ebaõige hagejate au teotava faktiväite avaldamine on õigusvastane ja

süüline, on hagejatel õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju

eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab

hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama

(RKTKo 09.03.2022, 2-20-2032/63, p 13). Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses

tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust

inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (RKTKo 13.01.2010,

3-2-1-152-09, p 16).

47.1. Hagejad paluvad kostjalt hüvitise väljamõistmist mitte konkreetse rahasummana, vaid

paluvad kohtul määrata õiglane hüvitis. Kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju

hüvitise suuruse määratlemisel ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse

kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada kostja rikkumise

intensiivsust ja mõju (RKTKo 19.03.2012, 3-2-1-4-12, p 14). Samuti on Riigikohus selgitanud,

et mittevaralise kahju hüvitise nõude esitamisel on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine,

mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (RKTKo 22.10.2008, 3-

2-1-85-08, p 13). Seega on ebaõige kostja seisukoht, et hagejad ei ole mittevaralise kahju

2-19-20588

eelduseid tõendanud. Negatiivseid emotsioone ja psüühilist häiritust ei saagi tõendada, vaid

seda saab sõltuvalt avaldatud faktiväidete sisust eeldada.

47.2. Hüvitise määratlemisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest rikkumise laadi ja

raskust, rikkuja süüd ja selle astet, poolte majanduslikku olukorda ja kannatanu enda osa

(RKTKo 13.01.2010, 3-2-1-152-09, p 16). Arvestada tuleb ka seda, kui andmeid avaldati

Internetis, mistõttu jõuab see eelduslikult suure hulga inimesteni (RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-

18-13, p 28). Senisest Eesti kohtupraktikast tuleneb, et mittevaralise kahjuna tuleb võtta arvesse

kõiki kannatanul tekkinud negatiivseid mittevaralisi tagajärgi (RKTKo 22.10.2008, 3-2-1-85-

08, p 11). Kuna kostja artikkel avaldati nii paberväljaandes kui ka Internetis, on kostja avaldatud

ebaõiged andmed jõudnud väga suure hulga inimesteni ning riive hagejate õigushüvedele on

intensiivne. Arvesse tuleb võtta ka seda, et antud juhul on tegemist ebaõige faktiväite

avaldamisega selle kohta, et hagejad on kurjategijad, mis tähendab tõsist riivet isikuõigustele

ja seejuures muudab selle rikkumise raskemaks asjaolu, et väide avaldati hagejate eraeluliselt

olulise sündmuse (pulmade) kontekstis. Samas tuleb arvesse võtta, et hagejad ei ole välja

toonud ega tõendanud muid negatiivseid tagajärgi peale emotsionaalse üleelamise ning

arvestada tuleb ka asjaolu, et kostja on juba 14 päeva pärast ebaõige faktiväite avaldamist selle

Internetis parandanud ja paberväljaandes avaldanud paranduse koos vabandusega. Ehkki

ebaõige faktiväite paranduse avaldamine on toimunud lühikese ajavahemiku järel, ei saa sellest

siiski järeldada, et hagejatele tekkinud kahju oleks olulises ulatuses vähenenud, kuna paranduse

avaldamine ja ebaõige faktiväite eemaldamine ei kõrvalda esialgse artikli avaldamisega

tekkinud kahjulikku mõju.

47.3. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus mõistlikuks ja põhjendatud mittevaralise

kahju hüvitise suuruseks hagejale I 2500 eurot ja hagejale II samuti 2500 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine aluseid, millest tulenevalt hinnata hagejatel tekkinud kahju

ulatust erinevaks. Kahju hüvitise suuruse puhul arvestab ringkonnakohus ka VÕS § 134 lõiget

6, millest tulenevalt võib kohus isiku au teotamise korral arvestada vajadust mõjutada kahju

tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist

seisundit. Hagejad on kohtule esitanud tõendid selle kohta, et kostja kasum oli 2020. a

majandusaasta aruande kohaselt 2019. aastal 308 587 eurot ja 2020. aastal 1 397 580 eurot (I

kd tl 122-135). Ringkonnakohus ei pea antud juhul õigeks arvestada hüvitise suuruse

määramisel kostja võimaliku varasema tegevusega hageja I õiguste rikkumisel, kuna nende

rikkumiste korral oli hagejal I võimalik nõuda hüvitist eraldi ja käesolevas asjas kohus ei hinda,

milliseid rikkumisi on kostja veel hageja I suhtes toime pannud. Asjaolu, et kostja ei pakkunud

hagejatele enne kohtumenetlust kompromissi, ei saa ringkonnakohtu hinnangul hüvitise määra

suurendada. Samuti ei mõjuta hüvitise määra asjaolu, et kostja pole konkreetselt ajakirjas

Kroonika hagejate õigeksmõistmist kajastanud. Kostja avaldas paberväljaandes paranduse ja

veebiväljaandes parandas ebaõige faktiväite, mistõttu puudus vajadus veel lisaks hagejate

õigeksmõistmist kajastada.

47.4. Ehkki Riigikohus on leidnud, et igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas alati

tõrjuvat eesmärki ning väljendab ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole (RKTKo

26.06.2013, 3-2-1-18-13, p 29), peavad siiski kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju

hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise

võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel

võrreldavad (RKTKo 09.04.2008, 3-2-1-19-08, p 13).

47.4.1. 2020. aastal Riigikohtu poolt koostatud kohtupraktika analüüsi kohaselt jäid 2018.-

2019. aastal isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised vahemikku

200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot.

2-19-20588

47.4.2. 11.02.2022 leidis Tallinna Ringkonnakohus asjas nr 2-20-12004, et avaldajalt tuleb

välja mõista 2000 eurot selle eest, et kannatanut kujutati valimiskampaania reklaampudelil

korruptiivse prussakana (mille kujutisi hakati kasutama laiemalt meedias) ning ei lõpetanud

kannatanu õiguste rikkumist ega vabandanud kannatanu ees ka pärast vastuväidetest

teadasaamist. Antud asjas tuvastatud asjaolude kohaselt oli kannatanule esitatud süüdistus

omastamises, kuid hiljem ta mõisteti õigeks.

47.4.3. 13.05.2022 pidas Tallinna Ringkonnakohus asjas nr 2-18-19557 põhjendatuks

avaldajalt välja mõista 10 000 eurot selle eest, et kannatanut süüdistati telesaates alusetult

soovituste jagamises arstiabist loobumiseks, mis tõi kaasa ühe patsiendi surma. Sisuliselt

süüdistati kannatanut kuriteo toimepanemises. Antud asjas esile toodud asjaolude kohaselt

avaldati ebaõiged andmed väga populaarses telesaates, millel on palju vaatajaid. Samuti

arvestati sellega, et avaldaja on Facebooki lehel saadet jätkuvalt kommenteerinud ja avaldatud

väiteid õigustanud.

47.4.4. 21.10.2022 leidis Tallinna Ringkonnakohus, et Facebooki postituses ebaõige au teotava

faktiväite (narkoäri ajamine) avaldamise eest tuleb välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 1000

eurot. Seejuures arvestas ringkonnakohus, et postituse levik ei olnud ulatuslik. Selles asjas asus

ringkonnakohus seisukohale, et Facebooki postitust ei saanud antud pidada võrdväärseks

internetis avaldatud meediaväljaande artikliga. Ka selles asjas kustutas avaldaja postituse.

47.5. Arvestades senist hiljutist kohtupraktikat on ringkonnakohtu hinnangul kostjalt kummagi

hageja kasuks välja mõistetav hüvitis 2500 eurot sarnastel asjaoludel võrreldav ja vastab

ühiskonna üldise heaolu tasemele. Käesolevas asjas tingib võrreldes viidatud kohtupraktika

kohaselt väiksemate kahju hüvitistega suurema hüvitise väljamõistmise asjaolu, et kostja

avaldas ebaõige faktiväite kuriteos süüdimõistmise kohta populaarses ajakirjas (nii veebis kui

paberil), kuid võrreldes tsiviilasjas nr 2-18-19557 välja mõistetud hüvitisest väiksema seetõttu,

et käesolevas asjas ei kaasnenud kannatanule nii tõsiseid tagajärgi ja telesaates avaldamist saab

ringkonnakohtu hinnangul pidada raskemaks rikkumiseks kui ajakirjas ebaõige faktiväite

avaldamist. Seejuures tingib käesolevas asjas hüvitise mõnevõrra väiksema suuruse ka asjaolu,

et kostja reageeris ebaõige faktiväite avaldamisele piisava kiirusega ja eemaldas ebaõige

faktiväite veebist ning avaldas paberväljaandes selle paranduse. Ringkonnakohtu hinnangul

arvestab hüvitis kokku summas 5000 eurot ka kostja varalist seisundit ja sellest tulenevat

eesmärki mõjutada kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest.

48. Hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse tühistamise ning hagide

rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus.

Ringkonnakohus jätab menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda maakohtu otsusest nähtuvat

vastuolu menetluskulude jaotamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Reena Nieländer