2-22-14501/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 09.05.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-14501

Kohtuasi

X hagi Y vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.12.2022 hagi menetlusse võtmisest

keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Harju Maakohtu 02.12.2022 määruse põhjendusi, jättes resolutsiooni

muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta rahuldamata X taotlus riigilõivu tagastamiseks.

4. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta X kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruse resolutsiooni p 3 peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 150 lg 8).

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-22-14501

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 29.09.2022 Harju Maakohtule hagi (täiendatud 07.11.2022) Y (kostja)

vastu kahju hüvitamiseks.

2. Hagi kohaselt oli kostja hagejale riigi õigusabi korras määratud kaitsja kriminaalasjas nr X-

XX-XXXX (kohtueelse asja nr XXXXXXXXXXX). Hageja leiab, et kostja tegevus tema

kaitsmisel oli puudulik ja süvendas hageja süüd, mille tulemusena mõistis kohus ta

kinnipidamisasutusse 10 aastaks. Hageja leiab, et kostja on talle tekitanud mittevaralist kahju

20 000 eurot ning varalist kahju menetluskulude ja DNA-analüüside eest 20 000 eurot. Hageja

heidab kostjale ette vigu tema esindamisel: kostja ei öelnud hagejaga kohtumisel, et ta on endine

politseitöötaja; kostja soovitas nõustuda prokuröri ettepanekuga kõike täielikult tunnistada,

kuid pooled süüdistused langesid hiljem ära; hageja tunnistas oma süüd ülekuulamisel osaliselt,

kuid kohtus teatas kostja, et hageja tunnistas end täielikult süüdi; kostja keeldus peatunnistaja,

kuriteo peaprovokaatori C ristküsitlusest, mis oleks võinud asjade käiku muuta; kostja ei

küsinud tunnistajatelt hageja soovitud küsimusi; hageja soovis asjas esitada tõendeid selle

kohta, et ta on kollektsionäär, kuid kostja neid ei esitanud – kohus aga kirjutas otsuses, et hageja

kollektsionääriks olek on tõendamata; kostja ei toonud talle palutud dokumente; kostja ei

reageerinud relvaeksperdi valetunnistusele; kostja poleks pidanud hagejat survestama kirjutama

palveid seoses elektroonilise valvega; kostja teatas kohtus, et hageja hobi on „lapselik vallatus“

ning see paneb nördima; kostja oli üleüldiselt halvasti informeeritud ning passiivne.

Maakohtu määrus

3. Maakohus keeldus 02.12.2022 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel ja jättis menetluskulud hageja kanda.

4. Maakohus tuvastas, et hageja on süüdistatav kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, süüdistuses

karistusseadustiku (KarS) § 418 lg 2 p-de 1 ja 3, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 4181 lg 2 p 1 järgi

(kohtueelses menetluses asja nr XXXXXXXXXXX). Kriminaalasjas on Harju Maakohus

teinud

XX.XX.XXXX

kohtuotsuse,

millele

hageja

on

esitanud

XX.XX.XXXX

apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus on Tallinna Ringkonnakohtus menetlusse võtmise

otsustamise staadiumis.

5. Arvestades, et hageja tugineb hagis sellele, et kostja ei täitnud maakohtus hageja esindajana

enda kohustusi piisava hoolsusega, tekitades sellega hagejale varalise kahju (menetluskulud) ja

mittevaralise kahju (vabadusekaotusega seoses), võis hageja ja kostja vahelisele suhtele

kohaldada käsunduslepingu regulatsiooni (võlaõigusseaduse (VÕS) § 619). Käsunduslepingu

rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb kohtul analüüsida järgmist:

1) kas käsundisaaja on lepingut rikkunud; 2) kas ta vastutab lepingu rikkumise eest (kas

rikkumine pole VÕS § 103 järgi vabandatav); 3) kas käsundiandjale on tekkinud või tekib

kahju; 4) kas kahju on hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga;5) kas kahju oli

rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise tagajärjel ettenähtav; 6) kas

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (RKTKo 14.06.2019, nr 2-13-6457, p 13).

6. Hagejale ei saa olla tekkinud hagis nimetatud kahju (menetluskulusid, mittevaralist kahju

seoses vabadusekaotusega), kuna kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetlus on pooleli ning

puudub jõustunud lahend, millega oleks hagejalt nimetatud menetluskulud välja mõistetud ning

karistus määratud. Hageja on kriminaalasjas esitanud apellatsioonkaebuse ning tal on võimalik

esitada kõik väited, mis tema arvates asja lahendamist, sh hagis kirjeldatud kahju tekitamist

mõjutavad, ning mille esitamata jätmist ta kostjale ette heidab. Apellatsioonikohtul on võimalik

2-22-14501

neid kriminaalasjas esitatud apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada ning maakohtu otsust

muuta. Seega ka juhul, kui eeldada hagis toodud väidete õigsust, pole praeguses etapis veel

hagejale tekkinud kahju, mille hüvitamiseks ta on kostja vastu nõude esitanud.

Määruskaebus

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuses

hageja kordab juba esitatud väiteid ja esitab uusi väiteid kostja kui kaitsja tegevuse kohta

kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetlemisel.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud väited

ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistamiseks, kuid täiendada tuleb TsMS § 657

lg 1 p 21 ja § 659 järgi määruse põhjendusi.

10. Hageja tõi esile, et kostja osutas talle õigusabi kriminaalmenetluses riigi õigusabi korras

määratud kaitsjana. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et poolte vahel on hageja poolt esile

toodud asjaolusid arvestades käsundusleping (VÕS 619), mille kostja poolsest rikkumisest

tulenevalt on hageja väidete kohaselt tekkinud talle mittevaraline ja varaline kahju.

11. Ringkonnakohus märgib, et mittevaraline kahju võib olla isikule tekkinud ka ajal, kui

käsundi täitmine pole veel lõppenud, kuid mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel peab

hageja esile tooma asjaolud, milliste esinemisel on võimalik nõuda käsunduslepingu rikkumise

tõttu tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole

hagiavalduses eelviidatud asjaolusid esile toonud, mis annab aluse jätta hagi mittevaralise kahju

hüvitamiseks TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi menetlusse võtmata. VÕS § 134 lg 1 sätestab, et

lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes

juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise

või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine

võib põhjustada mittevaralise kahju. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esile toodud

asjaolud, mis on loetletud käesoleva määruse p-s 2, viitavad pigem väidetavale

käsunduslepingu rikkumisega (hoolsuskohustuse järgimata jätmine) põhjustatud varalise kahju

tekkimise võimalusele. Hageja ei ole esile toonud, et pooltevahelise käsundusleping oli

suunatud mittevaralise huvi järgmisele. Tegemist oli kliendi ja advokaadi vahelise õigusabi

osutamise lepinguga, mille puhul sellist eesmärki ei saa eeldada. Hageja ei ole esile toonud, et

poolte vahel oleks olnud muid kokkuleppeid, millest kostja sai aru või pidi aru saama, et

kohustuse rikkumine võib põhjustada hagejale mittevaralise kahju.

12. Varalise kahju hüvitamise nõude osas leidis maakohus, et kahju hüvitamise nõude eeldused

pole täidetud, kuna hageja ei ole esile toonud, et talle oleks kahju tekkinud. Ringkonnakohus

nõustub sellega, et hagejale ei ole tekkinud varalist kahju, kuna kriminaalasjas nr X-XX-XXXX

maakohtu poolt tehtud otsus, millega olid hagejalt välja mõistetud menetluskulud, ei olnud hagi

esitamise ajaks ega ole ka käesoleva määruse tegemise ajaks jõustunud. TsMS § 369 sätestab,

et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust

õigel ajal ei täida. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks

2-22-14501

järeldada, et juhul, kui kostjal on kohustus hagejale kahju hüvitada, siis kostja seda kohustust

ei täidaks.

13. Eeltoodut arvestades on maakohus lõppjäreldusena õigesti keeldunud hageja hagi

menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel.

14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171

lg 1 alusel hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

15. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

16. Hageja esitas 02.05.2023 ringkonnakohtule taotluse määruskaebuse esitamisel 10.04.2023

tasutud riigilõivu 70 eurot tagastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb jätta

rahuldamata. Määruskaebuse esitamisel tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 14 alusel tasuda

riigilõivu 70 eurot. Harju Maakohtu 17.03.2023 määrusega jäeti rahuldamata hageja taotlus

riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Harju Maakohtu 02.12.2022

määrusele ja Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2023 määrusega jäeti hageja määruskaebus

maakohtu 17.03.2023 määrusele rahuldamata. Seega tuli määruskaebuse esitamisel tasuda

riigilõivu. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene alust riigilõivu tagastamiseks, kui

määruskaebus jääb rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)