3-22-1464/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mai 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1464

Haldusasi

Xi kaebus Eesti Töötukassa 21.04.2022 otsuse nr

TVH/22/016685, 22.04.2022 otsuse nr TVT/22/021524 ja

08.06.2022 vaideotsuse nr TVT/22/021524 tühistamiseks

ning vastustaja kohustamiseks kaebaja taotluste üle uuesti

otsustama

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Oksana Bibikova

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Xile 07.07.2022 esitatud lisad 5a, 5b, 5c, 5d ja 5e.

2. Rahuldada Xi kaebus. Tühistada Eesti Töötukassa 21.04.2022 otsus nr

TVH/22/016685, 22.04.2022 otsus nr TVT/22/021524 ja 08.06.2022 vaideotsus

nr TVT/22/021524 ning kohustada Eesti Töötukassat Xi töövõime hindamise ja

töövõimetoetuse taotluste üle uuesti otsustama.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.06.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

3-22-1464

2(15)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 07.02.2022 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise ja puude

raskusastme tuvastamise ning toetuste taotluse1.

2. Vastustaja leidis 21.04.2022 otsuses nr TVH/22/0166852, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise

ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud.

Kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on alumiste

hingamisteede kroonilised haigused, lülisamba vigastuse jääknähud. Kaebaja kirjeldatud

piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebaja

kirjeldatud piirangud käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise

ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise,

suhtlemise valdkondades ning ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS)

andmetel kinnitust. Kaebajal on koormuspuhuse väsimise, parema labajala nõrkuse ja seljavalu

tõttu piirangud kestval ja intensiivsel ringiliikumisel ning kehaasendite muutmisel, nt

kummardumisel. Kuigi kaebajal esineb piirang liikumise valdkonnas, ei mõjuta see tema

töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Kui terviseandmete alusel kinnitust mitteleidnud

piirangud esinevad püsivalt, on soovitav pöörduda arsti vastuvõtule. Kui terviseseisundist

tulenevaid piiranguid kinnitavad TIS-i kantud või muul moel tõendatud andmed, on võimalik

esitada uus töövõime hindamise taotlus.

3. Vastustaja jättis 22.04.2022 otsusega nr TVT/22/0215243 kaebajale töövõimetoetuse

määramata, sest 21.04.2022 otsuses leiti, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

4. Kaebaja esitas 21.04.2022 ja 22.04.2022 otsuste peale 03.05.2022 vaide. Kaebaja ei ole

nõus otsusega, et tema töövõime ei ole vähenenud. Isegi vähese füüsilise koormuse korral on

kaebajal tugev valu paremas küljes murtud ribide juures. Valud kaovad alles öösel pärast ravimi

võtmist. Kaebaja on ehitaja ja ta ei saa oma töökohustusi täita. Probleemide tõttu jalaga ei saa

autot juhtida, sest ei saa pedaale vajutada. Jalg ei tööta täielikult ja varbad ei liigu peaaegu üldse.

Peavalu on põhjustatud kaelavõlvi murdumisest. Ekspertarst võttis kaebajaga ühendust, et

kohtuda 20.04.2022, kuid kaebajal oli selleks ajaks teine arsti aeg. Ekspertarst pidi hiljem uuesti

helistama, kuid ei teinud seda.

5. Vastustaja jättis 08.06.2022 vaideotsusega nr VO/22/13364 vaide rahuldamata.

Põhjendused:

5.1. Eksperdiarvamuse koostanud SA Jõhvi Taastusravi Keskus ekspertarst (TTO ekspertarst)

analüüsis veel kord TIS-i terviseandmeid, sh kaebaja terviseandmeid ja tema poolt kirjeldatud

asjaolusid, ja jäi oma esialgse arvamuse juurde, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

Vastustaja töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses kaebaja töövõime

hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud

eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad

õigusaktidele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus

on kaalutlusvigadeta ja õige.

5.2. TIS-i andmetel vastab kaebaja talitluslik võimekus kergele piirangule parema labajala

nõrkuse ja koormuspuhuse väsimise ning seljavalu tõttu kummardumisel. Traumajärgsel

1 Vastustaja 30.09.2022 esitatud lisa 1.

2 Kaebaja 25.07.2022 esitatud lisa „Otsus-TVH--22--016685_Lisa 1“.

3 Kaebaja 25.07.2022 esitatud lisa „Otsus-TVT--22--021524“.

4 Kaebaja 07.07.2022 esitatud lisa 4.

3-22-1464

3(15)

visiidipõhisel töövõime hindamisel 2020. a-l ei esinenud mingisugust liikumispiirangut, kuid

see võib tekkida jala kestvamal koormamisel. Samuti tuvastati 2020. a visiidipõhisel hindamisel

selja valulikkus kummardumisel, muid asendipiiranguid ei esinenud. Terviseandmetest nähtub,

et kaebaja taastusravis ei osale. Kopsufunktsiooni püsikahjustust uuringu põhjal ei esine.

Kaebajal oli kaelalülimurd 2020. a-l, hilisemate sellest põhjustatud tegutsemispiirangute kohta

TIS-is andmed puuduvad. Regulaarse taastusravi foonil võivad kaebaja vaevused leeveneda.

5.3. Käelise tegevuse valdkonnas ei leidnud piirangud TIS-i andmetel kinnitust.

Terviseandmetes puuduvad andmed käte suremise ja tuimuse kohta.

5.4. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei leidnud piirangud TIS-i andmetel

kinnitust. Terviseandmetes puuduvad andmed töövõimet mõjutava nägemishäire kohta.

Nägemisteravust hinnatakse koos prillide kasutamisega. Prillide kasutamine ei piira töövõimet.

5.5. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud piiranguid TIS-i andmetel

kinnitust, sest olemasolevad tegutsemispiirangud enesehoolduse defitsiiti ei põhjusta.

5.6. TIS-i andmetel ei leidnud kinnitust ka õppimise ja tegvuste sooritamise valdkonna,

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna ning suhtlemise valdkonna piirangud.

Terviseandmetes puuduvad andmed vaimsete piirangute ja esitatud kaebuste kohta.

5.7. Kaebaja kirjeldatud piirangud ravimite kõrvaltoimete osas (iiveldus) ei leidnud TIS-i

andmetel kinnitust. Kõrvaltoimete korral tuleb konsulteerida arstiga ravimite vahetamiseks.

5.8. Kaebaja kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas (ei sobi füüsilise koormusega töö,

pärast ajutraumat ei tunne maitset ega lõhna) on arvestatud liikumise valdkonda hinnates.

5.9. Kaebajal ei esine TIS-i andmetel vähemalt hetkel sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema

töövõimet ja takistaks töötamist. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita tema enesehinnangulisi

kaebusi, mis vähendaksid püsivalt töövõimet. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise

ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu tema töötamine oleks üldse või osaliselt

takistatud. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel

kaasa töövõime täielikku või osalist kadu. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist

töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel

võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -

tingimusi on võimalik vältida. TTO ekspertarsti hinnangul ei sobi kaebajale raske füüsiline töö.

5.10. Kaebajal tuvastati varasemalt osaline töövõime 1 aastaks, nüüd on töövõimeline. Iga

menetluse korral arvestatakse selle hetke TIS-i andmetel esinevaid tegutsemispiiranguid,

mistõttu ei anna varasem tulemus õigustatud ootust samale tulemusele järgmisel hindamisel.

Kaebaja on hinnatud töövõimeliseks, kuna tal esinevad kerged tegutsemispiirangud liikumise

valdkonnas, mis on seotud ühelt poolt 2020. a-l saadud trauma tagajärgedega ning teiselt poolt

esineb ka kerge kopsuhaigus, mis pulmonoloogi dr Jelena Vinnikova 11.04.2022 epikriisi

kohaselt on ilma kopsufunktsiooni märkimisväärse languseta. Eelmise töövõime hindamise

käigus kaebajal olulisi töövõimepiiranguid ei tuvastatud. Tänase päevani ei ole kaebajal uut

traumat ega haigestumist olnud, tema tervislik seisund ei ole terviseandmete põhjal muutunud.

Kaebaja ei osale taastusravis, seega on ravipotentsiaal kasutamata. Kaebuste püsimisel tuleks

tal kaaluda taastusravi. Kaebaja tervisesisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegevusi, kuid see

ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist. Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist

kinnitavaid andmeid ei ole ka vaidemenetluses esitatud ega TIS-i lisandunud, ei ole alust juba

tuvastatud töövõime ulatust muuta. Vaidlustatud otsuses on õigesti tuvastatud, et kaebaja

töövõime ei ole vähenenud. Kui kaebaja töövõime edaspidi oluliselt muutub ja seda kinnitavad

3-22-1464

4(15)

objektiivsed terviseandmed (on tehtud uuringud ja pandud vastavad diagnoosid), on tal

võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus.

5.11. Kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud, puudub tal õigus töövõimetoetusele ja talle

jäeti õiguspäraselt toetus määramata.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 21.04.2022 ja 22.04.2022

otsuste ning 08.06.2022 vaideotsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks kaebaja taotluste

üle uuesti otsustama. Põhjendused:

6.1. Vaidlusalused otsused ei ole kooskõlas seadusega, piiravad kaebaja õigusi ja on

põhjendamata. Kaebaja ei nõustu vastustaja järeldustega. Kaebajat ei kutsutud enne otsuse

tegemist visiidipõhisele ekspertiisile. Kõik järeldused on tehtud üksnes dokumentide pinnalt,

mis ei võimalda igakülgset ja objektiivset otsust teha. Kaebajale jääb ebaselgeks, milliste

asjaolude pinnalt järeldati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Eksperthinnangus ei ole

hinnatud, kui palju kaebaja saab töötada, milliste tegevustega on tal raskusi ja mis põhjusel.

Kaebaja on töötanud pikaajaliselt ehitajana. Tal ei ole muid erialasid. Raskete vigastuste

tagajärjel on kaebajal raskusi liikumisega. Tema parem jalg ei tööta korralikult. Hingamine on

häiritud. Kaebaja ei suuda pikemat aega seista, tunneb pearinglust ja peab lamama voodis.

Tuvastati probleemid närvisüsteemiga. Funktsioonikahjustusi on kirjeldatud terviseandmetes.

Nendega ei ole töövõime hindamisel arvestatud. Nende haigustega ei saa ehitusobjektil töötada.

Ekspertarst peab kontrollima kaebaja tegevuspiiranguid.

6.2. Kaebajale ei ole selgitatud vajadust esitada täiendavaid tõendeid ja dokumente. Sellega on

rikutud selgitamiskohustust. Kaebajale ei ole antud võimalust oma arvamust avaldada.

6.3. Kaebajal tuvastati varem töövõime vähenemine. Kaebaja tervisseisund ei ole varasemaga

võrreldes muutunud. Seetõttu pidanuks vastustaja põhjendama, miks kaebaja töövõime ei ole

vähenenud.

7. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

7.1. Vastustaja töövõime hindamise ekspertarst dr Ita Kukk on praeguse kohtuasja raames kõik

kaebaja terviseandmed, kaebaja taotluses ja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord

üle vaadanud ning on nõustund eksperthinnangus toodud TTO ekspertarsti hinnangutega.

7.2. TIS-süsteemis puudub objektiivne kirjeldus kaebajal esineva liikumispiirangu põhjuse

kohta. Piirang liikumisel võib esineda suuremal füüsilisel koormusel. 30.03.-11.04.2022

kirjeldab pulmonoloog dr Jelena Vinnikova kaebajal esinevat kerget hingamispuudulikkust,

mille põhjuseks on 28.07.2020 sissekande kohaselt pikaajaline suitsetamine (enam kui

20 aastat), 11.07.2020 aset leidnud traumajärgne rindkere vigastus ja põetud kopsupõletik.

Viimases sissekandes märgib dr Jelena Vinnikova, et 11.04.2022 on kopsuröntgen koldeleiuta,

spirograafia (hingamisfunktsiooni uuring) on normis, kaebaja jätkab ravimi E.Anoro võtmist.

Seega kopsufunktsiooni parandava ravimi regulaarsel tarbimisel ei esine kaebajal olulist

liikumist takistavat hingeldamist ega hingamispuudulikkust.

7.3. Kaebaja toob välja liikumise takistusena ka parema labajala nõrkuse ja valu selja

piirkonnas. Neuroloog dr Boriss Katsanovski toob 14.-28.02.2022 epikriisides välja kaebaja

kaebusteks peavalu ning parema labajala tuimuse ja valud rindkeres, parema 4.-9. roide

piirkonnas. Neuroloogilist patoloogiat ei kirjeldata, refleksid on normis. Perearst dr Nadezda

Ossetrova kirjeldab 20.04.2022 valu rindkere paremas pooles ja parema labajala nõrkust.

7.4. Kaebaja kutsuti visiidiga hindamisele 12.09.2022, mille viis läbi füsioterapeut Ele Luuk.

Füsioterapeudi kirjelduse kohaselt suudab kaebaja liikuda trepist üles ja alla ilma käsipuud

3-22-1464

5(15)

kasutamata vahelduva sammuga, tuli ise visiidiks 3. korrusele. Kaebaja kasutab trepil jala

tõstmiseks järgmisele astmele astumiseks parema puusaliigese painutamise asemel vaagna

tõstmist, mis viitab puusaliigeste lihaste nõrkusele. Trepist kõndimisega kaasneb valu teke ja

tugevnemine rindkeres roiete piirkonnas, mille tõttu tekib ka hingeldus. Kaebajal tuvastati „up

and go“ testiga pearinglus, kuid see ei takistanud tal selles testis hinnatud tegevust: toolilt püsti

tõusmist, 3 m kõndimist edasi-tagasi ja uuesti istumist 10 sekundi jooksul, mis vastab normaalse

tegevuse sooritamise tasemele. Visiidi käigus testiti kaebaja lihasjõudlust manuaalselt, mis

hinnati nii üla- kui ka alajäsemetes 3-le pallile 5-st. Kaebaja suudab asendeid säilitada

passiivselt, kuid vastupanu ja jõu kasutamise korral asendit säilitada ei suuda. Töövõime

hindamise juhendi alusel on piirang täielik, kui see takistab kogu aeg igapäevaelu, esineb

pidevalt 96-100% ajast, liikumise tegevust ei ole üldse võimalik teostada, isegi abivahendit

kasutades. Antud juhul ei ole kaebaja liikumine sellisel määral takistatud, samuti ta ei vaja

ühtegi abivahendit.

7.5. Kaebaja ei ole töövõime hindamise taotluses välja toonud, et pikemaajalisel seismisel

tunneb pearinglust. TIS-is ei kirjeldatud, et kaebaja oleks pöördunud pearingluse või

tasakaaluhäirete tõttu arstide vastuvõtule või saanud ravi, tal ei ole diagnoositud pearinglust

põhjustavat haigust. Ilmselgelt ei ole kaebaja poolt subjektiivselt tuntav pearinglus olnud

niivõrd häiriv, et ta oleks selle tõttu pöördunud arsti vastuvõtule abi saamiseks. TIS-i andmetel

vastab kaebaja talitluslik võimekus võtmetegevuses „seismine ja istumine“ kergele piirangule

seljavalu tõttu. Samuti tuvastati visiidipõhisel 12.09.2022 hindamisel, et kükkasendi teostamisel

käed ees ei suuda kaebaja hoida kandu maas ja toetub rohkem vasakule jalale, muid

asendipiiranguid ei esinenud. Kaebajal ei esine takistusi istumisel, istumisasendist püsti

tõusmisel, asendite vahetamisel ega vaja tuge seismisel.

7.6. Pulmonoloog dr Veronika Iljina 11.07.2020 epikriisis kirjeldatakse haigusjuhtumit 11.-

28.07.2020, mille järgselt viibis kaebaja 13.-27.08.2022 taastusravil. Kaebaja kaelalüli murdu

raviti konservatiivselt kaelatoe kandmisega 2 kuud, edaspidiseks soovitati ravivõimlemist ja

probleemide korral neuroloogi poole pöördumist. Kaebaja ei ole kaelavalude tõttu hilisemalt

arstide poole pöördunud, lisauuringuid ei ole teostatud. Ravi ei ole vajanud. Valuravi on kaebaja

saanud 14.02.-19.07.2022 Tramadol + deksketoprofeen, kokku 5 retsepti, millega on välja

kirjutatud igal retseptil 15 tabletti. Visiidi käigus antud hinnang kinnitab 20.04.2022 ja

08.05.2022 eksperthinnangutes toodud liikumise valdkonna võtmetegevuste raskusastmeid.

7.7. Füsioterapeut Ele Luuk tõi 12.09.2022 visiidil välja, et küünarliigeste ja randmeliigeste

liikuvus ei ole piiratud. Õlaliigeste liikuvus flektsiooni suunas piiratud mõlemapoolselt (vasakul

kehapoolel õlaliigese flektsioon 155, paremal 120 kraadi). Raskendatud ja valulikud ka

funktsionaalsed liigutused – käe viimine seljale ja kuklale. Kuid välja toodud subjektiivne valu

käte viimisel seljale ja kuklale ning vähene õlaliigeste liikuvuse piirang (maksimaalne on

180 kraadi) ei oma mõju töövõime piirangule.

7.8. Vaimse võimekuse valdkondades ei saa piiranguid hinnata, sest TIS-is kaebaja vaimse

võimekusega seotud kaebused, pöördumised ja diagnoosid puuduvad. Perearst on TIS-i

andmetel kaebajale traumajärgselt regulaarselt väljastanud antidepressante, millega ilmselt on

kaebaja kirjeldatud piirangud kompenseeritud, kuna psühhiaatrilist ambulatoorset või

statsionaarset ravi ei ole ta vajanud, psühhiaatrilisi diagnoose ei ole, mistõttu ei saa antud

piiranguid kinnitada ja lugeda töövõimet mõjutavaks.

7.9. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata

ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke

töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. TTO

ekspertarsti hinnangul ei sobi kaebajale raske füüsiline töö, teisi piiranguid töötamisel ei ole.

3-22-1464

6(15)

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja vaidlustab vastustaja otsust, millega tuvastati, et tema töövõime ei ole vähenenud,

otsust, millega ei määratud kaebajale töövõimetoetust, ja nende otsuste kohta tehtud

vaideotsust. Kaebaja leiab, et tema töövõime on piiratud, mistõttu taotleb ta vastustaja

kohustamist teha kaebaja töövõime hindamise kohta uus otsus.

9. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega

pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse

töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja

osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi

tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt:

1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud

asjaolusid arvesse võttes takistatud;

2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes osaliselt takistatud, või

3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes töötama.

Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd

piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei

anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud.

10. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks

koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele

kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite

loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse

töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja

raviarstidelt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest

hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh

raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja

töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst.

Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma

terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas

kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi

on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja

kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist

tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime

on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, talle ei ole

ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema

igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks. Töövõime hindamisel ei ole oluline

kaebaja terviseprobleemide rohkus, vaid see, mil määral need mõjutavad tema töövõimet.

11. Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab

kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda

põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise

nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri

ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude

raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise

infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja

3-22-1464

7(15)

töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. See nõue

võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei esine

või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb

ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil

töövõime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud terviseandmete

kohaselt arstide poolt tuvastamist.

12. Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala, varasem

töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on

võimeline töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas kaebaja on

võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks

sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on

kaebaja tervislikule seisundile sobivad. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa

osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema

terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5

järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Sobiva töö leidmise

raskused ei õigusta osalise või puuduva töövõime tuvastamist. Sobiva töö otsimiseks on ette

nähtud tööturuteenused ja -toetused.

13. Kohus märgib, et töövõime hindamine toimub TIS-i andmete alusel kirjalikus menetluses.

Seda põhjusel, et töövõimet hindaval ekspertarstil ei ole pädevust kaebaja terviseprobleeme

tuvastada, vaid ta peab lähtuma juba tuvastatud terviseprobleemidest. Seetõttu ei tule

ekspertarstil taotlejaga isiklikult kohtuda ega temale mingeid teste teha. Üksnes juhul, kui

ekspertarstile

jäävad

terviseandmetest

mingid

kahtlused,

tuleb

taotleja

suunata

tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule (TVTS § 7 lg 3).

14. Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama

määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud

töövõimet välistava seisundi kinnitamisel.

Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte

olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja

vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine,

liikumisega seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud

muud piirangud;

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine,

teabevahetusega seotud muud piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine

ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;

5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine,

õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud

piirangud.

Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama

määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa):

3-22-1464

8(15)

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25%

ajast;

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9

kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab

ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuleb iga

kaebaja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute

raskusastmeid korrigeerida. Kaebaja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema

terviseandmetega. Seega on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas

TIS-ist nähtuvad või kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi

piirangute raskusastmeid.

15. Vastustaja tugines töövõime hindamise otsuse tegemisel SA Jõhvi Taastusravi Keskus

ekspertarst (TTO ekspertarst) dr Kaido Kanguri 20.04.2022 koostatud dokumendipõhisele

töövõime hindamise eksperthinnangule5. TTO ekspertarst on vaidemenetluses kaebaja

terviseandmed uuesti üle vaadanud ja koostanud 08.05.2022 eksperthinnangu6. Lisaks on asjas

esitatud vastustaja töövõime hindamise ekspertarsti Ita Kuke 28.09.2022 ja 29.09.2022

arvamused7 kaebaja töövõime kohta. Kohus kontrollib, kas eksperthinnangutes on arvestatud

kõigi oluliste asjaoludega ning tehtud põhjendatud järeldused.

16. Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja piirangud kõigis kehalise ja vaimse

võimekuse valdkondades. Kaebaja ei ole väitnud, et tal esineks töötamist välistav seisund

(määruse nr 39 § 4). Seda ei ole leidnud ka ekspertarstid.

17. Kaebaja tõi liikumise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „liikumine eri

tasapindadel“, „seismine ja istumine“ ning „liikumisega seotud muud piirangud“.

17.1. Võtmetegevus „liikumine eri tasapindadel“.

17.1.1. Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja, et tal on selles võtmetegevuses täielik

piirang (raskusaste 4). Kaebaja ei suuda raskusteta ringi liikuda ega trepist käia. Suudab ilma

valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta läbida 50 m omas

tempos, pärast seda on vaja teha puhke- või istumispaus. Liikumisel esineb hingeldust, nõrkust,

väsimust, peapööritust, tasakaalukaotust ja valu seljapiirkonnas, mis kiirgab paremasse jalga.

Jalg valutab. Liikumisel esineb lonkamist. Kaebaja suudab treppidel liikuda ja vajaduse korral

takistusi ületada mõõdukate raskustega. Kaebaja elab esimesel korrusel. Trepist liikumisel

hoiab alati käsipuust kinni. Teeb igal korrusel puhkamiseks pausi. Trepist alla käimine on eriti

raske, sest parem jalg jääb tuimaks. Trepist liikumisel esineb hingeldust, nõrkust, väsimust,

peapööritust, südamekloppimist, tasakaalukaotust ja valu seljapiirkonnas, mis kiirgab

paremasse jalga. Jalg valutab.

17.1.2. TTO ekspertarst leidis oma eksperthinnangutes, et kaebajal on selles võtmetegevuses

kerge piirang (raskustase 1), viidates muule täpsustamata kroonilisele obstruktiivsele

5 Vastustaja 30.09.2022 esitatud lisa 3.

6 Vastustaja 30.09.2022 esitatud lisa 4.

7 Vastustaja 30.09.2022 esitatud lisad 5 ja 6.

3-22-1464

9(15)

kopsuhaigusele ja pea pindmise vigastuse jääknähtudele. TIS-i8 andmetel vastab kaebaja

talitluslik võimekus kergele piirangule parema labajala nõrkuse ja koormuspuhuse väsimise

tõttu. Traumajärgsel töövõimehindamisel 2020. a-l ekspertarsti visiidil mitte mingisugust

liikumispiirangut ei esinenud, kuid võib-olla tekib see jala kestvamal koormamisel. Digiloost

nähtub ka, et kaebaja taastusravis ei osale, mis on ka mõistetav, kuna puudub sisuline vajadus.

Kopsufunktsiooni püsikahjustust uuringu põhjal ei esine.

17.1.3. Kohus märgib, et TIS-i andmetest nähtub, et kaebaja sai 11.07.2020 raudteel

hulgitrauma. Kaebajal oli lülisamba murd, roiete hulgimurd, vaagnaluu murd, koljupõhimiku

ja näoluude murd, kaelapiirkonna murd, reieluumurd. Veel 2022. a-l saab kaebaja erinevate

valude tõttu ravi. Kaebaja kurdab valusid rindkeres ja lülisamba käigus, kaenlaaluse piirkonnas,

kaelas, raskusi hingamisel, parema labajala ja varvaste liikumisraskusi (TIS lk 15-16);

hingeldust füüsilisel koormusel (pikal käimisel, raskuste tõstmisel, trepist liikumisel) (TIS

lk 16-18); kroonilisi peavalusid, tuimenemist labajalas, valusid lihastes ja nimmes,

kõnnakaktsenti (TIS lk 18). Taastusraviarst Ele Luuk on pärast kohtumist kaebajaga kirjeldanud

28.09.2022 arvamuses9 kaebaja käimisprobleeme. Kaebaja suudab trepist üles ja alla liikuda

ilma käsipuud kasutamata vahelduva sammuga, kuid trepist kõndimisega kaasneb valu teke ja

tugevnemine roiete piirkonnas, mille tõttu tekib ka hingeldus. Alajäseme lihasjõud on langenud.

Kohtu hinnangul ei võimalda kõik eeltoodu järeldada, et kaebajal liikumispiirangut tuvastada

ei saa ning ainsad piirangut põhjustavad kehaosad on pea ja kopsud. Siiski ei ole TIS-ist näha,

et kaebaja oleks voodihaige ja iseseisvalt üldse ei liiguks. Järelikult ei saa olla tegemist täieliku

piiranguga, nagu on kaebaja töövõime hindamise taotluses välja toonud. Samuti ei kinnita TIS,

et kaebaja kasutaks liikumiseks abivahendeid (ratastool, jalutuskepp, kargud) või teise inimese

abi. Seega ei saa olla tegemist ka raske piiranguga. Kahtluse all saab olla kerge või mõõdukas

piirang.

TIS-ist on näha, et trauma käigus sai kaebaja pea vigastusi ning see põhjustab talle siiani

kroonilisi peavalusid (TIS lk 18, 20-21, 22). Samuti on kaebajal hingamisprobleeme (TIS

lk 15-16). Kaebaja põeb kopsuhaigust (TIS lk 16-18, 22-24).

Kõrgvererõhutõbe kaebajal diagnoositud ei ole. TIS-i andmetel on kaebajal mõõdetud kahel

korral kõrgem vererõhk (TIS lk 15-16, 26-27), kuid ei ole näha, et tegemist oleks püsiva

probleemiga. Kui tegemist on püsiva probleemiga, tuleb kaebajal pöörduda sellega esmalt

perearsti poole, kes määrab ravi. Kui vererõhku ei ole võimalik ka raviga kontrolli alla saada ja

see segab oluliselt kaebaja igapäevaelu, saab seda arvestada töövõimet mõjutavana.

Südamehaigust TIS-i andmed ei kirjelda. TIS-ist on vastupidi näha, et kaebaja süda ja selle töö

on normis (TIS lk 16-18, 22-24, 26-27, 28-29). Kuna kaebaja väitel läheb ta alles kardioloogi

juurde, siis ei saa väita, et tegemist oleks pikaajalise terviseprobleemiga, mis töövõimet oluliselt

mõjutab. Praegu ei ole veel teada, kas ja millise diagnoosi arst kaebajale paneb ning kas seda

on võimalik raviga korrigeerida.

Kuna ekspertarst ei ole hinnanud kõiki kaebaja terviseprobleeme, ei saa kohus olla veendunud,

et selles võtmetegevuses saab tuvastada üksnes kerge piirangu. Kohus ei saa viia hindamist läbi

ekspertarsti asemel, vaid kontrollida, kas töövõime hindamisel on arvestatud kõigi asjaoludega.

17.2. Võtmetegevus „seismine ja istumine“.

17.2.1. Kaebaja leidis töövõime hindamise taotluses, et tal on selles võtmetegevuses raske

piirang (raskusaste 3). Kaebaja ei suuda kehaasendeid säilitada ega vahetada raskusteta ja valu

8 Vastustaja 30.09.2022 esitatud lisa 2.

9 Vastustaja 30.09.2022 esitatud lisa „FW Tõõvõime hindamine“.

3-22-1464

10(15)

tundmata. Suudab ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust, vähem kui

1 tund. Kaebaja suudab ühel kohal ühes asendis istuda 10 minutit, pärast seda tekib tugev valu

seljapiirkonnas, mis kiirgab paremasse jalga. On vaja kehaasendit vahetada. Pärast istumist on

raske kohe liikuda, esineb lonkamist. Seistes saab olla 20 minutit, pärast seda esineb

peapööritust, on vaja istuda või toetuda. Kaebaja suudab kehaasendeid vahetada suurte

raskustega, see on peaaegu võimatu. Kummardamine on võimatu, sest on väga valulik.

Ülestõusmiseks on vaja toetuda.

17.2.2. TTO ekspertarst leidis oma eksperthinnangutes, et kaebajal on selles võtmetegevuses

kerge piirang (raskusaste 1), viidates lülisambamurru jääknähtudele. TIS-i andmetel vastab

kaebaja talitluslik võimekus kergele piirangule seljavalu tõttu. 2020. a-l teostatud visiidipõhisel

hindamisel tuvastatud selja valulikkus kummardumisel, muid asendipiiranguid ei esinenud.

17.2.3. Kohus leiab, et TIS kajastab küll traumajärgseid valusid, kuid ei ole andmeid otseselt

selle hindamiseks, milliseid täpsemaid probleeme on kaebajal kehaasendite muutmisel.

Taastusravi arst kaebajal septembris 2022 istumise ja püstitõusmise funktsioonide juures peale

pearingluse muid piiranguid ei tuvastanud. Kaebaja sai hakkama ka kükktestiga.

Kummardamist ei kontrollitud. Arvestades kaebaja valusid seljas ja rinnas, ei saa

kummardamise funktsiooni juures piirangute olemasolu ilmselgelt välistada. Samuti ei ole

hinnatud pikemaajalisest püstiseismisest või istumisest tekkida võivaid piiranguid. Ekspertarst

tugines 2020. a-l toimunud visiidipõhisele hindamisele, kuid 2022. a-l peab ekspertarst hindama

selle aja seisukorda, mis võib olla varasemaga võrreldes paranenud või halvenenud. Kohtu

arvates on ekspertarst olnud hindamisel põhjendamatult pinnapealne. Kohus ole veendunud, et

kaebajal olemas olevate kõigi terviseprobleemidega arvestamise korral saab hinnata selles

võtmetegevuses esinevad piirangud kergeks.

17.3. Võtmetegevus „liikumisega seotud muud piirangud“.

17.3.1. Kaebaja leidis töövõime hindamise taotluses, et tema piirangud selles võtmetegevuses

on muutlikud (raskusaste 9). Kaelapiirkonnas oli luumurd, esineb valu kaela- ja

kuklapiirkonnas. Esineb valu paremal kehapoolel (roided olid murtud).

17.3.2. TTO ekspertarst leidis oma eksperthinnangutes, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piiranguid ei saa terviseandmete

alusel kinnitada, sest kaelalülimurd tõepoolest 2020. a-l esines, hilisemate sellest põhjustatud

tegutsemispiirangute kohta digiloos andmed puuduvad.

17.3.3. Kohus leiab, et valusid kehas tuleb hinnata võtmetegevuste „liikumine eri tasapindadel“

ning „seismine ja istumine“ juures. Kaelaluumurd on kaebajal olnud ja ka 2022. a-l on kaebaja

kurtnud harva esinevat kaelavalu (TIS lk 15-16). Kuna tegemist ei ole siiski püsiva

terviseprobleemiga, siis ei saa see kaebaja igapäevaelu oluliselt segada ega töövõimet mõjutada.

17.4. Liikumise valdkonna kokkuvõte.

17.4.1. TTO ekspertarst leidis oma eksperthinnangutes, et kaebajal on liikumise valdkonnas

kerge piirang (raskusaste 1), mis avaldub koormuspuhuse väsimise, parema labajala nõrkuse ja

seljavalu tõttu kestval ja intensiivsel ringiliikumisel ning kehaasendite muutmisel, nt

kummardumisel. Piirangud on põhjustatud närvisüsteemi kahjustusest ja kopsuhaigusest.

Piirangu põhjustanud haiguse kulg on tõenäoliselt vähemuutuv, kuid regulaarse taastusravi

foonil võivad vaevused leeveneda. Kaebaja on piiranguga osaliselt kohanenud. Piirangu

põhjuseks on alumiste hingamisteede kroonilised haigused; vigastuste, mürgistuste ja

välispõhjuste toime muude tagajärgede jääknähud.

3-22-1464

11(15)

17.4.2. Kohus leiab, et valdkonna kokkuvõttes on ekspertarst lisanud rohkem põhjendusi kui

võtmetegevusi hinnates. Kuna kohus ei saa võtmetegevuste juures toodud põhjendusi

arvestades olla veendunud, et ekspertarst on kõigi kaebaja terviseprobleemidega arvestanud ja

neid õigesti hinnanud, siis ei saa olla põhjendatud ka valdkonna kokkuvõtlik piirangu

raskusaste.

18. Kaebaja tõi käelise tegevuse valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „käte

sirutamine“ ja „käelise tegevusega seotud muud piirangud“.

18.1. Kaebaja leidis töövõime hindamise taotluses, et tal on võtmetegevuses „käte sirutamine“

mõõdukas piirang (raskusaste 2). Kaebaja ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Suudab

mõõdukate raskustega käsi nii palju tõsta, et nt riiulilt mingit eset kätte saada. Saab tõsta käed

rindkere tasemele, pärast seda esineb paremas käes tugev valu ja selle tõttu rohkem ülesse tõsta

ei saa. Keha parem pool on tuim, seetõttu on parem käsi nõrk. Kaebaja on paremakäeline.

Kaebaja leidis töövõime hindamise taotluses, et tema piirangud võtmetegevuses „käelise

tegevusega seotud muud piirangud“ on muutlikud (raskusaste 9). Päeva jooksul jäävad

mõlemad käed tuimaks. Sõrmed surevad, eriti öösiti, ning valutavad.

18.2. TTO ekspertarst leidis oma eksperthinnangutes, et kaebajal puuduvad neis

võtmetegevustes ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0), sest kaebaja kirjeldatud

piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Digiloos puuduvad andmed esitatud kaebuste

kohta.

18.3. Kohus leiab, et ekspertarst on teinud selles valdkonnas hindamisvea, kuna ei ole

arvestanud TIS-ist nähtuvate andmetega. TIS-ist nähtub 05.07.2018 toimunud jalgrattalt

kukkumine, mille käigus vigastas kaebaja õlapiirkonna luid (TIS lk 28-29, 29-30). Veel

oktoobris 2018 käis kaebaja käega arsti juures, kurtes paistetust käes ja sõrmede tuimust (TIS

lk 27-28). Rasket füüsilist tööd ei peetud 8 nädala jooksul soovitatavaks. 11.07.2020 toimus

õnnetus raudteel, mille käigus sai kaebaja hulgitrauma. Märtsi 2021 ja veebruari 2022

epikriisidest nähtub, et liikumine paremas käes on piiratud (TIS lk 18, 22). Füsioterapeut Ele

Luuk tuvastas septembris 2022 toimunud kohtumise käigus, et kaebaja õlalihase jõud on

langenud, ei suutnud vastupanu osutamiseks asendit säilitada. Õlaliigeste liikuvus flektsiooni

suunas piiratud mõlemapoolselt. Raskendatud ja valulikud ka funktsionaalsed liigutused – käe

viimine seljale ja kuklale. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et ekspertarsti hinnang, et

kaebajal puuduvad käelise tegevuse valdkonnas igasugused piirangud, on ekslik. Kuna

piiranguid ei ole hinnatud, siis ei saa kohus olla kindel, et piirangute raskusaste on kindlasti 0.

19. Kaebaja tõi teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas välja piirangu võtmetegevuses

„teabevahetusega seotud muud piirangud“.

19.1. Kaebaja leidis töövõime hindamise taotluses, et tema piirangud selles võtmetegevuses on

muutlikud (raskusaste 9). Kaebaja kannab igapäevaselt prille tugevusega -6,5.

19.2. TTO ekspertarst leidis oma eksperthinnangutes, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0), sest kaebaja kirjeldatud

piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Digiloos puuduvad andmed nägemislanguse

kohta. Prillide kasutamine ei piira töövõimet.

19.3. Kohus nõustub ekspertarstiga, et kaebajal ei saa selles võtmetegevuses ega valdkonnas

tervikuna töövõimet mõjutavaid piiranguid tuvastada. Kaebajal on tõepoolest piirang

nägemisel, kuid see on kompenseeritud prillidega. Kaebaja ei väida, et ta ei saa prille kasutada

(nt peavalud) või et need ei korrigeeri nägemisteravust. Kaebaja tervislikku seisundit (sh

3-22-1464

12(15)

nägeminst) on peetud piisavalt heaks, et väljastada talle mootorsõiduki juhiluba (TIS lk 26-27).

Järelikult ei saa see piirata ka töövõimet.

20. Kaebaja tõi teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas välja piirangu

võtmetegevuses „teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“.

20.1. Kaebaja leidis töövõime hindamise taotluses, et tema piirangud selles võtmetegevuses on

muutlikud (raskusaste 9). Kogu keha valude tõttu vajab kaebaja riietumisel ja pesemisel teise

inimese abi. Tal on kõrgvererõhuhaigus, südamehaigus (alles läheb kardioloogi vastuvõtule) ja

maksahaigus.

20.2. TTO ekspertarst leidis oma eksperthinnangutes, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud

piiranguid ei saa terviseandmete alusel kinnitada, sest olemasolevad tegutsemispiirangud

enesehoolduse defitsiiti ei põhjusta.

20.3. Kohus leiab, et kõrge vererõhuga, südame- ja maksahaigustega ei saa selles valdkonnas

arvestada. Need oleksid asjakohased liikumise valdkonna juures. Samas ei saa kohus nõustuda

ekspertarstiga, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas kindlasti piirangud. Ekspertarst ei ole

arvestanud 05.07.2018 toimunud jalgrattalt kukkumise ja 11.07.2020 raudteel toimunud

õnnetusel saadud tervisekahjustusega. 20.04.2022 epikriisist nähtuvalt, on kaebajal valud

rindkeres, kaenlaaluse piirkonnas ja kaelas. Hommikuti on raske hingata. Raske on teha

füüsilist tööd (TIS lk 15-16). Kaebaja on ise töövõime hindamise taotluses välja toonud, et

kasutab igapäevaselt teise inimese abi. Probleemid liikumisel ja käte kasutamisel saavad

mõjutada ka enesehooldustoimingute teostamist. Kohtu hinnangul pidanuks need asjaolud

andma ekspertarstile piisava põhjuse valdkonnas esineda võivaid piiranguid põhjalikumalt

hinnata, vajadusel saata kaebaja tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule.

21. Kaebaja tõi õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas välja piirangu võtmetegevuses

„õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“.

21.1. Kaebaja leidis töövõime hindamise taotluses, et tema piirangud selles võtmetegevuses on

muutlikud (raskusaste 9). Pärast peatraumat esineb mäluhäire. Õppimine on raskendatud.

21.2. TTO ekspertarst leidis oma eksperthinnangutes, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud

piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Digiloos puuduvad andmed esitatud kaebuste

kohta.

21.3. Kohus märgib, et TIS-i andmed kinnitavad küll traumajärgseid peavalusid (TIS lk 18,

20-21, 22), kuid ei ole näha, et need mõjutaksid kaebaja vaimset võimekust. Kaebaja ei ole

TIS-i andmetel käinud psühholoogi ega psühhiaatri vastuvõtule, talle ei ole tehtud vaimse

võimekuse teste, hinnatud mälu ega vaimset võimekust. Seega puudub alus tuvastada kaebajal

selles valdkonnas töövõimet mõjutavate püsivate piirangute olemasolu. Ekspertarst hinnang on

põhjendatud.

22. Kaebaja tõi muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas välja piirangud

võtmetegevustes „väljaskäimine“ ja „toimetulek muutustega“.

22.1. Kaebaja leidis töövõime hindamise taotluses, et tal on võtmetegevuses „väljaskäimine“

kerge piirang (raskusaste 1). Kaebaja ei suuda väljas käia emotsionaalse või vaimse pingeta.

Kaebaja saab emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna talle tuttavatesse

kohtadesse. Vajab, et keegi temaga kaasa tuleks. Suudab mõõdukate raskustega minna ilma

emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata talle tundmatutesse kohtadesse.

3-22-1464

13(15)

Kaebajale ei meeldi müra ja palju rahvast. Väldib minemist tundmatutesse kohtadesse, sest

esineb ärevus.

Kaebaja leidis töövõime hindamise taotluses, et tal on võtmetegevuses „toimetulek

muutustega“ mõõdukas piirang (raskusaste 2). Kaebaja ei saa raskusteta hakkama muutustega

oma igapäevaelus, kui muutus on ootamatu. Läheb närvi.

22.2. TTO ekspertarst leidis oma eksperthinnangutes, et kaebajal puuduvad nendes

võtmetegevustes ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud

piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Digiloos puuduvad andmed esitatud kaebuste

kohta.

22.3. Kohus nõustub ekspertarstiga, et kaebajal ei saa selles valdkonnas töövõimet mõjutavate

piirangute olemasolu tuvastada. Isegi kui kaebajal esineb mõningat ärevus, ei ole see olnud

piisav selleks, et arstilt abi otsida. Kaebaja ei ole käinud psühhiaatri vastuvõtul, tal ei ole

diagnoositud ärevushäiret ega määratud ravi. Kaebaja ei ole kurtnud ka perearstile ärevushäiret

ega vaimseid piiranguid väljaskäimise suhtes.

23. Kaebaja tõi suhtlemise valdkonnas välja piirangu võtmetegevuses „suhtlemisega

hakkamasaamine“.

23.1. Kaebaja leidis töövõime hindamise taotluses, et tal on selles võtmetegevuses kerge

piirang (raskusaste 1). Kaebaja ei saa suhtlemisega hakkama, tundmata liigset ärevust või

hirmu. Kaebaja saab tuttavate inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust või hirmu. Kaebaja

saab mõõdukate raskustega kohtuda võõraste inimestega, tundmata liigset ärevust või hirmu.

Võõraste inimestega kohtudes tunneb liigset ärevust või hirmu.

23.2. TTO ekspertarst leidis oma eksperthinnangutes, et kaebajal puuduvad selles

võtmetegevuses ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud

piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Digiloos puuduvad andmed vaimsete piirangute

kohta.

23.3. Kohus nõustub, et kaebajal ei saa selles valdkonnas töövõimet mõjutavaid piiranguid

tuvastada. Kaebaja ei ole arstidele ärevushäiret kurtnud, tal ei ole vastavat haigust diagnoositud

ega ravi määratud. Kaebaja ei ole käinud kordagi psühhiaatri vastuvõtul. Seega ei ole kaebaja

võimalik mõningane ärevus olnud piisavalt tema igapäevaelu segav, et arsti poole pöörduda.

Sel põhjusel ei saa see segada ka töövõimet.

24. Kaebaja tõi välja piirangu sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas.

24.1. Kaebaja selgitas töövõime hindamise taotluses, et neuroloogi poolt määratud ravimite

tarvitamisest esineb iiveldus.

24.2. TTO ekspertarst tõi oma eksperthinnangutes välja, et ravimite kõrvalnähtude esinemisel

tuleb konsulteerida arstiga.

24.3. Kohus nõustub ekspertarstiga, et selles osas puudub alus piiranguid tuvastada. Kaebaja ei

ole TIS-i andmetel kordagi kurtnud arstidele ravimitest põhjustatud iiveldust ega muid

kõrvaltoimeid. Vajadusel on võimalik ravimeid vahetada. Seega peaks kaebaja pöörduma selle

probleemiga esmalt oma raviarstide poole. Kui ravimeid ei ole võimalik vahetada või ka

vahetus ei suuda probleemi kõrvaldada, saab seda hinnata töövõimet mõjutavana.

25. Kaebaja toob välja piirangu ka muude tervisehäirete juures.

3-22-1464

14(15)

25.1. Kaebaja selgitab töövõime hindamise taotluses, et sai juulis 2020. a-l trauma, jäi rongi

alla. Viibis 5 päeva kunstkoomas. Pärast ajutraumat ei tunne suuresti maitset ega lõhna. Hetkel

on raske tööd leida. Talle ei sobi füüsiline koormus.

25.2. TTO ekspertarst tõi oma eksperthinnangutes välja, et kaebaja piiranguid on hinnatud

liikumise valdkonnas.

25.3. Kohus nõustub ekspertarstiga, et siinkohal välja toodud piiranguid tuleb hinnata teistes

valdkondades ja võtmetegevuste juures. Lõhna ja maitse mitte tundmine ei saa töövõimet

mõjutada.

26. TTO ekspertarst leidis oma eksperthinnangutes, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang

liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on alumiste hingamisteede kroonilised haigused;

vigastuste, mürgistuste ja välispõhjuste toime muude tagajärgede jääknähud. Koormuspuhuse

väsimise, parema labajala nõrkuse ja seljavalu tõttu esinevad piirangud kestval ja intensiivsel

ringiliikumisel ning kehaasendite muutmisel, nt kummardumisel. Kaebaja kirjeldatud piirangud

muudes valdkondades ning ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust.

Kaebaja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda

hinnates. Kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Ta on töövõimeline. Talle ei sobi raske füüsiline

töö. Kaebuste püsimisel võiks kaaluda taastusravi.

27. Vastustaja ekspertarst dr Ita Kukk kinnitas, et ta analüüsis ja hindas kaebaja töövõime

hindamise taotlust, TIS-is olevaid terviseandmeid, kaebuses kirjeldatud asjaolusid, TTO

ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ja 12.09.2022 füsioterapeudi dr Ele Luugi objektiivset

kirjeldust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele nr 39,

töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on

kaalutlusvigadeta ja tuvastatud töövõime ulatus on õige. Kaebajal esinevad kerged

tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas, mis on seotud ühelt poolt 2020. a-l saadud

traumatagajärgedega ning teiselt poolt esineb ka kerge kopsuhaigus (ilma kopsufunktsiooni

märkimisväärse languseta). Pärast traumat esitas kaebaja samuti taotluse töövõime

hindamiseks. Andmete ebaselguse tõttu toimus 2020. a-l visiidipõhine hindamine. Toona olulisi

töövõimepiiranguid ei tuvastatud. Tänase päevani ei ole uut traumat ega haigestumist olnud.

Tervislik seisund ei ole digiloo andmete põhjal muutunud. Ei osale taastusravis.

28. Kohus ei saa nõustuda, et ekspertarstid on kaebaja tervislikku seisundit piisava

põhjalikkusega hinnanud. Nii leidis kohus, et ei saa pidada liikumise, käelise tegevuse,

teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondades antud hinnangut põhjendatuks, sest ei ole

näha, et ekspertarst oleks arvestanud kõigi oluliste asjaoludega. Seetõttu ei saa kohus olla

veendunud ka hinnangus, et kaebaja töövõime ei ole piiratud. Kohtu hinnangul tuleks kaebaja

tervislikku seisundit ja töövõimet uuesti ning põhjalikumalt hinnata ja teha uus otsus. Vastustaja

21.04.2022 otsus kaebaja töövõime hindamise kohta tuleb tühistada. Samal põhjusel kuulub

tühistamisele ka vaideotsus. Kuna vastustaja 22.04.2022 otsus töövõimetoetuse kohta tugineb

töövõime hindamise otsusele, siis tuleb ka see tühistada.

29. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse tervikuna, tühistab vaidlusalused

haldusaktid ja kohustab vastustajat kaebaja töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluste

üle uuesti otsustama.

30. Kohus tagastab kaebajale 07.07.2022 esitatud lisad 5a, 5b, 5c, 5d, 5e. Tegemist on erinevate

epikriisidega. Kuna need andmed on olemas vastustaja esitatud TIS-i väljavõttes, siis puudub

vajadus samade dokumentide korduvaks esitamiseks. Korduvad dokumendid paisutavad

asjatult kohtutoimiku mahtu.

3-22-1464

15(15)

31. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Kaebaja ei ole esitanud kohtule tähtaegselt enda menetluskulusid

tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda

(HKMS § 109 lg 1). Riigilõivu tasumisest oli kaebaja vabastatud. Kohus tagastas kaebajale

tasutud riigilõivu 07.07.2022 määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/