2-22-150903/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht

09. mai 2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-150903 Tsiviilasi Revensen OÜ hagi K S vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699; aadress Tartu mnt 13, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10145, Harju maakond, Eesti), lepinguline esindajad juristid I V (e-post xxx) ja A K (e-post xxx) Kostja: K S (isikukood xxx; aadress xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Revensen OÜ (registrikood 16625699) ja kostja K S (isikukood xxx) vahel 08.05.2023 sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1.Kostja K S tunnistab tema vastu käesolevas tsiviilasjas esitatud ja kliendilepingutest nr xxx, xxx ja xxx tulenevaid nõudeid kogusummas 2 447,58 eurot. 1.2.Kostja K S kinnitab, et tasub hagejale Revensen OÜ võlgnevuse summas

2 447,58 eurot (s.o. põhivõlgnevus summas 1 357,31 eurot, intressid summas 156,44 eurot, hooldustasu summas 36,26 eurot, viivised arvestatud kuni kompromissi sõlmimiseni 08.05.2023 summas 202,57 eurot, sissenõudmiskulud summas 120 eurot, riigilõivu summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot ja õigusabikulud summas 380 eurot) igakuiste maksetena 35 (kolmekümne viie) kuu jooksul alates 15.06.2023 iga kuu viieteistkümnendal (15) kuupäeval järgmiselt: 15.06.2023 kuni 15.03.2026 igakuised maksed summas 70 eurot ja viimane makse 15.04.2026 summas 67,58 eurot. Kostja teostab maksed OÜ Revensen arvelduskontole nr xxx (AS LHV Pank), selgitusega „K S ts. asi 2- 22- 150903“. 1.3.Käesoleva kompromissmääruse resolutsiooni punktis 1.2 sätestatud maksekohustuse rikkumise korral kohustub kostja tasuma hagejale viivist 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägist iga viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani. Kohtutäiturile üleandmisel on hagejal õigus nõuda kostjalt maksmata võlasumma kohest tasumist. 1.4.Käesoleva kompromissmääruse resolutsiooni punktides 1.2 ja 1.3 sätestatud kohustuste tähtpäevaks täitmata jätmisel on Revensen OÜ-l õigus ilma täiendava teavitamiseta algatada punktidest 1.2 ja 1.3 tuleneva kogu võla sissenõudmiseks täitemenetlus. 1.5.Kostjal on õigus maksegraafikus toodud summad tagastada hagejale ennetähtaegselt. 1.6.Hageja kinnitab, et juhul, kui kostja täidab nõuetekohaselt käesoleva kompromissmääruse resolutsiooni punktis 1.2 sätestatud kohustused, siis puuduvad hagejal kliendilepingutest nr xxx, xxx ja xxx tulevad nõuded kostja vastu.

2. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.

3. TsMS § 150 lg 2 punkti 1 ja lg 3 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasja hagimenetluses hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 136,28 eurot Revensen OÜ arvelduskontole nr xxx (AS LHV Pank), selgitusega „Revensen OÜ hagi K S vastu.”.

4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-150903.

5. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus Jätta kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 (kolme) päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on Revensen OÜ hagi K S vastu võlgnevuse nõudes.

2. Pooled esitasid 08.05.2023 kohtule kompromisslepingu.

3. Pooled soovivad lõpetada tsiviilasja nr 2-22-150903 menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 ning § 430 lg 1 ja 2 kohaselt kompromissiga vastavalt kompromissis toodule. Kooskõlas TsMS §-ga 432 pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kohtuistungi toimumist kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. TsMS § 661 lg 4 alusel on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest.

4. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust poole ehk 175 eurot tagastamist ning palub vastava summa kanda Revensen OÜ arvelduskontole nr xxx (AS LHV Pank), selgitusega „Revensen OÜ hagi K S vastu.”. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

6. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

7. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.

8. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

9. Tuginedes TsMS § 661 lg-le 4 on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 (kolmele) päevale. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks on kooskõlas TsMS § 661 lõikega 4 ja tuleb rahuldada.

10. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

11. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.

12. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 täpsustab, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

13. Hageja palub TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 175 eurot Revensen OÜ arvelduskontole nr xxx (AS LHV Pank), selgitusega „Revensen OÜ hagi K S vastu.”. Kohtu hinnangul on hageja taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel, kuivõrd pooled on jõudnud kokkuleppele ja soovivad tsiviilasja menetluse lõpetada, olles esitanud kohtule kinnitamiseks kompromissi. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud menetluses hagiavalduselt riigilõivu kogusummas 350 eurot, millest 77,45 eurot maksekäsu kiirmenetluses ning 272,55 eurot täiendavalt hagimenetluses. Seega vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 ja lg-le

3 kuulub hagejale tagastamisele pool hagimenetluses tasutud riigilõivust ehk 136,28 eurot (272,55 / 2). Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 1 ja lg-ga 3 tagastab kohus hagejale pool tsiviilasjas hagimenetluses tasutud riigilõivust ehk 136,28 eurot, kuivõrd hageja on hagimenetluses tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 272,55 eurot.

14. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-150903.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik