Legislator Case Law & Legislation
3-22-1934/4 AI generated

3-22-1934/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-22-1934/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnipeetav J.R. (edaspidi kaebaja) esitas 18. juulil 2022 Viru Vanglale taotluse spordinurk, kus oleks lõuatõmbe koht, rööbaspuud ning kõhu- ja seljalihaste treenimise pink.

Legislator headnote

AI generated

3-22-1934/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Kinnipeetav J.R. (edaspidi kaebaja) esitas 18. juulil 2022 Viru Vanglale taotluse spordinurk, kus oleks lõuatõmbe koht, rööbaspuud ning kõhu- ja seljalihaste treenimise pink.

Keywords

AI generated
unfit notwithstanding health condition spinal disorders pre-existing knee condition case of personal hardship deportation despite health issues physiotherapy coverage
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-1934

Määruse kuupäev

8. mai 2023

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

J.R.-i kaebus Viru Vangla

29. juuli 2022. a vastuse

nr 6-10/19390-2 ja 1. septembri 2022. a vaideotsuse nr 6-12/359-2

tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks looma

jalutusboksidesse kehakultuuriga tegelemise võimalused

RESOLUTSIOON

Tagastada J.R.-i kaebus haldusasjas nr 3-22-1934.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav J.R. (edaspidi kaebaja) esitas 18. juulil 2022 Viru Vanglale taotluse

(registreeriti vanglas numbriga 6-10/19390-1), milles nõudis, et jalutusboksi tehakse

spordinurk, kus oleks lõuatõmbe koht, rööbaspuud ning kõhu- ja seljalihaste treenimise pink.

Kaebaja märkis, et olles kartseris, ei saanud ta eluosakonnas trenni teha, kuid

üksikvangistuses olijatel peab olema võimalus tähenduslikule tegevusele, et hoida oma tervist.

Kaebaja leidis, et praegune jalutusboks on masendavalt kõle ja see raskendab üksikvangistuse

kandmist.

2. Viru Vangla jättis 29. juuli 2022. a vastusega nr 6-10/19390-2 kaebaja taotluse

rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 9. augustil 2022 Viru Vanglale vaide nr 6-12/359-1, kus nõudis, et vastus

nr 6-10/19390-2 tühistataks ja tehtaks vanglale ettekirjutus jalutusboksidesse spordiinventari

toomiseks, et kartseris olijad saaksid tegeleda kehakultuuriga.

4. Viru Vangla jättis 1. septembri 2022. a vaideotsusega nr 6-12/359-2 kaebaja vaide

rahuldamata.

5. Kaebaja esitas 8. septembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu, milles

nõuab Viru Vangla 29. juuli 2022. a vastuse nr 6-10/19390-2 ja 1. septembri 2022. a

vaideotsuse nr 6-12/359-2 tühistamist ning Viru Vangla kohustamist looma jalutusboksidesse

kehakultuuriga tegelemise võimalused (lõuatõmbamise koht, rööbaspuud ning kõhu- ja

seljalihaste treenimise pink). Kaebaja toob välja, et tavasektoris on vangla osaliselt loonud

3-22-1934

kinnipeetavatele võimalused kehakultuuriga tegelemiseks, sest seal on lõuatõmbamise koht ja

rööbaspuud. Kartseris olijana ei saa kaebaja aga tavasektoris olevaid sporditegemise

vahendeid kasutada. Kaebaja väitel ei saa ta kambris sporti teha, sest seal pole õhku ega ka

piisavalt ruumi. Kaebaja leiab, et teda diskrimineeritakse.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121

lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

7. Kaebaja leiab, et Viru Vangla peab talle võimaldama jalutusboksis kehakultuuriga

tegelemiseks lõuatõmbamise koha, rööbaspuude ning kõhu- ja seljalihaste treenimise pingi

kasutamise. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 55 lõikele 1 tagatakse kinnipeetavale

võimalus kehakultuuriga tegelemiseks ning VangS § 55 lõikest 2 tulenevalt tuleb

kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas.

Vangistusseadus ega muud vangistust reguleerivad aktid ei täpsusta, milliseid vahendeid

kasutades või millises mahus tuleb kinnipeetavale kehakultuuriga tegelemine tagada.

Vangistusseaduse kommentaaride kohaselt on võimalus kehakultuuriga tegeleda küll

kinnipeetava subjektiivne õigus, kuid kinnipeetaval ei ole õigust nõuda spordisaali kasutamist,

tema soovitud spordiinventari muretsemist või võimalust harrastada talle meelepärast

spordiala ning vanglateenistusel on üksnes kohustus tagada kinnipeetavale võimalus

tegelemiseks üldiselt (J. Sootak. § 55. Olmetingimused ja tervishoid vanglas. –

Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014, lk 143). Vangla võib ise otsustada,

millised võimalused kehakultuuriga tegelemiseks ta loob (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17.

oktoobri 2011. a otsus asjas nr 3-10-695, Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2014. a otsus asjas nr

3-14-50908). Kaebaja õiguste rikkumist saaks seetõttu jaatada üksnes juhul, kui kaebajal

puuduksid igasugused võimalused kehakultuuriga tegelemiseks vanglas.

8. Viru Vangla on 29. juuli 2022. a vastuses nr 6-10/19390-2 välja toonud, et kaebajal on

kehakultuuriga igapäevaselt võimalik tegelda nii kambris kui ka üks tund värske õhu käes

jalutusboksis viibides. Seejuures on vangla seisukohal, et kehakultuuriga tegelemiseks ei ole

kinnipeetaval ilmtingimata vaja kindlaid treeningvahendeid, erinevaid harjutusi ja sporti saab

teha ka vastava spordiinventarita (harjutused keharaskusega, venitamine, jooksmine jne).

Kohus nõustub selles osas vanglaga, mistõttu ei ole kohtu arvates põhjendatud kohustada

vanglat võimaldama kaebajale kehakultuuriga tegelemiseks jalutusboksides spordiinventari

kasutamine. Kohus märgib, et teatud harjutusi on võimalik teha ka kartserikambris olles.

Kohus ei pea usutavaks kaebaja väiteid kambris õhu puudumise kohta, kuna kamber peab

vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad

kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja

temperatuuri (VangS § 45 lõige 1). Eelnevat arvestades ei saa praegusel juhul öelda, et

kaebajal ei ole üldse mitte mingisuguseid võimalusi vanglas kehakultuuriga tegelemiseks.

Seetõttu ei kaasne ka kaebaja subjektiivsetele õigustele märkimisväärset riivet, kui ta peab

jalutama jalutusboksis, milles puuduvad lõuatõmbamise koht, rööbaspuud ning kõhu- ja

seljalihaste treenimise pink. Kohus nõustub vanglaga ka selles osas, et kinnipeetav, kes on

toime pannud distsipliinirikkumise ning selle eest distsiplinaarkorras karistada saanud, peab

arvestama, et kinnipeetava liikumine kartserirežiimil ongi piiratud ning tal ei ole samad

tingimused, mis avatud osakonnas. Kaebaja saab enda õiguskuuleka käitumisega

kartserirežiimile sattumist vältida.

3-22-1934

9. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus J.R.-i kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)