3-22-1934/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnipeetav J.R. (edaspidi kaebaja) esitas 18. juulil 2022 Viru Vanglale taotluse spordinurk, kus oleks lõuatõmbe koht, rööbaspuud ning kõhu- ja seljalihaste treenimise pink.
Legislator headnote
AI generated3-22-1934/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Kinnipeetav J.R. (edaspidi kaebaja) esitas 18. juulil 2022 Viru Vanglale taotluse spordinurk, kus oleks lõuatõmbe koht, rööbaspuud ning kõhu- ja seljalihaste treenimise pink.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-22-1934
Määruse kuupäev
8. mai 2023
Kohtunik
Maria Lõbus
Kohtuasi
J.R.-i kaebus Viru Vangla
29. juuli 2022. a vastuse
nr 6-10/19390-2 ja 1. septembri 2022. a vaideotsuse nr 6-12/359-2
tühistamiseks ning Viru Vangla kohustamiseks looma
jalutusboksidesse kehakultuuriga tegelemise võimalused
RESOLUTSIOON
Tagastada J.R.-i kaebus haldusasjas nr 3-22-1934.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule
15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kinnipeetav J.R. (edaspidi kaebaja) esitas 18. juulil 2022 Viru Vanglale taotluse
(registreeriti vanglas numbriga 6-10/19390-1), milles nõudis, et jalutusboksi tehakse
spordinurk, kus oleks lõuatõmbe koht, rööbaspuud ning kõhu- ja seljalihaste treenimise pink.
Kaebaja märkis, et olles kartseris, ei saanud ta eluosakonnas trenni teha, kuid
üksikvangistuses olijatel peab olema võimalus tähenduslikule tegevusele, et hoida oma tervist.
Kaebaja leidis, et praegune jalutusboks on masendavalt kõle ja see raskendab üksikvangistuse
kandmist.
2. Viru Vangla jättis 29. juuli 2022. a vastusega nr 6-10/19390-2 kaebaja taotluse
rahuldamata.
3. Kaebaja esitas 9. augustil 2022 Viru Vanglale vaide nr 6-12/359-1, kus nõudis, et vastus
nr 6-10/19390-2 tühistataks ja tehtaks vanglale ettekirjutus jalutusboksidesse spordiinventari
toomiseks, et kartseris olijad saaksid tegeleda kehakultuuriga.
4. Viru Vangla jättis 1. septembri 2022. a vaideotsusega nr 6-12/359-2 kaebaja vaide
rahuldamata.
5. Kaebaja esitas 8. septembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu, milles
nõuab Viru Vangla 29. juuli 2022. a vastuse nr 6-10/19390-2 ja 1. septembri 2022. a
vaideotsuse nr 6-12/359-2 tühistamist ning Viru Vangla kohustamist looma jalutusboksidesse
kehakultuuriga tegelemise võimalused (lõuatõmbamise koht, rööbaspuud ning kõhu- ja
seljalihaste treenimise pink). Kaebaja toob välja, et tavasektoris on vangla osaliselt loonud
3-22-1934
kinnipeetavatele võimalused kehakultuuriga tegelemiseks, sest seal on lõuatõmbamise koht ja
rööbaspuud. Kartseris olijana ei saa kaebaja aga tavasektoris olevaid sporditegemise
vahendeid kasutada. Kaebaja väitel ei saa ta kambris sporti teha, sest seal pole õhku ega ka
piisavalt ruumi. Kaebaja leiab, et teda diskrimineeritakse.
KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121
lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui
kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse
rahuldamine ebatõenäoline.
7. Kaebaja leiab, et Viru Vangla peab talle võimaldama jalutusboksis kehakultuuriga
tegelemiseks lõuatõmbamise koha, rööbaspuude ning kõhu- ja seljalihaste treenimise pingi
kasutamise. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 55 lõikele 1 tagatakse kinnipeetavale
võimalus kehakultuuriga tegelemiseks ning VangS § 55 lõikest 2 tulenevalt tuleb
kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas.
Vangistusseadus ega muud vangistust reguleerivad aktid ei täpsusta, milliseid vahendeid
kasutades või millises mahus tuleb kinnipeetavale kehakultuuriga tegelemine tagada.
Vangistusseaduse kommentaaride kohaselt on võimalus kehakultuuriga tegeleda küll
kinnipeetava subjektiivne õigus, kuid kinnipeetaval ei ole õigust nõuda spordisaali kasutamist,
tema soovitud spordiinventari muretsemist või võimalust harrastada talle meelepärast
spordiala ning vanglateenistusel on üksnes kohustus tagada kinnipeetavale võimalus
tegelemiseks üldiselt (J. Sootak. § 55. Olmetingimused ja tervishoid vanglas. –
Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014, lk 143). Vangla võib ise otsustada,
millised võimalused kehakultuuriga tegelemiseks ta loob (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17.
oktoobri 2011. a otsus asjas nr 3-10-695, Tartu Halduskohtu 3. oktoobri 2014. a otsus asjas nr
3-14-50908). Kaebaja õiguste rikkumist saaks seetõttu jaatada üksnes juhul, kui kaebajal
puuduksid igasugused võimalused kehakultuuriga tegelemiseks vanglas.
8. Viru Vangla on 29. juuli 2022. a vastuses nr 6-10/19390-2 välja toonud, et kaebajal on
kehakultuuriga igapäevaselt võimalik tegelda nii kambris kui ka üks tund värske õhu käes
jalutusboksis viibides. Seejuures on vangla seisukohal, et kehakultuuriga tegelemiseks ei ole
kinnipeetaval ilmtingimata vaja kindlaid treeningvahendeid, erinevaid harjutusi ja sporti saab
teha ka vastava spordiinventarita (harjutused keharaskusega, venitamine, jooksmine jne).
Kohus nõustub selles osas vanglaga, mistõttu ei ole kohtu arvates põhjendatud kohustada
vanglat võimaldama kaebajale kehakultuuriga tegelemiseks jalutusboksides spordiinventari
kasutamine. Kohus märgib, et teatud harjutusi on võimalik teha ka kartserikambris olles.
Kohus ei pea usutavaks kaebaja väiteid kambris õhu puudumise kohta, kuna kamber peab
vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad
kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja
temperatuuri (VangS § 45 lõige 1). Eelnevat arvestades ei saa praegusel juhul öelda, et
kaebajal ei ole üldse mitte mingisuguseid võimalusi vanglas kehakultuuriga tegelemiseks.
Seetõttu ei kaasne ka kaebaja subjektiivsetele õigustele märkimisväärset riivet, kui ta peab
jalutama jalutusboksis, milles puuduvad lõuatõmbamise koht, rööbaspuud ning kõhu- ja
seljalihaste treenimise pink. Kohus nõustub vanglaga ka selles osas, et kinnipeetav, kes on
toime pannud distsipliinirikkumise ning selle eest distsiplinaarkorras karistada saanud, peab
arvestama, et kinnipeetava liikumine kartserirežiimil ongi piiratud ning tal ei ole samad
tingimused, mis avatud osakonnas. Kaebaja saab enda õiguskuuleka käitumisega
kartserirežiimile sattumist vältida.
3-22-1934
9. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus J.R.-i kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)