3-19-1876/48 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.05.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1876

Haldusasi

X kaebus Maksu- ja Tolliameti

04.09.2019 vastutusotsusele nr 13-7/00977-10

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Raul Talts

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja TP

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.05.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X

ning Maksu-

ja

Tolliameti

apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Rahuldada X apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 23.05.2022

otsuse haldusasjas nr 3-19-1876 resolutsiooni p-d 1–2 ja 4–5.

3. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 04.09.2019 vastutusotsus nr 13-7/00977-10.

4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt X kasuks välja menetluskulud 13 759,07 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.06.2023.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

3-19-1876

2(11)

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 04.09.2019 vastutusotsusega nr 13-7/00977-10 X

tasuma solidaarselt Norra Ehituse OÜ-ga (äriregistrist kustutatud 11.02.2020; varasemad

ärinimed Projektland OÜ, Norge Hus OÜ, Norges Hus OÜ,

Norgeshus Ehituse OÜ) maksuvõlga 53 624,85 eurot. Maksuvõlg koosnes 08.2014

käibedeklaratsiooni (KMD) ning 08.2014–01.2015 tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide

(TSD) alusel deklareeritud, kuid tasumata maksukohustusest 27 286,09 eurot ning sellele

lisanduvast intressist. X oli deklareeritud maksude tasumise kohustuse tekkimise ajal Norra

Ehituse OÜ juhatuse liige.

Äriühingul oli maksukohustuse täitmiseks piisavalt vahendeid, kuid 29.08.2014 võeti

arvelduskontolt välja sularaha 31 000 eurot, mida ei kasutatud äriühingu ettevõtluse ega

maksustatava käibe tarbeks. 30.12.2014 laekus äriühingu kassasse 24 927,47 eurot. Nende

summade arvelt oleks saanud tasuda äriühingu maksukohustusi, kuid seda ei tehtud. X on seega

rikkunud maksude tasumise kohustust läbi korraldamiskohustuse rikkumise (maksukorralduse

seaduse - MKS § 8 lg 1 ja § 105 lg 1 koos vastavate maksuseaduse sätetega). MTA koostas

Norra Ehitus OÜ-le 12.06.2019 intressinõude, millest osa puudutab ka eelnevalt kirjeldatud

maksuvõlga. Intressi ei ole tasutud. Sellega on X rikkunud ka intressi tasumise kohustust (MKS

§ 105 lg 1 ja § 115 lg 1).

Juhatuse liikme süü vorm on tahtlus. X oli ainus juhatuse liige, kes juhtis äriühingu tegevust.

Tema teadliku tegevuse tulemusel viidi maksukohustuste täitmise asemel raha äriühingust

välja. X selgitus, et äriühingu majandustegevust korraldas alates 2012. a-st tegelikult tema

abikaasa Y, ning X ei olnud äriühingu tegevusega üldse kursis, ei ole eluliselt usutav. Isegi kui

majandustegevusega tegeles ka Y, ei vabasta see X juhatuse liikme kohustuste täitmisest.

Tõendid Norra Ehituse OÜ arveldusarvelt väljavõetud sularaha kasutamise kohta on esitatud

hilinenult ja need on vastuolulised. Need ei tõenda, et raha kasutati töötajatele töötasu

maksmiseks. MTA pöördus täiendavalt Norra Ehituse OÜ endiste töötajate poole, kellest viie

sõnul maksti neile palka pangaülekandega, üks ei mäletanud palga maksmise viisi ja seitsmele

ei õnnestunud korraldust kätte toimetada. Tarnijatele tasumise kohta puuduvad tõendid ja see

on vastuolus varasema selgitusega, et arveldati pangaülekannetega. Isikliku arvelduskonto

kasutamine seetõttu, et maksuhaldur oli blokeerinud Norra Ehituse OÜ arvelduskonto, viitabki

maksukohustuse tasumise vältimisele.

2. X esitas 07.10.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 04.09.2019 vastutusotsuse

tühistamiseks.

Kaebaja kutsuti Norra Ehituse OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi 20.01.2012. Kui eeldada, et

kaebajat ei kutsutud juhatuse liikme kohalt tagasi 20.01.2012, oleks tema kolmeaastane

volituste tähtaeg lõppenud 06.10.2013. Kaebajat ei ole hiljem uuesti nimetatud juhatuse

liikmeks. Norra Ehituse OÜ kontolt võttis sularaha 31 000 eurot välja Y, kandis selle oma

isiklikule arvelduskontole ja kasutas Norra Ehituse OÜ ettevõtlusega seotud kulude kandmiseks

(töötasud jms väljamaksed töötajatele, arvete tasumine tarnijatele, kaupade ja teenuste

3-19-1876

3(11)

soetamine jne). Kaebaja tegevus ei olnud tahtlik, sest tal ei olnud raha äriühingust

väljaviimisega mingit puutumust. Järelikult on vastutusotsuse tegemine aegunud.

Äriühingul oli kohustusi ka teiste võlausaldajate ees (sh kohustus maksta töötasu), mistõttu ei

pruukinud äriühingul olla kohustust tasuda kogu äriühingule laekuv raha maksuvõla katteks.

Kui äriühing pole võlgade tasumisel põhjendamatult eelistanud teisi võlausaldajaid

maksuhaldurile, ei ole kaebaja tahtlikult maksude tasumisest kõrvale hoidnud.

Vastutusotsusega nõutakse kaebajalt alates 11.09.2014 sissenõutavaks muutunud makse.

Asjaolude kohaselt arestiti Norra Ehituse OÜ arvelduskonto uuesti 22.09.2014. Seega ei saanud

äriühingu kontolt raha väljavõtmine (või väljavõtmise võimaldamine läbi maksuvõla ajatamise

taotluse esitamise) mõjutada vastutusotsusega nõutava maksuvõla tasumist. Kaebaja ei saa

vastutada enne 2014. a augusti maksude tasumise eest, kuivõrd vastav kohustus on igal juhul

aegunud. Vastutusotsusega nõutavast põhivõlast summas 27 286,09 eurot tuleb maha arvata

varasemate maksuvõlgade jääk 26 589,06 eurot ning seega saaks nõutava põhivõla suuruseks

olla üksnes 697,06 eurot.

Isegi juhul, kui kaebaja vastutaks Norra Ehituse OÜ maksuvõlgade tasumise eest, ei vastuta

kaebaja intressivõla eest summas 26 338,76 eurot, sest antud summa puhul ei ole arvesse võetud

MKS § 96 lg-s 5 sätestatut.

3. MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vastutusotsuses võetud seisukohtade juurde.

4. Tallinna Halduskohus jättis 30.06.2020 otsusega kaebuse rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohus rahuldas 26.11.2020 otsusega X esitatud apellatsioonkaebuse.

Riigikohus tühistas 27.01.2022 otsusega halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ning saatis asja

uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 23.05.2022 otsusega kaebuse osaliselt. Kohus vähendas

vastutusotsusega kaebajalt välja mõistetud põhivõlga 26 586,06 euro võrra ning tühistas

vastutusotsuse osas, milles sellega nõutakse kaebajalt Norra Ehituse OÜ-le 12.06.2019

tehtud intressinõudega nr 13-3/94238 määratud 57 456,40 euro tasumist. Muus osas jäi

kaebus rahuldamata.

X oli äriühingu ainus juhatuse liige ja ainuosanik. Käesolevas haldusasjas on Riigikohtu

27.01.2022 otsuses tuvastatud, et kaebaja oli vaidlusalusel perioodil (2014. a august kuni 2015.

a jaanuar) Norra Ehituse OÜ juhatuse liige (otsuse p-d 9-11). Rasedus- ja sünnituspuhkus

juhatuse liikmele ei laiene ning juhatuse liikme volitusi ei peata.

Vaidlust ei ole selles, et Norra Ehituse OÜ tegevust vaidlusalusel perioodil korraldas kaebaja

abikaasa Y. Ka sellele on Riigikohus otsuse p-s 13 osundanud. Niisamuti on

Riigikohus tuvastanud, et kaebaja tegevus maksude tasumise vältimisel ei olnud raske hooletus,

vaid tahtlus, mistõttu ei ole maksusumma määramine aegunud (otsuse p 16).

Riigikohus märkis otsuse p-s 14: „Õigesti deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksude puhul

ei saa eristada tahtlust maksustamisperioodide kaupa, sest tulenevalt MKS § 105 lõikest 6 on

kohustuste täitmise järjekord imperatiivselt sätestatud.“ Maksuhaldur heidab kaebajale ette, et

29.08.2014 ja 30.12.2014 äriühingule laekunud raha ei kasutatud maksuvõla tasumiseks.

Maksuhalduri hinnangul tekitas kaebaja maksuvõla tasumise ajatamise taotluse esitamisega

olukorra, kus maksuvõla sundtäitmine muutus võimatuks, sest raha võeti äriühingu kontolt välja

siis, kui maksuvõla tasumine oli ajatatud. MTA tunnistas 15.09.2014 otsusega maksuvõla

tasumise ajatamise otsuse kehtetuks, sest äriühing ei täitnud ajakava ja jättis ühtlasi tasumata

jooksvad maksud. Maksuhalduri hinnang on õige. Tahtluse hindamise kontekstis ei ole oluline,

millise aja eest ajatatav maksuvõlg oli tekkinud. Kaebaja esitatud ajatamistaotlus ei

võimaldanud vastustajal Norra Ehituse OÜ kontot arestida. Ajatamine ei võimaldanud arestida

3-19-1876

4(11)

äriühingu kontole 29.08.2014 laekunud 36 450 eurot (enne ajatamistaotlust oli konto arestitud

09.07.2014) ning võimaldas kaebaja abikaasal võtta kontolt välja sularaha 31 000 eurot ja

kasutada seda muul moel kui maksuvõla tasumiseks.

Asjaolu, et raha võttis äriühingu kontolt välja kaebaja abikaasa, mitte kaebaja, ei puutu asjasse.

Juhatuse liige ning MKS § 8 lg 1 ja § 40 kohaselt äriühingu maksude tasumise eest vastutav

isik oli kaebaja. Norra Ehituse OÜ eelistas muid võlausaldajaid maksuhaldurile.

Norra Ehituse OÜ maksuvõlg ületas väljavõetud 31 000 eurot oluliselt ning tulenevalt MKS §

105 lg-s 6 sätestatud kohustuste tasumise järjekorrast polnuks seega võimalik üksnes selle arvel

täita kaebajalt vastutusotsusega nõutavat maksuvõlga. Seevastu võinuks kaebajalt nõutava

maksuvõla tasumine võimalikuks osutuda koos äriühingu kassaraamatus kajastatud 30.12.2014

laekunud 24 927,47 euroga. See summa kanti aga äriühingu kontolt Y isiklikule pangakontole.

Järelikult on olemas põhjuslik seos kaebaja tahtliku tegevuse ja vähemalt osa temalt

vastutusotsusega nõutava maksuvõla vahel (Riigikohtu otsuse p-d 18 ja 19). Kui kaebaja ei

oleks Norra Ehituse OÜ juhatuse ainuliikmena lubanud äriühingust välja rahalisi vahendeid

kogusummas 55 927,47 eurot, oleks selle raha arvelt saanud tasuda maksustamisperioodide

2014. a augusti kuni 2015. a jaanuari maksukohustused summas 27 286,09 eurot.

Vastutusotsust tehes olid kaebaja väited 29.08.2014 ja 30.12.2014 äriühingule laekunud raha

ettevõtluses kasutamise kohta tõendamata. Kaebaja on selle kohta tõendeid esitanud alles

kohtumenetluses. Riigikohus heitis esimese ja teise astme kohtutele ette, et kohtud ei

tuvastanud, millises mahus kõnealust raha ettevõtluse tarbeks kasutati, ning rõhutas, et kui

äriühing pole võlgade tasumisel põhjendamatult eelistanud teisi võlausaldajaid maksuhaldurile,

ei ole kaebaja tahtlikult maksude tasumisest kõrvale hoidnud.

Äriühingu arvele laekus 28.08.2014 Norra äriühingult Klaro Renseanlegg Norge AS 36 450

eurot, millest 31 000 eurot võttis kaebaja abikaasa samal päeval kassasse. Maksuhaldur küsis

kaebajalt, mille tarbeks kassasse võetud 31 000 eurot kasutati, kaebaja seda aga selgitada ei

osanud ja kinnitas, et dokumente 31 000 euro kasutamise kohta ei ole äriühingul esitada.

Sellises olukorras oli vastustaja õigustatud lähtuma vastutusotsust tehes asjaolust, et mingeid

kuludokumente ei ole kaebajal esitada. MKS-i kohaselt ei saa isik vältida maksukohustust,

jättes maksumenetluses vastavad tõendid esitamata ja esitades need alles hiljem

kohtumenetluses. See oleks MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustuse rikkumine. Tõendite

hilisemat esitamist saaks pidada lubatuks vaid juhul, kui varem oli tõendite esitamine

objektiivselt võimatu. Seda ei ole kaebaja antud asjas väitnud ega tõendanud. Riigikohtu

seisukohtadest nähtub, et kohus peaks siiski hindama ka kohtumenetluses esitatud

kuludokumente.

Y isikliku arvelduskonto kasutamine ettevõtte arvelduskontona näitabki üheselt, et kaebaja

juhitud äriühing soovis sellega vältida maksukohustuste tasumist. See oligi kaebaja esitatud

ajatamistaotluse eesmärk. Y pangakontolt nähtub töötasumaksete ja muude äriühingu

kohustuste kandmine (rent, liisingmaksed, tasud võlaõiguslike lepingute eest). Kaebaja on

osade maksete kohta esitanud ka kuludokumendid. Seega eelistas kaebaja juhitud äriühing

ilmselgelt, süstemaatiliselt ja põhjendamatult teisi võlausaldajaid maksuhalduri ees. Selline

tegevus ei vabasta MKS § 8 lg-s 1 sätestatud maksuvõla tasumise kohustusest.

Riigikohus märkis, et vastutusotsuse lisaks olevast saldopäringust nähtub, et vastutusotsuse

tegemise ajal oli äriühingul tasumata 26 589,06 eurot põhivõlga varasematest

maksustamisperioodidest kui august 2014, mistõttu vastutab kaebaja augusti 2014 ja hilisemate

maksude eest ulatuses, milles tahtlikult maksude tasumiseks kasutamata jäänud raha ületab

varasemate maksuvõlgade jääki. Seega tuleb vastutusotsusega väljamõistetud põhivõlga

vähendada 26 589,06 euro võrra. Põhivõlasumma on seega 27 035,76 eurot.

3-19-1876

5(11)

Intressinõue 57 456,10 eurot koostati Norra Ehituse OÜ-le 12.06.2019, seega ei olnud MKS §

96 lg-st 5 tulenev kolmekuulise tähtaja nõue intressivõla osas täidetud ning arvestades

Riigikohtu 13.12.2020 otsusega asjas nr 3-19-104, tuleb vastutusotsus maksuintressi

puudutavas osas tühistada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. X palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 23.05.2022 otsus osas, milles

halduskohus jättis vastutusotsuse jõusse põhivõla summas 27 035,76 eurot, samuti osas,

milles halduskohus jättis menetluskulud kogusummas 8286 välja mõistmata. Kaebaja palub

teha uue otsuse, millega tühistada vastutusotsus täies ulatuses.

Halduskohus eiras Riigikohtu juhist ning rikkus tõendite hindamise nõudeid. Riigikohus

selgitas, et kuivõrd äriühingul oli kohustusi ka teiste võlausaldajate ees (s.h kohustus maksta

töötasu), ei pruukinud äriühingul olla kohustust tasuda kogu äriühingule laekuv raha maksuvõla

katteks. Kaebaja esitas halduskohtule 07.03.2022 täiendava seisukoha, milles tõi veelkord esile

ja tõendas (p 2.2), et Norra Ehituse OÜ-st ei ole viidud rahalisi vahendeid välja, vaid antud raha

kasutati ettevõtluse tarbeks. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et Y isiklikule arvelduskontole

raha kandes soovis äriühing vältida maksukohustuste tasumist. Y arvelduskonto väljavõttest

nähtub, et perioodil 29.12.2014–11.01.2015 tasus ta maksukohustuste katteks maksuhaldurile

kokku 3750 eurot. Lisaks MTA-le tasutud maksukohustusele tasus Y ka muid äriühingu

kohustusi nagu rent, liisingumaksed, tasud võlaõiguslike lepingute eest. Eeltoodust tulenevalt

on ebaõige ja põhjendamatu halduskohtu järeldus, et äriühing eelistas süstemaatiliselt ja

põhjendamatult teisi võlausaldajaid maksuhalduri ees. Maksuhaldur ega halduskohus ei ole

sellesisuliste väidete esitamisel pööranud vähimatki tähelepanu asjaolule, et maksed töötajatele,

tarnijatele ning seadmete ja tootmispindade rendileandjatele olid vajalikud ettevõtte

käigushoidmiseks. Kui neid makseid ei oleks tehtud, siis ei oleks ka ettevõte midagi tootnud.

Riigikohus märkis otsuse p-s 20, et kui äriühing pole võlgade tasumisel põhjendamatult

eelistanud teisi võlausaldajaid maksuhaldurile, ei ole kaebaja tahtlikult maksude tasumisest

kõrvale hoidnud.

Halduskohus eksis menetluskulude väljamõistmisel. Kaebaja menetluskulud kuni 18.04.2022

kuupäevani moodustasid kokku 10 344 eurot ning halduskohus pidanuks eeltoodud summa

menetluskulude väljamõistmisel arvesse võtma. Halduskohus võttis aga arvesse üksnes

18.04.2022 esitatud menetluskulude nimekirja (2058 eurot).

7. MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Halduskohus hindas tõendeid õigesti. Kuivõrd vastutusmenetluses kaebaja ei esitanud

dokumente 31 000 euro kasutamise kohta, siis puudus maksuhalduril võimalus veenduda, et

raha liikus reaalselt äriühingu kassasse või kassast arvelduskontole ja et seda kasutati Norra

Ehituse OÜ majandustegevuse huvides. Raha laekudes kaebaja MTA-ga sõlmitud

maksegraafikut ei täitnud. Tõendatud pole, et rahast, mis Norra Ehituse OÜ kontolt välja võeti

või mis Y kontole kanti, teostati tehinguid, millele kaebaja viitab. Täpne rahade liikumine ei

ole pangakontolt jälgitav, sest konto väljatrükk on esitatud filtreeritult.

Asjaolu, et halduskohus ei ole mõistnud välja menetluskulusid täies ulatuses, ei tähenda, et

halduskohus eksis. Halduskohus tegi oma kaalutletud otsuse.

8. MTA palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 23.05.2022 otsus osas,

milles kohus vähendas põhivõlga 26 589,06 euro võrra ning mõistis vastustajalt kaebaja

kasuks välja menetluskulud 1543,50 eurot.

3-19-1876

6(11)

Õige pole halduskohtu seisukoht, et vastutusotsuses tuleb vähendada põhivõlga 26 589,06 euro

võrra, kuna selline oli maksuvõla jääk enne 2014. aasta augustikuud.

Norra Ehituse OÜ esitas MTA-le 15.07.2014 maksuvõla (summas 27 700 eurot) tasumise

ajatamise taotluse kolmeks kuuks kehtivusega kuni 25.09.2014, mille maksuhaldur rahuldas

17.07.2014 kestvusajaga kolm kuud. 29.08.2014 laekus Norra äriühingult Klaro Renseanlegg

Norge AS-ilt 36 450 eurot, millest 31 000 eurot võeti kassasse ja mille eest oleks saanud

maksukohustusi tasuda. Ajatamise tõttu ei saanud arestida äriühingu kontole 29.08.2014

laekunud 36 450 eurot (enne ajatamistaotlust oli konto arestitud 09.07.2014), mis võimaldas

kaebaja abikaasal võtta kontolt välja sularaha 31 000 eurot ning kasutada seda muul moel kui

maksuvõla tasumiseks. X tegevus maksude tasumise vältimisel oli tahtlik. Analüüsides Norra

Ehituse OÜ arvelduskonto väljatrükki alates 15.07.2014, s.o hetkest, mil äriühing esitas

maksuvõlgade ajatamise taotluse, selgub, et arvelduskontole laekus seotud äriühingult

NORGES HUS TOOTMISE OÜ-lt kokku 110 060 eurot, mille arvelt tasuti erinevaid

majandustegevusega seotud kulutusi, töötasud ning minimaalses ulatuses maksukohustusi. Kui

kaebaja ei oleks pahatahtlikult ajatamistaotlust esitanud ja maksuhaldur seda rahuldanud, oleks

äriühingu arvelduskontod olnud arestitud olekus ning nimetatud laekumised NORGES HUS

TOOTMISE OÜ-lt läinud samuti varasemate nõuete katteks. Seega maksuvõlgade ajatamise

tulemusel ei saanud võimalikuks mitte ainult 31 000 euro väljaviimine, vaid ka

maksukohustuste täitmise edasilükkamine muude laekunud rahaliste vahendite arvelt. Õige

pole kaebaja väide, et ajatamistaotlus esitati seoses äriühingu makseraskustega.

Käesolevas vaidluses ei saa seega lähtuda ainult ühest laekumisest (väljaviidud 31 000-st

eurost), vaid ka teistest laekumistest ning vaadata tuleb tervet perioodi s.o ajast, millal esitati

maksuvõlgade ajatamise taotlus. X tahtlik tegevus oli otseseks põhjuseks sellele, et tema

juhatuse liikmeks oleku perioodil tekkinud kohustused jäid tasumata. Ei saa jätta tähelepanuta,

millal ja mis eesmärgiga toimus tahtlik kohustuste täitmise rikkumine ning milline oli selle

tegevuse tagajärg.

Vaidlus puudub selles, et maksuvõlgade ajatamise taotluse esitas Norra Ehituse OÜ 15.07.2014

ehk nimetatud kuupäevast varem tekkinud maksuvõlgade katteks. Vastavalt maksuhalduri poolt

kinnitatud graafikule saabusid tasumistähtpäevad vastavalt 25.07.2014, 25.08.2014 ja

25.09.2014. Arvelduskontolt väljaviidud 31 000 eurot ei oleks saanudki minna esimese kahe

tasumistähtpäeva täitmisel ajatatud võlgade katteks, vaid just jooksvate võlgade katteks.

Vaatamata sõlmitud maksegraafikule, jäi kaebajal siiski tasumata 25.08.2014 makse 8000 eurot

ning 25.09.2014 makse 11 714,43 eurot. Nimetatud võlgade tasumise tähtpäevad saabusid X

juhatuse liikmeks olemise ajal. Halduskohus oleks pidanud arvestama, et varasemate

maksukohustuste tasumise tähtpäevad saabusid tänu ajatamisgraafikule hiljem, kui oli nende

deklaratsioonijärgne tasumistähtpäev. X oleks pidanud kontolt välja viidud 31 000 eurost

tasuma 19 714,43 eurot ajatatud makseid ning ülejäänu eest (12 285,57 eurot) jooksvaid

maksukohustusi, mis katab ära 2014. aasta augusti- ja septembrikuu maksukohustused.

Halduskohus jättis tähelepanuta, et Norra Ehituse OÜ-le laekus 30.12.2014 Element Tootmine

OÜ-lt 24 927 eurot, mis liikus erakontole. Kui raha poleks välja viidud, oleks Norra Ehituse

OÜ poolt deklareeritud maksukohustused saanud tasutud. X kui Norra Ehituse OÜ juhatuse

liige ja Y, kes oli nii Element Tootmine OÜ juhatuse liige kui ka Norra

Ehituse OÜ tegevjuht, teadsid, et Norra Ehituse OÜ-l olid tasumata maksukohustused.

Kaebuse lisadena esitatud pangakontodelt ei ole täpne rahade liikumine jälgitav, sest konto

andmed on esitatud filtreeritult. Ei ole tõendatud, et rahast, mis võeti välja Norra Ehituse OÜ

kontolt ja kanti Y kontole, teostati tehinguid, millele kaebaja viitab.

3-19-1876

7(11)

9. X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Halduskohus jõudis õigele järeldusele, et vastutusotsusega kaebajalt välja mõistetud põhivõlga

tuleb igal juhul vähendada 26 589,06 euro võrra.

Esimesed kaebajalt vastutusotsusega nõutavad maksud (augusti 2014 tööjõumaksud) muutusid

sissenõutavaks 11.09.2014 (Riigikohtu otsuse p 18). Riigikohus leidis, et kuna vastutusotsuse

lisaks olevast saldopäringust nähtub, et vastutusotsuse tegemise ajal oli äriühingul tasumata 26

589,06 eurot põhivõlga varasematest maksustamisperioodidest kui augustini 2014, siis saaks

kaebaja vastutada üksnes augusti 2014 ja hilisemate maksudest eest ulatuses, milles tahtlikult

maksude tasumiseks kasutamata jäänud raha ületab varasemate maksuvõlgade jääki (Riigikohtu

otsuse p 21). Seega ei ole asjakohane MTA arutluskäik selle üle, kuidas pidanuks kaebaja raha

kasutama varasema maksuvõla jäägi ulatuses. Halduskohus tuvastas õigesti, et vastutusotsus

puudutas augustist 2014 kuni jaanuarini 2015 tekkinud Norra Ehituse OÜ maksuvõlga, sest

osaühingu varasem maksuvõlg oli aegunud ja seda kaebajalt ei nõuta. Ebaõige on MTA väide,

et kaebaja pidanuks rahalisi vahendeid üksnes ja täies ulatuses kasutama maksukohustuse

täitmiseks. Mitte ühestki õigusaktist ei tulene kohustust tasuda ettevõtte rahalistest vahenditest

esmajärjekorras maksukohustused. Osaühingu juhatuse liige peab tegutsema ühingu suhtes

majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

Vastutusotsusega nõutakse kaebajalt alates 11.09.2014 sissenõutavaks muutunud makse.

Asjaolude kohaselt arestiti Norra Ehituse OÜ arvelduskonto uuesti 22.09.2014. Seega äriühingu

kontolt raha väljavõtmine (või väljavõtmise võimaldamine läbi maksuvõla ajatamise taotluse

esitamise) ei saanud mõjutada hilisema vastutusotsusega nõutava maksuvõla tasumist.

Ajatamise taotlus esitati 15.07.2014 ning maksuhaldur rahuldas taotluse 17.07.2014. Ainuüksi

asjaolu, et maksuhaldur pidas taotlust põhjendatuks, välistab kaebaja pahatahtlikkuse.

Seejuures oli konto 09.07.2014 arestitud ning maksuhalduri väide sellest, et kaebaja

ajatamistaotlus ei võimaldanud vastustajal kontot arestida, on üheselt vale. Kaebaja esitas

ajatamise taotluse makseraskuste tõttu. Kaebaja on läbivalt selgitanud, et Norra Ehituse OÜ

makseraskused tekkisid seetõttu, et äriühingu mitu välismaist klienti jätsid neile esitatud arved

müüdud valmismajade detailide ja tehtud ehitustööde eest tasumata.

Põhjendatud pole maksuhalduri etteheide, et kui Element Tootmise OÜ-lt 30.12.2014 laekunud

24 927 eurot poleks erakontole kantud, oleks saanud Norra Ehituse OÜ poolt deklareeritud

maksukohustused täita. Vastutusotsuse lisast 17 nähtub, et perioodil 30.12.2014–29.01.2015

tasuti kogu laekunud summa eest (s.t kassas oleva raha eest) nii töötasusid, sotsiaalmaksu,

kogumispensioni makse füüsilise isiku tulumaksu, töötuskindlustusmaksu kui ka arveid

erinevatele teenusepakkujatele ja tarnijatele. Ühtegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakset ei

tehtud.

MTA väidab apellatsioonkaebuses, et kaebuse lisadena esitatud pangakontodelt ei ole täpne

rahade

liikumine

jälgitav,

kuivõrd

esitatud

SEB

Panga

konto

nr

YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY29 on esitatud filtreeritult (ainult Norra Ehituse OÜ

laekumiste ja ülekannete kohta, puudub konto alg- ja lõppjääk, samuti kanded kontole

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX30, kust toimusid töötajatele töötasu tasumised).

Nimetatud seisukoht ei ole põhjendatud. Kaebaja ei ole esitanud kontode nr

YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY29

ja

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX30

väljavõtteid.

Kaebaja

esitas

Y

SEB

Panga

pangakonto

nr

YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY väljavõtte vahemikus 01.07.2014–31.01.2015 ning

AS SEB Pank pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõte vahemikus

01.07.2014–31.01.2015. Need on kontod, mille kaudu Y tasus Norra Ehituse OÜ kohustusi.

3-19-1876

8(11)

Tähtsust ei oma asjaolu, et kontode väljavõtted on esitatud filtreeritud. Ülekannete selgitustes

on üheselt märgitud, et tegemist on Norra Ehituse OÜ eest ja huvides tehtud maksetega. MTA

ei ole varasemalt SEB Panga väljavõtete ehtsust kahtluse alla seadnud. Kanded, mis on

filtreeritud, ei seondu majandustegevusega, vaid Y eraelu ja isikliku tarbimisega.

Riigikohus osundas otsuse p-s 20, et kohtud ei ole tuvastanud, millises mahus kasutati

äriühingule laekunud raha ettevõtluse tarbeks. Kaebaja esitas 07.10.2019 kaebuses ja

07.03.2022 täiendavas seisukohas detailse ülevaate kulude kandmisest koos kulude kandmist

kinnitavate tõenditega. Seejuures märkis Riigikohus oma otsuses, et kaebaja on

kohtumenetluses esitanud tõendid selle kohta, et 29.08.2014 ja 30.12.2014 äriühingule

laekunud raha kasutati ettevõtluses (otsuse p 20). Ka halduskohus leidis 23.05.2022 otsuses, et

Y pangakontolt nähtub töötasumaksete ja muude äriühingu kohustuste kandmine

(rent, liisingmaksed, tasud võlaõiguslike lepingute eest) ning kaebaja on esitanud maksete kohta

kuludokumendid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Pooled pole vaidlustanud Tallinna Halduskohtu 23.05.2022 otsuse resolutsiooni p-i 3,

millega halduskohus tühistas MTA 04.09.2019 vastutusotsuse osas, milles sellega nõutakse

kaebajalt Norra Ehituse OÜ-le 12.06.2019 tehtud intressinõudega nr 13-3/94238 määratud

57 456,40 euro tasumist. Vastavas osas on halduskohtu 23.05.2022 otsus jõustunud (HKMS §

176 lg 2).

Ringkonnakohtus on 04.09.2019 vastutusotsus seega vaidluse all osas, milles kaebajale

heidetakse ette maksustamisperioodidel 08.2014–01.2015 Norra Ehituse OÜ maksukohustuste

tasumata jätmist kogusummas 27 286,09 eurot.

11. Riigikohus on 27.01.2022 otsuses tuvastanud mitmed asja lahendamisel olulised asjaolud,

mis on asja uuel läbivaatamisel kohtule kohustuslikud (HKMS § 233 lg 1). Seega ei saanud

halduskohus ega saa ka ringkonnakohus anda nendele asjaoludele teistsugust hinnangut.

Riigikohus leidis kokkuvõtlikult järgmist:

1) kaebaja

oli

Norra

Ehituse

OÜ

juhatuse

liige

katkematult,

sh

vaidlusaluste

maksustamisperioodide ajal;

2) kaebaja tegevus maksuvõla ajatamise taotluse esitamisel ja seeläbi augustis 2014 maksuvõla

sundtäitmise vältimisel oli tahtlik;

3) enne äriühingu kontolt 31 000 eurot väljavõtmist 29.08.2014 ületas Norra Ehituse OÜ

maksuvõlg (ajatatud maksuvõlg 27 714,43 eurot ning lisandunud jooksev maksuvõlg 13

583,50 eurot) seda summat oluliselt ning tulenevalt MKS § 105 lg-s 6 sätestatud kohustuste

tasumise järjekorrast polnuks seega võimalik üksnes selle arvel täita kaebajalt

vastutusotsusega nõutavat maksuvõlga;

4) maksuvõla tasumine võinuks võimalikuks osutuda koos äriühingu kassaraamatus kajastatud

30.12.2014 laekumisega 24 927,47 eurot;

5) pole määravat tähtsust, kas kaebaja oli seotud 24 927,47 euro äriühingusse laekumise ja sealt

väljaviimise korraldamisega. Maksuvõla tasumise ajatamise taotluse esitamisega oli kaebaja

üles näidanud soovi takistada äriühingusse laekuva raha arvel maksvõla sundtäitmist. Kui ta

ei astunud edaspidi ühtegi vastupidist sammu, oli ka tema edasine tegevus kantud eesmärgist

võimaldada Y-l äriühingu tegevjuhina hoiduda maksuvõla sundtäitmisest. Kui 29.08.2014

laekunud, kuid välja võetud 31 000 euro arvel oleks täidetud äriühingu varasemat

maksukohustust, oleks 30.12.2014 laekunud 24 927,47 euro arvel olnud võimalik vähemalt

3-19-1876

9(11)

osaliselt täita kaebajalt nõutavat maksukohustust. Järelikult on olemas põhjuslik seos

kaebaja tahtliku tegevuse ja vähemalt osa temalt vastutusotsusega nõutava maksuvõla vahel;

6) maksuhaldur leidis vastutusotsuses, et väited 29.08.2014 ja 30.12.2014 äriühingule laekunud

raha ettevõtluses kasutamise kohta on tõendamata. Kaebaja on vastavad tõendid

kohtumenetluses esitanud. Võttes arvesse, et äriühingul oli kohustusi ka teiste võlausaldajate

ees (sh kohustus maksta töötasu), ei pruukinud äriühingul olla kohustust tasuda kogu

äriühingule laekuv raha maksuvõla katteks. Kui äriühing pole võlgade tasumisel

põhjendamatult eelistanud teisi võlausaldajaid maksuhaldurile, ei ole kaebaja tahtlikult

maksude tasumisest kõrvale hoidnud;

7) vastutusotsuse tegemise ajal oli Norra Ehituse OÜ-l tasumata 26 589,06 eurot põhivõlga

varasematest maksustamisperioodidest kui august 2014. Kaebaja vastutab seega 08.2014–

01.2015 maksude eest ulatuses, milles tahtlikult maksude tasumiseks kasutamata jäänud raha

ületab varasemate maksuvõlgade jääki.

12. Nagu eelpool märgitud, siis intressi puudutavas osas (26 338,76 eurot) on vastutusotsus

tühistatud ning järelikult sai maksuhaldur 04.09.2019 vastutusotsusega kaebajalt nõuda üksnes

maksuvõla tasumist kogusummas 27 286,09 eurot.

Vastutusotsusega heidetakse kaebajale ette, et 28.08.2014 Norra Ehituse OÜ-le arvelduskontole

laekunud 36 450 eurost võttis Y 31 000 eurot 29.08.2014 sularahas välja ning tõendatud ei ole

raha kasutamine Norra Ehituse OÜ huvides. Samuti laekus 30.12.2014 Element Tootmine OÜ-

lt Norra Ehituse OÜ kassasse 24 927,47 eurot, kuid raha kanti eraisiku pangakontole.

Maksuhalduri hinnangul oli Norra Ehituse OÜ-l maksuvõla tasumiseks rahalisi vahendeid

vähemalt 55 927,47 eurot.

Riigikohus leidis, et arvestada tuleb ka selle maksuvõlaga (26 589,06 eurot), mis Norra Ehituse

OÜ-l oli juba enne vaidlusalust perioodi 08.2014–01.2015, sest varasemad maksuvõlad oleks

tulnud tasuda enne (MKS § 105 lg 6). Vastutusotsusega nõutav maksuvõlg 27 286,09 eurot ei

ületa summat, mis Norra Ehituse OÜ-le oleks üle jäänud, kui ta oleks 55 927,47 euro eest

tasunud varasemate perioodide maksuvõlad 26 589,06 eurot.

13. Asja lahendamisel on seega määrav, kas Norra Ehituse OÜ oleks pidanud vaidlusaluse

29 338,41 euro eest (55 927,47 eurot – varasem maksuvõlg 26 589,06 eurot) täitma

maksukohustuse täies mahus või eelistas äriühing põhjendatult teisi võlausaldajaid

maksuhaldurile.

Halduskohus leidis, et kuna raha kanti Y pangakontole, kust nähtub töötasumaksete ja muude

äriühingu kohustuste kandmine (rent, liisingumaksed, tasud võlaõiguslike lepingute eest),

eelistas kaebaja juhitud Norra Ehituse OÜ ilmselgelt, süstemaatiliselt ja põhjendamatult teisi

võlausaldajaid maksuhalduri ees. Selline tegevus ei vabanda MKS § 8 lg-s 1 sätestatud

maksuvõla tasumise kohustuse rikkumist.

Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi eeltoodud sedastusest ei piisa, et lugeda vastutusotsus

õiguspäraseks. Riigikohus on 27.01.2022 otsuses tuvastanud nii kaebaja tahtluse kui ka

põhjusliku seoses kaebaja tahtliku tegevuse ja maksuvõla vahel, kuid sellele vaatamata leidnud,

et oluline on tuvastada, millises mahus kasutati raha ettevõtluse tarbeks ning kas teiste

võlausaldajate eelistamine maksuhaldurile oli põhjendatud. Halduskohus pole neid asjaolusid

kontrollinud.

14. Ringkonnakohus

leiab,

et

tõendatud

on,

et

Y

on

oma

arvelduskontot

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (07.19.2019 kaebuse lisa 9) kasutanud Norra Ehituse OÜ

majandustegevusega seotud kulude kandmiseks. Nii on nt perioodil 29.12.2014–11.01.2015

tasutud maksuhaldurile kokku 3750 eurot ning oktoober 2014–jaanuar 2015 tehtud töötasu

3-19-1876

10(11)

väljamakseid kokku 26 573,62 eurot. Lisaks on makstud töötajatele komandeeringutasusid,

liisingumakseid, ruumide üüri eest, ehitustellingute ja -tarvete eest. Kulutused seoses Norra

Ehituse OÜ majandustegevusega olid märgatavalt suuremad kui vaidluse all olev 29 338,41

eurot.

Lisaks on kaebaja esitanud Y arvelduskonto YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY

väljavõtte (07.10.2019 kaebuse lisa 8), kust nähtub, et kuigi Norra Ehituse OÜ kandis

29.08.2014 A.

X arvele 31 000 eurot selgitusega „kassa“, on Y omakorda perioodil 01.09.2014–05.09.2014

Norra Ehituse OÜ-le arvele kandnud kokku 8400 eurot selgitusega

„ülekanne kassast“. Maksuhaldur pole vastutusotsuses sellele tähelepanu pööranud, vaid on

lähtunud pelgast eeldusest, et kuna 31 000 eurot kanti äriühingu arvelt eraisiku arvele, on täies

mahus tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega.

Eelnevast järeldab ringkonnakohus, et kuigi Norra Ehituse OÜ soovis takistada äriühingu

pangakontole laekuvate summade kinnipidamist maksuvõlgade katteks, ei ole tõendatud, et

äriühingu kontolt välja viidud raha oleks kasutatud muuks kui Norra Ehituse OÜ ettevõtluse

tarbeks. Kuigi Y arvelduskonto väljavõtted on esitatud filtreeritult, pole mõistlik eeldada, et

arvelt nähtavaid kulutusi pole tegelikult tehtud või tegi Y need mingite muude rahaliste

vahendite arvelt.

15. Kaebaja vabaneb vastutusest, kui ta ei eelistanud põhjendamatult teisi võlausaldajaid

maksuhaldurile. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja valikuid ei saa pidada põhjendamatuks.

Tehtud kulutused ei olnud meelevaldsed, vaid vajalikud selleks, et äriühingu majandustegevust

jätkata ning täita muu hulgas töötajate ees olevad kohustused. Kui Norra Ehituse OÜ oleks Y

arvelduskontole kantud summad suunanud maksuvõlgade tasumisele, oleks majandustegevuse

jätkamine olnud igal juhul välistatud. Lisaks arvestab ringkonnakohus, et Norra Ehituse OÜ

täitis osaliselt ka maksukohustust.

Riigikohus leidis 06.10.2021 otsuses nr 3-19-1161: „Olukorras, kus makseraskustesse sattunud

äriühing peab täitma oma kohustusi erinevate võlausaldajate ees, ei ole juhatuse liikmel

seadusest tulenevat kohustust eelistada maksuhaldurit teistele võlausaldajatele ega kohustuste

kollisiooni korral täita mõnd kohustust, rikkudes samas oma kohustusi teiste võlausaldajate

suhtes. Äriühingu juhatuse liikmele peab taolises olukorras jääma mõistliku ettevõtja

hoolsusstandardi raamides otsustusvõimalus täita oma kohustusi proportsionaalselt

võimalustega ning erinevate võlausaldajate huve arvestades. Ka pankrotiseadusest tuleneb, et

maksuvõlg ei ole teiste võlgade ees eelisseisundis.“

Ringkonnakohus leiab, et praeguses vaidluses pole tegemist olukorraga, kus kaebaja oleks

mõistliku ettevõtja hoolsusstandardit ilmselgelt rikkunud. Maksuhaldur ei ole väitnud, et

kaebaja oleks Norra Ehituse OÜ tegevuse pidanud lõpetama juba varem.

16. Lähtuvalt eeltoodust rahuldab ringkonnakohus X apellatsioonkaebuse ning jätab

maksuhalduri apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse

resolutsiooni p-d 1–2 ja 4–5 ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab

MTA 04.09.2019 vastutusotsuse.

17. Menetluskulud jäävad vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja märkis

apellatsioonkaebuses õigesti, et halduskohus ei võtnud menetluskulude jagamisel arvesse kõiki

kaebaja poolt esitatud taotlusi ja kuludokumente. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et

tegemist oli halduskohtu kaalutlusotsusega. Kohtuotsuse põhjendavast osast on näha, et

halduskohus jättis osa menetluskuludest ekslikult arvesse võtmata.

3-19-1876

11(11)

Kaebaja on tasunud riigilõivu 750 + 750 + 811,07 = 2311,07 eurot ning see tuleb vastustajalt

välja mõista. Lisaks on kaebaja kandnud esindajakulu kokku 11 448 eurot alljärgnevalt:

1) 26.05.2020 menetluskulude nimekirjad – 3608 eurot;

2) 02.11.2020 menetluskulude nimekirjad – 2030 eurot;

3) 16.11.2021 menetluskulu nimekiri – 1148 eurot;

4) 18.04.2022 menetluskulu nimekiri – 2058 eurot;

5) 23.03.2023 menetluskulude nimekiri – 2604 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et esindajakulu suurus on põhjendatud (HKMS § 109 lg 6), arvestades,

et asi on Riigikohtust saadetud uueks arutamiseks. Iga üksiku kohtuastme kulu pole olnud

ülemäärane. Käimasoleva apellatsioonimenetluse kulu oli suurem, sest kaebaja pidi lisaks

apellatsioonkaebuse koostamisele vastama ka maksuhalduri apellatsioonkaebusele. Seega

mõistab ringkonnakohus vastustajalt kaebaja kasuks välja 13 759,07 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)