4-10-2593/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.02.2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-2593 Kohtunik Marie Tammsaar Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Tõlk Julia Griškova Väärteoasi P.V väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 15’ tunnustel

väärteoprotokollid: AB1195940, AB1185756, AB1021390 ja AB1210454 Menetlusalune isik P.V (isikukood xxx, elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik, töökoht puudub) Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet; Põhja Prefektuur, Kesklinna politseijaoskond Asja läbivaatamise aeg ja koht 03.02.2011.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindajad Jelena Saveljeva, Liisi Närep Menetlusaluse isiku P.V osavõtuta V™S § 90 lg 1 alusel

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48 ja V™S § 83 p 2, § 107-111 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada P.V väärteos NPALS § 15

1 järgi ning mõista karistuseks arest 20 (kakskümmend) päeva.

2. P.V tuleb asuda aresti kandma hiljemalt 01.04.2011.a. Aresti kandmise kohaks

määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja (Rahumäe tee 6, Tallinn).

3. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. P.V

poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada P.V sundtoomist arestimajja.

4. Välja mõista P.V-lt menetluskulud kokku 176.91 (ükssada seitsekümmend kuus

eurot, 91 senti) riigituludesse, tasuda see Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbank´is, 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777, märkides maksekorraldusele väärteoasja numbri 4-10-2593. 4-10-2593

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni

esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud, menetluse käik

P.V suhtes on koostatud 18.07.2010.a. väärteoprotokoll nr AB1195940 selle kohta,

et tema, viibides 18.07.2010.a kella 11:30 ajal Tallinnas, Tööstuse 101 juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkus sellega NPALS § 3 lg 1 ja pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. Samuti on P.V suhtes koostatud 07.08.2010.a. väärteoprotokoll nr AB1185756 selle kohta, et tema, viibides 07.08.2010.a kella 14:26 ajal Tallinnas, Hobujaama 5 juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkus sellega NPALS § 3 lg 1 ja pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. Samuti on P.V suhtes koostatud 19.08.2010.a. väärteoprotokoll nr AB1021390 selle kohta, et tema, viibides 19.08.2010.a kella 17:40 ajal Tallinnas, Telliskivi ja Ristiku tn ristmikul, oli

eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkus sellega NPALS § 3 lg 1 ja pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. Samuti on P.V suhtes koostatud 08.09.2010.a. väärteoprotokoll nr AB1210454 selle kohta, et tema, viibides 08.09.2010.a kella 13:42 ajal Tallinnas, Rootsi 7 maja juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkus sellega NPALS § 3 lg 1 ja pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi.

03.02.2011.a kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, mitteilmumise põhjust ega taotlust kohtuistungi aja edasilükkamiseks ei esitanud, kohtukutse istungile on menetlusalune isik saanud

kätte isiklikult allkirja vastu 22.01.2011.a. Kohus ei olnud teinud P.V-le istungile ilmumist kohustuslikuks. V™S § 90 lg 1 kohaselt kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid

ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud,

arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Kohus määras arutada asja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta V™S § 90 lg 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja esindajad jäid kohtuistungil väärteoprotokollide juurde, leidsid et menetlusaluse isiku väärteod on tõendatud väärteotoimikutes olevate materjalidega ning teda tuleb toime pandud teo eest karistada arestiga kokku 20 päeva, mida peab isik asuma kandma hiljemalt 01.04.2011.a, samuti taotlesid välja mõista menetluskuludena ekspertiisitasud.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindajate seisukohad ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 15

1 järgi kvalifitseeritava väärteoasja toimepanemine menetlusaluse

isiku poolt väärteoprotokollide AB1195940, AB1185756, AB1021390 ja AB1210454 järgi on tõendatud ja P.V tuleb selle eest karistada.

NPALS § 15’ kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta

tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Kohus tegi kohtuistungil väärteoasja arutades teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused

kohtuvälises menetluses ja tema kirjalike avalduste sisu, mille kohaselt on P.V tunnistanud narkootilise aine, kõnekeelse nimetusega „afgaanlane“ tarvitamist 18.07.2010.a ja 19.08.2010.a ja eitanud narkootikumide tarvitamist 07.08.2010.a ja 08.09.2010.a. Kohus on seisukohal, et P.V süü NPALS § 15’ järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on tõendatud:

- 18.07.2010.a episoodis 18.07.2010.a õiendiga isiku/isikusamasuse tuvastamise kohta,

18.07.2010.a kiirabikaardiga, millest nähtub, et P.V lamas 18.07.2010.a kell 11:22 maas, süstal käes, sinaka jumega, diagnoosiks narkojoove ja joobeseisundi tuvastamise

saatekiri-aktiga 885T, mille järgi tuvastati P.V 18.07.2010.a kell 12:00 võetud uriinist fentanüüli ja amfetamiini ning väärteoprotokolli kantud menetlusaluse isiku ütlustega, milles ta tunnistab narkootilise aine tarvitamist;

- 07.08.2010.a episoodis 07.08.2010.a õiendiga isiku/isikusamasuse tuvastamise kohta ja

joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktiga 1048T, mille järgi tuvastati P.V

08.08.2010.a kell 11:56 võetud uriinist amfetamiini, fentanüüli, tramadooli, alprasolaami, klonasepaami metaboliiti ja nordasepaami;

- 19.08.2010.a episoodis 19.08.2010.a õiendiga isiku/isikusamasuse tuvastamise kohta,

joobeseisundi tuvastamise saatekiri-aktiga 1217T, mille järgi tuvastati P.V 20.08.2010.a kell 06:30 võetud uriinist amfetamiini, fentanüüli, metadooni ja alpsasolaami ning

väärteoprotokolli kantud menetlusaluse isiku ütlustega, milles ta tunnistab narkootilise aine tarvitamist;

- 08.09.2010.a episoodis joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktiga 1432T, mille järgi

tuvastati P.V 08.09.2010.a kell 15:20 võetud uriinist fentanüüli, amfetamiini, metamfetamiini ja nordasepaami.

Karistusregistri õiendist nähtub, et P.V on juba varem korduvalt karistatud NPALS § 15’

järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest, mis kinnitab muuhulgas üheselt asjaolu, et menetlusalune isik on teadlik narkootiliste ja psühhotroopsete ainete olemusest, toimest ja nende

arsti ettekirjutuseta tarvitamise karistatusest. Arvestades narkootilise aine tuvastamist P.V organismist kõigi episoodide puhul, samuti kahe episoodi puhul tema ütlusi narkootilise

aine tarvitamise tunnistamise kohta ning tema teadlikkust narkootiliste ja psühhotroopsete ainete olemusest ja toimest loeb kohus kõigi episoodide puhul tõendatuks nii asjaolu, et P.V oli narkootilisi aineid tarvitanud kui ka asjaolu, et ta oli selliste ainete tarvitamisest teadlik, seega loeb

kohus tõendatuks nii NPAS § 15’ sätestatud väärteo objektiivse kui subjektiivse koosseisu

esinemise kõigi väärteoprotokollide järgi. P.V avaldused, milles ta eitab väärteoprotokollide koostamisele eelnevatel aegadel narkootiliste või psühhotroopsete ainete arsti

ettekirjutuseta tarvitamist, on kohtu hinnangul paljasõnalised, ümber lükatud narkootiliste ainete leidudega tema organismist ja ka eluliselt mitteusutavad. Mistahes asjaoludele, mille alusel võiks

väita või vähemalt kahelda selles, et narkootiliste ainete sisaldus tema organismi oli vähemalt

mõnes episoodis tekkinud muul moel kui narkootikumi ise tarbides, väärteoasja materjalidest ei

nähtu. Menetlusalusel isikul oli võimalus ilmuda kohtusse ja anda selliste asjaolude kohta ütlusi hiljemalt kohtuistungil, sellist õigust teostada ja võimalust kasutada P.V soovinud ei ole. Seega on menetlusalune isik loobunud talle tagatud võimalustest püstitada ja säilitada asjas kahtlust talle ette heidetavate õigusrikkumiste tõendatuses.

Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oleks olnud väärteoprotokollides märgitud aegadel arsti ettekirjutus tema organismist tuvastatud ainete tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks vastava loa puudumine. Kuivõrd kohus on tuvastanud NPALS §-le 151 vastava koosseisupärase teo toimepanemise ning ei teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavate asjaolude esinemist väärteoasjade materjalidest ei nähtu, vastutab P.V toime pandud korduva, NPALS § 15 1 järgi kvalifitseeritava, väärteo eest ning teda tuleb selle eest karistada.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud

menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades väärteoprotokollidesse märgitut, et P.V ei tööta, samuti tema töötamist ning varasemate rahatrahvide tasumist kinnitada võivate

tõendite puudumist ning varasemaid korduvaid karistamisi NPALS § 15’ järgi kvalifitseeritud

tegude toimepanemise eest arestiga ei pea kohus võimalikuks karistada menetlusalust isikut käesolevas väärteoasjas rahatrahviga ning karistuseks tuleb määrata arest. Karistusregistri teatisest

nähtub ka, et menetlusalune isik on asunud uusi õigusvastaseid tegusid toime paneme vahetult pärast karistuse kandmiselt vabanemist Tallinna Vanglast, seega ei ole varasemad karistused tema

suhtes mingit õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma panemise mõju avaldanud. Sellistel asjaoludel peab kohus põhjendatuks menetlusaluse isiku karistamist arestiga kestvusega kohtuvälise

menetleja esindajate taotletud määras, s.o 20 päeva. Kuivõrd isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, tuleb isikule anda aeg karistuse kandmisele asumiseks, P.V tuleb asuda mõistetud aresti kandma hiljemalt 01.04.2011.a, arestimajja tähtaegselt mitteilmumisel kohaldada P.V suhtes sundtoomist arestimajja.

V™S § 111 p 8 alusel tuleb P.V-lt mõista välja menetluskulud kokku 176.91 eurot.

Marie Tammsaar kohtunik