1-10-17056/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-10-17056

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2011. a., kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-17056 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla, Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20. jaanuari 2011. a kohtuotsus K.J süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses

Apellatsiooni esitajad

Süüdistatav K.J isikukood XXX, elukoht

XXXXXXX XXXXXXXX XX-XX, ei tööta, varem 5 korda

kriminaalkorras karistatud, viimati 14.04.2010. a Harju

Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi 6 kuu 20 päeva vangistusega ja kaitsja vandeadvokaat Riine Lumiste

RESOLUTSIOON Jätta K.J ja tema kaitsja Riine Lumiste apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud

läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. süüdi KarS § Harju Maakohtu 20. jaanuari 2011. a otsusega lühimenetluses tunnistati K.J

424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe

kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 14. aprilli 2010. a

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 5 kuu 28 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus süüdimõistetu vanglasse saabumise aja.

2(3)

2.

K.J mõisteti süüdi selles, et ta 30. oktoobril 2010. a Tallinnas Filtri teel juhtis mootorsõidukit Audi 80 narkojoobe seisundis.

3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja, kes vaidlustavad kohtuotsust üksnes K.J-ile mõistetud karistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmise osas.

3.1 põhjendab oma taotlust sellega, et tema teos karistust raskendavad asjaolud K.J puuduvad, küll aga esineb karistust kergendav asjaolu, so puhtsüdamlik kahetsus. Kohus jättis selle

karistust kergendava asjaolu põhjendamatult arvesse võtmata. Teda on küll varem kriminaalkorras karistatud, kuid seda valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kohus ei ole arvestanud sellega, et tegemist oli narkootilise aine tarvitamise jääknähtudega, sest ta oli tarvitanud narkootilist ainet 24 tundi tagasi. Apellant rõhutab, et ka prokurör taotles tema karistamisel asendada talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid kohus jättis tema arvamuse põhjendamatult kõrvale.

3.2 karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning karistust Kaitsja märgib samuti, et K.J kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole võimalik talle mõistetud vangistust üldkasuliku tööga asendada. K.J töötab juhutöölisena ehitustöödel ning omab sissetulekut. Ta on leidnud isiku, kes võimaldas talle elamispinna ja kes on valmis teda igati toetama seadusekuulekalt elama ning abistama alalise töökoha leidmisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab

üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

4.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et põhjendamatuna tuleb käsitada apellatsiooni,

milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult

relevantsed ega anna seetõttu alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks (3-1-1-55-07, 3-1-1-96-09, 3-1-1-120-09).

Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata

sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb. Kohtukolleegium märgib, et käesoleva kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning K.J ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Kuriteo toimepanemise asjaolude kohta K.J ütlusi anda ei

soovinud. Seega oli esimese astme kohtus tagatud K.J õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud.

Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada.

4.2 karistust mõistes järginud KarS §-s Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on K.J-ile 56 sätestatut so arvestanud süü suurust, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist,

lähtunud nii üldkui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et K.J on varem

3(3) kriminaalkorras korduvalt karistatud, seda nii reaalse kui tingimusliku vangistusega. Iga kord on ta katseajal toime pannud uue kuriteo, mistõttu mõistetud karistusele on KarS § 65 lg 2 alusel liidetud

eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa. Lisaks sellele on teda korduvalt

karistatud väärteomenetluse korras, mille eest määratud rahatrahvid on tasumata. Inkrimineeritava

kuriteo pani ta järjekordselt toime katseajal, mistõttu on ilmne, et kriminaalhooldus tema suhtes

karistuse eesmärke ei täida. KarS § 69 kohaselt on lisaks üldkasuliku töö tegemise kohustusele süüdimõistetul kohustus järgida kontrollnõudeid ning täita talle pandud kohustusi vastavalt KarS §- 75 sätestatule. Kuna K.J on oma käitumisega näidatud, et ta ei suuda kriminaalhoolduse all viibides kontrollnõudeid ja kohustusi täita, siis ei pea kohtukolleegium võimalikuks talle mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga.

4.3. Liiklusseaduse § 20 lõige 3 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisega põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et politseitöötajad peatasid K.J poolt juhitud sõiduauto seetõttu, et vaatamata headele teeoludele oli tema juhtimisstiil ebakindel. Autost väljudes

oli tema tasakaal häiritud, kõnnak tuigerdav, kõne häiritud ja meeleolu apaatne. Ta värises üleni,

silmad olid punased ja läikisid, pupillid suurenenud. Ekspertiisi käigus tuvastati K.J amfetamiini tarvitamise tunnused. Kuna K.J kehalised ja psüühilised funktsioonid olid olulisel määral häiritud ning ekspertiis tuvastas narkojoobe tunnused, siis ei ole eluliselt usutav K.J apellatsiooni väide, et ta tarvitas narkootilist ainet 24 tundi tagasi. 4.4

Kohtukolleegium peab asjakohtuks apellantide viiteid sellele, et kohus ei ole arvestanud karistust

kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtupraktika on olnud kestvalt seisukohal, et

kahetsust tuleb karistust kergendava asjaoluna arvestada vaid siis, kui see on siiras ning usutav.

Olukorras, kus isik paneb kohtu poolt mõistetud katseajal toime kuritegusid, on ainetu rääkida osundatud karistust kergendavast asjaolust. Kohtukolleegium lisab siinjuures, et kahetsenud on K.J ka varasemate kuritegude toimepanemist, kuid vaatamata sellele ei ole see takistanud tal

pärast vabanemist uute süütegude sooritamist. Seetõttu leiab kohtukolleegium, et maakohus on jätnud selle asjaolu põhjendatult arvestamata. 4.5 Karistust mõistab kohus ja selle mõistmise alused on loetletud KarS §-s 56. Prokuröri arvamust

see loetelu ei sisalda. Prokurör esitab küll kohtuvaidluses arvamuse süüdistatavale mõistetava karistuse kohta, kuid see ei ole kohtule siduv. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsustes nr 3-1-1- 70-01 ja 3-1-1-91-07 märkinud, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Seetõttu ei oma tähtsust süüdistatava apellatsiooni väide, et prokurör taotles samuti tema karistamisel asendada vangistus üldkasuliku tööga. 5. mõistetud karistus Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et K.J-ile

on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonide põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on K.J ja tema kaitsja apellatsioonid ilmselt põhjendamatud ning ringkonnakohus jätab need juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 2 läbi vaatamata.

Meelika Aava Ivi Kesküla Urmas Reinola