3-22-710/49 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. mai 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-710

Haldusasi

X. X-i kaebus Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirja nr 5-

2/22/53 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave

Kasvandik

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. X-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta riigilõiv 20 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja menetlusabi korras vabastas,

riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.06.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla (vastustaja) spetsialisti 06.01.2022 ettekande nr 1-22-187 kohaselt

helistas kinnipeetav X. X (kaebaja) 06.01.2022 kell 13:00 paiku spetsialistile ja palus

viisakalt, et tema kambrisse ei paigutataks uut vangi, Y. Y, sest Y. Y ei taha sellist paigutust.

3-22-710

Kaebaja palus vastustajal lahendada probleem. Teise telefonikõne ajal oli kaebaja

väljakutsuva tooniga ja nõudis Y. Y aitamist tema probleemis, süüdistades ametnikku

„paigutusvea“ tegemises ja ütles, et kui spetsialist ei reageeri ja Y. Y hakatakse jõuga tema

kambrisse paigutama, siis on ka kaebajal ametnike vastu piisavalt kompromiteerivat materjali,

millest saab erinevaid instantse teavitada. Telefonikõne lõpetas kaebaja sõnadega: „Kui teie

minu verd imete, siis hakkan mina ka teie verd imema!“.

2. Vastustaja tunnistas 04.02.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/531 kaebaja süüdi Tallinna

Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“

(kodukord) p 1.13.1 rikkumises ja määras talle distsiplinaarkaristuseks 2 ööpäeva kartserit.

Põhjendused:

2.1. 06.01.2021 ettekandest nähtub, et kaebaja kasutas helistades nõudlikku ja ähvardavat

kõnepruuki. Kaebaja rääkis väljakutsuva tooniga ja nõudis kaaskinnipeetava aitamist tema

probleemis, süüdistades ametnikku „paigutusvea“ tegemises. Telefonikõne lõpetavat lauset

võib võtta otsese ähvardusena ja selline käitumine kinnipeetava poolt on lubamatu.

2.2. Sündsusetud, ebaviisakad või ähvardava sisuga väljendid on sellised, mida konkreetses

kõneluses ei ole sobiv kasutada, mis hälbivad tavalisest kõnepruugist, väljendavad

agressiivsust, konflikti, halvakspanu või muul põhjusel riivavad sündsustunnet oluliselt. Oma

selgituses kaebaja tunnistas, et kasutas ähvardava sisuga väljendeid ja agressiivset hääletooni,

mis on lubamatud ka siis, kui ametnike tegevus ei meeldi või ametnik on teinud midagi tema

hinnangul valesti. Kaebaja ei tunnista, et tegi midagi valesti, vaid põhjendab oma käitumist

ametnikupoolse provotseerimisega ja õigustab ennast. Vanglas tekkinud ebameeldivat

olukorda saab lahendada viisakaid väljendeid kasutades, mitte pannes ametnikke

ebameeldivasse olukorda või nendega manipuleerides. Kaebaja võis olla ärritunud, kuid see ei

anna talle õigust kasutada agressiivset, nõudlikku hääletooni ega ebaviisakaid, ähvardava

sisuga väljendeid ametniku aadressil.

2.3. Vanglateenistujatega suhtlemisel kehtestatud korra eiramine on keelatud tegevus ning

vangla sisekorra ja julgeoleku tagamiseks on vajalik, et kinnipeetavad käituksid

vanglateenistuse ametnikega kehtestatud korda järgides. Tegemist on taunitava käitumisega,

mis mh annab halba eeskuju teistele kinnipeetavatele, kellele võib tunduda taoliste rikkumiste

läbi, et ebaviisakas suhtlemine on normaalne nähtus ja seetõttu võib taolist käitumist rohkem

toimuda teiste kinnipeetavate poolt. Suhtlemiskorra eiramine näitab kinnipeetava suhtumist

ametnikesse ja seeläbi õiguskorda üldisemalt. Vanglateenistujaga suheldes üldtunnustatud

viisakusreeglite mittejärgimine – ähvardava sisuga väljendite kasutamine, põhjustab väljendi

adressaadiks olnud teenistujatele ebamugavustunnet. Nõue, et kinnipeetav peab suhtlema

ametnikega viisakalt, tuleneb vangla julgeoleku ja turvalisuse tagamise kaalutlustest. Selliselt

on tagatud isikute üle tõhusam järelevalve ja võimalike õigusrikkumiste ennetamine või

tagajärgede leevendamine. Seega on viisakas suhtlemine äärmiselt oluline, et kinnipeetavad

teeksid vanglateenistuse ametnikega koostööd ja tagaksid sellega julgeoleku vanglas.

2.4. Kaebajal on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust ebaviisaka käitumise eest ja karistuseks on

määratud 3 korral kergem karistus ehk noomitus. Kuna kaebaja noomitustest õppust ei võtnud

ja jätkas endise käitumisega, tuleb määrata rangem karistus. Karistuse määramisel arvestab

vastustaja, et kaebaja ei tunnista ega kahetse rikkumist. Eesmärgipärane on määrata kaebajale

raskeim karistuse liik ehk reaalne kartserisse paigutamine, kuna kergemad karistused ei oleks

proportsionaalsed toime pandud distsipliinirikkumisega. Tegemist on korduva samalaadse

rikkumisega, seetõttu ei ole katseaja määmine proportsionaalne süüteoga.

1 Dtl 101-103, 206-208.

2(9)

3-22-710

3. Karistus pöörati täitmisele 21.02.20222.

4. Kaebaja esitas 22.02.2022/25.02.2022 vastustajale võõrkeelse pöördumise, mis oli

pealkirjastatud vaidena vastustaja 04.02.2022 käskkirjale, ja taotluse selle tõlkimiseks, sest tal

ei ole raha.

5. Vastustaja andis 22.03.2022 kirjaga tähtaja vaide puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja

andis vastustajale nõusoleku tema esitatud võõrkeelse dokumendi tõlkimiseks, kui kaebaja

arvel on raha. Vaatamata sellele, et kaebaja vanglasisesel arvel hetkel rahalisi vahendeid ei

ole, ei pea vastustaja põhjendatuks tõlkida võõrkeelset dokumenti riigi kulul. Kaebajale on

vangistuse jooksul korduvalt pakutud võimalust eesti keele õppimiseks. Viimati suunati

kaebaja riigikeeleõppesse 2021. a sügisel, kuid kaebaja vähese motiveerituse tõttu õpe

katkestati. Vanglaregistris on kaebaja suhtluskeelena märgitud eesti ja vene keel ning

varasemalt esitas kaebaja pöördumisi ka eesti keeles. Kuna kaebaja keeldus põhimõtteliselt

riigikeele õppimisest, tuleb tal endal korraldada võõrkeelse pöördumise tõlkimine või tasuda

vastustaja korraldatud tõlketeenuse eest oma rahaga. Vastustaja hoiatas, et kui kaebaja ei

kõrvalda tähtaegselt puudusi, jätab vastustaja kaebaja esitatud võõrkeelse pöördumise läbi

vaatamata.

6. Kaebaja esitas 25.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

vastustaja 04.02.2022 käskkirja. Põhjendused:

6.1. Kaebaja ei pannud toime kodukorra p 1.13.1 rikkumist. Kaebaja esitas 2021. a

novembris-detsembris mitu kaebust vastustaja direktorile spetsialisti ja üksuse ülema vastu

seoses vangistusseaduse (VangS) § 132 rikkumisega, sektsioonis konfliktolukordade

loomisega ja kinnipeetavate vahel vastasseisu tekitamisega. Seetõttu koostati 04.02.2022

käskkiri.

6.2. Kaebaja kambrisse toodi 06.01.2022 kinnipeetav Y. Y, kes esitas valvurile avalduse, et ei

soovi kaebajaga koos samas kambris olla, ja helistas spetsilistile, et ta teise kambrisse üle

viidaks. Kuna Y. Y ei viidud pikka aega üle, helistas kaebaja ise spetsialistile, et kiirendada

Y. Y üleviimist, kuid operatiivtöötaja esitas provotseerivaid küsimusi, kahtlustades, et kaebaja

on süüdi selles, et kaaskinnipeetav ei soovi kaebajaga samas kambris asuda. Kaebaja vastas,

et vangla teeb meelega nii, et kaebajat süüdistada kaaskinnipeetava kambrist väljatõrjumises,

ja lisas, et kui vangla hakkab kaebaja verd imema ja närvi ajama, on tal palju

kompromiteerivat infot ning kaebaja hakkab direktorile ja Justiitsministeeriumile kaebusi

kirjutama. Selline dialoog vanglaametnike ja kinnipeetavate vahel on tavaline. Kaebajal on

jäme, vali kamandaja hääl ja kõik teavad seda. Väljendit „verd imema“ kasutavad

kinnipeetavad oma vaidlustes ja vestlustes peaaegu kogu aeg omavahel või ametnikega

rääkides. Selline suhtlusstiil on vanglas normaalne. Vangla peaks siis iga päev ettekandeid

kirjutama ja kõiki kinnipeetavaid karistama, kes omavahel või ametnikega valju häälega

räägivad, kuna kõik kasutavad vanglažargooni. 04.02.2022 ettekanne on vaid võimalus

kaebajaga arveid klaarida tema kaebuste pärast.

6.3. Vastuseks vastustaja 17.10.2022 vastusele selgitas kaebaja 27.10.2022, et

distsiplinaarmenetlus on läbi viidud ühekülgselt. Kaebaja kirjalikku selgitust ei olnud üldse

arvestatud ja suuliselt kaebajaga keegi ei suhelnud. Vastustaja tegi oma otsustuse kaebaja

süüd kinnitavate tõenditeta. Vangla on eriasutus, kus istuvad kurjategijad. Nad kõik elavad

omavahel eriliste reeglite ja kordade järgi, mida vangla ei saa muuta. Kodukorra p 1.13.1 on

välja mõeldud mitte kinnipeetava viisakalt rääkima õpetamiseks, vaid kinnipeetava

karistamise võimaldamiseks, kui kinnipeetav teeb midagi ametniku tahte vastast. Kuidas võib

2 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Tallinna Vangla vastus asjas nr 3-22-296“, dtl 225.

3(9)

3-22-710

ümber õpetada täiskasvanuid mehi, kelle isiksused on juba ammu kujunenud. Kaebaja on

vangistuses juba pea 36 aastat ja on juba unustanud, kuidas tuleb viisakalt rääkida. Varasemal

suhtlemisel spetsialistiga, kui see oli talle kasulik, kasutas kaebaja vanglaslängi ja

ebatsensuurseid väljendeid, kuid kaebaja kohta raporteid ei kirjutatud. Pärast vangla ametnike

kohta kaebuste kirjutamist hakkas vastustaja järsku märkama rikkumisi. Spetsialist tuli

kaebaja kambrisse ja ütles, et on olukorras Y. Yga eksinud, sest arvas, et Y. Y hakkab lamama

ülemisel narivoodil ja vaikima. Kaebaja selgitas spetsialistile, et vastustajal tuleb õppida enda

vigu tunnistama. Spetsialist selgitas, et nad otsustasid luua kaebaja jaoks ebamugava olukorra,

paigutades tema juurde Y. Y, kuid ei arvanud, et Y. Y keeldub kaebajaga koos samas kambris

olemast. Kaebaja ei ähvardanud kedagi.

6.4. Telefon asub koridoris, kus on palju müra. Isegi kui keegi kuulis kaebaja vestlust, siis ei

saa hakata ette kujutama, et nüüd hakkavad kõik sarnaselt käituma. Kaebaja ei ähvardanud

kedagi, sest väljend „juua verd“ ei ole ähvardus ei otseselt ega piltlikult isegi eestlaste ega

ametnike jaoks.

7. Vastustaja tagastas 11.04.2022 kirjaga nr 5-15/22/68-3 kaebaja võõrkeelse pöördumise,

kuna kaebaja ei esitanud selle tõlget. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja

kriminaalhooldusaluste andmekogus on kaebaja suhtluskeeltena märgitud eesti ja vene keel.

Vastustaja dokumendihaldusprogrammis on registreeritud mitmeid kaebaja eestikeelseid

pöördumisi. Seega on kaebaja eesti keele oskus vaide esitamiseks eesti keeles piisav.

Vangistuse ajal on kaebajat korduvalt suunatud riigikeele õppesse, et tema eesti keele oskust

tugevdada. Viimati suunati kaebaja riigikeeleõppesse 2021. a sügisel, kuid isiku vähese

motiveerituse pärast õpe katkestati taas. Kaebaja avaldas inspektor-kontaktisikule, et eesti

keelt ta selleks küll õppima ei hakka, et vangla saaks pöördumistele vastata, et kaebaja oskab

piisavalt eesti keelt kirjutamiseks. Kuna kaebaja võõrkeelset pöördumist ise ära ei tõlkinud ja

vastustaja riigi kulul selle tõlkimist põhjendatuks ei pea, tuleb vaie läbivaatamatult tagastada.

8. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

8.1. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi kooskõlas menetlusnormidega ja vaidlustatud käskkiri

anti kehtiva õiguse alusel ning sellega kooskõlas, on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta,

vastab vorminõuetele ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Kaebajat on menetluse

algatamisest teavitatud, teda on ära kuulatud, kogutud on asjakohased tõendid ja süü on

tuvastatud. Distsiplinaarkaristus on määratud VangS § 64 lg-s 11 sätestatud tähtaja jooksul.

Karistus on proportsionaalne. Menetleja on asjakohaselt ja piisavalt karistuse valikut

põhjendanud. Varasemalt karistuseks määratud noomitused ei ole kaebajat distsiplineerinud,

mistõttu oli 2 ööpäevaks kartserisse paigutamine õigustatud.

8.2. Kaebaja õigustab enda suhtlusstiili, kuid ei vaidle vastu sellele, et vastustaja pidas öeldut

ebaviisakaks. Kaebajat ei ole iga päev karistatud, mis näitab, et ta oskab teiste isikutega ka

viisakalt suhelda. Vastustaja spetsialist on staažikas ja kogenud vanglaametnik ning näinud ja

tajunud erinevat vangide suhtumist ning suhtlemisstiili. Spetsialist on eristanud kaebaja

viisakat ja ebaviisakat käitumist. Kaebaja sugu ja staatus ei anna talle õigust üldiseid

käitumisnorme vanglateenistuja suhtes eirata. Ükski vanglateenistuja ei pea taluma

kinnipeetava robustset kõnepruuki, vanglažargooni, kahemõttelisi ja ähvardava sisuga

väljendeid ega muud mittelugupidavat suhtlusstiili. Isegi kui väljend „hakkan teie verd

imema“ on kinnipeetavate seas kasutatav vanglažargoon, ei ole sellise kahemõttelise

ähvardava väljendi kasutamine vanglateenistujatega suheldes aktsepteeritav. Kaebaja ei olnud

telefonikõne ajal kambris üksi, vaid seal viibis ka kinnipeetav Y. Y. Enda ebaviisaka

suhtlusstiiliga andis kaebaja kaaskinnipeetavale halba eeskuju.

4(9)

3-22-710

8.3. Vastustaja pidi 06.01.2022 kohaldama kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid,

sest kaebaja keeldus vanglaametnike korraldustele allumast, kui teda taheti teise kambrisse

paigutada. Kaebaja andis vanglaametnikele selgesõnaliselt mõista, et on valmis käituma

selliselt, mis tingib tema eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise. Kaebaja hilisem

käitumine näitab tema meelestatust ja toetab spetsialisti hinnangut kaebaja käitumise kohta

teise telefonikõne ajal.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse lubatavus

9. HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud.

10. VangS § 11 lg 5 järgi on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla

haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-is sätestatud alustel ja korras

tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide

vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on

vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega

tuleb kaebajal halduskohtusse pöördumisele eelnevalt pöörduda taotlusega vangla poole ja

selle rahuldamata jätmise korral esitada vanglale vaie.

11. Kaebaja esitas 22.03.2022/25.03.2022 vastustajale võõrkeelse vaide. Vastustaja palus

22.03.2022 kirjaga kaebajal kõrvaldada vaide puudused. Vastustaja tagastas 11.04.2022

kirjaga kaebaja vaide, kuna kaebaja ei kõrvaldanud vaides puudusi, st ei esitanud vastustajale

eestikeelset vaiet. Kaebaja esitas 25.03.2022 halduskohtule kaebuse. Kohus selgitab kaebajale,

et tal olnuks õigus pöörduda praegusel juhul kohtusse alles pärast vastustaja 11.04.2022 kirja

kättesaamist, mil kaebajale sai selguda vastustaja otsustus vaie tagastada. Kuna kaebaja vaie

tagastati kaebajale läbivaatamatult põhjusel, et kaebaja keeldus puudusi kõrvaldamast ja

vastustajale eestikeelset vaiet esitamast, siis peaks kohus kindlaks tegema, kas vastustaja

tagastas vaide õiguspäraselt.

12. Tallinna Ringkonnakohus leidis 13.05.2022 määruses asjas nr 3-22-602 (p 14), et K-Raha

andmed perioodi 01.11.2021-08.03.2022 kohta ei anna alust väita, et kaebaja oleks teinud

ebamõistlikke kulutusi ning muutnud ennast teadlikult varatuks. Kohtule ei ole esitatud

tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja valdab eesti keelt piisaval määral, et esitada vaideid või

kahju hüvitamise taotlusi. Vastustaja 14.04.2022 kirjast nr 5-18/22/8631-2 nähtub, et kaebaja

eesti keele oskuse tase on määratlemata ja talle on planeeritud riigikeele A1 tasemeõpe.

Ainuüksi asjaolu, et kinnipeetavale on võimaldatud riigikeele õpet, mille ta on pooleli jätnud,

ei ole justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSKE) § 491 järgi

võõrkeelse vaide/kahju hüvitamise taotluse tõlkimisest keeldumise aluseks. Arvestades, et

kaebaja andis 14.02.2022 nõusoleku tõlkekulude kandmiseks ning vastustaja ei ole veenvalt

ära näidanud, et kaebaja valdab eesti keelt tema õiguste kaitseks vajalikul tasemel, ei ole

praegusel juhul kohaldatav VSKE § 491 lg 5. Kuna kaebaja kontol puudusid tõlke eest

tasumiseks piisavad rahalised vahendid, oleks vastustaja pidanud VSKE § 491 lg 4 järgi

edastama taotluse tõlkijale. Taotluse tagastamine tõlke puudumise tõttu oli põhjendamatu.

13. Seega, ehkki kaebaja pöördus kohtusse ennatlikult vaidemenetluse toimumise ajal, siis

kuna kohtumenetluse jooksul tagastas vastustaja kaebaja vaide 11.04.2022 kirjaga

5(9)

3-22-710

läbivaatamatult, on kaebuse esitamine vastustaja 04.02.2022 käskkirja tühistamiseks lubatav,

sest VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus tuleb lugeda läbituks.

Kaebuse nõude lahendamine

14. Kohus mõistab, et kaebaja ei eita temale süüks pandud väljendi kasutamist, ent väidab, et

see on vanglas tavapärane ja lubatav argoo kasutus ega ole seetõttu kodukorra p 1.13.1

rikkumine. Samuti peab kaebaja etteheidetavaks, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi

ühekülgselt ja kaebajaga ei ole keegi suuliselt vestelnud ning kaebaja selgitusi ei ole

arvestatud.

15. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine

õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Õiguskuulekale käitumisele suunamine

tähendab karistuse sellist täideviimist, mis peab andma vangistatule võime tulla sotsiaalselt

vastutavana toime edaspidises elus õiguskorda rikkumata ja taaslõimuda ühiskonda.

Kinnipeetav tuleb allutada vanglas valitsevale korrale. Õiguskuulekale käitumisele suunamist

tuleb pidada vanglakaristuse täideviimise keskseks eesmärgiks. Selliselt realiseeritakse

vangistusega mh eesmärk tagada ühiskonna turvalisus.3

16. Kodukorra p 1.13.1. kohaselt on kinnipeetav kohustatud käituma vanglateenistujatega,

vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega viisakalt ning suhtlemisel järgima kõiki

üldtunnustatud viisakusreegleid. Kohtumisel teenistujatega ning vanglat külastavate

ametiisikutega peab kinnipeetav neid tervitama püsti seistes. Üheski vestluses, pöördumises

ega muus kontekstis ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning

väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed.

Kodukorra seletuskirjas on viidatud punkti kohta selgitatud, et vangistuse eesmärk on

kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele. Õiguskuulekas käitumine tähendab ka

seda, et kinnipeetav järgib ühiskonnas üldlevinud viisakusnorme, nt kasutab vestluses teie-

vormi ja tervitab püsti seistes. Žargooni kasutamine väljendab ilmset lugupidamatust nii

kinnipeetava enda kui ka teiste vanglas viibivate isikute vastu. Väärikuse alandamise keeld

tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 17 ning vangla peab tagama vanglas viibivate isikute

põhiseaduslikud õigused.4

17. Kaebaja õigustab enda poolt ebakohase väljendi kasutamist sellega, et viibib pikka aega

kinnipidamisasutuses ja seal on teised kombed ning kõnepruuk. Kohus märgib, et

kinnipidamisasutuste eesmärk ei ole luua või säilitada ebaviisaka käitumise traditsioone.

Ehkki kaebaja väitel on väljendi „verd imema“ kasutamine tavapärane žargoon, siis

eelviidatud kodukorra sätte alusel on üheks vangistuse eesmärgiks suunata kinnipeetavad

käituma mitte vangla subkultuuris normiks saanud käitumist tolereerides, vaid seda

lubamatuks pidades. Kaebaja väide, et ta on juba 30 aastat vanglas viibinud ega kavatse enda

käitumist muuta, ei sobi kokku eesmärgiga suunata kinnipeetavaid järgima ühiskonnas

üldlevinud viisakusnorme. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja väljendit kuidagi tõlgendada teisiti,

kui mitteväärika ja ähvardava väljendina. Vangistuse eesmärk ei ole luua või säilitada

ühiskonnas tavanormidest erinevat subkultuuri, vaid anda mõista, et kinnipeetava ebakohasele

käitumisele järgneb tagajärg. Selleks, et vabaneda kinnipidamisasutusest, tuleb kinnipeetaval

teha omad järeldused ning õppida käituma õiguskuulekalt ja ühiskonnas üldkehtivate

käitumisnormide alusel. Seega ei ole kaebaja eneseõigustus, et vanglas ongi teine subkultuur,

3 Vt L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2014, lk 40.

4

Tallinna

Vangla

kodukorra

seletuskiri.

Arvutivõrgus

kättesaadav:

https://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/

tallinna_vangla_kodukorra_seletuskiri_terviktekst_alates_03.04.2022.pdf.

6(9)

3-22-710

asjakohane ja näitab, et kaebaja ei soovi alluda ühiskonnas kehtivatele käitumisreeglitele ega

austa enda käitumisega vanglaametnike väärikust. Isegi kui kaebaja väitel osa inimesi kasutab

sellist žargooni, ei ole selle kasutamine viisakas ega kodukorra p 1.13.1 kohaselt lubatav.

Eesmärk on muuta kinnipeetavate käitumine ühiskonna normidele sobivaks, mitte vastupidi

muuta mõne üksiku grupi inimeste slängi kasutus ühiskonnas üldiseks käitumisnormiks.

18. Kohus leiab, et kaebaja lausutud väljend „verd imema“ ei ole sugugi tavapärases

kõnepruugis kasutatav igapäevane väljend, vaid pigem ebaviisakas ja ähvardava sisuga ehk

ähvardab isikut tema vigastamisega. Kaebaja poolt kasutatud väljendit tuleb pidada

ebamugavust tekitavaks, ebaviisakaks ja ähvardavaks. Vastustaja ei pidanud mingeid

täiendavaid tõendeid koguma, sest kaebaja võttis õigeks väljendi kasutamise ja sellise väljendi

kasutamine ei ole igapäevases kõnepruugis kohane. Seega ei saa kaebaja poolt telefonikõnes

spetsialistile väljendi „verd imema“ kasutamist pidada lugupidavaks ega viisakaks

käitumiseks.

19. VangS § 63 lg 1 järgi võib sama seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi.

Kodukorra p 21.2 järgi on distsiplinaarsüütegu kinnipeetava isiku süüline õigusvastane tegu

või tegevusetus, millega isik rikkus õigusaktides selge sõnaga sätestatud keeldu või kohustust.

20. Kohus loeb spetsialisti ettekande, kaebaja selgituse ja distsiplinaarmenetluse 02.02.2022

protokolli pinnalt tõendatuks, et kaebaja ei järginud vanglateenistujaga suhtlemisel

üldtunnustatud viisakusreegleid, kuna spetsialistile suunatud väljend oli solvav. Sellega rikkus

ta kodukorra p-st 1.13.1 tulenevat kohustust ja vastustajal oli õigus teda distsiplinaarkorras

karistada. Rikkumise asjaolud ei võimalda järeldada, et kaebaja käitumine ei olnud süüline.

21. Kohtupraktikas on leitud, et üldjuhul ei ole alust käsitada ebaviisakat käitumist raske

rikkumisena. Erandlikel juhtudel võib aga näiteks rikkumise intensiivsus, kestus ja sellega

kaasnevad tagajärjed olla koosmõjus sedavõrd ulatuslikud, et ebaviisakat käitumist saab

pidada raskeks rikkumiseks (Riigikohtu 15.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-3-15, p 25). Kohus

peab kaebaja poolt öeldud väljendit ametniku suhtes halvustavaks ja ähvardavaks sooviga

väljendada oma põlgust ja demonstreerida üleolekut. Vanglateenistuja suhtes lugupidamatu

käitumine riivab ametnike autoriteeti ning võib seeläbi ohustada korda ja julgeolekut

kinnipidamisasutuses. Sellisele käitumisele reageerimata jätmine võib anda teistele

kinnipeetavatele signaali, et vastustaja tolereerib sellist käitumist ja see omakorda võib kaasa

tuua üldise allumatuse õhkkonna. Vähetähtis ei ole asjaolu, et kaebajat oli samalaadsete

rikkumiste eest (distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt kaks ebaviisakat väljendite

kasutamist ja üks ebaviisakas käitumine ning allumatus5) eelnevalt karistatud ja uue karistuse

määramise ajal olid need distsiplinaarkaristused kehtivad. Järelikult ei ole kaebaja

varasematest distsiplinaarkaristusest, noomitusest, endale vajalikke järeldusi teinud. Kohtu

hinnangul ei ole valitud karistus rikkumise raskust ja korduvust arvestades ilmselgelt

ebaproportsionaalne.

22. VangS § 64 lg 1 järgi viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsiplinaarrikkumise asjaolud

selgitab välja vanglateenistus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat

kohe distsiplinaarrikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda

selgitusi. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vastustaja teinud minetusi sündmuse uurimisel.

Intsidendi kohta on spetsialist koostanud 06.01.2022 ettekande, mille põhjal alustati

5 Vt 02.02.2022 distsiplinaarmenetluse protokoll, dtl 105-107 210-212.

7(9)

3-22-710

13.01.2022 distsiplinaarmenetlust6. Kaebajale anti võimalus ja kaebaja esitas 14.01.2022

selgituse7.

23. VangS § 64 lg 3 järgi distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokolli vorm ja

selles esitatavad nõutavad andmed on sätestatud VSKE-s. Kaebajale tutvustati protokolli

12.02.2022, kaebaja seda ei allkirjastanud, kaebajale väljastati koopia8.

24. Kaebaja väide, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud ühekülgselt, jääb arusaamatuks.

Vastustaja on distsiplinaarmenetluse algatanud spetsialisti ettekande alusel, teavitanud

kaebajat distsiplinaarmenetluse algatamisest ja andnud kaebajale võimaluse esitada selgitus.

Kaebaja esitas 14.01.2022 selgituse, milles ei eita, et kasutas telefonikõnes vastustaja

spetsialistiga rääkides väljendit „verd imema“. Kaebaja ei ole ei selgituses vastustajale ega ka

kaebuses kohtule eitanud, et kasutas sellist väljendit, mille tõttu kaebajale määrati

distsiplinaarkaristus. Seega oli kaebajal distsiplinaarmenetluse käigus esitada endapoolsed

selgitused.

25. Samuti jääb arusaamatuks kaebaja väide, et tema selgitusega distsiplinaarmenetluse

läbiviimisel ei arvestatud. Kaebaja selgitus on kajastatud vaidlustatud käskkirjas. Vastustaja

on käskkirjas vastuseks kaebaja selgitusele märkinud, et kaebaja ei tunnista, et tegi midagi

valesti, vaid põhjendab enda käitumist provotseerimisega ja õigustab ennast. Vastustaja

selgitas vaidlustatud käskkirjas, et kaebaja võis olla ärritunud, kuid see ei anna talle õigust

kasutada agressiivset ja nõudlikku hääletooni ning ebaviisakaid, ähvardava sisuga väljendeid.

26. Kaebaja etteheide, et temaga ei ole suuliselt vesteldud, ei muuda distsiplinaarmenetluse

läbiviimist õigusvastaseks. Kaebajal oli võimalik esitada enda seisukoht kirjalikult. Eraldi

suulise menetluse nõuet distsiplinaarmenetluse läbiviimisel kehtestatud ei ole.

27. Ka kaebaja 27.10.2022 täiendavates väidetes peab kaebaja enda tegu tagajärjeks

vastustaja poolsele provotseerimisele. Kohus selgitab kaebajale, et isegi kui kaebajale ei

meeldi vastustaja käitumine, ei ole kaebajal lubatud muutuda ebaviisakaks ega kasutada

rääkimisel ähvardavaid väljendeid ja kõrgendatud hääletooni.

1. VangS § 64 lg 4 kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus

distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine

vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri

antakse kinnipeetavale allkirja vastu. VSKE § 17 lg 1 järgi on inspektor-kontaktisiku

pädevuses teha otsus mh VangS § 64 lg 4 alusel. Vaidlusaluse käskkirja on koostanud pädev

vanglateenistuse ametnik – inspektor-kontaktisik. Vastustaja on käskkirjas kajastanud

asetleidnud sündmust, kaebaja selgitusi, märkinud kohased alused ja tuvastanud kaebaja süü.

Samuti andnud hinnangu rikkumise raskusele ning kaalunud kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid. Vastustaja on kaalunud erinevaid karistusi ja põhjendanud valitud

distsiplinaarkaristuse määramist.

2. Vaidlustatud käskkiri on kaebajale allkirja vastu teatavaks tehtud9.

3. VangS § 64 lg 41 järgi võib distsiplinaarkaristuse määrata 6 kuu jooksul arvates rikkumise

toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui 1 kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast

arvates. Kaebaja pani distsiplinaarrikkumise toime 06.01.2022 ja karistus määrati 04.02.2022

käskkirjaga, seega VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaegu järgides.

6 Vt 13.01.2022 distsiplinaarmenetluse alustamise teade, dtl 115, 220.

7 Vt kaebaja 14.01.2022 selgitus, dtl 113-114, 218-219 venekeelsed, dtl 235-236 eestikeelne.

8 Vt 02.02.2022 distsiplinaarmenetluse protokoll, dtl 107, 212.

9 Vastustaja 04.02.2022 käskkirja nr 5-2/22/53 lk 3, dtl 103 ja 208.

8(9)

3-22-710

4. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ning selle

tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

5. Kaebaja oli kaebuse esitamisel vabastatud riigilõivu (20 eurot) tasumisest. Selles osas

jääb menetluskulu riigi kanda (HKMS § 118 lg 2). Muude menetluskulude kandmist asjas ei

nähtu, mistõttu jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS

§ 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

9(9)