2-23-2427/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-2427

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

4. mai 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-2427

Tsiviilasi

A. B. i maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik A. B. (isikukood XXX ; elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

24. aprill 2023

RESOLUTSIOON

1. Võtta A. B. i maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Kuulutada välja A. B. (isikukood XXX ) pankrot kell 16.00 ja algatada A. B. i kohustustest

vabastamise menetlus.

3. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Terje Eipre (Pärnu mnt 328-43, 11611

Tallinn; telefon 627 0551, 503 4471; e-post info@eipre.ee).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 25. mail 2023 kell 13.20 Kalevi 1 Tartus Tartu

kohtumaja saalis nr 348.

5. Kohustada A. B. it osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 4. mail 2024.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud A. B. i kanda.

11. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

1. A. B. (avaldaja/võlgnik) esitas 12. veebruaril 2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-2427).

Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Tal on üks alaealine ülalpeetav V. K. , sünd XXX, kes

elab koos võlgnikuga. Võlgnik käesoleval ajal ei tööta. Tema sissetulekuks on osalise töövõime toetus

280 eurot kuus. Võlgniku igakuised väljaminekud on 475 eurot: eluasemekulud 150 eurot, kulutused

toidule 200 eurot, kulutused majatarvetele ja hügieenile 30 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused lapse

koolikohustuste täitmisele 50 eurot ning kulutused ravimitele ja tervishoiule 25 eurot. Võlgnikul

puudub igasugune realiseeritav vara. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks

13 841,32 eurot.

Võlgnik on selgitanud, et makseraskused tekkisid seoses probleemidega isiklikus elus. Esimene laen

võeti kooselu ajal lapse isaga kodu remontimiseks. Lapse isast lahku kolides elas võlgnik kaks aastat

lapsetoetusest ja töövõimetuspensionist. Võlgnikul tekkisid psüühilised probleemid ja depressioon,

kuid makse maksis võlgnik siis korralikult. Kui võlgnik tutvus S. Š. iga, võeti laenu tema aitamiseks.

Hiljem selgus, et S. Š. on kuritarvitanud võlgniku usaldust ning võtnud veel laene võlgniku nimel.

Selles osas on võlgnik esitanud politseisse ka avalduse. Võlgnik on arvel Eesti Töötukassas ja otsib

aktiivselt tööd. Tulevikus soovib ta oma kohustusi täita, kuid praeguste võimaluste juures ei ole see

reaalne.

Kohtu põhjendused

2. Kohus leiab, et A. B. i maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS)

§-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FiMS § 14 lõikes 1 sätestatud

avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt

avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (vähemalt 13 841,32 eurot)

ületavad tema võime oma sissetuleku arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja

jooksul rahuldamiseks. Võlgnik avaldas 24. aprilli 2023 kohtuistungil, et on töötuna arvel, kuid

Valgas praegu tööd leida ei ole. Sissetulek on kokku 360 eurot koos riigilt saadava elatisabiga,

lisandub veel lapseraha 80 eurot. Võlgniku praegune sissetulek arestimisele ei kuulu. Liiklusregistri

andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto Audi A4 (ehitusaasta 1995, reg nr XXX).

Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on võlgniku suhtes Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna

menetluse üks kohtumenetlus nr 2-23-116620 (Bondora AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus).

Täitemenetluse registri andmetel võlgniku suhtes täitemenetlusi käesoleval ajal läbi ei viida.

Võlgnik on märkinud võlanimekirjas nõudeid 13 841,32 euro ulatuses järgmiselt:

1. Bondora AS nõue 6199,17 eurot;

2. Bigbank AS nõue 700 eurot;

3. IPF Digital AS (Credit24) nõue 2154,32 eurot;

4. ESTO AS nõue 4787,83 eurot.

4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga,

mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine. Võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on probleemid isiklikus elus, aga ka oma krediidivõimekust

arvestamata kergekäeline laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes. Pankrotihaldur on nõuete

kaitsmisel kohustatud kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja võlaõigusseaduse

(VÕS) § 4034 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS

§ 4034 lg 13 kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik,

kes on mh taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist,

kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule (FiMS § 15 lg 9). Pankroti

väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses

pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisel täitemenetlus.

5. Kohus nimetab pankrotihalduriks Terje Eipre, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab A. B. it osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

7. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka

juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Terje Eipre on vajalike

erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS

§ 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal

aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei

kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 4. maiks 2024.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik