3-23-554/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

04.05.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-554

Haldusasi

Tallinna

linna

kaebus

Terviseameti

01.03.2023

sunniraha rakendamise toimingu nr 5-6/21/133-44

õigusvastasuse

tuvastamiseks

ning

sissenõudmise

keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Tallinna linn, esindaja KM

Vastustaja Terviseamet, esindaja AO

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.03.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Terviseameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Terviseameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.03.2023

määruse peale haldusasjas nr 3-23-554.

2. Jätta Terviseameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.03.2023

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Terviseamet tegi Tallinna Kiirabile 21.10.2022 ettekirjutuse nr 5-6/21/133-38, millega

kohustas teda viivitamatult alates ettekirjutuse kättesaamisest tagama, et kiirabibrigaad sõidab

Häirekeskuselt väljakutse korralduse saamisel välja viivitamata, kuid mitte hiljem kui Vabariigi

Valitsuse 20.12.2018 määruse nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste, Kaitseväe

ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ (määrus nr 119) lisas 1 kehtestatud aja jooksul (p

1) ning tagama kiirabikaartide vormistamisel sisestatud andmete korrektsus ja õigsus ning

vastavalt tervishoiuteenuse korraldamise seaduse (TTKS) § 42 lg-le 1 ja Vabariigi Valitsuse

01.12.2016 määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ (määrus nr 138) § 5 lg-le 4

järgima kiirabikaartide täitmisel infosüsteemide standardeid (p 2). Ettekirjutus sisaldas hoiatust,

et iga kohustuse mittekohase täitmise või täitmata jätmise korral kohaldatakse sunniraha 300

eurot.

2. Tallinna linn esitas Tallinna Halduskohtule 21.11.2022 kaebuse 21.10.2022 ettekirjutuse

tühistamiseks (haldusasi nr 3-22-2478). Halduskohus kohaldas selles asjas 13.03.2023

määrusega HKMS § 252 lg 4 alusel esialgset õiguskaitset ja peatas Terviseameti 21.10.2022

3-23-554

2(4)

ettekirjutuse kehtivuse 30 päevaks ehk kuni 12.04.2023. Halduskohus kohaldas täiendavalt

esialgset õiguskaitset 11.04.2023 määrusega ning peatas ettekirjutuse täitmise selliselt, et

keelatud on selle alusel sunniraha määramine.

3. Terviseamet rakendas 01.03.2023 kirjaga nr 5-6/21/133-44 (01.03.2023 otsus) kaebaja

suhtes sunniraha 300 eurot 21.10.2022 ettekirjutuse p-i 1 täitmata jätmise eest. Sunniraha tuli

tasuda hiljemalt 10.03.2023. Otsus sisaldas hoiatust, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise

korral edastatakse see täitmiseks kohtutäiturile.

4. Tallinna linn esitas Tallinna Halduskohtule 09.03.2023 kaebuse, milles palus tuvastada

01.03.2023 otsuse õigusvastasus ning keelata sunniraha rakendamine ja täitmisele pööramine.

Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus 01.03.2023 otsuse kehtivuse peatamiseks ja

sunniraha täitmisele pööramise keelamiseks või alternatiivselt täitemenetluse lõpetamise

avalduse esitamiseks kohustamiseks (kaebuse resolutsioonis). Taotluse põhjendustes on

vastustaja palunud 01.03.2023 otsuse täitmise peatamist ning edasise sunniraha määramise

keelamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta rakendatakse sunniraha korduvalt ning see võib

olla kaebaja jaoks koormav. Kaebus on perspektiivikas. Vaieldakse selle üle, kuidas defineerida

väljasõidu alustamist määruse nr 119 mõistes. Lähtuda tuleks tervise- ja tööministri 18.12.2018

määruse nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ (määrus nr 65)

§ 2 p-s 8 sätestatud definitsioonist. Kaebaja on ettekirjutuse täitnud. Ettekirjutus ei sisaldanud

täitmise tähtaega. Sunniraha rakendamine on vastuolus avaliku huviga, sest see takistab

Tallinna Kiirabil teenuse osutamist.

5. Terviseamet palus 17.03.2023 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebajat ei ähvarda tagajärjed, mille kõrvaldamine oleks tema jaoks soodsa kohtuotsusega

võimatu. Sunniraha ei ole üleliia koormav. Kaebajal on võimalik sundtäitmist vältida, tasudes

sunniraha. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei õigusta ka suur avalik huvi ning kaebuse

vähesed edulootused. Kiirabiteenuse õigusnormide järgimine on seotud inimeste elu ja tervise

kaitsega, mis on oluline avalik huvi. Sunniraha rakendamise üle peetavates vaidlustes ei

kontrollita selle aluseks olnud ettekirjutuse õiguspärasust.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.03.2023 määrusega Tallinna linna esialgse õiguskaitse

taotluse ning keelas Terviseametil sisse nõuda 21.10.2022 ettekirjutuse alusel 01.03.2023

rakendatud sunniraha kuni haldusasjas lõpplahendi tegemiseni.

Tallinna Halduskohus peatas 13.03.2023 määrusega nr 3-22-2478 Terviseameti 21.10.2022

ettekirjutuse kehtivuse 30 päevaks ehk kuni 12.04.2023. Kuna sunniraha rakendamise aluseks

olnud haldusakt ei kehti, ei või sunniraha rakendada. Adressaati ei saa kallutada kehtetu

haldusakti täitmisele. Sunniraha eesmärk on, et isik täidaks talle ettekirjutusega pandud

kohustuse. Seetõttu võib seda rakendada vaid kehtiva ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks

(asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 3 lg-d 2 ja 3, haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 107 lg 2, Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 14).

7. Terviseamet esitas Tallinna Ringkonnakohtule 05.04.2023 määruskaebuse, milles palub

tühistada Tallinna Halduskohtu 21.03.2023 määrus ja teha uus määrus, millega jätta esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata. Terviseamet jäi 17.03.2023 vastuses toodud seisukohtade

juurde, märkides täiendavalt, et sunniraha rakendamise hetkel ei olnud haldusakti kehtivus

peatatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab Terviseameti määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine

määruse peale, millega kohaldati esialgset õiguskaitset, on seaduse kohaselt lubatud

(HKMS § 252 lg 7). Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des

3-23-554

3(4)

52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks

vajalikuks küsida kaebaja seisukohta, vaid arvestab taotluses tooduga. HKMS § 210 lg 1 alusel

lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

9. Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.

10. Sunniraha kohaldamine on kaheastmeline. Kõigepealt tehakse hoiatus, et ettekirjutusega

pandud kohustuse tähtaegse täitmata jätmise korral peab adressaat tasuma kindlaksmääratud

summa (määratakse sunniraha). Seejuures võib sellise hoiatuse teha ettekirjutuses

(ATSS § 7 lg 2). Kui ettekirjutust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täideta, nõutakse

sunniraha sisse, s.o rakendatakse sunniraha (ATSS § 2 lg 1). Sunniraha rakendatakse

menetlustoimingutega (Riigikohtu 09.06.2016 otsus nr 3-3-1-7-16, p 16). Isikul on õigus

vaidlustada sunniraha rakendamist ATSS § 16 lg 1 alusel halduskohtus. Asjakohase

õiguskaitsevahendi valik sõltub kaebuse eesmärgist ja sunniraha sissenõudmise menetluse

edenemisest. Kaebuse tagamiseks on võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset.

11. Enne sunniraha sissenõudmist (ATSS § 15) peab haldusorgan kontrollima sunniraha

rakendamise eeldusi. Ettekirjutuse sundtäitmine on lubatav üksnes siis, kui ettekirjutus on

kehtiv ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud (ATSS § 8 lg 1).

Sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest. Kohus saab

kontrollida, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle

kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu

(vt Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16).

12. Iseenesest on õige Terviseameti seisukoht, et sunniraha rakendamise ajal oli ettekirjutus

kehtiv. Sunniraha rakendati 01.03.2023 otsusega ning see tuli tasuda hiljemalt 10.03.2023.

Halduskohus peatas ettekirjutuse kehtivuse 13.03.2023 määrusega haldusasjas nr 3-22-2478.

Ringkonnakohtule ei nähtu HMS § 63 lg-s 2 sätestatud asjaolusid, mille tõttu oleks ettekirjutus

tühine. Sunniraha ei saanud aga rakendada pärast ettekirjutuse kehtivuse peatamist.

Põhimõtteliselt on sunniraha rakendamine jätkuv toiming, s.t selle rakendamise eeldused

peavad olema täidetud tasumise või laekumiseni. Ettekirjutuse kehtivuse peatamisega langes

ära sunni rakendamise alus (ATSS § 8 lg 1 ja lg 3 p 1). Sunniraha eesmärk on kallutada isikut

täitma talle tehtud ettekirjutust. Kui ettekirjutus ei kehti, ei ole õige ka selle adressaati täitmisele

kallutada. Seega – kui kaebaja ei olnud sunniraha tasunud, ei saanud pärast ettekirjutuse

kehtivuse peatamist temalt selle tasumist nõuda. Nendel asjaoludel oli esialgse õiguskaitse

kohaldamine põhjendatud (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3). Ringkonnakohus siiski märgib, et kuna

halduskohus oli haldusasjas nr 3-22-2478 kohaldanud esialgset õiguskaitset HKMS § 252 lg 4

alusel tähtajaliselt, oleks seda võinud arvestada esialgse abinõu kestuse määramisel.

13. Hiljem on asjaolud muutunud selle võrra, et ettekirjutuse kehtivuse peatamise asemel on

halduskohus 11.04.2023 määrusega nr 3-22-2478 peatanud ettekirjutuse täitmise selliselt, et

keelatud on sunniraha määramine. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus selles määruses

tegelikult soovinud keelata sunniraha rakendamise, sest sunniraha oli juba ettekirjutusega

määratud (vt ka 11.04.2023 määruse nr 3-22-2478 põhjenduste p 13 viies lõik). See abinõu on

küll edasiulatuva mõjuga, kuid kuna halduskohus keelas praeguses asjas sunniraha rakendamise

01.03.2023 otsuse alusel põhjendusega, et ettekirjutus ei kehti, on 11.04.2023 määruses nr 3-

22-2478 kohaldatud abinõuga sisuliselt hõlmatud ka 01.03.2023 toiming. See tähendab, et

sõltumata 21.10.2022 ettekirjutuse kehtivuse taastumisest alates 11.04.2023 määruse nr 3-22-

2478 teatavakstegemisest, ei ole vastustajal õigus selle alusel sunniraha rakendada. Seetõttu

puudub vajadus hinnata eraldi esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatust pärast 11.04.2023

määruse teatavakstegemist. Kaebaja on kaebuses esitanud vastuväited 21.10.2022

ettekirjutusele. Halduskohtul on HKMS § 48 lg-t 1 arvestades võimalik kaaluda haldusasja

liitmist haldusasjaga nr 3-22-2478.

3-23-554

4(4)

14. Eelneva põhjal jääb Terviseameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

21.03.2023 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)