2-22-113421/14 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. mai 2023, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-22-113421

Tsiviilasi

AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal

hagiavaldus J R vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3601,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal,

registrikood 11223507 Lõõtsa tn 2b, Lasnamäe linnaosa,

Tallinn, Harju maakond, 11415;

Hageja

lepinguline

esindaja

Ülle

Velling,

e-post:

ulle.velling@bta.ee;

Kostja J R, isikukood XXX elukoht XXX.

Menetluse liik

Kirjalikku menetlusse määratud 20.03.2023.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal hagiavaldus J R vastu.

2. Mõista kostjalt J R hageja AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal kasuks

välja tagasinõue tekitatud kahju hüvitamiseks summas 3601,90 eurot.

3. Menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Määrata hageja menetluskulude suuruseks 455 eurot, so. tasutud riigilõiv.

5. Välja mõista kostjalt J R hageja AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal

kasuks menetluskulud summas 455 eurot.

6. Saata otsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

1. Asjaolud, menetluse käik

1.1. AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal esitas 19.04.2022 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3601,90 euro saamiseks. Kohus tegi 22.04.2022

võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 25.04.2022 aadressil xxx. Võlgnik J R esitas

25.04.2022 nõudele e-kirjaga vastuväite. Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega,

sellel puudub digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväite esitas J R kohtule 06.05.2022.

1.2. 12.05.2022. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et

asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus.

1.3. 14.06.2022 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõude hagiavaldusele

ettenähtud vormis ja tasuma täiendavalt riigilõivu. 17.06.2022 esitas hageja hagiavalduse ja tasus

täiendava riigilõivu.

1.4. 16.08.2022 esitas kostja kohtule vastuväited hageja nõudele.

1.5. Kohus võttis hagi 16.12.2022 menetlusse ning 20.03.2023 määras hagi kirjalikku menetlusse.

1.6. Kostja esitas 30.03.2023 tõendite kogumise taotluse, mille kohus jättis 13.04.2023 määrusega

rahuldamata.

2. Hagi ja hageja seisukohad

2.1. AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal esitas kohtule hagiavalduse võlgnikult

3601,90 euro saamiseks. Hagi aluseks on hageja (kindlustusandja) poolt kostjale esitatud tagasinõue

sõidukiga Opel Astra registrimärgiga XXX tekitatud liikluskahju hüvitamiseks. Tagasinõue tuleneb

Elke Mustakivi AS arvest 2031489, mille hageja oli kohustatud hüvitama sõidukiga Opel Astra

registrimärgiga XXX tekitatud liikluskahju eest. Hagiavalduse kohaselt puudus sõidukil Opel Astra

reg märgiga XXX õnnetuse toimumise hetkel kehtiv kohustuslik liikluskindlustuse poliis. Hageja

palub kostjalt hageja kasuks välja mõista lisaks põhinõudele hageja poolt tasutud riigilõiv summas

455 eurot ja jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

2.2. Hageja jääb 30.03.2023 seisukohas hagiavalduse juurde. Kostjat ei vabasta kindlustusandja ees

vastutusest asjaolud, et kostjal puudusid juhiload ja kindlustuse lubas vormistada või sõidukit juhtis

kolmas isik. Kostja ja sõiduski kasutaja vahel sõlmitud kokkuleppe võib olla aluseks nendevahelises

sisesuhtes nõude esitamiseks kasutaja vastu ning nimetatud kokkulepe ei välista kostja vastutust

hageja ees.

3. Kostja seisukohad

3.1. Kostja oma esialgses vastuses selgitab, et kostja oli sõiduki liiklusregistrisse kantud vastutava

kasutajana, kostja ja G M vahel oli kokkulepe, et sõiduk registrinumbriga XXX oli kasutusel G M

ning liikluskindlustuse sõlmib sõiduki kasutaja. Liikluskindlustusleping AAS BTA Baltic Insurance

Company Eesti filiaaliga oli sõidukile sõlmitud perioodil 17.01.2019-16.02.2019 ja 19.02.2019-

18.03.2019, seejuures viimase perioodi puhul maksis kindlustuse makse M T, millest nähtub, et

kindlustuslepingu sõlmimiseks avaldas soovi kolmas isik. Kostja leiab, et kuigi poliisil on

kindlustusvõtjaks tema nimi märgitud, ei ole kostja isiklikult avaldanud tahteavaldust lepingu

sõlmimiseks. Kostja on seisukohal, et hagejal tuleks nõue esitada LKindlS § 53 järgi G M vastu,

kes liiklusõnnetuse põhjustamisel oma süüd tunnistas. Kuna liiklusõnnetuse asjaolusid ei ole

tuvastatud, palus kostja kohtul tuvastada tegelikud liiklusõnnetuse asjaolud.

3.2. 10.01.2023 annab kostja teada, et jääb 16.08.2022 esitatud vastuse juurde, kuid täiendab oma

seisukohti. Kostja selgitab, et sõidukit registrinumbriga XXX kasutas G M, kes juhtis sõidukit ka

õnnetuse ajal ning vastavalt liiklusseadusele oli temal kohustus enne sõidu alustamist veenduda, et

tal on sõiduki juhtimiseks kaasas nõutavad dokumendid. G M eelnevas ei veendunud ja alustas sõitu

ilma liikluskindlustuseta teadlikult. Kostja palub hagejal nõuda liikluskahju hüvitamist tagasi

sõidukijuhilt G M’ilt. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

3.3. 30.03.2023 esitas kostja kohtule taotluse, millega palus kohtul teha päring Politsei- ja

Piirivalveametile, tuvastamaks, kas G M juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69

lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast

kindlustusjuhtumi toimumist, kas G M-il oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel s.o. seisuga

18.02.2019 kehtiv juhtimisõigus ning millistel tagajärgedel oli põhjustatud liiklusõnnetus (näiteks

sõidukiiruse ületamine, liiklusjärelevalve teostaja peatamise märguanne eiramine). Kostja

põhjendas taotluse esitamist sellega, et saadud vastus aitab oluliselt menetlusele kaasa ning annab

selgust kellelt hageja võib hüvitatud kahju tagasi nõuda.

4. Kohtuotsuse põhjendused

4.1. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid leiab, et hagi

on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

4.2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega.

4.3. Asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas:

4.3.1. 18.02.2019 toimus Tallinnas, Paevälja pst liiklusõnnetus, kus sõiduk Opel Astra

registreerimismärgiga XXX, mida juhtis G M, vajus liikudes kõrvalrajale ja otsa seal otse liikunud

sõidukile Toyota registreerimismärgiga YYY /dtl 31, 103/;

4.3.2. sõiduki XXX omanik on kostja /dtl 31, 103/;

4.3.3. sõidukil XXX puudus liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtiv liikluskindlustuse leping,

viimane, hagejaga sõlmitud leping (poliis nr XXX) lõppes 16.02.2019 kell 23:59 /dtl 31, 103/;

4.3.4. kahju ulatuse tegi kindlaks Elke Mustakivi AS ja edastas 12.03.2019 koostatud

hinnapakkumise hagejale, mille kohaselt tekitatud liikluskahju hüvitiseks on summa 3601,90 eurot

/dtl 32-46/;

4.3.5. hageja on kahju hüvitanud /dtl 72/;

4.3.6. tekitatud kahju suuruses.

4.4. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja kui sõiduki omanik vastutab tekitatud kahju eest.

4.5. Hageja nõude aluseks on liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 55, mille kohaselt

kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab

kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast

lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses

osalemise keelust. LKindlS § 3 lg 1 järgi on kindlustuskohustus käesoleva seaduse tähenduses

kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuste leping kolmandale isikule sõidukiga kahju

tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud

sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust.

Hagiavalduse kohaselt kasutati sõidukit liikluses pärast liikluskindlustuse lepingu kohta väljastatud

poliisi kehtivuse lõppu 16.02.2019 kell 23.59 ja sõiduki liikluses kasutamise tagajärjel tekkis kahju

kolmandale isikule, mille hageja on kindlustusandjana hüvitanud. Kostja ei ole vaidlustanud sõiduki

suhtes kindlustuskohustuse olemasolu LKindlS § 3 lg 1 mõttes ja asjaolu, et õnnetuse toimumise

hetkel liikluskindlustuse lepingut sõlmitud ei olnud.

4.6. Alates 01.10.2014 kehtiva LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna

liiklusregistrisse kantud isikul. Sama paragrahvi lõike 2 järgi kui liiklusregistris registreeritud

sõidukil on vastutav kasutaja, on kindlustuskohustus sätte lõikes 1 nimetatud isiku asemel vastutava

kasutajana liiklusregistrisse kantud isikul.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et vastutavaks kasutajaks sõidukil registreerimismärgiga XXX oli

kostja. Seega on kostja liikluskindlustuse seaduse kohaselt kindlustuskohustust kandvaks isikuks.

4.7. Kostja on seisukohal, et hageja on ebaõigesti kostja vastu hagi esitanud LKindlS § 55 järgi.

Kostja leiab, et hagejal on võimalik nõue esitada sõidukit kasutanud ja õnnetuse põhjustanud isiku

G M vastu LKindlS § 53 alusel.

Liikluskindlustuse seaduse 423 SE eelnõu seletuskirjas esitatud selgituse järgi on LKindlS § 55

sätestatu kindlustusandja tagasinõudeõiguse aluseks kindlustuskohustuse täitmise eest vastutava

isiku vastu juhuks, kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga ajal, mil kindlustuskohustus oli

täitmata.

Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Riigikohus on lahendis 3-2-1-18-05 selgitanud, et hagiavaldust esitades

määrab hageja ka kostja, so. isiku, kelle vastu tema nõue on suunatud. Hageja esitas käesolevas

tsiviilasjas nõude LKindlS § 55 alusel sõiduki kindlustuskohustust kandnud isiku vastu.

Liiklusõnnetusele eelnenud liikluskindlustuse poliisi nr XXX oli sõlminud hagejaga kostja J R /dtl

31/. Seega on hageja nõue kostja kui kindlustusvõtja vastu põhjendatud.

Kindlustusandja tagasinõuded kindlustusvõtja vastu on reguleeritud LKindlS kolmandas jaos, sh on

nimetatud jaos sätestatud erandid (LKindlS § 53 jj), kui kindlustusandja võib oma tagasinõude

maksma panna. Käesoleva vaidluse aluseks on asjaolu, et kahju põhjustati perioodil, mil

liikluskindlustust sõlmitud ei olnud ning LKindlS § 55 järgi on kindlustusandjal õigus esitada

tagasinõue kindlustuskohustuse täitmise eest vastutava isiku vastu, kui kindlustusjuhtum toimus 12

kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2

sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust.

Käesolevas vaidluses on tõendatud, et liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustuskohustus oli

täitmata ja liikluskindlustuskohustus oli kostjal. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ja kolmanda

isiku vaheline kokkulepe sõiduki kasutamise osas, sh kes tasub kindlustuse eest või kes teeb

kindlustusmakse ülekande, ei oma käesoleva nõude osas tähtsust, sest tegemist on kostja ja

kolmanda isiku vahelise sisesuhte küsimusega. Käesolevas menetluses ei ole esitatud taotlust

sõidukijuhi kaasamiseks menetlusse ning kohus ei saa hagimenetluses omal algatusel

menetlusosalisena kedagi kaasata (Riigikohtu lahend 3-2-1-111-16, p 15.1). Kostjal on kolmanda

isikuga sisesuhtest tulenevalt õigus esitada nõue kolmanda isiku vastu regressi korras.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõude eeldused LKindlS § 55 alusel kostja

vastu on täidetud.

4.8. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista LKindlS § 55 alusel tagasinõue summas 3601,90

eurot.

5. Menetluskulud

5.1. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise

taotlust,

võttes

aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

5.2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.

5.3. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulu, milleks on riigilõiv summas 455 eurot,

väljamõistmist. Kohus leiab, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalikuks kuluks,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik