4-10-4703/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.02.2011, Tartu Kohtumaja Väärteoasja number 4-10-4703 Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Jane Oidsalu Väärteoasi Ainar Savi kaebus Tartu Linnavalitsuse otsusele 22.11.2010 nr. 20105993 väärteoasjas nr 20105993 Kaebuse esitaja Ainar Savi (ik: 37204282736; elukoht xxx)

Kohtuväline menetleja Tartu Linnavalitsus (Raekoda,Tartu, 50089) Esindaja: Menetlustalituse juhataja Marek Ranne

Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, kohus

OTSUSTAS: Jätta Ainar Savi kaebus Tartu Linnavalitsuse 22.11.2010 otsusele nr. 20105993 väärteoasjas 20102993 muutmata. Otsusega mõistetud rahatrahv tuleb tasuda kaevatavas otsuses näidatud Tartu Linnavalitsuse arvelduskontole 221023102829 (Swedbank) Välja mõista Ainar Savilt menetluskulu 14(neliteist )eurot ja 32 senti riigielarvese. Menetluskulu tasuda Rahandusministeeriumi ühele järgnevatest kontodest : SEB-s nr.10220034796011; Swedbank kontole 221023778606; Danske Bank AS Eesti filiaali kontole 333416110002. Viitenumber tasumisel 2800049874. Makse selgitusse märkida lahendi teinud kohus ,kohtulahendi kuupäev ja number. Menetluskulude tasumise tähtaeg 30 päeva. Edasikaebamise kord Kohtuotsust saab kassatsioonikorras vaidlustada, teatades sellest kirjalikult seitsme(7) päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest Tartu Maakohtule. Kassatsioon esitatakse kaebuse arutamisel kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik Tartu Linnavalitsuse 22.11.2010.a .otsusega väärteoasjas nr 20105993 määrati Ainar Savile Ehitusseaduse § 29 lg. 1 p. 2 sätestatud väärteo toimepanemise Ehitusseaduse § 68 lg. 1 alusel karistuseks rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 2400 krooni. Väärteo osas tehtud kohtuvälise menetleja otsusest nr. 20105993 väärteoasjas 20105993 /22.11.2010 nähtub, et Ainar Savi karistati 2400 kroonise rahatrahviga selle eest, et tema 12.08. 2010 Tartus Tuglase 1 kinnistul väikeehitise-garaaziomanikuna rekonstrueeris garaazi selliselt, et muutis ja asendas garaazi katuse kandekonstruktsioone, selleks kohaliku omavalitsuse eelneva nõusolekuta. Ainar Savi rikkumine on kvalifitseeritud Ehitusseaduse § 29 lg.1 p. 2 rikkumisena, sanktsioneeritud Ehitusseaduse § 68 lg.alusel (tl. 96).

Ainar Savi on algselt vaidlustanud Tartu Linnavalitsues ehitusjärelvale ametnike tegevuse ja nimetatud otsuse Tartu Halduskohtus. Tartu Halduskohus on 15.12.2010 määrusega tagastanud Ainar Savile kaebuse. Ainar Savi on pöördunud kaebusega Tartu Maakohtusse. 30.12.2010 määrusega on ennistatud Ainar Savile kaebuse esitamise tähtaeg ning võetud kaebus menetlsusse. Ainar Savi kaebuses on nõuded: tunnistada õigusvastaseks ja kaebaja õigusi rikkuvateks Tartu LV arhitektuuri ja ehituse järelvalve juhataja Andres Ain`i tegevus ja tunnistada õigusvastaseks väärteomenetluse nr. 20105993 algatamine; tunnistada õigusvastaseks ja tühiseks Tartu LV kohtuvälise menetleja otsus nr. 20105993; kohtukulud jätta vastustaja kanda.

Maakohus vaatab läbi algatatud väärteomenetlsue seaduslikkust ja väärteomenetluses tehtud otsuse seaduslikkust ja põhendatust. Enne väärteomenetluse algatamist toimunud haldumenetluses toimunut maakohus ei analüüsi , sest see on halduskohtu pädevus ning kohus selles osas otsustust ei tee.

Kohtuistungil jäi Ainar Savi oma kaebuse juurde. Ta oli seisukohal, et kui garaaži Tuglase 1 kinnistule paigaldati, ei olnud garaaž ehitis. Neid garaaze saab inimjõul teisaldada. Ainar Savi kinnitusel oli puu garaazi katusele kukkunud ning katuse purustanud. Garaažis oli aga 60 000 krooni eest ehitusmaterjali ning seda ei saanud hukka lasta. Katus oli vajalik parandada, ning endine katusetoestus tuli asendada. Tema garaazi mõõtmeid ei muutnud, kõrgemaks ei ehitanud. Kaebuse esitaja viitas Riigikohtu lahendile 3-1-1-44-06, mis andis selgituse ehitise mõistele ja mõistele ”kohtkindel”. Kaebus esitaja oli seisukohal, et tema ei rikkunud Ehitusseaduse nõudeid ega pidanudki taotlema garaaži katuse parandamiseks linnavalitsusest kirjalikku luba. See garaaž rajati veel siis kui garaažalune maa oli Tähtvere valla koosseisus.

Kohtuvälise menetleja esindaja Marek Ranne ei nõustunud kaebuse esitajaga ning oli seisukohal, et Ainar Savi teo osas läbiviidud väärteomenetlus Ehitusseaduse nõuete rikkumise osas oli seaduslik, Ainar Savi süü on tõendatud; karistuse kohaldamisel on arvestatud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid; karistust ei peaks vähendama. Kohtuväline menetleja taotles kohtus üle kuulata tunnistajad A. .`, H. ., V. T, K. R, E. T., sest kaebuses on kahtluse alla seatud väärteomenetluse objektiivsus.

Kohtu seisukoht Väärteomenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et kinnistul Tuglase 1 Tartus oli 2010 augustitormi ajal puu langenud Ainar Savi plekiga kaetud garaažile. Kaebuse lisana olevatelt fototabelitelt nähtub, et kinnistul oleva vana puu võra on langenud garaazile ja lõhkunud garaazi katuse ja katusekonstruktsiooni(tl. 13). Seega oli Ainar Savile kahju tekkinud vääramatu jõu tagajärjel. Tartu Linnavalitsue töötajate Andres Aint`i ja Heldur Ratassepa poolt on 12.08.2010 kell 10.23-10.28 koostatud paikvaatluse akt, milles on fikseeritud , et Tartus aadressil Tuglase tn.1 kinnistul rekonstrueeritakse väikeehitist. Tormis kahjustada saanud väikeehitise kandvad laekonstruktsioonid asendatakse uutega. Paikvaatlusel kasutati digikaamerat Petax Optio E 40. Paikvaatluse akt on allkirjastatud Andres Aint`i ja Heldur Rattaseppa poolt.(tl. 62). Paikvaatluse lisana olevad fototabelil(foto 1 t. 63) on märgata, et tormis kahjustada saanud väikeehitise –garaaži – kandvad laekonstruiktsioonide asendatamine toimub. Foto on tehtud 12.08.2010 kel 10.25. Sama asjaolu kinnitavad fotod tl. 71, 72. 78, 79, 80, 81. Fotodelt on näha , et garaaži katuse kandekonstruktsiooone asendatakse.

Tunnistaja E. T. ütlustel suunas tema edasi e-kirja ,mis oli temale saadetud ning milles informeeriti Tuglase tn. 1 toimuvast ebaseaduslikust ehitustegevusest. Tema hindas fotodelt nähtavat tegevust ehitustegevusena. Tema kui Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri-ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste teenistuse töötaja, edastas kirja ehitujärelvalvet teostatavatele töötajatele. Tuglase hoone on riikik arhitektuurimäletis ja sellel om 50 meetrina kaistevöönd( tl. 82 antud ütlused).

Tunnistaja Kairi Reiliku ütlustest nähtub, et tema saatis Tartu Linnavalitusse E. T. ekirja, milles informeeris kinnistul Tuglase 1 Tartus toimuvast ebaseaduslikust ehitustegevusest. Nimelt Ainar Savi oli ehitanud plekkgaraaži. Garaažile oli eelnevalt puu peale kukkunud. Temal tekkis kahtlus Ainar Savi ehitusteguse seaduslikkuses. Tunnistaja V. T. ütlustel oli tema see isik, kes oli märganud kinnistul Tuglase 1 toimuvat ehitustegevustgaraaži ehitustning pidas vajalikuks selle informatsiooni edastada K. R.-le, kes teatas toimunust Tartu Linnavalitsusele. Tunnistaja kinnitas, et tegi ka objektist fotod t. 78- 81; need fotod on Tartu Linnakantsei menetlusteenistuses. Tunnistaja Andres Aint `i ütused kohtus kui ka kohtueelsel menetlusel( tl. 64) kinnitavad, et sündmuskohal Tartus Tuglase 1 kinnistul 11.08.2010 teostasid nad Heldur Ratassepaga paikvaatlust. Linnavalitsusele oli edastatud K. R. kiri, milles oli palutud kiiresti peatada ebaseaduslik ehitustegevus Tuglas 1 kinnistul. Andres Aint `i ütustel oli tegu rekonstrueerimisega. Rekonstrueerimitava garaaži ehitusalune pind oli üle 20 ruutmeetri ning selle rekonstrueermiseks oleks pidanud taotlema Tartu Linnavalitsusest kirjaliku loa. Ehitusalune pind oli mõõdetud Tartu linna maadearvestuse kaardilt. Ainar Savi ei taotlenud luba ehitustegevuseks ning asendas kandvad katusekonstruktsioonid ehitisel, selleks luba küsimata. Ehitustegevust ei tohi enne teha kui luba saadud. Kui ehitise pind üle 20 ruutmeetri, siis rekonstrueerimisel, laiendamisel, lammutamisel või osalisel lammutamisel tuleb taotleda linnavalituse kirjalik nõusolek. Neid nõusolekuid aga Ainar Savi aga ei taotlenud. 11.08.2010 ei olnud veel uut katust peale ehitatud, 12.08.2010 oli aga juba garaažil juba uus katus peale ehitatud. Paikvaatluse nõudeid järgiti menetleja poolt.

Tunnistaja Heldur Ratasepp kinnitas kohtus antud ütlustes, et 11.08.2010 signaali peal mindi koos Andres Aintiga Tuglase 1 kinnistule Tartus ning avastati Ehitusseaduse nõuete rikkumise. Sündmuskohal tuvastati, et asendatud olid garaaži katuse kandevkonstruktsioonid. Kohapeal tehti paikvaatluse protokoll olukorra fikseerimiseks. Garaazi ,mille juures tööd käisid, sisse ei saanud; töömees tegi seal tööd ja ei reageerinud meile, sisenes garaaži , tõmbas garaažiukse enda järelt kinni. Heldur Ratassepp kinnitas, et garaaži katusekonstruktsioone, sh., kandvaid konstruktsioone oli vahetatudasendatud; hoone kõrgus arvatavasti selle käigus ei muutunud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kinnises aias kinnitul olid koerad, kes haukusid: meetrise aia sees olid kaks lõukoera ”küllatki vahuse suuga”. Paikvaatluse käigus fikseeriti olukord ning selgitusi ei võetud. Nagu nähtub tunnistajate ütlustest ja ka fototabelitelt, oli 12.08.2010 nähtav , et Tartus Tuglase t. 1 kinnistul oli tormis kannatada saanud puitkarkassil plekist kattega garaaži vana katusekate maha võetud , asendatud katuse kandvaid konstruktsioonesarikaid. Selleks kirjalikku luba Tartu Linnavalitsusest ei olnud taotletud. Väärteometarjalidest nähtub, et Ainar Savile on menetluses antud võimalus omapoolseid ütlusi omakäelislt kirja panna( tl. 86). Temale on ka tutvustatud VTMS §

19 toodud menetlusaluse isiku õigusi(tl. 93), millele ta on omakäelislet alla kirjutanud. Temale on saadetud ka kutse väärteoasjas ütluste andmiseks Tartu Linnavalitusse 5.11.2010 tulekuks. Menetlsualuse isiku ülekulamise protokollis 5.11.2010 on Ainar Savi saanud oma eelnvaid ütlusi täiendada. Väärteoprotokollis 5.11.2010 ( tl. 95) kirjeldatud süütegu ning fikseeritud ka süüteo kvalifikatsioon. Samuti on teade vastulause esitamise võimlaikkuse kohta ja selgitus millal ja kus on väärteootsus kättesaadav. Seega väärteomenetlus on läbi viidud kooskõlas väärteomenetluse seadustikuga. Menetlusalune isik Ainar Savi ei kasutanud oma õigusi vastuväite esitamiseks väärteoprotokollile. Väärteootsus on kooskõlas väärteomenetluse seadustiku nõuetega. 12.08.2010 kehtinud Ehitusseaduse § 2 (2)kohaselt on hoone väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Seega oli käsiletav ehitisena ka Tartus Tuglase 1 kinnistul asunud Ainar Savi plekist kattega garaaž,. Ehitisena ES § 2 lg 1 mõttes tuleb mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades./Riigikohtu lahend 19.06.2006 nr. 3-1-1-44-06/ Ainar Savi Garaaz oli paigaldatud kohtkindlalt. Ehitusseaduse § 2 lg. 6 p.3 kohaselt on ehitise rekonstrueerimine samuti ehitamine. Sama paragrahvi lõike 6 p. 5 kohaselt on ehitise lammutamine samuti käsitatav ehitamisena. [RT I 2009, 20, 132 - jõust. 01.05.2009. Ehitusseaduse § 2 lg. 6 p. 2 näeb ette, et ehitamine on ka ehitise laiendamine.

P. 7 sätestab , et ehitise laiendamine on olemasolevale ehitisele juurde- (külge-), pealevõi allaehitamine. Ehitusseaduse § 2 lg. 8 näeb ette, et ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kandeja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Oluliseks rekonstrueerimiseks loetakse sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on suurem kui üks kolmandik rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest. Ehitusseaduse § 16. lg. 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek nõutav, kui, ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–60 m2. Kohtumenetluses kinnitasid linnavalitsuse töötaja Heldur Ratassepp, et kinnistul Tuglase 1 asuva käsitletava garaaži kohta ei ole linnavalitsusel ühtegi dokumenti; kül on aga Tuglase 1 kinitul asuva garaaži ehitualune pind üle 20 ruutmeetri. ehituregistris garaaž ei ole; lammutada neid mitte arvel olevaid ehitisi võib. Ehitusseaduse § 29 lg. 1 kohaselt on ehitise omaniku kohustuseks:

1) enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav;

2) enne ehitamise alustamist kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku olemasolu, kui kirjalik nõusolek on nõutav; Eelviidatud Ehitusseaduse nõuetest tulenevalt oli Tartus Tuglase 1 kinnistul asuva Ainar Savile kuuluva garaaži lammutamiseks ja rekonstrueerimiseks vaja luba. Selline on seadusest tulenev nõue ning seda tuli täita. Väärteoasjas olevad tõendid kinnitavad, et Ainar Savi Ehitusseaduses toodud nõudeid eiras ning tema poolt garaaži renoveerimine ning selle käigus kandvate katusekonstrktsioonide asendamine oli Ehituseaduse mõistes ehitamine, mis vajas linnavalitsuse eelnevat kirjalikku luba; seda luba Ainar Savi aga ei taotelnud.

Ehitusseaduse § 68. näeb ette vastuse ehituseaduse §-s 29 nimetatud ehitise omaniku kohustuste eiramise eest – karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Isiku karistamiseks väärteoasjas on vajalik, et esineksid vastavad isikule süükspandava väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning puuduksid õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Asjas kogutud tõendid kinnitavad Ainar Savi poolt Ehitusseaduse § 29 nõuete rikkumisi. Seega on süütokooseiseu objektiivsed tunnused täidetud. Väärtegu on toime pandud, kui isik tegutses tahtlusega või ettevattamatult.

Ainar Savi tegevus garaaži renoveerimisel oli tahtlik ja mõtestatud tegevus. Seega olid täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Ainar Savi oli süüvõimeline isik KarS § 33 mõistes ning puudusid süüd välistavad asjaolud. Eksimusest teo õigusvastavatest välistavatest asjaolusid ei saanud esineda ning seda järgneval põhjusel. Asjas olevad tõendid – Andres Aint`i ütlused kohtuitungil ( tl. 125), milles Andres Aint kirjeldab, kuidas tema koos Heldur Ratassepaga käis Tuglase 1 kinnistul 11.08.2010, seal Ainar Saviga vestles pikalt garaaži teemal.

Vestluse lõppedes lahkus Andres Aint teadmisega, et omanik Ainar Savi lubas garaaži lammutada ja edasist ehitustegvust ei toimu. Järeldub , et Ainar Savile selgitati asjaolusid ning Ehitusseadusest tulenevaid nõudeid ning Ainar Savi ei saa end vabandada seaduse mitetundmisega ega endale ette kujutada, et on garaaži renoveerides ilma linnavalitsuse kirjaliku loata, tegutseb Ehitusseaduse nõuega koskõlas . Ka kohususte kollisiooni KarS § 30 mõttes käesoleval juhtumil ei ole. Ainar Savi väidetel oli temal garaažis 60 000 krooni väärtuses ehitusmaterjali,mille kohta ta aga menetluses tõendeid esitandu ei ole.

Vaatmata garaažis olevale ehitusmaterjalile, oli Ainar Savil võimalus purunenud katus ajutiselt mõneks päevaks katta läbipaistmatu tumeda kilega, et garaažis olev materjal sademete tõttu ei rikneks. Kirjaliku loa andmine garaaži renoveerimiseks oleks Tartu Linnavalitsusel väldanud vaid mõne päeva. Ainar Savi ühistu esimehena ei saa end vabandada teadmatusega Ehitusseadusest. Ta oleks pidanud aktsepteerima 11.08.2010 Tartu Linnavalitsuse ehitusjärelvalveteenistuse töötajate nõudeid, et väärteomenetlust vältida. Kohus ei pea võimalikuks kohaldada käesoleval juhul Väärteomenetluse seadusliku §

30 lg.1 p.1, s.o. lõpetada väärteomenetlust otstarbekuse kaalutlusel. Väärteo asjaoludest nähtub, väärtegu on toime pandud linna territooriumil kaitsealusele oleval maal. Seega ei saa nentida , et väärteoasjas puudub igasugune avalik huvi. Selle tõttu kohus ei lõpeta käeolevat väärteomenetlust Väärteomenetluse seadusliku § 30 lg1 p.

1 alusel. Kohtuvälise menetleja poolt on Ainar Savile karistuse kohaldamisel arvestatud süüd. Karistus on määratud Ehitusseaduse § 68 lg.1 alusel. Sanktsiooni ülemmäär on füüslisele isikule 300 trahviühikut, s.o.18 000 krooni. Kohtuväline menetleja ei ole karistust kergendavaid ja karistust raskendavaid asjaolusid tuvastanud. Ka kohtumenetluses ei ole tuvastatud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid karistuse kohaldmisel. Sanktsioonimäär on valitud vastavuses rikkumisega. Ainar Savi on karistatud 40 trahviühiku suuruse trahviga, s.o. 2400 krooni. Karistus pn proportsionaalne toime pandud väärteoga. Eeltoodust tulenavalt jätta Ainar Savi kaebus Tartu Linnavalituse 22.11.2010 otsusele nr. 20105993 väärteoasjas 20102993 muutmata.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg. 1 alusel jätta menetlukulud süüdlase Ainar Savi kanda. Kohtumenetluse kuluna mõistab kohus Ainar Savilt välja riigieelrvesse kohukutsete kulu 14, 32 eurot.

Kohtunik