2-20-15435/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Eliko Suurkuusk Määruse tegemise aeg ja koht 03.05.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-15435 Tsiviilasi M P hagi E S vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M P (isikukood xxx) Kostja: E S (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tanel Mällas

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada M P (hageja) ja E S (kostja) vaheline kompromiss järgmiselt: 1.1. Kostja võtab tagasi 14.10.2020.a. Tallinna Vangla valvuritele esitatud väite, et hageja on kostjat ähvardanud vägivallaga (keeldub väitest). 1.2. Pooled kinnitavad, et neil puuduvad peale kompromissi allkirjastamist ja täitmist teineteise suhtes mistahes kompromissis nimetamata nõuded (kompromissi aja seisuga). 1.3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.4. Pooled paluvad menetluse tsiviilasjas nr 2-20-15435 lõpetada ja on teadlikud kompromissi tagajärgedest. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-20-15435. 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 4. Vabastada hageja kohustusest hüvitada menetlusabina saadud riigilõiv Eesti Vabariigile. 5. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest.

2

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 1. Harju Maakohtu menetluses on M P hagi E S vastu kahju hüvitamise nõudes. 2. Kostja tegi 20.03.2023 kompromissettepaneku. Kohus küsis kostja kompromissettepaneku osas hagejalt seisukohta. Hageja nõustus kompromissi sõlmimisega ning allkirjastas selle. Kohus leiab, et pooled on sõlminud kompromissi, mille saab kinnitada ning menetluse lõpetada. 3. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. 5. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 6. TsMS § 661 lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. 7. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtub, et pooled on menetluskulude jaotamises kokku leppinud. Kompromissis käsitlemata menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste enda kanda. 8. TsMS § 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 9. Kohus andis hagejale menetlusabi riigilõivu 300 euro tasumiseks. Kohus leiab, et kuivõrd pooled on sõlminud kompromissi, on põhjendatud hageja vabastamine menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus jätab hageja menetlusabiga seotud kulud riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik