4-10-4288/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-10-4288

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2011.a Pärnu

Väärteoasja number 4-10-4288

Kohtunik Igor Pütsep

Kohtuistungi sekretär Kadi Neeme

Väärteoasi F.K`

kaebus Politseija Piirivalveameti

sisekontrollibüroo II talituse erimenetleja Evelin

Pajula` poolt 02.11.2010.a väärteoasjas tehtud

üldmenetluse otsusele nr 2100,10,000023 Relvaseaduse § 892 lg 1 järgi

Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kaebuse esitaja kaitsjana

kohtuvälise menetleja ametnikuna

F.K (ik xxx, xxxxxx)

vandeadvokaat Heldur Otti

Politseija Piirivalveameti sisekontrollibüroo II talituse erimenetleja Evelin Pajula

RESOLUTSIOON Juhindudes Relvaseaduse § 89 2

lg 1; Väärteomenetluse seadustiku § 38, § 132 p 1, § 133-

135; Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 kohus otsustas

Jätta F.K` kaebus rahuldamata.

Jätta Politseija Piirivalveameti sisekontrollibüroo II talituse erimenetleja

Evelin Pajula` poolt 02.11.2010.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2100,10,000023 muutmata.

Menetluskulud jätta kaebuse esitaja enda kanda.

Asitõend, so kasteet, tagastada Politseija Piirivalveametile.

Rahatrahv 1020.00 krooni (65.19 eurot) tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le

10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber

10220105318124. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest

nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik

tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud

4-10-4288

2 (7)

tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 07.02.2011.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 07.02.2011.a.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus

kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 22.02.2011.a.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib

esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluse käik

14.10.2010.a on koostatud Politseija Piirivalveameti sisekontrollibüroo II talituse erimenetleja E. Pajula` poolt väärteoprotokoll nr x selle kohta, et 15.09.2010.a kella

11:20 ajal F.K omas oma kodus aadressil x tänav x X linnas kasteeti, mis on

tsiviilkäibes keelatud külmrelv. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Relvaseaduse

(edaspidi RelvS) § 20 lg 2 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav RelvS § 892 lg 1 järgi.

02.11.2010.a üldmenetluse otsusega nr 2100,10,000023 on määratud kohtuvälise menetleja poolt F.K` eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest RelvS § 89 2 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 17 trahviühiku ulatuses, so 1020.00 krooni.

Kaebuse sisu

23.11.2010.a laekus Pärnu Maakohtule F.K` kaitsja H. Otti` poolt edastatud

kaebus väärteoasjas F.K` suhtes koostatud otsusele. Kaebuse esitaja vaidlustab täielikult enda RelvS § 20 lg 2 p 1,, § 892 llg 1 järgi süüditunniistamise ja Kariisstuussseaddusstikku (edaspidi KaarS) § 56 lg 11 ja ReelvvS § 8992 lg 1 alusel kkaristamise osass..

Kaebaja hinnangul on väärteoasjaa kohtuvväälinee meenetlemine olnud ühhekülggnee ja puudulik, meneettleeja onn kohaldaanudd ebaõiggesstti mateerriaalõiguussee nnormii, riikkku unudd oluliseelt vääärteomenetlluss õigusee nnormi niinng mõõiistettuud karisstus eii vaastaa vääärtteeoo raskuusseele ja meenettlusaluselle isikuulee [[ V Väärteeoomenetluse seaadduusstiku ((eddaspidi VTM MS) § 148 p 11,, 2, 33, 4]] .. N Niim metattuud rikkkumisstesst ttuleneevaallt taotleb J. PPillt ttemaa suuhhtees ko oostaatuud vväääärrteooottsussee nr 221000,110,,000023 täiess ulatusees tühhiistamisst jaa vääärrteom menetluuse lõõ ppettamist VTM MS § 29 lg 11 p 1 alusel.

Kaebuse eessitaja on kkohhtuväällisellee menetlleejallee sseelgitanud,, et ttema eii ole om manudd,, soo käii dellnuud kkaastteeeeddiks (sõrm menuukki-, russiikkakaiitse) niim metaattud aasja,, vaidd nimettatud eseeme oomanndd kuuii asjjaõigus kkuuluuss Assjaõiiggussseaduse (eddaasppidii AÕS)) § 55 täh henddusees Läääne PPreefeekttuu uri kkaaudduu E Eessti riigile, kuna: 1) kasteeddiks nnimetatud eese asuus vägaa pikkaa eegga Lääänee Prefektuuri ggaaraaažžiss ((kuhuu olli kkaebuus essiittaajal tteeniistusalasseelt reggullaarsseellt asjja sseooses teeeennisttussõiidukiitee kaasuutamiiseega)) koooss kõikvõõimalike m muuudde eseemetegaa; 22) kastteeedikkss nim mettattudd aassja JJ. PPilt` ppoooltt aajuuttisseelt xx teateerr X X peaku unsstniikullee AA.. J`ille nimeettatudd aasjagaa sarrnaasse muulaažii ttegeem mii ssekss teeatrii eetendduusse tarrvis kassuttaada aannddmine jjaa sseelllee AA. J`iilt tt aagassiisaaamine kkavvatsu usega paaigutadaa seee taggaassi LLäääne Preefekktuuuri ggarraaažii nning selle menettlejja ppooolt J.. Piilltt` kooduust ääravõtmiine

4-10-4288

3 (7) ennne kkuuii k kaebaja saanuukss seelle järgmissess ttöövaheetuses ollles garaažžii enndiseelee kkoohale taggaassi paiggutada, eii ollee kkäsi ttletaavv kehhttii vvaa m mateerriiaaalõõiguussee tähhenduseess kassteedikks niim meetattuudd asja om mamiisenn aa minuu pooolt, kkunna: 1) AÕS § 322 koo haseeltt oo nn vvaalldu us tegelikk võõim assjja ülle; 2)) § 440 lg 1 kohaseelt on võõõraa assja aasjjaa vaaldduus kkaitsstud omaavolii vvaastu seaddusseegga; 3) AÕS §§ 39 llg 11 koohaseellt vvaldus lõpeeb ssiis, kkuii vaalldajaa looo bbub teeggeliikkust vvõõimust aassjaa ülee võii kaotaab seellle muull viiisil; 4) AÕ ÕSS § 6688 llg 1 jjärgi oo nn omand isii kku tääielii k õiggussllii kk võõim m asjaa üle. Omaanikull onn õiiguss assja vallll aattaa, kaasuuttaddaa ja kässutada nningg nõuda kkõiigiilt teistteeltt isiikutelltt nendde õiigusstee rikkumisse väältimist jj aa rikkum misse taaggajäärgede kõõ rvaldaamisst; 5) AAÕ ÕS §§ 92 p 1 kohhaselltt tt eekkkkibb vallllaasomaand ü üleeanddmiisegga, kui vvõõraannddaajja aannnabb asja vvalddusee üle om maann ddaajaale ja nad on llepppinu ud kkookku,, et omand läheebb üüllee om manndaajaale;; 6) antud juhul kkuuuluus täieeliik õigusliikk võim kkaassteediiks nimetaattud aassja üülle e. sellle om mand Eeestti riiggillee Lääne PP rreffeekktuu urri kkaauudu ja riiiik ei oolnnudd teegellikust vvõõim musst sellee asja üle loobunuudd egga kaotanud seedaa eegga sedda JJ.. Pilt`` üllee anndnud, 77) kaeebuuse esitaaja eeii oole kunaaggi soo oovviinuudd kkaa ssteediiks nniimeetaattudd aassjjaa omaada.

Vassttaavvaallt VTTMS S §§-ll ee 887 arrutaattakse vväärtteoasja ainult vvääärrtteeopprotokoollliiss sätesttatud ulatuusess. K Käeesolevvaa jjuhtumi meenetlemiseell on kohhttu uvväliine meneetlleja kkariistusottsuusse tegem miisell vvääljjunnud sellggeeltt vväärtteeoo prootookkoo lllis kkäsiitll eetuud omaamisee kuuii kkäiitlem miisse mõõiistegaa obbjjektiviseeeritud jja määrattleetud teeo piiirriiddesst kui karisttass mii n nd „„tsiviilkkäibees keellaattud külmreelva eebbaseeaadusslikuu käittllemisee eestt“,, m milllleega oon riikuttud VTM MSS §-ss 887 säteestaatuud nõudeiid. V Väärteomenneettluss õõiguse oluullii sseed rrikkumiised looettletaakkse VTMS §-s 150.. Kaebuse esitaja leeiaab, ett menetluussaall u use issiikku u käii ttumisses väääteo tunnuste puudum miisse niinng meeneetluusõiggussennorrm mii oluulliisse rikkuumisee tõttu u tuleb kkaevaattaavv ottssus meenettlussaluse isiiku ssüüüddimõiistmiisse jaa karisstaam mise oosaas tühiissttaadaa ninng m menettlus assjas lõppetada. Saamutii paalub kaeebbajaa käesoleva kaebusee rrahuuldaamisell määärrataa meenettlusskuuluud jjäättta riiggii kaandaa.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politseija Piirivalveameti sisekontrollibüroo büroo juht politseikapten M. T oma

08.12.2010.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja F.K` kaebus rahuldamata.

Kohtuvälise menetleja seisukoht on, et antud väärteoasi ei kuulu lõpetamisele, kuna

väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega.

Menetlusaluse isiku kaebuses esitatud viited asjaõigusseaduse sätetele ei ole

asjakohased, kuna tulenevalt Riigikohtu lahenditest (3-1-1-46-08, 3-1-1-93-07)

valduse mõiste karistusõiguses ei ole täielikult kattuv asjaõigusliku valduse

mõistega. Valdus karistusõiguslikus mõttes eeldab isikult nii tegelikku võimu asja üle kui ka soovi seda võimu teostada ehk valitsemissoovi.

Seega on leidnud kinnitust, et F.K omas ebaseaduslikult kasteeti kodus

15.09.2010.a ning tema omas faktilist kontrolli antud kasteedi üle. Teatavasti on

kasteet tsiviilkäibes keelatud külmrelv, milline omamine ei ole lubatud.

Menetlusaluse isiku väited kaebuses, et kohtuväline menetleja on väljunud

väärteoprotokolli piiridest ei vasta tõele. Väärteoprotokollis märgitud väärteo

toimepanemise aeg, koht, kirjeldus ja kvalifikatsioon kattuvad täpselt sõna-sõnalt

otsuses tooduga. Otsuses on toodud lisaks RelvS § 89 2

pealkiri, mille andmebaas genereerib ise kvalifikatsiooni juurde.

Juhindudes eeltoodust palub menetleja jätta F.K` kaebus rahuldamata ja väärteoasjas 02.11.2010.a tehtud kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

4-10-4288

4 (7) Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning

palusid F.K` suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaebaja leiab, et selleks, et teha järeldus, kas vaidlusalune külmrelv on

tsiviilkäibes keelatud, tulnuks ja pidanuks väärteomenetleja tuvastama ja selgitama,

mis oli alustegu ehk eelnev tegu, mis lubab asuda süüteokoosseisu tuvastama ja kirjeldama. Õigusteadlased on seisukohal, et omastamisele peab eelnema üks eeltegu

ehk süütegu. Antud juhul seda eeltegu ei ole menetleja välja toodud.

Süüteokoosseisu tasandil puudub materiaalõiguslik alus. Eelteo kirjeldamata

jätmine ja süüteo koosseisu tuvastamise eelduse välja toomata jätmine kujutab endast ka asjaolu, mis välistab õigusvastasuse. Eelteo ebaselgus ja nimetamata

jätmine välistab igasuguse võimaluse formeerida menetlusõiguslikult dispositsiooni

koosseisu ja ei võimalda väita, et tegemist on õigusvastase teoga ehk ebateoga.

Kohtuväline menetleja on menetlenud pealiskaudselt asja. Ei ole kasutanud termineid omastamine, omandamine, omamine ja ainult viitab RK lahendile.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo

toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et nii kaebuses toodu, kui ka istungil kaitsja viited asjaõigusseaduse sätetele ei ole asjakohased. RK lahendites, millele menetleja on viidanud, et valduse mõiste ei ole täielikult kattuv asjaõigusmõistega. Relvaseadus

täiesti välistab tsiviilkäibes keelatud külmrelva omamise, hoidmise ja edasitoimetamise, kõik mis on toodud mõistes käitlemine, see on toodud ära RelvS § 892. On tõendatud väärteoasjas, et ta omas keelatud külmrelva, kasteeti oma kodus.

Kaitsja viited omastamise eelteo nõudele on eksitav väide, eelteo olemasolu nõue

omastamise juures on varavastaste süütegude puhul. Käesoleval juhul toimub

menetlus Relvaseaduse järgi ja tegu ei ole varavastase kuriteoga. F.K on andnud ütlusi selle kohta, et oli teadlik, et selline ese on tsiviilkäibes keelatud. Relvaseadus on näinud eriregulatsiooni, mis juhtudel võib kasteeti käidelda tsiviilkäibes ja selleks on eraldi nõuded.

Pärnu Maakohtu seisukoht

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised

selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

VTMS § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel

väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi

arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses

süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus.

Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise

menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite

kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (3-1-1-4-07).

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud

ära menetlusosaliste seletused, leidis, et F.K` kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

4-10-4288

5 (7) Kohtuliku uurimise käigus kinnitas tunnistaja P.P, et 15.09.2009.a läbiotsime käigus viibis kodus x tn x X linn ning tunnistas, et kasteedi taoline ese leiti külmkapi pealt.

Kaebuse esitaja kinnitas samuti, et kasteet leiti tema elukohast. Seega nimetatud väärteoasjas langevad tunnistaja ja kaebuse esitaja ütlused kokku kasteedi asukoha

üle, mistõttu selles osas puudub vaidlus. Samas kaebuse esitaja selgitas kohtule , millistel asjaoludel kasteet leiti tema elukohast. F.K kinnitas, et töötab Politsei–ja

Piirivalve korrakaitse talituses ning ühel päeval pöördus tema poole teatrikunstnik

palvega, et ta muretseks kasteedi, selleks et teha sellest mulaaž näidendi jaoks. F.K` ütluste kohaselt võttis ta politsei garaažist kasteedi ja andis teatritöötajale üle.

Mõni päev enne läbiotsimist tõi viimane kasteedi tema elukohta x tänav x X linn tagasi. Kaebuse esitaja kinnitas, et soovis kasteedi tagastada politseisse ning mingit

soovi seda endale jätta ei olnud, samuti leiab, et kasteet kuulus Lääne Prefektuuri

kaudu riigile ning riik ei olnud tegelikust võimust selle asja üle loobunud ega seda temale üle andnud.

Kohus kaebuse esitaja seisukohtadega ei nõustu.

Õigusteoorias on üldtunnustatud seisukoht, et tulenevalt kahe õigusharu ülesannete

erinevusest ei ole valduse mõiste karistusõiguses täielikult kattuv asjaõigusliku

valduse mõistega. Valdus karistusõiguslikus mõttes eeldab isikult nii tegelikku

võimu asja üle kui ka soovi seda võimu teostada ehk valitsemissoovi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. veebruari 2008.a otsus nr - RT III 2008, 8, 53). 3-1-1-93-07

Seega isikul on tegelik võim asja üle, kui ta saab asja vahetult ilma takistuseta mõjutada ning asi on alati isiku valduses, kui see on tema poolt valitsetavas ruumis.

Antud juhul kohtuliku uurimise käigus ja tuginedes läbiotsimisprotokollile tunnistaja P. P, kaebuse esitaja F.K` ütlustele on leidnud kinnitust, et kasteet oli

kaebuse esitaja elukohas ning ta omas faktilist kontrolli tsiviilkäibest keelatud külmrelva üle.

Kaebuse esitaja väide, et kohtuväline menetleja on väljunud väärteoprotokolli

piiridest ei ole leidnud kinnitust. Nii on väärteoprotokollis nr x 14.10.2010.a

fikseeritud väärteo toimepanemise aeg, koht, kirjeldus ja kvalifikatsioon, mis

kattuvad otsuses toodud toimepanemise aja, koha ja väärteo kirjeldusega. Samuti

kohus ei nõustu kaitsja väitega, et väärteo kirjelduses omastamine eeldab eelteo olemasolu. Kohus leiab, et karistusõiguses eelteo olemasolu on nõutav varavastaste süütegude kvalifitseerimisel.

Kaebuse esitaja väide, et menetlusealuse isiku teos esineb süüd välistav asjaolu KarS § 39 lg 1 järgi s.o eksimuses teo keelatuses pole leidnud tuvastamist. F.K töötab

Lääne Prefektuuris korrakaitsebüroo liiklusjärelvalve talituse liikluspolitseinikuna ning omab teenistusrelva, mis eeldab eelnevalt kohustusliku koolituse läbimist ning

relvaseaduse tundmist. Seega F.K politseinikuna omab kindlasti kõrgemat õigusteadlikkust kui tavakodanik ning väita, et isik oli teo keelatuses eksimuses, on paljasõnaline.

Vastuvaidlematult on tuvastatud, et kaebuse esitaja omas 15.09.2010.a oma

elukohas tsiviilkäibes keelatud külmrelva kasteeti. Nimetatud tegu on võrreldav

narkootilise aine omamisega (valdamisega) väikeses koguses, mis on karistatav

Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi

NPALS) järgi, nagu külmrelva kasteedi omamine on karistatav Relvaseaduse järgi.

Mõlemad eriseadused näevad ette eriregulatsiooni, mis juhtudel antud aine või ese omamine ei ole karistatav. Narkootilise aine puhul on selleks arsti ettekirjutus NPALS

§ 3 lg 1, ning kasteedi omamise puhul oleks välistanud vastutuse RelvS järgi § 4

järgi, mille kohaselt külmrelva (sealhulgas ka kasteeti) võib ohutust tagades

4-10-4288

6 (7)

kasutada filmivõtetel, etendustel ja etenduste ettevalmistamisel. Seega F.K` olid kõik võimalused olemas seadusest tulenevalt taotleda luba Politseiametilt, mille jättis tegemata.

RelvS § 20 sätestab tsiviilkäibes keelatud relvade ja laskemoona loetelu. RelvS § 20 lg 2 p 1 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud külmrelvad: kasteet, kasteetnuga, torketääk,

teleskoopnui, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks

valmistatud ese. Vastavalt RelvS § 89 2

lg 1 karistatakse elektrišokirelva või

tsiviilkäibes keelatud külmrelva valmistamise, soetamise, omamise, hoidmise,

müümise, kandmise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

F.K nimetatud nõuet ei järginud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebuse esitaja koosseisupärane tegu lugeda õigusvastaseks.

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta

on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on füüsiline isik

süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv. Seega tuleb lugeda isik

süüvõimeliseks. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodut kokku

võttes loeb kohus tõendatuks, et F.K on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, mida kvalifitseeritakse RelvS § 89-2 lg 1 alusel väärteona.

Kuivõrd menetlusalune isik on sätestatud väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

Ka pole tuvastatud muude VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate

asjaolude ilmnemist. Kaebaja taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Samuti on

kohus seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus leiab, et

väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust

ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid väärteolahendi tühistamise aluseks.

KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb

menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RelvS § 20 lg 2 p 1 kohaselt tsiviilkäibes keelatud külmrelvad on

kasteet, kasteetnuga, torketääk, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse

tekitamiseks valmistatud ese. RelvS § 89-2 lg 1 järgi elektrišokirelva ja tsiviilkäibes

keelatud külmrelva ebaseadusliku käitlemise järgi on keelatud külmrelva

valmistamine, soetamine, omamine, hoidmine, müümine, kandmine,

edasitoimetamine, vedamine või muu ebaseaduslik käitlemine mille eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Arvestades, et kaebuse esitaja pole varem väärteokorras karistatud, hinnates isiku poolt toime pandud süüteo ohtlikust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud karistus vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range motiveerimaks F.K` hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Politseija

4-10-4288

7 (7)

Piirivalveameti sisekontrollibüroo II talituse erimenetleja E. Pajula` poolt

02.11.2010.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2100,10,000023 ei kuulu tühistamisele ning F.K` kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Asitõend, so kasteet, tagastada Politseija Piirivalveametile.

VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses

menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 kohaselt

hüvitab süüdimõistva otsuse puhul menetluskulud süüdimõistetu. Eeltoodust lähtuvalt tuleb menetluskulud, so valitud kaitsjale makstud tasu, jätta kaebuse esitaja kanda.

VTMS § 155 lg 1 p 1, lg 2, § 156 lg-te 1 ja 3 kohaselt on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus

esitada 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, kohtuotsuse peale

kassatsioon Riigikohtule kohtuotsuse teinud maakohtu kaudu, teatades

kassatsiooniõiguse kastutamisest kirjalikult maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Igor Pütsep Kohtunik