3-22-2667/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.05.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2667

Haldusasi

X. Xi kaebus Tallinna Vangla poolt perioodil 21.09.2022-

26.09.2022 isolatsioonis hoidmisega tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 600 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 02.06.2023.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas registreeriti 03.10.2022 X. X (kaebaja) taotlus perioodil 21-26.09.2022

isolatsioonis hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 250 eurot. Taotluse

põhjenduste kohaselt avastati 38-ndal nädalal Tallinna Vangla I üksuses koroonaviiruse laine ning

kaebajale vaktsineerimata kinnipeetavana kohaldati viiepäevast isolatsiooni - kaebaja suleti

kambrisse ja talle ei võimaldatud jalutuskäike. Kaebaja pidas sellist tegevust diskrimineerivaks,

kuna vaktsineeritud kinnipeetavatele selliseid piiranguid ei kohaldatud. Kaebaja märkis, et tundis

vangla tegevuse tõttu suurt hingelist rusutust ning jalutuskäikude mittelubamine halvendas tema

terviseseisundit tekitades loidust ja peapööritust.

2. Tallinna Vangla jättis 26.11.2022 otsusega kaebaja poolt esitatud kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata. Vangla selgitas, et kaebaja ei saanud küll viie päeva kestel värskes õhus viibida, kuid

samasuguseid ebamugavusi tuleb koroonaviiruse tõttu taluda isikutel ka tavaühiskonnas, sest

kõigil nakatanutel tuleb jääda koju eneseisolatsiooni. Mis tahes haigus võib tingida tubasele

režiimile jäämist ja seda mõnikord oluliselt pikemaks ajaks, kui käesoleval juhul kaebajal taluda

tuli. Värske õhk on inimese tervisele oluline, kuid käesoleval juhul oli kaebaja ja kolmandate

isikute elu ja tervise huvides jalutuskäikude mittevõimaldamine põhjendatud ja vajalik ning

proportsionaalne meede. Seda on tunnustatud ka kohtupraktikas. Kaebaja ei pidanud ajavahemikul

21.-26.09.2022 taluma kannatusi, mis tuleks talle riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel rahaliselt

kompenseerida.

1(6)

3. Kaebaja esitas 20.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 12.01.2023

määrusega menetlusse nõudes Tallinna Vangla poolt perioodil 21.09.2022-26.09.2022

isolatsioonis hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 600 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

4. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1 Kaebaja taotleb Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist alandava kohtlemise,

diskrimineerimise ja seaduste mittetäitmise eest. Kuna vangla jättis kaebaja taotluse hüvitise

summas 250 saamiseks rahuldamata, pöördub kaebaja kohtu poole ja tõstab hüvitise summat 600

euroni.

4.2 Ajavahemikul 21.-26.09.2022 hoidis Tallinna Vangla kaebajat lukustatud kambris ja ei

võimaldanud värskes õhus viibimist. Katkestati suhtlus pereliikmetega, kuna telefonid asuvad

avatud osakonnas koridori seintel. Puudus ligipääs külmkapile, mis asub avatud osakonnas

pesuköögis.

4.3 Ajal, mil mittevaktsineeritud istusid 5 ööpäeva suletud uste taga, said vaktsineeritud oma

tavapärast argielu edasi elada, kuigi ka nemad olid nakatanutega lähikontaktsed.

4.4 Ei ole aru saada, miks peale 2022 kevadel valitsuse poolt vastu võetud otsust jätkas Tallinna

Vangla õiguste rikkumisi.

4.5 21.09.2022 hommikul kutsuti kaebaja kongikaaslane luugi juurde ja tehti talle COVID test.

Kaebaja põdes COVID-19 läbi veebruaris 2022, mistõttu oli septembris 2022 COVID-19

läbipõdemisest möödas üle 6 kuu. Seejärel paluti kaebajal asjad kokku pakkida ja kõrvalkambrisse

kolida, kus ootas üks samuti mittevaktsineeritu. Osakonnas paigutati eraldi vaktsineeritud ja

vaktsineerimata isikud. Ei arvestatud et kes on riskigruppi kuuluvad ja kes mitte. Peale

ümberpaigutamiste tegemist avati mittevaktsineeritute kambrid ja nende tavaelu jätkus avatud

osakonnas. Mittevaktsineerituid ei hakatud isegi testima. Samas hommikused ja õhtused

loendused toimusid tavareeglite järgi.

4.6 Sellise tegevuse tulemusena on vangla alusetult piiranud kaebaja liikumisvabadust avatud

osakonnas ja rikkunud põhiseaduse § 12 ja vangistusseaduse (VangS) § 55 lõiget 2. 5 päeva

jooksul ei võimaldatud kaebajale värsket õhku. Kaitsevarustus ongi vanglal soetatud sellise

erandliku olukorra jaoks. Eksitud on Euroopa Inimõiguste Konventsiooni art 3 sätete vastu ja

teistest kinnipeetavatest eraldamise näol on kaebajat alandatud ja diskrimineeritud.

Vastustaja seisukoht

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel.

5.1 Kaebaja vanglasisest liikumist piirati perioodil 21.-26.09.2022 vastavalt Tallinna Vangla

direktori 25.05.2022 käskkirja nr 1-1/22/55 punktile 2. Julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus

oli tingitud COVID-19 nakatanute hulga järsust tõusust. Nimelt tuvastati 20.09.2022 osakonnas

viis koroonaviirusesse nakatunud kinnipeetavat kellele 21.09.2022 lisandus veel kolm

kinnipeetavat ning samuti oli haigestunud kuus vanglaametnikku. Kuna vanglates varasemalt

levinud koroonapuhangute pinnalt oli teada, et viiruse vanglasisese leviku korral osutub selle

ohjamine vangide hulgas keerukaks, ei saanud vastustaja jääda tegevusetuks. Olemasoleva info

pinnalt on kõrgem oht haigestumiseks ja viiruste levitamiseks vaktsineerimata kinnipeetavatel.

Vanglas viibivate isikute tervise kaitse eesmärgil oli vajalik vaktsineerimata inimeste vanglasisest

liikumis- ja suhtlusvabadust piirata.

5.2 Kaebaja on vaktsineerimata kinnipeetav. Puudub vaidlus ka selles, et kaebaja on

koroonaviirust põdenud. Kuivõrd 21.09.2022 seisuga oli kaebajal COVID-19 läbipõdemisest

möödunud enam kui seitse kuud, oli kaebaja isikuks, kes vastas Tallinna Vangla direktori

2(6)

25.05.2022 käskkirja punktis 2 toodud kehtiva COVID-19 tõendita lähikontaktse kriteeriumile ja

tuli seega eneseisolatsiooni jätta. Kaebaja eneseisolatsiooni jätmist toetab ka Eesti Perearstide

Seltsi koostatud SARS-COV2 isolatsioonikalkulaator.

5.3 Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja ning sh teiste üksuses paiknevate

vaktsineerimata kinnipeetavate liikumisvabaduse piiramine ei olnud õigusvastane (VangS § 8 lg 2,

§ 66 lg 1, põhiseaduse § 16, NETS § 17). Arvestades COVID-19 haigust põhjustava viiruse

levikut oli piirangute kehtestamine üksuses viibivatele vaktsineerimata kinni peetavate isikute

suhtes proportsionaalne ja avalikes huvides vajalik meede. Piirangud vastasid täideviimise

eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega moonutanud seaduses sätestatud teiste õiguste ja

vabaduste olemust. Kohaldatavad meetmed olid minimaalselt vajalikud, et tagada vanglas

viibivate inimeste elu ja tervise kaitse võimalikult kõrgel määral. Arvestades viiruse leviku tõusu

üksuses olid piirangud, arvestades kaalul olevat õigushüve, proportsionaalsed.

5.4 Viiel päeval vanglasisese liikumisvabaduse piiramisega ei kaasnenud kaebajale selliseid

tagajärgi, millest oleks kaebajal saanud tekkida kahju. Kaebaja ei ole vanglale esitatud kahju

hüvitamise taotluses tuginenud perekonnaõiguse riivele, mistõttu on selles osas kaebajal läbimata

kohustuslik kohtueelne menetlus.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Vaadanud läbi poolte seisukohad ning esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Põhjendan seda järgmiselt.

7. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega

avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud

võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste

kaitsmise või taastamisega.

8. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja on

mittevaralist kahju seostanud eeskätt sellega, et ta ei saanud 21.09.2022-26.09.2022 kestnud

isolatsiooni tõttu käia väljaspool kambrit jalutamas, helistamas, külmiku juures. Kaebaja selgitab,

et tegemist on tema, kui vaktsineerimata isiku alandava kohtlemisega, kuna vaktsineeritud

kinnipeetavad said jätkata tavapärast elu. Kohus nõustub, et tegemist on kahjunõudega süüliselt

väärikuse alandamise eest. Kaebaja on ise maininud tervise kahjustamist, kuid kaebajale ei ole

tekitatud konkreetset kehavigastust ega terviseriket. Nimetatud alustele tugines kaebaja ka

kohtueelses menetluses. Asjaolu, et kaebaja toob kaebuses täiendavalt välja, et ta ei saanud

liikumisvabaduse piiramise tõttu suhelda lähedastega ei muuda kaebaja nõude alust. Kaebaja ei

tugine kaebuses perekonnaõiguse riivele. Seega on asjakohatu vastustaja väide, mille kohaselt on

kaebajal vastavas osas läbimata kohtueelne menetlus.

9. Vaidlus puudub selles, et Tallinna Vangla on avaliku võimu kandja ning kaebaja kui

kinnipeetava ja Tallinna Vangla vahel on avalik-õiguslik suhe, sest üksnes avalik võim saab

vanglakaristust täide viia ja kinnipeetavaid piirangutele allutada. Vaidlus puudub ka selles, et

kaebaja ei olnud vaidlusaluse eneseisolatsiooni ajal (21.-26.09.2022) COVID-19 vastu

vaktsineeritud. Tallinna Vangla on esitanud kohtule kaebaja poolt 13.05.2021 Tallinna Vanglale

esitatud avalduse vaktsineerimisest keeldumise kohta (Tallinna Vangla 13.02.2023 vastuse lisa).

Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja andis 06.02.2022 positiivse COVID-19 testitulemuse, st

kaebaja oli viiruse läbipõdenud. Kaebaja tunnistati terveks 16.02.2022. Nimetatu tähendab, et

21.09.2022 seisuga oli kaebajal viiruse läbipõdemisest möödas enam kui 6 kuud.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas Tallinna Vangla tegevus on olnud õigusvastane ja kas sellega

on tekitatud kaebajale mittevaralist kahju, mida ei ole võimalik kõrvaldada muude RVastS-s

sätestatud õiguskaitsevahenditega.

3(6)

11. Kohus kontrollib esmalt, kas Tallinna Vangla tegevus on olnud õigusvastane, sest kui see

eeldus on täitmata, ei saa kaebaja õigusi olla rikutud ega temale kahju tekitatud.

12. Vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla

territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu

algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal

eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. VangS § 8 lg 2 kohaselt

võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või

kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see

on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks.

Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. VangS § 69 lg 4 kohaselt kohaldab täiendavaid

julgeolekuabinõusid vanglateenistus.

13. VangS § 4¹ lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis

austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei

põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas

või arestimajas kinnipidamisega. VangS § 4² lg 2 sätestab, et kinnipeetava, arestialuse või

vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset

piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis

on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise

eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja

vabaduste olemust. Kohtupraktikas on juba varem asutud seisukohale, et vangla võib tulenevalt

VangS §-st 41 piirata kinnipeetava õigusi, mille piirangut seadus ei sätesta juhul, kui see on vajalik

vangla julgeoleku tagamiseks. Vangla julgeolek mõistena hõlmab nii vangistuse täideviimisel

kohaldatavate normide järgmise, vangla üldise toimimise kui ka kinnipeetavate ja vangla ametnike

elu ja tervise kaitse tagamise (Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2021 otsus asjas nr 3-20-1367, p 19;

Tartu Ringkonnakohtu 16.02.2023 otsus asjas nr 3-20-2314, p 14.2). VangS § 41 lg 2 sätestab

üldvolituse nende ebatüüpiliste olukordade tarvis, kus VangS-s sätestatud tavapärase erimeetmega

pole võimalik tõrjuda ohtu vangla julgeolekule. Kohtu hinnangul oli COVID-19 haigusest tingitud

kriis ebatüüpiline olukord. Seetõttu oli nimetatud õiguslik alus kohaldatav COVID-19 haigusest

tingitud negatiivsete tagajärgede tõrjumiseks.

14. Tallinna Vanglas on kehtestatud vaktsineerimata ja vaktsineeritud kinnipeetavate suhtes

erinevad täiendavad julgeolekuabinõud COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks. Seega tuleb

kontrollida, kas kaebaja kui vaktsineerimata kinnipeetava kohtlemine oli perioodil 21.-26.09.2022

kooskõlas sellel ajal kehtinud vangla õigusaktidega. Tallinna Vangla viitas kohtueelses menetluses

asjakohase õigusaktina Tallinna Vangla direktori 25.05.2022 käskkirjale nr 1-1/22/55.

15. Tallinna Vangla direktori 25.05.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/55 kohaldati Tallinna Vangla

kinnises osakonnas paiknevate kinnipeetavate suhtes COVID-19 viiruse tõkestamiseks täiendavaid

meetmeid. Käskkirja punktist 2 tulenevalt kehtestati piirangud kehtiva COVID-19 tõendita

lähikontaktsete suhtes. Lähikontaktseteks tunnistamisel lähtuti käskkirjas Terviseameti juhistest

(Koroonaviirust, seotud otsuseid ja elukorraldust puudutavad küsimused-vastused (kriis.ee)) mille

kohaselt loetakse lähikontaktseks isikut, kes on olnud COVID-19 haigega kontaktis vähemalt 15

minutit ja lähemal kui kaks meetrit. Sellised vangid jäetakse eneseisolatsiooni

isolatsioonikambrisse või -osakonda. Isoleeritud vangi suhtes kohaldatakse COVID-19 viiruse

peiteperioodi lõpuni või nakkusohu lõppemiseni käskkirjas toodud piiranguid. Peiteperioodi

määratlemisel lähtuti Terviseameti suunistest, mille kohaselt on COVID-19 haigega lähikontaktis

olles soovitatav jääda vähemalt viieks päevaks isolatsiooni (Koroonaviirust, seotud otsuseid ja

elukorraldust puudutavad küsimused-vastused (kriis.ee)). Käskkiri sätestas, et selliste

kinnipeetavate kambrid lukustatakse (p 2.1), jäetakse ära jalutuskäigu (p 2.4), võimaldatakse

helistamine vastavalt taotlustele ning vangla poolt teada antavale töökorraldusele (p 2.7).

4(6)

16. Kaebajat hoiti eneseisolatsioonis 21.09-26.09.2022 ehk kokku 5 päeva. Selle aja jooksul ei

saanud kaebaja käia värskes õhus jalutamas, mis on kaebaja põhiline etteheide eneseisolatsiooni

jätmise tagajärgedele.

17. Kehtiva COVID-19 tõendita lähikontaktsete kinnipeetavate eneseisolatsiooni jätmiseks

perioodil 21.09-26.09.2022 andis õigusliku aluse Tallinna Vangla direktori 25.05.2022 käskkiri nr

1.1/22/55. Kaebaja ei ole käskkirja vaidlustanud, kuid leiab, et vaktsineerimata ja vaktsineeritud

kinnipeetavate erinev kohtlemine on tema kui vaktsineerimata kinnipeetava suhtes diskrimineeriv.

18. Tallinna Vangla põhjendas kaebaja eneseisolatsioonis hoidmist sellega, et I üksuses (kus O3

eluosakonnas viibis ka kaebaja) avastati 38-ndal nädalal hulgaliselt nakatanuid, mh oli nakatanuid

nii kinnipeetavate kui ametnike seas. Arvestades, et O3 eluosakonna näol on tegemist avatud

osakonnaga, kus kinnipeetavad omavahel igapäevaselt kokku puutuvad ning lisaks oli nakatunute

seas ka ametnikke, kes samuti kinnipeetavatega kokkupuudet omasid, tuli Terviseameti juhistest

lähtuvalt I üksuse kinnipeetavad (v.a haigustunnustega või COVID-19 positiivsed) lugeda

lähkiontaktseteks. Sellest tulenevalt jäeti kaebaja kui 25.05.2022 käskkirja kohaselt kehtiva

COVID tõendita isik viieks päevaks eneseisolatsiooni.

19. Tallinna Vangla 25.05.2022 käskkirja nr 1.1/22/55 punkt 2.4 nägi eneseisolatsiooni ajaks ette

jalutuskäikude ära jätmise (p 2.4), kambrite lukustamise (p 2.1) ja piirangud helistamisel (p 2.7).

Käskkirja põhjendustes on välja toodud, et eneseisolatsiooni kohustuse eesmärk on, et haigestunud

isik või potentsiaalne nakkuskandja ei kannaks nakkust edasi uutele isikutele. Selle täitmiseks

peab isik vältima vahetuid kontakte. VangS § 55 lg 2 ja § 93 lg 5 annab vangile õiguse tunniseks

jalutuskäiguks värskes õhus. Tuleb aga arvestada, et jalutuskäigule saatmine eeldab erinevate

ruumide läbimist, kus viibivad tööülesannete täitmiseks vanglateenistujad, samuti läbiksid samu

ruume sel juhul teised vangid. Võimalik nakkuskandja võib sel juhul nakatada nii ametnikke kui

veel terveid kaasvange, vaatamata asjakohaste isikukaitsevahendite kasutamisele.

20. Kohus leiab, et COVID tõendita kinnipeetavate eneseisolatsiooni nõude kehtestamine ning

sellega seoses jalutuskäikude ära jätmine ja väljaspool kambrit liikumise piiramine

eneseisolatsiooni ajaks oli asjakohane piirang, sest viiruse laialdane levik vanglas ohustaks vangla

julgeolekut. Vangla on piirangu kehtestamisel lähtunud Terviseameti asjakohastest soovitustest,

mille kohaselt on ka vabaduses viibivatel COVID-19 haigega kokku puutunud lähikontaktsetel,

kes ei ole vaktsineeritud või koroonat viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud, soovitatav jääda

eneseisolatsiooni ja jälgida oma tervist (Koroonaviirust, seotud otsuseid ja elukorraldust

puudutavad küsimused-vastused (kriis.ee)). Võrreldes Terviseameti suuniseid käesoleva otsuse

tegemisel suunistega, mida on kirjeldatud 25.05.2022 käskkirjas, ei tähelda kohus, et suunistes

oleks olnud muutusi. Kaebaja suhtes eneseisolatsiooni kohaldamise hetkel oli Eestis küll loobutud

nii COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks kohaldatud meetmetest kui ka

COVID-19 tõendi ja kaitsemaski kandmise nõudest, kuid teadmine sellest, et vaktsineerimata

isikutel on kõrgem oht haigestumiseks ja viiruse levitamiseks kui vaktsineeritud isikutel, on

püsinud muutumatuna. Ametliku vaktsineerimise info veebilehe (vaktsineeri.ee) kohaselt on

vaktsineeritud isik vähem nakkusohtlik ning uuringud on näidanud, et kui vaktsineeritud inimene

haigestub, võib temalt leida elujõulist viirust lühemat aega kui vaktsineerimata inimesel.

Vaktsineeritud inimesel väheneb koroona raske põdemise oht mitmekordselt (Lähen vaktsineerima

– vaktsineeri.ee). Eelnevast tulenevalt oli vanglas viibivate isikute tervise kaitse eesmärgil

põhjendatud vaktsineerimata kinnipeetavate vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust piirata.

Seega kaitses kaebaja eneseisolatsiooni suunamine avalikku huvi.

21. Kaebaja eneseisolatsioon kestis viis päeva. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist nii

pika ajaga, et eneseisolatsiooni saaks pidada ebaproportsionaalselt pikaks. Samaks perioodiks on

Terviseameti juhiste kohaselt soovitatav jääda eneseisolatsiooni ka vabaduses viibides. 5-päevane

eemalolek värskest õhust on ebameeldiv, kuid ei saa eraldiseisvalt tekitada tõsist kahju inimese

füüsilisele ja vaimsele heaolule. Kohus nõustub vastustajaga, et kõnealuseid piiranguid saab

pidada praegusel juhtumil vajalikuks, sobivaks ning soovitud eesmärki ja piirangute kestust

5(6)

arvestades proportsionaalseteks. Kohus ei korda kõiki vastustaja 28.11.2022 vastuses toodud

põhjendusi (HKMS § 165 lg 2). Piirangu mõju ei muutunud selle kohaldamise kestusest tulenevalt

kaebaja suhtes inimväärikust alandavaks ega piinavaks. Kinnipeetavate isoleerimist ja

liikumisvabaduse piiramist saab pidada sobivaks, vajalikuks ja mõõdukaks meetmeks nakkusohu

vältimiseks. Üksnes kaitsevahendite kasutamise korral ei pruugi nakkusoht täielikult välistatud

olla, sest ükski kaitsevahend ei takista täielikult viiruse levikut.

22. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuna Tallinna Vangla direktori 25.05.2022 käskkirjadega kaebaja

suhtes 21.09-26.09.2022 kohaldatud meetmed ei olnud õigusvastased, on täitmata RVastS § 7 lg-st

1 tulenev kahju hüvitamise üks eeldustest – tegevuse õigusvastasus – ning kaebaja esitatud

mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks pole alust.

MENETLUSKULUD

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik

6(6)