2-23-6534/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Gerty Pau

K. K.

Määruse tegemise aeg ja koht

3. mai 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-6534

Tsiviilasi

R. M. hagi H. M. vastu elatise vähendamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja R. M. (ik XXX)

Kostja H. M. (ik XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata R. M. hagi H. M. vastu elatise vähendamiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. R. M. esitas 03.05.2023 Tartu Maakohtule H. M. vastu hagi, milles palus vähendada

18.08.2014 poolte vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel hagejalt poolte

ühisele alaealisele lapsele makstavat elatise suurust. Hageja palub vähendada enda poolt

lapsele makstava elatise kuni 2023.a novembrini summani 130 eurot kuus, sealt edasi 185

eurot kuus.

Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, paludes

vähendada menetluse ajaks hageja poolt lapsele makstavat elatist, et kostja ei algataks

kokkuleppe alusel elatise nõude sundtäitmist kohtutäituri juures.

KOHTU SEISUKOHT

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole

hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

3. Kohus leiab, et kuna hagiga soovitavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, tuleb hagi jätta

menetlusse võtmata.

4. Esitatust nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 18.08.2014 notariaalselt tõestatud ühisvara

jagamise lepingu ning lepingu elatise maksmise kohta. Vastavalt lepingule (p 8.2-8.5)

maksab hageja poolte ühise lapse L. E. M. ülalpidamiseks kostja kontole igakuiselt elatist

poole miinimumpalga ulatuses kuni L. E. M. täisealiseks saamiseni või juhul kui laps õpib

põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, ka pärast täisealiseks saamist, kuid mitte

kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni ning kohustub alluma kohesele sundtäitmisele

elatise maksmise kokkuleppest tulenevate nõuete täitmiseks.

5. Hagejalt ei ole elatist kohtuotsusega välja mõistetud ning tegemist ei ole ka kohtu kinnitatud

kompromissi alusel tasutava elatisega. Seega ei saa hageja esitada hagi perioodiliste maksete

suuruse muutmiseks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui kohtulahendiga ei ole elatist

välja mõistetud, ei saa esitada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi hagi

perioodiliste maksete suuruse muutmiseks (vt nt Riigikohtu 01.11.2017 määrus kohtuasjas nr

2-17-2426, p 11.2).

6. Kohus märgib, et hageja ja kostja sõlmitud leping on olemuselt leping hageja seadusest

tuleneva lapse ülalpidamise kohustuse täitmise kohta perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 3 I

lause mõttes. Sellega seoses juhib kohus hageja tähelepanu Riigikohtu seisukohtadele

23.02.2016 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-101-15. Mh leidis Riigikohus nimetatud lahendis

järgmist.

Sellist vanemate kokkulepet, kus vanemad lepivad kokku, et lapsest lahus elav vanem

kohustub maksma lapsega kooselavale vanemale lapse ülalpidamiseks iga kuu kindla

suurusega rahasumma, saab üldjuhul pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise

reguleerimiseks omavahelises suhtes. Sellise kokkuleppe pooleks on vanemad kui lapse

ülalpidamise kohustust samal ajal täitma kohustatud osavõlgnikud PKS § 105 lg 3 mõttes,

mitte aga laps. Seetõttu tulenevad sellisest lepingust õigused ja kohustused üldjuhul üksnes

vanematele. Vanemate ülalpidamiskokkulepe võib olla käsitatav ka lapse kui kolmanda isiku

kasuks sõlmitud lepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 mõttes.

Kui vanemad on sõlminud elatise maksmise kohta kokkuleppe ja kokkulepitud elatis ei kata

lapse vajadusi, võib vanem esitada lapse nimel teise vanema vastu hagi elatise

väljamõistmiseks, mida kinnitab ka PKS § 100 lg 3 II lause, st selleks ei ole vaja vanemal

esitada hagi VÕS § 97 alusel kokkuleppe muutmiseks elatise suurendamise eesmärgil. Ka

kokkulepitud elatise vähendamise eesmärgil ei ole vähemasti üldjuhul kohaseks

õiguskaitsevahendiks VÕS § 97 alusel ülalpidamiskokkuleppe muutmise nõue.

Olukorras, kus vanemad on leppinud kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise

suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda alust öelda

ülalpidamiskokkulepe kui kestvusleping VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt üles

mõjuval põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja

mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud

tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Seejuures võib elatise suurust mõjutavate

asjaolude muutumine anda alust öelda leping üles ka üksnes osaliselt, s.o osas, milles elatist

maksma kohustatud vanemalt ei saa kõiki asjaolusid arvestades mõistlikult nõuda

ülalpidamiskokkuleppe täitmist kokkulepitud suuruses kokkulepitud tähtpäevani, s.o üldjuhul

lapse täisealiseks saamiseni. Vanematevahelise ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks ei pea

ülalpidamist andma kohustatud vanem pöörduma kohtu poole, vaid saab seda VÕS § 195 lg

1 järgi teha ülesütlemisavalduse esitamisega teisele vanemale.

Ülalpidamiskokkuleppe olemust ei muuda iseenesest see, et kokkulepe on sõlmitud kohese

sundtäitmise tingimusega, mistõttu on kokkulepe ühtlasi täitedokumendiks täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 181 mõttes. Ka sellise tingimusega ülalpidamiskokkulepet

saavad vanemad VÕS § 13 lg 1 järgi kokkuleppel muuta või lõpetada, samuti saab vanem

mõjuval põhjusel sellise ülalpidamiskokkuleppe VÕS § 196 lg 1 alusel kohtuväliselt

erakorraliselt üles öelda, mh osaliselt.

Kui sellise kokkuleppe alusel on alustatud täitemenetlust, saab kohustatud vanem (võlgnik)

esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 kohaselt, tuginedes

ülalpidamiskokkuleppe osalisele või täielikule ülesütlemisele. TMS § 221 lg 1 järgse hagi

esitamine ei ole välistatud ka enne täitemenetluse alustamist, kui seda võib lähitulevikus

eeldada. Vaidluse korral täitedokumendi sisu üle võib selle selgitamiseks esitada hagi TsMS

§ 368 lg 2 alusel.

7. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

8. Hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Tagastamise taotluses tuleb mh

märkida riigilõivu tagastamise koht (kontonumber, konto omaniku nimi ja isikukood).

/allkirjastatud digitaalselt/

Gerty Pau

Kohtunik