2-21-2406/84 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. mai 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-2406

Kohtuasi

X OÜ hagi KK, AK, PL, KG, KJ, RL ja CV vastu

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

KK, AK, PL, KG, KJ, RL ja CV vastuhagi X OÜ vastu

hüvitise või töötasu ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.12.2021 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

KK apellatsioonkaebus, 16 848 eurot

AK apellatsioonkaebus, 14 580 eurot

PL apellatsioonkaebus, 15 552 eurot

KG apellatsioonkaebus, 14 580 eurot

RL apellatsioonkaebus, 16 524 eurot

CV apellatsioonkaebus, 37 814 eurot 4 senti

X OÜ vastuapellatsioonkaebus KK osas 3500 eurot, AK

osas 3500 eurot, PL osas 3500 eurot, KG osas 3500 eurot,

RL osas 3500 eurot ja CV osas 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastuapellant) X OÜ (registrikood XXXXXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Indrek Leppik ja

Kristjan Mägi

Kostjad (apellandid) KK (isikukood XXXXXXXXXXX),

AK (isikukood XXXXXXXXXXX), PL (isikukood

XXXXXXXXXXX), KG (isikukood XXXXXXXXXXX),

RL (isikukood XXXXXXXXXXX), CV (isikukood

XXXXXXXXXXX), kostjate lepingulised esindajad

vandeadvokaat Kadri Härginen ja vandeadvokaadi abi

Gerli Helene Gritsenko

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 04.04.2023 kohtuistungil

2-21-2406

RESOLUTSIOON

1. Jätta KK, AK, PL, KG, RL ja CV apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Rahuldada X OÜ vastuapellatsioonkaebus.

3. Tühistada Harju Maakohtu 17.12.2021 otsus osas, millega maakohus jättis X OÜ

hagi osaliselt rahuldamata ja jaotas menetluskulud, ning teha tühistatud osas uus

otsus, millega rahuldada hagi täielikult ja jätta menetluskulud võrdsetes osades KK,

AK, PL, KG, RL ja CV kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon

muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Maakohtu

otsus on jõustunud KJ osas.

4. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

4.1. Rahuldada hagi.

4.2. Tuvastada KK, AK, PL, KG, KJ, RL ja CV poolt X OÜ-le 15.01.2021 esitatud

töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus.

4.3. Lugeda KK, AK, PL, KG, KJ, RL ja CV ning X OÜ vahel sõlmitud töölepingud

töölepinguseaduse § 85 lg 1 ja § 98 lg 1 alusel lõppenuks 7.02.2021.

4.4. Jätta hagiga seotud hageja menetluskuludest 10,7% KJ kanda ja 89,3%

võrdsetes osades KK, AK, PL, KG, RL ja CV kanda ning ülejäänud

menetluskulud võrdsetes osades KK, AK, PL, KG, KJ, RL ja CV kanda.

4.5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi

jõustumist.

5. Jätta apellatsioonimenetluse kulud võrdsetes osades KK, AK, PL, KG, RL ja CV

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X OÜ (hageja, tööandja) esitas 15.02.2021 Harju Maakohtule KK (kostja I, töötaja), AK

(kostja II, töötaja), PL (kostja III, töötaja), KG (kostja IV, töötaja), KJ (kostja V, töötaja), RL

(kostja IV, töötaja) ja CV (kostja VII, töötaja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostjate

15.01.2021 töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on tühine. Hageja palus lugeda

töölepingud töölepinguseaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates 15.01.2021 lõppenuks.

2-21-2406

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 28.12.2017 tähtajatu töölepingu, mille

kohaselt asus kostja I tööle arhitekti ametikohal, hageja ja kostja II 12.12.2017 tähtajatu

töölepingu, mille kohaselt asus kostja II tööle projektijuhi ametikohal, hageja ja kostja III

28.12.2017 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja III tööle äriarendusjuhi ametikohal,

hageja ja kostja IV 21.12.2017 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja IV tööle tarkvara

arendaja ametikohal, hageja ja kostja V 13.03.2020 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus

kostja V tööle Manager of Operations (Range team) ametikohal, hageja ja kostja VI 20.04.2020

tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja VI tööle süsteemiinseneri ametikohal ning

hageja ja kostja VII 19.06.2020 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja VII tööle Head

of Capacity Building ametikohal.

09.10.2018 asutas hageja tolleaegne juhatuse liige W (hageja endine juhatuse liige) äriühingu

F OÜ (kehtetu ärinimi C OÜ; praegune ärinimi G OÜ) (G). G osalus pidi olema ajutiselt W

nimel ning ta pidi andma enamusosaluse (80%) tasuta üle hagejale või hageja nimetatud isikule.

2020. a veebruaris ja märtsis võõrandas W kostjale I, kostjale II, kostjale III ja kostjale IV osa

G osast. 02.12.2020 esitas W hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse ja tema viimaseks

tööpäevaks oli 01.01.2021.

08.01.2021 esitasid kostjad hagejale korralised töölepingute ülesütlemise avaldused, mille

kohaselt oleks kostjate viimane tööpäev olnud 07.02.2021. Kuna 09.02.2021 oleksid kostjad

pidanud oma tööülesannete täitmise käigus läbi viima küberharjutuse CX 10, mida ei saanud

teised hageja töötajad läbi viia, ütlesid kostjad töölepingud üles selliselt, et need lõppesid

vahetult enne suuremahulist küberharjutust. Hagejale teadaolevalt soovisid kostjad asuda tööle

G-sse.

11.01.2021 korraldasid hageja juhatuse liige U (hageja juhatuse liige) ja X grupi president Z

(grupi president) kahe tiimi töötajatega – Range tiim, mille moodustavad kostjad, ja AMS tiim

– WebExi vahendusel koosoleku, arvates, et kostjad võivad tegutseda väärinfost ajendatuna ega

ole teadlikult hageja ja W vaheliste suhete tegelikest asjaoludest seoses G-ga. Hageja esindajad

selgitasid koosolekul asjaolusid ning kostjate ülemineku võimalikke tagajärgi. Pärast

koosolekut tegi tiimijuht D (tiimijuht) hageja personalijuhile L (personalijuht) ettepaneku

korraldada töötajatele koosolek, et nad saaksid esitada täiendavaid küsimusi, mis neil võisid

11.01.2021 koosolekul tekkida. 12.01.2021 osales hageja personalijuht koosolekul Range

tiimiga ja AMS tiimiga, et selgitada töötajatele tekkinud olukorda ja võimaldada töötajatel

küsida täiendavaid küsimusi. Lisaks rääkis hageja personalijuht 12.01.2021 Range tiimi ja

AMS tiimi 13 töötajaga (kokku töötab Range tiimis ja AMS tiimis 17 töötajat) personaalselt

11.01.2021 koosolekul arutatud teemadel. 14.01.2021 saatis tiimijuht Range tiimile e-kirja,

milles palus kaaluda Range tiimi töötajatel lõpetada kokkuleppel hagejaga töösuhe ühe nädala

võrra hiljem kui algselt planeeritud, s.o 15.02.2021, et viia läbi kavandatud küberharjutus, ning

korraldas koos personalijuhiga samal päeval Range tiimiga koosoleku, arutamaks võimalikku

töösuhte pikendamist. Koosolek kulges rahulikult ning kostjad ei välistanud töösuhte ühe

nädala võrra hiljem lõpetamise võimalust ja lubasid hageja ettepanekut kaaluda.

15.01.2021 esitasid kostjad hagejale üllatuslikult töölepingute erakorralise ülesütlemise

avaldused TLS § 91 lg-te 1 ja 2 alusel, mille kohaselt oli kostjate viimane tööpäev 15.01.2021.

Ülesütlemisavalduste kohaselt ütlesid kostjad töölepingud üles 11.01.2021 koosolekul hageja

esindajate avaldatu tõttu. Pärast 15.01.2021 ei ole kostjad enam tööle tulnud. Kostja VII oli

nõus jätkama hageja juures ECHO projektiga.

28.01.2021 tegi hageja kostjatele kompromissiettepaneku ja märkis, et töölepingute

erakorraliseks ülesütlemiseks ei olnud alust. Kuna lähenes töölepingute ülesütlemise

2-21-2406

vaidlustamise tähtaeg, siis saatis hageja ka omapoolse kompromissiettepaneku. Kostjad olid

nõus osalema kompromissiläbirääkimistel, kuid omapoolseid ettepanekuid ei teinud ning

vastasid 10.02.2021 hageja pakkumisele eitavalt.

08.–10.02.2021 toimus küberharjutus, mille viis läbi G. Kuna kostjad olid küberharjutuse

eelarve markeerinud juba G logoga, viitab see asjaolule, et nad kavandasid juba hageja juures

töötades viia selle läbi G-s.

1.2. Kostjatel ei olnud alust öelda töölepinguid 15.01.2021 erakorraliselt üles, sest ei esinenud

töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg-tes 1 ja 2 sätestatud aluseid.

Kostjate alusetud süüdistused ja etteheited ei andnud alust töölepinguid erakorraliselt üles

öelda. Kostjate tegelik soov oli lõpetada kiiresti töösuhe hagejaga, et asuda tööle G-sse. Hageja

teavitas kostjaid koosolekul tegelikust olukorrast, ega ole kostjaid ähvardanud või süüdistanud.

Hageja soovis, et töötajad jätkaksid hageja juures töötamist. Kuna kostjad ei öelnud

töölepinguid üles kohe pärast koosolekut, ei ole usutav, et koosolekul avaldatul oli kostjatele

väidetud negatiivne mõju. Kuna kostja VII pakkus hagejale koostöö jätkamist, siis ei saanud

olla tema jaoks tegemist olulise rikkumisega, mis annaks alust tööleping erakorraliselt üles

öelda.

Kuna kostjatel ei olnud alust töölepinguid erakorraliselt üles öelda, on ülesütlemisavaldused

TLS § 104 lg 1 järgi tühised. Hageja palus lõpetada kostjatega sõlmitud töölepingud TLS § 107

lg 2 alusel alates 15.01.2021, s.o vastavalt sellele, nagu oleksid töölepingud lõppenud

ülesütlemisavalduste kehtimise korral.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

2.1. Kostjate vastuväidete kohaselt tuleb hageja tuvastusnõue jätta rahuldamata. Kostjatel oli,

hoolimata 08.01.2021 tehtud korralistest ülesütlemisavaldustest, õigus öelda töölepingud

15.01.2021 erakorraliselt TLS § 91 lg-te 1 ja 2 alusel üles, sest hageja käitumise tõttu

11.01.2021 koosolekul ei saanud mõistlikult nõuda kostjatelt töösuhte jätkamist.

2.1.1. Hageja ei lasknud kostjatel rahulikult töölt lahkuda, vaid ähvardas neid koosolekul tsiviil-

ja kriminaalvastutusega, kui nad peaksid minema töölepingute korralise ülesütlemise järel

tööle G-sse, ning ahistas kostjaid järgmistel päevadel korraldatud koosolekutega. Kuna kostjate

töölepingud ei sisaldanud asjakohaseid konkurentsipiiranguid, oli hageja tegelik eesmärk hoida

kostjaid piisavalt hirmul, et nad ei lahkuks teise tööandja juurde. Lisaks oli hageja eesmärk

mõjutada Wga peetavaid läbirääkimisi. Hageja kasutas kostjaid vahendina ning kostjad olid

sellisest kohtlemisest ja ärakasutamisest šokeeritud. Kuna erimeelsused hageja ja W-ga ei

puudutanud kostjaid, ei olnud hagejal vaja koosolekul kostjatele seda selgitada.

Kuna hageja jätkas pärast esimest koosolekut uute koosolekute korraldamist samal teemal, sai

kostjatele selgeks, et avaldatu ei olnud juhuslik. Hageja soovis mõjutada Wga peetavaid

läbirääkimisi ka edaspidi ja kostjad ei pidanud seda taluma. Seetõttu olid esimese koosoleku

järel kolme tööpäeva möödudes töölepingu erakorralised ülesütlemisavaldused tehtud

mõistliku aja jooksul.

2-21-2406

2.1.2. Hageja ähvardas koosolekul kostjaid TLS § 91 lg 2 p 1 tähenduses, milles sisaldub

põhiseaduse (PS) §-s 18 sätestatud väärkohtlemise keelu, aga ka hea usu põhimõtte

eriväljendus.

Hageja ähvardas kostjaid koosolekul, mida kinnitavad koosolekul hageja grupi presidendi

avaldatud järgmised laused:

-

„Kui nad jätkavad seda teed ja saavad mingit EDIDP-raha, oleks see kuritegu. Mul ei

ole vaja minna kuriteo tehniliste üksikasjade juurde, kuid seda me väidame, kui saabub

aeg: me võime anda selle asja üle prokuratuurile. Kindlasti on see aluseks mitmetele

tsiviilvaidlustele ja tsiviilhagidele G, M ja kõigi vastu, kes aitavad sellele

ebaseaduslikule ja sobimatule teole kaasa“;

-

„Ma arvan, et otsene sõnum kõigile selle kõne osalistele ja ma tean, et mõned teist on

esitanud lahkumisavalduse ja öelnud, et lähete lähiajal X'ist ära ja liitute G-ga: Kuni see

pole ära lahendatud, on see viga. Kuni olukorra lahendamiseni võtab igaüks, kes

tegutseb G hüvede edendamiseks, ilma et X'il oleks sellest mingit kasu, endale riski, et

ta - ja ma arvan, et mõistate, et me tahame inimesi teavitada sellest - aitab kaasa kuriteo

ja tsiviildelikti täideviimisele“;

-

„Ma tahan, et inimesed olukorrast aru saaksid. Ma tahan veenduda, et inimesed

mõistaksid selle tõsidust. See pole nali. See pole olukord, kus tahame olla. Kuid

kindlasti ei kavatse me lasta end langeda millegi sellise ohvriks“;

-

„Niisiis, oleme kriminaalõiguse advokaatidega seda analüüsinud ja on nii kriminaal- kui

ka tsiviilasjad, kuid asja iva on selles, et selle ettevõttega aastaid tegelenud meeskond

on kasutanud miljoneid eurosid X'i varasid. Oleme palka maksnud, kõik pärineb X'ist.

Võimalused tulid X'ist ja X'i töötajate tööst ning olime täiesti rahul ideega, et on spinout.

Ent spinout nii, et X ei saa midagi? See ei ole meile vastuvõetav“;

-

„Õigusakt, millele viitan, on Eesti karistusseadustik, mis sätestab kuriteod. Ja siin on

eeldatavasti rikutud Eesti karistusseadustiku mitut paragrahvi. Oleme seda arutanud

kriminaalõiguse advokaatidega, kes on kindlad, et kui me asjaga edasi läheme, on see

kriminaalasi suhteliselt lihtne. Ja teate, minemata seadustiku üksikasjadesse, mis on

vajalik kuriteo koosseisu tõendamiseks karistusseadustiku vastavate paragrahvide

mõistes, loodan, et saate selle asja põhisisust aru“;

-

„Ma arvan, et parim asi, mida siin teha soovitan, on see, et inimesed jääksid oma kohale,

mitte ei ühineks selle tegevusega enne, kui sellest saab tavaline lubatud tegevus

vastavalt arusaamale, millega mõlemad pooled on nõustunud. Nagu ma varem mainisin,

saab selle lahendada ühe päevaga. Oleme sellega mõnda aega tegelenud ja lahendust

leidnud ei ole. Niisiis, ma tahan veenduda, et inimestel oleks olukorrast teadlikud ja et

neile oleks täiesti selge, et X'i seisukoht on, et tegu on kuriteoga. X kaitseb oma õigusi

tsiviilkohtus ja võib otsustada esitada kuriteokaebuse. Jätame endale kõik õigused

tegutseda lähtuvalt X'i parimatest huvidest“;

-

„Seega ütlen selgelt välja, et te ei tohiks selles osaleda. Kõik, kes praegu lahkuvad ja

liituvad G-ga enne, kui asi lahendatud, on kaasosalised. Niisiis, selline on sõnum“.

Ka hageja juhatuse liige ähvardas kostjaid, mida saab järeldada järgmisest lausest:

-

„Me tahame olla õigel teel, kus kõik selles kõnes osalevad teevad koostööd ja tegutsevad

selle nimel, et teha G spinouti eduka iseseisva äriühinguna. Kuid vale tee on olukord,

kus satume kohtuvaidlusse ja kus ähvardab teid kõiki võimalik tsiviil- ja

kriminaalvastutus“.

2-21-2406

Ka AMS tiimi liikmed tundsid end ähvardatuna ning hageja personalijuht püüdis koosolekul

öeldut hiljem pehmendada, milleks sai vajadus olla üksnes seetõttu, et tegemist oli ähvardusega.

2.1.3. Hageja kahjustas kostjate head nime, pidades neid W kaasosalisteks. Kuigi hageja ei

nimetanud koosolekul kedagi nimeliselt, oli mõistetav, et see puudutas korralise

ülesütlemisavalduse esitamise tõttu just neid.

2.1.4. Hageja tegelikuks eesmärgiks oli mõjutada W hagejaga kokkulepet saavutama. Seda

kinnitavad hageja grupi presidendi järgmised laused:

-

„Kuid loomulikult ei kavatse me vaadata pealt, kuidas G jalutab minema ilma, et X

sellest vähimatki kasu saaks. See polnud kunagi meie [st hageja ja W] arusaam. See

polnud kunagi meie tehing. See polnud kunagi meie kokkulepe. Ja see on olukord,

milles me täna oleme“;

-

„Niisiis on meil olukord, kus inimesed, kes töötavad selle G ettevõtte nimel, mille puhul

saadi aru ja lepiti kokku, et see on see spinout, millest X saab 80%. Kui hiljem saame

teada: „Vabandust, me ei anna teile teie 80%, me lihtsalt võtame selle.“ See on keskne

tegevus, mis toob kaasa kriminaalvastutuse ja kriminaalse probleemi“;

-

„X pole midagi saanud. Ma ei tea, kas on plaan, millest ma pole kuulud, kuid kui selline

plaan on olemas, oleksin pidanud sellest kuulma. Ja vaadake. Me oleme täiesti rahul,

kui meid välja ostetakse. Kuid praegu on meil vaid teadmine, et M esineb avalike

väidetega, et ta on selle ettevõtte asutaja ja omanik. Ta on registreeritud kui 80%+

osanik ja ka mõned teist väiksemate osanikena. X pole selle eest hüvitist saanud“;

-

„Vaadake, poisid. Et oleks selge! Enne kui nad võtavad. Enne kui G võtab EDIDP

kasvõi ühe sendi vastu on võimalik olukorda päästa. Kui suudame luua tehingu

õigusliku aluse, mille kavatsesime kõik teha, siis on kõik korras. Sõlmitud kokkulepe

on meile igati sobiv. Kui õiged paberid saavad allkirjastatud, siis see ei ole probleem.

Jätkame õnnelikult selle 80% omanikuna. Mõistate, kasutades ära seda suurepärast

võimalust. Selle saab lahendada ühe päevaga“.

2.1.5. Hageja grupi president selgitas koosolekul korduvalt, et kostjatel tuleb töösuhet jätkata:

-

„Ma arvan, et parim asi, mida siin teha soovitan, on see, et inimesed jääksid oma kohale,

mitte ei ühineks selle tegevusega enne, kui sellest saab tavaline lubatud tegevus

vastavalt arusaamale, millega mõlemad pooled on nõustunud“;

-

„Mida me tahame, on see lahendada ja uuesti tööle asuda ning lasta teil teha seda, milles

te tõepoolest väga head olete, ja luua väärtust, et kõik selles asjas saaksid sellest kasu.

Ma teeksin parema meelega muid asju ja olen kindel, et see käib ka kõigi teiste selles

kõnes osalejate kohta“;

-

„Meie seisukoht on see, et kui keegi soovib lahkumisavalduse tagasi võtta ja jätkata X'is

töötamist, saada palka X‘ilt nagu eile ja üleeilegi ja mitte astuda samme X‘is

lahkumiseks G-sse enne kui see on lahendatud. Kui see on lahendatud ja te tahate ära

minna, siis minge. See on okei. Kuni see on lahendamata ja te ära lähete, siis muutute

kaasosaliseks. Ja ma soovitan teil seda mitte teha“;

-

„Seega, kui soovite neid tagasi võtta, võtke need tagasi. Ma arvan, et peaksitegi seda

tegema. Ma arvan, et katsume selle olukorra kõigepealt laheneda. Ja siis on teil täielik

vabadus G-ga liitumiseks, me eeldame aga, et see toimub olukorras, kus X on omanik

või X on mingil viisil ametlikult saanud kätte hüvitise. Niisiis, arvan, et

lahkumisavalduste kohta ütleksin, et X‘il ei ole nendega probleemi ja soovitab inimestel

need lihtsalt tagasi võtta. /.../ mis lahkumisavaldustesse puutub, siis soovitaksin teil need

2-21-2406

tagasi võtta, kuid teadke, et see on täiesti teie otsustada, tehke mida tahate, ent selline

on soovitus“.

2.1.6. Asjaolu, et kostja VII kaalus hagejaga koostöö jätkamist projektipõhiselt, ei muuda

olematuks hageja käitumist ega välista töölepingu erakorralist ülesütlemist.

2.2. Hagejal ei ole õigust nõuda TLS § 107 lg 2 alusel töölepingute lõpetamist, sest see säte

kohaldub, kui töötaja vaidlustab töölepingu erakorralist ülesütlemist. Töölepingud saaks lugeda

lõppenuks TLS § 85 lg 4 alusel, kuid sellist taotlust ei ole hageja esitanud. Juhul, kui

töölepingute erakorraline ülesütlemine osutub tühiseks, tuleks kostjate 08.01.2021 korraliste

ülesütlemisavalduste alusel lugeda töösuhe lõppenuks 7.02.2021.

Kostjate vastuhagi

3. Kostjad esitasid 26.04.2021 vastuhagi, milles palusid mõista hagejalt töölepingu olulise

rikkumise tõttu töölepingu erakorralisele ülesütlemisele tuginedes iga kostja kasuks välja

TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise (kostja I kasuks 15 600 eurot (bruto), kostja II kasuks

13 780,08 eurot (bruto), kostja III kasuks 14 400 eurot (bruto), kostja IV kasuks 13 500 eurot

(bruto), kostja V kasuks 10 500 eurot (bruto), kostja VI kasuks 15 300 eurot (bruto) ja kostja

VII kasuks 35 013 eurot (bruto)) ning alates 16.01.2021 kuni hüvitise tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Juhuks, kui kostjate

töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldused osutuvad tühiseks, palusid kostjad

alternatiivselt mõista hagejalt enda kasuks välja ajavahemiku 16.01–07.02.2021 eest saamata

jäänud töötasu (kostja I kasuks 3968,4 eurot, kostja II kasuks 3505,5 eurot, kostja III kasuks

3663,15 eurot, kostja IV kasuks 3434,2 eurot, kostja V kasuks 2671,05 eurot, kostja VI kasuks

3892,1 eurot ja kostja VII kasuks 8906,8 eurot) ning alates 8.02.2021 kuni töötasu maksmiseni

VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise.

3.1. Vastuhagi kohaselt ütlesid kostjad õiguspäraselt 15.01.2021 töölepingud hageja käitumise

tõttu erakorraliselt üles ning kostjatel on TLS § 100 lg 4 alusel õigus nõuda hagejalt hüvitist

kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Samuti peab hageja maksma kostjatele VÕS § 113 lg 1

alusel alates 16.01.2021 kuni hüvitise tasumiseni seadusjärgses määras viivist.

3.2. Juhul, kui töölepingute erakorraline ülesütlemine osutub tühiseks, on kostjatel õigus nõuda

hagejalt kuni töösuhte lõppemiseni ajavahemiku 16.01.–07.02.2021 eest saamata jäänud

töötasu ning alates 08.02.2021 kuni töötasu maksmiseni seadusjärgses määras viivist.

Hageja vastuväited, sh tasaarvestuse vastuväide

4. Hageja vaidles vastuhagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja vastuhagiga seotud

menetluskulud kostjate kanda.

4.1. Hageja vastuväidete kohaselt ei ole kostjatel õigust nõuda hagejalt TLS § 104 lg 1 alusel

hüvitist, sest töölepingute erakorralise ülesütlemise avaldused on tühised. Ka juhul, kui

ülesütlemine ei ole tühine, ei ole kostjatel hea usu põhimõttest tulenevalt õigust hüvitist saada

või tuleb seda vähendada. Kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise maksmine oleks

vastuvõetamatu olukorras, kus kostjad asusid kohe pärast erakorralist ülesütlemist tegema G-s

sama tööd sama töötasu eest, samas lõpetas hageja kostjate lahkumise tõttu Cyber Range äriliini

raames tegutsenud ettevõtte. G sai tegevust alustada üksnes kostjate sinna tööle asumise tõttu

ning hageja juures alustatud projektide pinnalt. Kostjad saavad lisaks G osanikena selle

2-21-2406

äriühingu tegevusest kasu. Lisaks on kostjad salvestanud andmeid G andmehoidlasse ja

viimane ei ole neid hagejale välja andnud.

Juhul, kui kostjatel on TLS § 104 lg 1 alusel nõuded hageja vastu, teeb hageja menetlusliku

tasaarvestuse ja tasaarvestab kostjate V, VI ja VII nõuded hageja leppetrahvinõuetega nende

kostjate vastu. Kostjad asusid G-sse tööle ja rikkusid hageja ärisaladuse hoidmise kohustust.

Hageja esitas 03.05.2021 kostjale V leppetrahvinõude 42 000 eurot, kostjale VI 61 200 eurot

ja kostjale VII 140 052 euro ulatuses. Seega on nende hüvitisenõuded hageja vastu

tasaarvestusega lõppenud.

4.2. Kostjate alternatiivselt esitatud töötasunõuded ei ole põhjendatud. Kostjatel ei ole õigust

saada töötasu kuni töölepingute korralise ülesütlemise tõttu töölepingu lõppemiseni

07.02.2021, sest kostjad lahkusid etteteatamistähtaega järgimata 16.01.2021 töölt ja asusid

tööle G-sse. Kostjad ei ole toonud esile asjaolusid, mille korral olnuks tööst keeldumine TLS §

19 järgi põhjendatud. Kuna kostjad lahkusid omavoliliselt töölt ja rikkusid oluliselt töölepingut,

ei ole hagejal kohustust neile töösuhte lõpuni töötasu maksta. Juhul, kui kostjate tasunõue

tuleneks TLS §-st 35, oli hagejal kostjatele tööd pakkuda, sh soovis hageja töösuhet pikendada.

Juhul, kui kostjatel on hageja vastu töötasunõuded, teeb hageja menetlusliku tasaarvestuse ja

tasaarvestab kostjate töötasunõuded hagejale TLS § 74 lg-st 1 tulenevate kahju hüvitamise

nõuetega kostjate vastu. Kostjad lahkusid hageja juurest töölt enne etteteatamistähtaja

möödumist, mille tõttu tekkis hagejale kahju, sest G esitas hagejale arve küberharjutuse

ettevalmistamise ja läbiviimise eest, mis oli sisuliselt tööjõukulu. Sellest tulenevalt on hagejal

kostja I vastu nõue 5589 eurot, kostja II vastu 6360 eurot, kostja III vastu 7098 eurot, kostja IV

vastu 4680 eurot, kostja V vastu 3193 eurot, kostja VI vastu 2790 eurot ja kostja VII vastu

14 317 eurot.

Kostjate vastuväited hageja tasaarvestuse vastuväitele

5. Kostjad vaidlesid hageja tasaarvestusele vastu.

5.1. Hagejal ei ole kostjate V, VI ja VII vastu leppetrahvinõuet.

Kostjate töölepingus sisalduv leppetrahvikokkulepe on tüüptingimus. Kuna leppetrahv on

ülemäärane, võib see olla kostjaid ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine. Igal juhul tuleks

leppetrahvi oluliselt vähendada.

Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostjad oleksid rikkunud

ärisaladust. Kuna hageja kasutas G-d alltöövõtjana küberharjutuse läbiviimisel, pidi hageja

avaldama talle ka harjutuse läbiviimiseks vajalikku teavet. Seega ei saa kostjatele ette heita

ärisaladuse avalikustamist.

5.2. Hagejal ei ole kostjate vastu kahju hüvitamise nõudeid.

Kostjad ei ole töölepinguid rikkunud. Süüliseks rikkumiseks ei saa pidada seadusest tuleneva

töölepingu ülesütlemise õiguse kasutamist ega pärast erakorralise ülesütlemisavalduse esitamist

tööle ilmumata jätmist.

Juhul, kui kohus leiab, et kostjatel ei olnud alust töölepingut erakorraliselt üles öelda, oleks

kostjatelt kahjuhüvitise väljamõistmine vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjad uskusid, et

töösuhe lõppes 15.01.2021 ning kui see nii ei ole, olid kostjad tööle ilmumist puudutavalt

eksimuses tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 tähenduses. Kostjatel ei ole

2-21-2406

õigusteadmisi, mistõttu oli nende hinnang töösuhte lõppemisele asjaolusid arvestades

adekvaatne. Kostjad võisid hageja käitumisest järeldada, et töösuhe lõppes, sest kostjad jätsid

hageja võtmed ja arvuti töösuhte lõppedes töökohale, hageja ei nõudnud kostjatelt tööle

ilmumist ega hoiatanud kostjaid kahju tekkimise eest ning töötajate registrist nähtub töötamise

lõpp 15.01.2021.

Kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud. Hagejale ei ole väidetud kahju tekkinud ning

küberharjutuse kulud ei ole põhjuslikus seoses kostjate tegevusega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 17.12.2021 otsusega hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata.

Maakohus tuvastas, et kostjate 15.01.2021 töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldused on

tühised ja luges kostjate töölepingud 07.02.2021 lõppenuks. Maakohus jättis hagiga seotud

menetluskulud 75% ulatuses võrdselt kostjate kanda ja 25% ulatuses hageja kanda ning

vastuhagiga seotud hageja menetluskulud kogu ulatuses võrdsetes osades kostjate kanda ja

kostjate menetluskulud iga kostja enda kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurust.

6.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

hageja ja kostja I sõlmisid 28.12.2017 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja I

tööle arhitekti ametikohal;

-

hageja ja kostja II sõlmisid 12.12.2017. a tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus

kostja II tööle projektijuhi ametikohal;

-

hageja ja kostja III sõlmisid 28.12.2017 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus

kostja III tööle äriarendusjuhi ametikohal;

-

hageja kostja IV sõlmisid 21.12.2017 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja IV

tööle tarkvara arendaja ametikohal;

-

hageja ja kostja V sõlmisid 13.03.2020 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus

kostja V tööle Manager of Operations (Range team) ametikohal;

-

hageja ja kostja VI sõlmisid 20.04.2020 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja

VI tööle süsteemiinseneri ametikohal;

-

hageja ja kostja VII sõlmisid 19.06.2020 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt asus kostja

VII tööle Head of Capacity Building ametikohal;

-

09.10.2018 asutas hageja tolleaegne juhatuse liige W äriühingu F OÜ (kehtetu ärinimi

C OÜ; praegune ärinimi G OÜ);

-

veebruaris ja märtsis 2020 võõrandas W kostjale I, kostjale II, kostjale III ja kostjale IV

osa G osast;

-

02.12.2020 esitas W töölepingu ülesütlemise avalduse ja tema viimaseks tööpäevaks oli

01.01.2021;

-

08.01.2021 esitasid kostjad korralised töölepingu ülesütlemisavaldused, mille kohaselt

oleks kostjate viimane tööpäev olnud 07.02.2021;

-

09.02.2021 oleksid kostjad pidanud oma tööülesannete täitmise käigus läbi viima

küberharjutuse CX 10;

-

11.01.2021 korraldas hageja juhatuse liige U ja X grupi president Z kahe tiimi

töötajatega (Range tiim, mille moodustavad kostjad, ja AMS tiim) WebExi vahendusel

koosoleku;

-

12.01.2021 osales hageja personalijuht L koosolekul Range tiimiga ja AMS tiimiga, et

selgitada töötajatele tekkinud olukorda ja võimaldada töötajatel küsida täiendavaid

küsimusi. Lisaks rääkis hageja personalijuht L 12.01.2021 Range tiimi ja AMS tiimi 13

2-21-2406

töötajaga (kokku töötab Range tiimis ja AMS tiimis 17 töötajat) personaalselt

11.01.2021 koosolekul arutatud teemadel;

-

14.01.2021 saatis D Range tiimile e-kirja, milles palus kaaluda Range tiimi töötajatel

lõpetada kokkuleppel hagejaga töösuhe ühe nädala võrra hiljem kui algselt planeeritud,

s.o 15.02.2021, et viia läbi küberharjutus;

-

14.01.2021 korraldas D Range tiimiga koosoleku arutamaks võimalikku töösuhte

pikendamist, kus osales ka hageja personalijuht. Kostjad ei välistanud töösuhte ühe

nädala võrra hiljem lõpetamise võimalust ja lubasid hageja ettepanekut kaaluda;

-

15.01.2021 esitasid kostjad hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldused

TLS § 91 lg-te 1 ja 2 alusel, mille kohaselt oli kostjate viimane tööpäev 15.01.2021;

-

pärast 15.01.2021 ei ole kostjad enam tööle tulnud;

-

08.-10.02.2021 toimus küberharjutus CX10, mille teostas G.

6.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vastavad kostjate 15.01.2021 töölepingu

erakorralise ülesütlemise avaldused TLS § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud sisu- ja vorminõuetele

ning on esitatud TLS § 91 lg 4 tähenduses mõistliku aja jooksul pärast 11.01.2021 toimunud

koosolekut, kuid kostjatel ei olnud TLS § 87 kohaselt TLS §-s 91 sätestatud õiguslikku alust

töölepinguid erakorraliselt üles öelda.

6.2.1. Arvestades seda, et kostjad ütlesid ülesütlemisavalduste kohaselt töölepingud

erakorraliselt üles 11.01.2021 koosoleku tõttu, ei analüüsi kohus kohtumenetluses täiendavalt

esile toodud etteheiteid hageja käitumisele pärast seda koosolekut.

11.01.2021 koosoleku stenogrammi ja videosalvestise kohaselt sisaldas Z sõnavõtt

kokkuvõtvalt järgmist:

-

hagejal on W-ga, kes on G juht, erimeelsused G omandiküsimustes ja sellega seotud

rahalistes küsimustes; hageja peab õigusvastaseks olukorda, kus G tänased omanikud

jätkavad G tegevust sõltumatuna hagejast ja hagejale hüvitist maksmata;

-

isikud, kes on selle õigusvastase olukorraga seotud, vastutavad tsiviil- ja

kriminaalkorras;

-

hageja sõnum kostjatele on, et kuni G ja hageja vahelise vaidluse lahenemiseni on

kostjate lahkumine G-sse suur viga ning seda teinud isikuid võib pidada kuriteo või

tsiviildelikti kaastäideviijaks; kostjad saaksid osaks hageja ning G ja W vahelisest

probleemist; hagejad ei tohiks selles osaleda;

-

kostjad võivad vastutada KarS § 217 sätestatud koosseisu alusel – kuritegelik usalduse

kuritarvitamine;

-

hageja on G-sse panustanud miljoneid eurosid ning suure hulga tööd ja aega ning

olukorras, kus W, olles hageja usaldusisik, ettevõtte sisuliselt kaaperdab, on tegemist

kuriteoga;

-

hageja hinnangul on parim lahendus, et kostjad jääksid oma senistele töökohtadele

hageja juures, kuni probleem on lahendatud; hageja on nõus, et kostjad võtavad soovi

korral oma lahkumisavaldused tagasi; hageja hinnangul peaksidki kostjad seda tegema;

-

hagejal ei ole midagi selle vastu, kui kostjad pärast kõnealuse probleemi lahenemist G-

sse tööle asuvad;

-

hageja soov on, et koosolekul osalenud isikud oleks teadlikud olukorrast ja hageja

(õiguslikust) hinnangust sellele; hageja kahtlustab, et kostjad on lahkumisavaldused

esitanud infosulus olles ning arvates, et hageja ja G vahel toimuma pidanud eraldumine

ongi korrektselt toimunud;

-

hageja palub kostjatel tööga jätkata nagu poleks midagi juhtunud ning selgitab, et G

omandiküsimusega seonduv ei

puudu

kostjatesse;

hageja

möönab, et

G

2-21-2406

omandiküsimusega seonduv vaidlus võib kostjate jaoks olla häiriv ja palub sellepärast

kostjatelt vabandust.

6.2.2. Kuigi kostjad tuginesid ülesütlemisavalduses TLS § 91 lg-tele 1 ja 2, ei saa asjaolusid

arvestades asjas kohalduda TLS § 91 lg 1, sest sellist olukorda ei esinenud, kuna puudus

ettenägematu asjaolu, mille tõttu saaks poolte huve kaaludes eeldada, et lepingute täitmine

muutus töötajate jaoks võimatuks. Kostjad said pärast koosolekut tööülesannete täitmist jätkata.

Samuti ei ole hageja viivitanud töötasu maksmisega, mistõttu ei kuulu kohaldamisele TLS § 91

lg 2 p 2, ning töö jätkamine ei saanud kujutada endast reaalset ohtu kostjate elule, tervisele,

kõlblusele või heale nimele, mistõttu ei esinenud alust öelda töölepinguid üles ka TLS § 91 lg

2 p 3 alusel. Seega tuleb kaaluda, kas esines alus öelda töölepingud üles TLS § 91 lg 2 p 1

alusel, st kas tööandja on olulisel määral kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega

või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. Tegemist on kaalutlusotsusega,

mille puhul tuleb hinnata hageja käitumise subjektiivset mõju kostjatele ning objektiivset

vastuolu moraali- ja eetikanormidega. Vääritu käitumisega on tegemist juhul, kui mõlemad

eeldused on täidetud.

6.2.3. Siinsel juhul ei olnud kostjatel alust töölepingut ka TLS § 91 lg 2 p 1 alusel erakorraliselt

üles öelda.

Ülesütlemisavaldustes heidavad kostjad hagejale esmalt ette seda, et grupi finantsjuht Z

ähvardas koosolekul osalevaid töötajaid kriminaalsüüdistustega erinevate kuritegude

toimepanemises või erinevate kuritegude toimepanemisele kaasaaitamises koos oluliste

tsiviilõiguslike kahjunõuetega, kui töötajad lahkuvad, lõpetavad töösuhte hagejaga ja liituvad

G-ga või teevad koostööd selle juhatuse liikme W-ga. Z koosolekul öeldust ei saa välja lugeda

ähvardust. Hageja esindaja selgitas kostjatele oma õiguslikku hinnangut eelviidatud

asjaoludele, kusjuures kogu konstruktsioon on sõnastatud tingimuslikult, ühtegi kostjat ei ole

isikuliselt ja sõnaselgelt kurjategijaks või kaasaaitajaks nimetatud. Subjektiivselt on mõistetav,

et selline hoiatus võib töötajatele mõjuda hirmutavalt (seda eriti eeldusel, kui töötajad

soovisidki G-sse üle minna). Siiski ei saa ebaväärikaks (st objektiivselt moraali- ja

eetikanormidega vastuolus olevaks) pidada olukorda, kus tööandja arutab töötajatega tulevikus

võib-olla tekkivate olukordade õiguslikku käsitlust. Ebaväärikaks ei saa pidada tööandja

poolset hoiatust, et teatud asjaolude ilmnemisel kavatseb tööandja oma õiguste kaitseks

pöörduda erinevate nõuetega õiguskaitseorganite poole. Koosolekul ei heidetud kostjatele

midagi ette, mh seonduvalt varemesitatud korraliste ülesütlemisavaldustega. Liiati ei ole hageja

esindaja märkinud, et kriminaal- või tsiviilvastutus kaasneb hagejaga töösuhte lõpetamise tõttu

või G juhatuse liikme W-ga koostöö tegemise tõttu. Koosoleku raskuskese oli suunatud

peamiselt G juhatuse liikme W väidetavale õigusvastasele tegevusele. Koosolek oli suuresti

informatiivse loomuga, andmaks kostjatele taustainfot seonduvalt G eraldumise hetkeseisuga

ning selle valupunktidega. Piltlikult öeldes soovis hageja, et kostjad (eelduslikult siirdudes G-

sse tööle) teaksid, millised on hageja ja G vahelised õigussuhted ning kuidas need võivad

kostjaid mõjutada. Selles ei ole kohtu hinnangul midagi taunimisväärset.

Kuigi kostjad tõid esile, et nad tundsid end 11.01.2021 koosoleku ajal solvatult ja

patroneerituna, samuti tundsid kostjad, et neid on ähvardatud ja süüdistatud ilma põhjuse ja

põhjenduseta, ei ole hageja esindaja kostjaid ähvardanud. Sellele ei viita kõneleja sõnakasutus,

toon ega ka olek. Kõneleja oli viisakas, rahulik, ei tõstnud häält, ei žestikuleerinud, ei kasutanud

ebakohaseid väljendeid vms. Koosolekul arutatu ei saanud objektiivselt võetuna ka kostjaid

solvata. Arvestades seda, et Z selgitas hageja ning G ja W vahelisi suhteid korduvalt ning

erinevate nurkade alt, võisid kostjad küll tunda end patroneerituna, kuid kohtu hinnangul ei ole

seda võimalik käsitada sedavõrd tõsise rikkumisena, mis annaks alust töölepingut erakorraliselt

2-21-2406

ülesöelda tööandja vääritu käitumise tõttu. Kõneleja ei süüdistanud ühtegi kostjat milleski,

kõneleja üksnes edastas kuulajatele oma õigusliku arvamuse ning teavitas neid, milliseid

samme ta teatud asjaolude ilmnemisel astuda võib. See, kas hageja käsitus võimalikust tsiviil-

ja kriminaalvastutusest oli õiguslikult paikapidav või mitte, ei oma tähtsust.

Koosolekul toimunust ei saa järeldada, et hageja oleks rikkunud tööandja lojaalsuskohustust.

Pigem hageja hoopis täitis seda ja isegi suuremal määral, kui temalt mõistlikult võttes oodata

võiks. Hageja, vaatamata sellele, et kostjad olid avaldanud soovi töölt lahkuda, hoiatas kostjaid

võimaliku vastutuse eest, soovis, et kostjad teeksid informeeritud otsustuse ja oli nõus

kostjatega töösuhet jätkama. Hageja vabandas kostjate ees, et pidi neid hageja ja G vaheliste

suhete osas valgustama, kuid leidis, et see on tema kohustus. Kõike seda saab selgelt pidada

lojaalsuskohustuse täitmiseks, mitte rikkumiseks.

Samuti ei saa hagejat pidada kostjate head nime rikkunuks. Hageja ei süüdistanud ega

ähvardanud kostjaid. Kostjate hoiatamine, et teatud tegude toimepanemisel on kostjad hageja

hinnangul kuriteo kaastäideviijad ja võivad johtuvalt vastutada kriminaalkorras, ei saa

kahjustada kostjate head nime. Hageja ei nimetanud ühtegi kostjat kurjategijaks ning kostjate

vastupidine liialt emotsionaalne hinnang koosolekule ja hageja öeldule on ebaõige.

Kuigi kostjatel väitel tundsid nad pärast 11.01.2021 koosolekut end töökohal psühholoogiliselt

äärmiselt ebakindlalt ja ebaturvaliselt ning kogesid kõrget stressitaset, mis mõjutas nende

tervist, ei andnud see alust töölepingut erakorraliselt üles öelda. Subjektiivselt võisid kostjad

selliseid emotsioone tunda (mis on tõendamata), kuid objektiivselt võttes puudus neil selleks

alus. Sellisteks emotsioonideks võis kohtu hinnangul anda alust hirm tuleviku ees, eelkõige

seonduvalt nende tööga G-s. Hageja juures töötades kostjatel selleks põhjust polnud, kuivõrd

hageja rõhutas koosolekul, et kostjad saavad tööga jätkata nagu poleks midagi juhtunud ning

selgitas, et G omandiküsimusega seonduv kostjatesse ei puutu. Hageja avaldas arusaamist, et G

omandiküsimusega seonduv vaidlus võib kostjate jaoks olla häiriv ja palus sellepärast kostjatelt

vabandust. Hageja kinnitas, et neil pole kostjate suhtes mingisugust vimma seoses kostjate

sooviga lahkuda G-sse, koosoleku eesmärk oli selgitada hageja positsiooni suhtes G-ga ja selle

pinnalt võimaldada kostjatel teha informeeritud otsus. Seega ei saanud kostjate töö hageja

juures pärast koosolekut objektiivselt kuidagi mõjutatud, mistõttu ülesütlemiseks ülaltoodud

väide alust ei anna.

Viimaks tõid kostjad esile, et tööandjapoolne kriminaalsüüdistustega ähvardamine töölt

lahkumise korral rikkus töötajate põhiseaduslikku õigust vabalt valida töökohta, kuid hageja ei

ole kostjaid ähvardanud. Samuti ei ole hageja märkinud, et kostjate lahkumine hageja juurest

tipneks kostjate kriminaalvastutusega. Hageja ei ole ka mingilgi viisil rikkunud kostjate

põhiseaduslikku õigust vabalt valida töökohta. Hageja selgitas koosolekul, et tema hinnangul

võiksid kostjad jätkata tööd oma senistel töökohtadel hageja juures kuni probleem on

lahendatud. Hageja oli nõus, et kostjad võtavad soovi korral oma lahkumisavaldused tagasi ning

hageja hinnangul pidanukski kostjad seda tegema. Hageja rõhutas korduvalt, et tal ei ole midagi

selle vastu, kui kostjad pärast kõnealuse probleemi lahenemist G-sse tööle asuvad. Hageja

kinnitas, et neil pole kostjate suhtes mingisugust vimma seoses kostjate sooviga lahkuda G-sse.

Seega, hageja küll soovis kostjaid lahkumise osas ümber veenda, kuid seda ei saa kindlasti

käsitada kostjate töökoha valiku põhiõiguse rikkumisena. On tavapärane, et tööandja üritab

välja selgitada töötaja lahkumise tagamaad ning võimaluse korral selgitab tegelikku olukorda

ja avaldab soovi töösuhet jätkata. Hageja ei takistanud kostjate lahkumist ega keelanud neil

lahkuda. Koosolekul avaldatu ei takistanud kostjatel ka G-sse tööle asuda, see üksnes

informeeris neid hageja ja G vahelistest suhetest ja võimalikest riskidest, mis sinna tööle

asumisel võivad realiseeruda.

2-21-2406

6.3. Kuna kostjatel ei olnud alust töölepinguid erakorraliselt üles öelda, on nende 15.01.2021

ülesütlemisavaldused TLS § 104 lg 1 alusel tühised. Kuigi hageja palus lugeda töölepingud

alates 15.01.2021 lõppenuks, ei ole selleks alust. Üldjuhul tuleb lugeda sellises olukorras

ülesütlemine korraliseks ning lugeda TLS § 85 lg 4 järgi töölepingud lõppenuks 30

kalendripäeva möödudes. Siinsel juhul olid aga töötajad juba esitanud korralised

ülesütlemisavaldused 08.01.2021, mistõttu lõppesid kostjate töölepingud 07.02.2021.

Tulenevalt Riigikohtu praktikast peab kohus märkima kohtuotsuse resolutsiooni töölepingu

lõppemise aja.

6.4. Kuna kostjate erakorralised ülesütlemisavaldused on tühised, ei ole alust rahuldada nende

vastuhagi primaarseid nõudeid ega mõista hagejalt kostjate kasuks välja TLS § 100 lg 4 alusel

hüvitist.

6.5. Samuti ei ole alust rahuldada kostjate alternatiivset töötasu nõuet ajavahemiku 16.01.-

07.02.2021 eest.

Poolte vahel oli nimetatud perioodil kehtiv töösuhe, kuid TLS § 35 eeldab, et kostjad olid

nimetatud ajal töövõimelised ja valmis tööd tegema. Hageja tõi esile, et kostjad ei ilmunud

18.01.2021 enam hageja juurde tööle ja asusid töötama G-s. Kostjad ei vaidlustanud seda

asjaolu. Seega ei olnud hagejal enam kellelegi tööd anda, kuivõrd kostjad olid juba töö

tegemisega alustanud uue tööandja juures. Samuti ei saa väita, et kostjad ei teinud tööd seetõttu,

et hageja neile seda ei võimaldanud. Hageja on veel 14.01.2021 kostjatega arutanud, et nad

lükkaksid oma lahkumise edasi, kuna oleks tarvis läbi viia suuremahuline, oluline ja keeruline

küberturbeõppus CX10. Sellega on hageja piisavalt tõendanud, et tal oleks olnud kostjatele ka

perioodil 16.01–07.02.2021 tööd anda.

Tähtsust ei ole sellel, kas hageja teavitas kostjaid sellest, et ta ei aktsepteeri erakorralisi

ülesütlemisavaldusi. Samas, hageja saatis kostjatele 28.01.2021 kirja, kus esitas vastuväited

kostjate ülesütlemisavaldustele. Kostjad pidid mõistma, et esineb võimalus, et nende

erakorralised ülesütlemisavaldused on tühised ja neil lasub töötasu saamiseks kohustus töötada

hageja juures kuni korralise ülesütlemise etteteatamistähtaja möödumiseni.

6.6. Kokkuvõttes tuleb hagi rahuldada osaliselt ning tuvastada, et kostjate erakorralised

ülesütlemisavaldused on tühised, kuid kostjate töölepingute lõpetamise nõue TLS § 107 lg 2

alusel tuleb jätta rahuldamata. Kostjate vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi osalise

rahuldamise tõttu tuleb hagiga seotud menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 163 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel 75% ulatuses kostjate kanda ja 25% ulatuses hageja

kanda, sest kohus ei lugenud töölepinguid hageja taotletud kuupäeval lõppenuks. Vastuhagi

rahuldamata jätmise tõttu tuleb hageja vastuhagiga seotud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg

1 ja 165 lg 1 järgi võrdsetes osades kostjate kanda ja kostjate menetluskulud kostjate enda

kanda.

Kostjate apellatsioonkaebus

7. Kostjad, v.a kostja V, esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid neid puudutavas osas

tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata

ning jaotas poolte vahel menetluskulud. Kostjad palusid teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi

rahuldamata ja rahuldada vastuhagi ning jätta menetluskulud hageja kanda või poolte enda

kanda. Alternatiivselt palusid kostjad saata asja tühistatud osas maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2-21-2406

7.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt TLS § 91 lg 2 p 1 ja jättis

osad kostjate esitatud asjaolud tähelepanuta ja tõendid hindamata, mistõttu asus maakohus

vääralt seisukohale, et kostjate töölepingute erakorralise ülesütlemise avaldused on tühised, ja

jättis seetõttu ka vääralt kostjate hüvitisenõuded rahuldamata.

7.1.1. Maakohus lõi TLS § 91 lg 2 p 1 alusel hindamisstandardi, mis ei ole kooskõlas seaduse

ega kohtupraktikaga, kuna objektiivsuse kriteerium muudaks sätte töötaja vaates sisutuks ja

mõttetuks. Arvestada tuleb informatsioonilist tausta ja ähvarduste sisu ning seda, kuidas

töötajad pidid öeldust aru saama olukorras, kus muutunud asjaoluks oli üksnes see, et kostjad

olid esitanud korralised ülesütlemisavaldused.

Lisaks saab praegust olukorda pidada ka objektiivselt tööandja ebaväärikaks käitumiseks.

Hageja grupi presidendi väljaütlemised olid selgelt kostjatele suunatud ähvardused. Sõltumata

hageja grupi presidendi hääletoonist ja välisest rahulikkusest, kinnitavad tema sõnad asja

tõsidust ning ähvarduste hindamisel on tähtsust sellel, kas hageja õiguslikud käsitused tsiviil-

ja kriminaalvastutusest olid paikapidavad. Kostjad on õigusteadmisteta isikud ja nad ei pidanud

aru saama, kas tööandja teeb ekslikke või põhjendatud ähvardusi. Hageja ei ole esitanud

kuriteokaebusi, mistõttu oli hageja eesmärk sundida kostjaid ähvarduste abil plaanist loobuma

ja mitte lahkuma hageja juurest.

Kostjate käitumise kriminaalseks pidamine rikkus kostjate head nime sõltumata sellest, et neid

ei nimetatud koosolekul nimepidi.

7.1.2. Maakohus kohtles pooli ebavõrdselt, jättis vaidlust lahendades arvestamata kostjate

vastuväited ning hindamata osad kostjate esitatud tõendid.

Maakohus kohtles pooli ebavõrdselt, kui avaldas kohtuistungi alguses oma seisukoha, et

töötajaid ei koheldud ähvardavalt.

Maakohus jättis arvestamata kostjate kohtuistungil esitatud vastuväited koosoleku eesmärki

puudutava hageja käsituse kohta.

Maakohus jättis vääralt hindamata kostjate väited, mis puudutasid hageja tegevust 11.01.2021

koosoleku järel ning asus vääralt seisukohale, et neid ei tule arvestada. Pärast 11.01.2021

koosolekut peeti kostjatega täiendavaid koosolekuid, st tegemist oli tööandja teadliku ja

sihikindla käitumisega. Hageja personalijuht ütles koosoleku lõpus, et ei ole vaja muretseda või

tunda end ähvardatuna. Kui ähvardusi ei oleks olnud, ei oleks olnud vajadust ka seda öelda.

Maakohus jättis hindamata kostjate osundatud hageja juhatuse liikme väljaöeldud lause.

Maakohus jättis arvestamata kostjate väite, et G omandisuhte muudatused toimusid juba 2020.

a märtsis, mistõttu ei olnud hagejal vaja kostjatele 11.01.2021 olukorda selgitada. Ainuke

muutus oli kostjate korraline töölepingute ülesütlemine.

Maakohus jättis arvestamata, et hagejal ei olnud veel 03.02.2021 seisuga küberharjutuse

ettevalmistamise ega läbiviimise kohustust. Sel ajal, kui kostjad ütlesid töölepingud

erakorraliselt üles, ei olnud hagejal veel lepingut küberharjutuse läbiviimiseks. Riik viis selleks

riigihanke läbi alles 2021. a veebruari alguses.

Maakohus jättis arvestamata, et hageja tegi riigihanke raamlepingu alusel pakkumise

küberharjutuse läbiviimiseks, kuid ei viinud seda ise läbi, vaid seda tegi hageja alltöövõtja G.

2-21-2406

7.2. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostjate alternatiivselt esitatud saamata jäänud

töötasu nõuded.

Maakohus jättis arvestamata kostjate väite, et hageja ei hoiatanud kostjaid töölepingu

rikkumisest ega toonud selgelt välja, et kui kostjad ei ilmu tööle, ei ole neil õigust töötasu saada.

Hageja 28.01.2021 kirju ei saa selliseks hoiatuseks lugeda. Ka juhul, kui neis sisalduks hoiatus,

oleksid need esitatud mõistlikku aega ületades. Arvestades seda, et hageja ei teinud kostjatele

tööle ilmumata jätmisel kahe nädala jooksul hoiatust, ei pidanud hageja kostjate rikkumist

oluliseks või sai tegelikkuses samuti aru, et töösuhe on lõppenud.

Maakohus tuvastas vääralt, et kostjad asusid 18.01.2021 tööle G-sse, kuigi see asjaolu oli

kohtumenetluses tõendamata.

Maakohus leidis, et kostjad ei ole tõendanud, kuidas nad end 11.01.2021 koosoleku järel

tundsid, kuid ei selgitanud kostjatele selle tõendamise vajadust. Kostjad olid valmis andma

vande all seletusi.

7.3. Maakohus jaotas vääralt menetluskulud.

Maakohus jättis vääralt hageja (hagiga seotud) menetluskulud 75% ulatuses kostjate kanda,

arvestamata seda, et tegemist on töösuhtest tuleneva vaidlusega, kus kohus luges töösuhte

kostjatega lõppenuks kostjate alternatiivses käsituses märgitud ajal. Menetluskulud tuleks jätta

poolte enda kanda, sest tööandja on ise põhjustanud kujunenud olukorra ning tööandja sedavõrd

suurte kulude jätmine füüsiliste isikute kanda oleks äärmiselt ebaõiglane.

Maakohus jättis arvestamata kostjate vastuväited hageja menetluskulude suurusele

Hageja seisukoht

8. Hageja

vaidles

apellatsioonkaebusele

vastu,

palus

jätta

selle

rahuldamata

ja

apellatsioonkaebuse menetluskulud kostjate kanda.

Hageja vastuapellatsioonkaebus

9. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus märkis, et rahuldab hagi üksnes osaliselt ja jätab hagi töölepingute lõpetamise nõude

osas rahuldamata, samuti osas, millega maakohus jaotas hagiga seotud menetluskulud, ning

teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult, jätta kohtuotsuse

resolutsioonist välja töölepingute lõpetamise nõue ja selle rahuldamata jätmine ning jätta hagiga

seotud menetluskulud maakohtus solidaarselt kostjate kanda. Hageja täpsustas ringkonnakohtu

istungil oma nõuet ja palus jätta menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda.

9.1. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt käsitas maakohus hageja tuvastusnõuet ekslikult kahe

eraldi nõudena, kuigi need on oma eesmärgilt ja sisult ühtsed. Kuupäev, millal töölepingud

lõppenuks lugeda, tuleb alati otsuses märkida, sõltumata sellest, kas vastav taotlus esitatakse

või mitte. Maakohus ei pidanud kohtuotsuse resolutsiooni märkima, et jätab hageja töölepingute

lõpetamise nõude rahuldamata. Hageja ei ole sellist nõuet esitanud. Hagiavalduse taotluse p-d 1

ja 2 on käsitatavad ühtse tuvastusnõudena, nagu leidis maakohus ka hagi menetlusse võtmise

määruses. Sellest tulenevalt asus maakohus vääralt seisukohale, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

2-21-2406

9.2. Maakohus jättis vääralt 25% hagiga seotud menetluskuludest hageja kanda. Arvestades

seda, et hageja saavutas hagiga täielikult eesmärgi ja hagi on põhilises osas rahuldatud,

pidanuks maakohus jätma ka hagi osalise rahuldamise korral hagiga seotud menetluskulud

täielikult kostjate kanda. Sellel, kas töölepingute lõppemise päevaks on 15.01.2021 või

07.02.2021, ei ole menetluskulude jaotamisel tähtsust.

Kostjate seisukoht

10. Kostjad vaidlesid vastuapellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja

vastuapellatsioonkaebuse menetlemise kulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et kostjate apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel

rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon selles osas muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta

ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Hageja vastuapellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1

p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus vastuapellatsioonkaebusega vaidlustatud osas tühistada.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi täielikult.

Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka

menetluskulude jaotust.

Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, ning

kostjad I, II, III, IV, VI ja VII osas, millega maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi

rahuldamata. Seega on nad vaidlustanud maakohtu otsuse neid puudutavas osas kogu ulatuses.

Kostja V ei ole esitanud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ning teda puudutavas osas

on maakohtu otsus jõustunud. Seda arvestades käsitab ringkonnakohus kohtuotsuse

põhjendavas osas kostjatena üksnes kostjaid I–IV ja VI–VII.

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjatel oli alust öelda 15.01.2021 hagejaga sõlmitud

töölepingud TLS § 91 alusel erakorraliselt päevapealt üles. Samuti vaidlevad pooled selle üle,

kas kostjatel on õigus nõuda hagejalt töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olnud

rikkumise tõttu TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist, ja kui on, siis kas hagejal on õigus nõuda

kostjatelt VI–VII leppetrahvi ning oma nõuded kostjate VI–VII hüvitisenõuetega tasaarvestada.

Alternatiivselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostjatel on töölepingute erakorraliste

ülesütlemisavalduste tühisuse korral õigus nõuda hagejalt ajavahemikul 16.01.–7.02.2021

saamata jäänud töötasu, ning kui on, siis kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt kahjuhüvitist

ning oma nõuded kostjate saamata jäänud töötasunõuetega tasaarvestada. Seega sõltuvad poolte

rahalised nõuded teineteise vastu sellest, kas kostjate 15.01.2021 töölepingute erakorralise

ülesütlemise avaldused olid tühised või mitte.

13. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus lõppjäreldusena õigesti seisukohale, et kostjatel ei

olnud TLS § 91 järgi alust öelda 15.01.2021 töölepinguid erakorraliselt üles, mistõttu on

ülesütlemisavaldused TLS § 104 lg 1 järgi tühised, kuid maakohtu põhjendused on osaliselt

ekslikult ning maakohus ei ole seda järeldust tehes põhjendanud, miks ei anna kostjate

vastuväited alust arvata, et kostjatel oli õigus töölepingud erakorraliselt üles öelda.

Ringkonnakohus saab maakohtu eksimused parandada ja põhjendab selles osas kohtuotsust

täiendavalt järgmiselt.

2-21-2406

13.1. See, kas kostjatel oli õigus töölepingud erakorraliselt üles öelda, sõltub sellest, kas asjas

esitatud asjaolusid arvestades ning poolte huve kaaludes oli kostjatel mõjuv põhjus töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks, milleks võib mh pidada ka seda, et hageja on kostjatega sõlmitud

töölepinguid oluliselt rikkunud.

Ringkonnakohus märgib, et TLS § 87 järgi võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes

töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel. Seejuures võib töötaja TLS § 91 lg 1 järgi

töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja

mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Riigikohus on

töölepingu erakorralise ülesütlemise puhul pidanud mõjuvaks põhjuseks ettenägematut asjaolu,

mille tõttu saab poolte huvisid kaaludes eeldada, et lepingu täitmine on muutunud töötaja jaoks

võimatuks, sh tuleb võimatuse all mõista nii füüsilist võimatust kui ka sellist erakorralist

olukorda, kus töötajalt ei saa mõistlikult oodata tööülesannete täitmist, ning kui töötaja ütleb

töölepingu üles erakorraliselt, st ettenägematu asjaolu tõttu, mis annab poolte huvisid kaaludes

aluse eeldada, et lepingu täitmine on muutunud töötaja jaoks võimatuks, ei ole töötajal

kohustust töölepingu ülesütlemisest ette teatada ning ta võib töölt lahkuda ilma ette teatamata

(RKTKo 22.04.2015, 3-2-1-111-14, p-d 14 ja 16).

Mõjuvaks põhjuseks TLS § 91 lg 1 tähenduses saab mh pidada ka tööandjapoolset töölepingu

olulist rikkumist ning seda, kas tegemist on töölepingu olulise rikkumisega, saab mh hinnata ka

VÕS § 116 alusel koosmõjus TLS § 2 lg-ga 2. Lisaks sisaldub töölepingu oluliste rikkumiste

näidisloetelu TLS § 91 lg-s 2 (vt ka RKTKo 11.02.2022, 2-19-2497, p 18). TLS § 91 lg 2 p 1

kohaselt võib töötaja öelda töölepingu erakorraliselt üles mh juhul, kui tööandja on kohelnud

töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või

kolmandatel isikutel.

Ülaltoodut arvestades on õige kostjate apellatsioonkaebuse väide, et maakohus sisustas vääralt

TLS § 91 lg 2 p 1. Töötaja saab ülaltoodu kohaselt öelda töölepingu erakorraliselt päevapealt

üles juhul, kui erakorralisi asjaolusid, sh tööandjapoolset töölepingust tuleneva kohustuse

olulist rikkumist, ja mõlemapoolset huvi arvestades ei saa töötajalt mõistlikult oodata enam

tööülesannete täitmist. Nende parameetrite alusel tuleb hinnata ka TLS § 91 lg 2 p-s 1 nimetatud

tööandjapoolset töötaja ebaväärikat kohtlemist või sellega ähvardamist, st töötajal on õigus

öelda tööleping erakorraliselt päevapealt üles, kui tööandja on kohelnud töötajat selliselt, et

kõiki asjaolusid arvestades ja poole huve kaaludes ei saa töötajalt enam mõistlikult oodata

tööülesannete täitmise jätkamist.

13.2. Siinsel juhul tuginesid kostjad töölepingute ülesütlemisavaldustes töölepinguid

erakorraliselt üles öeldes sellele, et hageja rikkus tööandjana oma lojaalsuskohustust ning

kohtles kostjaid ebaväärikalt. Kostjate hinnangul ähvardas hageja grupi president töötajaid

11.01.2021 koosolekul alusetult kriminaal- ja tsiviilvastutusega, kui töötajad peaksid hageja

juurest lahkuma ja liituma G-ga või tegema koostööd W-ga, ning rikkus sellega ka kostjate head

nime. Selle tagajärjel tundsid kostjad end tööl järgmistel päevadel äärmiselt ebakindlalt ja

ebaturvaliselt ning neil tekkis suur stress, mis mõjutas nende tervist. Negatiivset mõju ei

leevendanud ka vestlus personalijuhiga. Kostjad ei saanud sellist ettevõtte kultuuri taluda ega

näinud võimalust sellises olukorras töösuhet hagejaga jätkata (vt kostjate avalduste tõlked II

kd, tl 16–22). Lisaks tõid kostjad esile, et hageja käitumine oli nende hinnangul teadlik ja

sihikindel ning kantud eesmärgist sundida ähvardustega kostjaid hagejaga töösuhet jätkama,

mida kinnitab koosolekule järgnevatel päevadel teema jätkuv arutamine. Hageja hinnangul oli

aga 11.01.2021 koosolek kantud soovist informeerida kostjaid ühelt poolt hageja ja teiselt poolt

W ning G vahelistest suhetest ja probleemidest, et kostjad teeksid hageja juurest töölt lahkudes

ja G-sse tööle asudes oma otsused tegelikke asjaolusid teades.

2-21-2406

Pooled ei vaidle 11.01.2021 koosolekul avaldatu sisu üle, sh selle üle, et hageja grupi president

ja juhatuse liige avaldasid mh kostjate esile toodud laused. Samuti ei vaidle pooled muude

maakohtu tuvastatud asjaolude üle ning ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi

asja lahendamisel aluseks, v.a asjaolu, et kostjad asusid 18.01.2021 tööle G-sse, mille

tuvastamise on kostjad vaidlustanud. Ringkonnakohtu 02.02.2023 istungil (IV kd, tl 80 pöördel)

võtsid kostjad omaks, et asusid tööle G-sse, kuid ei võtnud omaks tööle asumise kuupäeva.

Seega asusid kostjad G-sse tööle, kuid hageja ei ole tõendanud nende tööle asumise täpset

kuupäeva. Sellest, et G personali aruande (IV kd, tl 53) kohaselt asus 18.01.2021 seal tööle

seitse inimest, ei saa kohus järeldada, et need inimesed olid kostjad. Kuna erinevad inimesed

on selle tõendi kohaselt asunud tööle nii enne kui ka pärast seda kuupäeva, ei ole välistatud, et

kostjad võisid asuda G-sse tööle 18.01.2021 või ka hiljem.

13.3. Arvestades 11.01.2021 koosolekul hageja grupi presidendi avaldatut, asus maakohus

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult seisukohale, et koosolekul avaldatu ei andnud

kostjatele TLS § 91 lg 2 p 1 järgi alust töölepingut erakorraliselt üles öelda, kuna koosoleku

sisu tervikuna hinnates saab koosolekul avaldatut mõista kostjate teavitamise, mitte

ähvardamise vms kostjate ebaväärika kohtlemisena. Ringkonnakohus nõustub selles osas

maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata. Kolleegium märgib lisaks, et

olukorda, kus kostjad olid esitanud 08.01.2021 korralised töölepingute ülesütlemise avaldused

ja soovisid asuda tööle G-sse, mille tõttu korraldas hageja 11.01.2021 koosoleku, kus teavitas

kostjaid hageja ja G vahelistest probleemidest ning võimalikest sammudest, mida ta kavatseb

ette võtta, hoiatades sellest mh ka kostjaid, ja paludes kostjatel probleemide lahenemiseni või

vähemalt küberharjutuse läbiviimiseni hageja juurde tööle jääda, ei saa pidada mõjuvaks

põhjuseks töölepingu erakorralise ülesütlemise kontekstis. Sellises olukorras saab kolleegiumi

hinnangul töötajalt mõistlikult oodata, et ta jätkab töötamist kuni töölepingu korralise

ülesütlemise tähtaja lõppemiseni.

13.4. Vastuseks

kostjate

apellatsioonkaebuse

töölepingute

erakorralist

ülesütlemist

puudutavatele väidetele ja täienduseks maakohtu põhjendustele märgib ringkonnakohus

järgmist.

Maakohus on põhjendanud, miks on kogu koosoleku sisu arvestades hageja grupi presidendi

koosolekul avaldatu käsitatav kostjate teavitamise, mitte ähvardamisena ning ringkonnakohtul

ei ole alust maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda. Ringkonnakohus möönab, et asjaolusid

arvestades korraldas hageja 11.01.2021 koosoleku seetõttu, et kostjad esitasid 08.01.2021

töölepingu korralised ülesütlemisavaldused. Seda ei ole ka hageja eitanud ega väitnud, et ta

korraldas koosoleku põhjusel, et G osanikud oleksid vahepeal muutunud vms G-st tuleneva

põhjusel. See aga ei tähenda seda, et hageja ei oleks võinud kostjaid koosolekul teavitada G

eraldumise hetkeseisust ja probleemidest G-ga. Olukorras, kus hageja teadmise kohaselt

soovisid kostjad asuda tööle G-sse ja esitasid hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise

avaldused, on hageja vastav käitumine mõistetav. Seejuures ei anna kostjate väited koosoleku

korraldamise eesmärgi kohta alust järeldada, et hageja soovis kostjaid lubamatult mõjutada ja

kohtles kostjaid vahendina, et saavutada soovitud eesmärgid W-ga peetud läbirääkimistel. Ka

juhul, kui hageja korraldas koosoleku mh motiivil, et kostjad ei lahkuks G-sse, ei saa koosolekul

toimunu alusel järeldada, et hageja oleks mõjutanud kostjaid selleks lubamatul või ebaväärikal

viisil. Asjaolusid arvestades on selge, et hageja soovis, et kostjad jääksid vähemalt mõneks

ajaks veel hageja juurde tööle, kuid asjas esitatud asjaolude kohaselt ei ole kolleegiumil alust

arvata, et hageja oleks kasutanud selle eesmärgi saavutamiseks ebaausaid või ebakohaseid

meetmeid. See, et hageja pidas olukorda G-ga tõsiseks ja hoiatas kostjaid, et nende G-sse tööle

asumine võib ka neile kaasa tuua kriminaal- või tsiviilvastutuse, on küll õige, kuid ei anna alust

järeldada, et hageja kohtles kostjaid olukorda arvestades ebaväärikalt TLS § 91 lg 2 p 1

2-21-2406

tähenduses. Maakohus märkis õigesti, et hageja ei kasutanud sobimatut väljendusviisi.

Iseenesest on õige kostjate väide, et ähvardamine on võimalik ka rahulikult ja viisakalt, kuid

siinsel juhul ei saanud mõistlik töötaja pidada hageja grupi presidendi käitumist koosolekul

töötaja ebaväärikaks kohtlemiseks ega töötaja ebakohaseks ähvardamiseks.

Õige on kostjate etteheide, et maakohus ei ole andnud hinnangut hageja juhatuse liikme

väljendatud lausele: „Me tahame olla õigel teel, kus kõik selles kõnes osalevad teevad koostööd

ja tegutsevad selle nimel, et teha G spinouti eduka iseseisva äriühinguna. Kuid vale tee on

olukord, kus satume kohtuvaidlusse ja kus ähvardab teid kõiki võimalik tsiviil- ja

kriminaalvastutus“, kuid ka selle alusel ei ole ringkonnakohtul koosmõjus koosolekul avaldatud

muu teabega alust järeldada, et kostjatel oli alust öelda tööleping erakorraliselt üles. Ka juhul,

kui koosoleku teema tõsidust arvestades mõjus koosolekul sündsas vormis avaldatu kostjatele

ebameeldivalt või ähvardusena, ei saa kogu koosoleku konteksti ja kostjate G-sse lahkumise

soovi arvestades pidada olukorda selliseks, mis ei võimaldanud mõistlikul töötajal kuni

töölepingu korralise ülesütlemise tähtaja möödumiseni töösuhet senise tööandjaga jätkata. Seda

ei kinnita ka Jevgeni Bahlinovi kirjalik seletus (II kd, tl 189), millest nähtub, et koosolek oli

tema jaoks ebameeldiv ja juhtkonna suhtlusviis oli tema hinnangul ebakorrektne, töötajaid

demotiveeriv ning tööõhkkonda kahjustav, kuid sellest ei saa järeldada, et hageja kohtles

kostjaid koosolekul ebaväärikalt TLS § 91 lg 2 p 1 tähenduses, st tegemist oli sedavõrd

töösuhteid kahjustava suhtlusviisiga, mis andnuks mõistlikule töötajale samadel asjaoludel

aluse töösuhe erakorraliselt lõpetada.

Kolleegium möönab, et maakohus pidanuks vaidlust lahendades arvestama ka neid kostjate

väiteid, mis puudutasid hageja käitumist 11.01.2021 koosoleku järel enne 15.01.2021, kuid ka

see minetus ei anna alust töölepingu erakorralist ülesütlemist puudutavalt maakohtust erinevale

seisukohale asuda. 11.01.2021 koosolekul avaldatut ei saa ka koosmõjus sellele järgnenud

sündmustega pidada selliseks, mis andnuks kostjatele alust öelda töölepingud erakorraliselt

üles. Töölepingu erakorralise ülesütlemise aluse olemasolu ei kinnita hageja personalijuhiga

(L) ja tiimijuhiga (D) 12.01.2021 peetud WhatsApp koosolekul kõneldu (III kd, tl 143–149).

Selle koosoleku sisu viitab pigem sellele, et hageja personalijuht ja tiimijuht on selgitanud

koosolekul osalejatele hageja esindajate ning G ja W vahelisi suhteid niivõrd, kuivõrd see on

olnud neile teada ja neil on lubatud asjaolusid avaldada. Koosoleku üldmulje kohaselt on hageja

personalijuht olnud toetav ja abivalmis ning koosoleku järel jäi kõlama sõnum, et töötajate jaoks

ei muutu koosoleku järel midagi ning loodetavasti saavad nädala-paari jooksul ka hageja

esindajate ja W vahelised probleemid lahendatud, seejuures oli hageja personalijuht valmis

kõigiga vajadusel ka eraldi rääkima ning ta julgustas esitama kirjalikult täiendavaid küsimusi

hageja esindajatele. Seega ka juhul, kui kostjad võisid 11.01.2021 koosolekul avaldatut tajuda

nende vastase ründena, on hageja personalijuht ja tiimijuht teinud hageja nimel kõik mõistlikult

oodatava, et kostjad ei peaks toimunud koosoleku pärast muretsema. Seetõttu ei ole

põhjendatud kostjate arusaam, et hageja jätkuvad koosolekud olid kantud eesmärgist kostjaid

edasi mõjutada ning hageja jätkas kostjate ebaväärikat kohtlemist. 12.01.2021 koosolekul

räägitu alusel ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et hageja ja tema töötajad oleksid hoidnud

jätkuvalt tööõhkkonda pingelisena. Hageja personalijuht ja tiimijuht on selgelt teinud neilt

mõistlikult oodatava, et tööl taastuks rahumeelne õhkkond. Lisaks on tiimijuht saatnud

14.01.2021 kostjatele e-kirja (tõlge III kd, tl 54), milles nähtub, et tiimijuht tegi CX10

(küberharjutus) tõttu kostjatele ettepaneku lahkuda töölt üks nädal hiljem kui korralises

avalduses kirjas, et hageja saaks edukalt lõpule viia tegevuse, mida on viimase mitme kuu

jooksul plaaninud, ning samal päeval kutse Teams kohtumisele koos hageja personalijuhiga

(tõlge III kd, tl 57), et selgitada võimalust pikendada hageja juures järelejäänud tööaega selleks,

et kostjad saaksid aidata 8.–10.02 CX10-ga valmis saada. Seega ei saa kolleegium ka pärast

2-21-2406

11.01.2021 toiminud sündmustest eraldi ega koosmõjus 11.01.2021 koosolekuga järeldada

hageja kui tööandja ebaväärikat käitumist kostjate suhtes.

Maakohtust erinevale järeldusele ei anna alust asuda ka kostjate maakohtule etteheidetud

menetluslikud minetused. Asjaolu, et maakohus avaldas istungil kompromissiettepanekut tehes

oma esialgse hinnangu kostjate esile toodud asjaolude kohta, ei anna alust järeldada, et

maakohus oli erapoolik. Maakohus üksnes teavitas pooli oma nägemusest esile toodud

asjaolude kohta, et pooled teeksid teadliku valiku kompromissi osas (III kd, tl 179). Kuigi

maakohus jättis mõned kostjate vastuväited otsuses käsitlemata, ei anna need eelmistes lõikudes

toodud põhjendusi arvestades alust maakohtust erinevale lõppjäreldusele asuda. Samuti ei ole

maakohus eksinud menetlusõiguse normide vastu, kui ei selgitanud kostjatele vajadust

tõendada, kuidas kostjad end pärast 11.01.2021 koosolekut tundsid, ega andnud omal algatusel

kostjatele võimalust vande all selle kohta seletusi anda. Ringkonnakohtu hinnangul võivad

inimesed tajuda sündmusi väga erinevalt, kuid TLS § 91 kontekstis on oluline hinnata sündmusi

mõistliku töötaja seisukohalt. Seetõttu ei ole kostjate tunnetel ja emotsioonidel asjas määravat

tähtsust.

13.5. Ülaltoodut arvestades ei anna apellatsioonkaebuse väited alust asuda seisukohale, et

kostjatel oli alus öelda töölepingud TLS § 91 alusel hageja rikkumiste tõttu vm mõjuval

põhjusel erakorraliselt üles. Seetõttu on kostjate 15.01.2021 ülesütlemisavaldused TLS § 104

lg 1 järgi tühised ning neil ei ole TsÜS § 84 lg 1 I lause järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Kuna kostjatel ei olnud alust töölepinguid kostja olulise lepingurikkumise tõttu üles öelda, ei

ole kostjatel ka alust nõuda hagejalt töölepingu olulise rikkumise tõttu TLS § 100 lg 4 alusel

hüvitist ning tähtsust ei ole hageja menetluslikul tasaarvestuse vastuväitel, mis puudutab

kostjate V ja VII hüvitise nõuete tasaarvestamist hageja leppetrahvinõuetega.

14. Kostjate apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tühistada maakohtu otsust ka kostjate

alternatiivse ajavahemikul 16.01.–07.02.2021 saamata jäänud töötasu hüvitamise nõude osas.

Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus lõppjäreldusena õigesti kostjate alternatiivsed nõuded

rahuldamata, kuid maakohus jättis nende nõuete osas täitmata selgitamiskohustuse ning

maakohtu põhjendused on nende nõuete osas ekslikud. Ringkonnakohus selgitas 20.03.2021

pooltele töötasunõuete aluseks olevaid õigusnorme ning põhjendab selles osas kohtuotsust

alljärgnevalt.

14.1. Kolleegium märgib, et töötajal on TLS § 1 lg 1 järgi kohustus teha kuni töösuhte

lõppemiseni tööd ning tööandjal on kohustus kindlustada töötajad TLS § 28 lg 2 p 1 järgi

kokkulepitud tööga ja maksta töö eest TLS § 1 lg 1 ja § 28 lg 2 p 2 järgi kokkulepitud tasu, sh

on tööandjal TLS § 35 järgi kohustus maksta töötajatele keskmist töötasu ka juhul, kui töötajad

ei teinud tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku

toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata

jätmise on põhjustanud töötaja süü. Viidatud sätetest nähtub, et tööandja peab maksma töötajale

üldjuhul tasu tehtud töö eest ning üksnes juhul, kui tööandja jätab töötaja tööga kindlustamata,

on töötajal õigus nõuda tasu ka selle aja eest, mil ta tegelikult tööd ei teinud. Samas, ka viimasel

juhul ei pea tööandja töötajale tasu maksma, kui töö jäi andmata töötaja süül.

Õiguskirjanduse kohaselt ei pea tööandja maksma töötajale töötasu, kui töötaja on töökohalt

omavoliliselt lahkunud (TLS komm (2021), § 35, p 1). Kolleegiumi hinnangul ei ole töötajal

õigus nõuda tööandjalt töötasu ka siis, kui töötaja on teinud tööandjale töölepingu erakorralise

ülesütlemisavalduse ja seejärel töölt lahkunud, kuid erakorraliseks ülesütlemiseks ei olnud

tegelikult alust. Sellisel juhul on töötaja teinud tühise ülesütlemisavalduse ning lahkunud ilma

õigusliku aluseta töölt enne töölepingu lõppemist, st töötaja jääb tööga kindlustamata tema enda

2-21-2406

süül TLS § 35 tähenduses. Lisaks oleks sellises olukorras töötajale tasu maksmine kuni

töölepingu formaalse lõppemiseni hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu, mistõttu

tuleks VÕS § 6 lg 2 alusel jätta TLS § 1 lg 1 ja töölepingus sisalduv töötasu maksmist puudutav

kokkulepe alates töötaja töölt lahkumisest kohaldamata. Töötaja omal initsiatiivil töölt

lahkumise tõttu oleks hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu, kui tööandja peaks

maksma töölepingu formaalse lõppemiseni töötajale töötasu, kuigi töötajal ei olnud alust öelda

töölepingut erakorraliselt üles.

14.2. Siinsel juhul ei vaidle pooled selle üle, et kostjad esitasid 08.01.2021 hagejale

töölepingute korralise ülesütlemise avaldused ja 15.01.2021 erakorralise ülesütlemise

avaldused. Kuna kostjate erakorralise ülesütlemise avaldused on tühised, st neil ei ole

õiguslikke tagajärgi, ei lõppenud kostjate töölepingud nende alusel 15.01.2021. Kostjate

töölepingud lõppesid 08.01.2021 korralise ülesütlemise avalduste alusel alles 07.02.2021, kuid

pärast töölepingute erakorralist ülesütlemist 15.01.2021 ei ilmunud kostjad enam tööle. Olgugi,

et kostjad uskusid seda, et nende töölepingud on 15.01.2021 erakorralise ülesütlemise tõttu

lõppenud, ei anna see kostjatele ülaltoodud põhjendusi arvestades alust nõuda hagejalt pärast

töölt lahkumist kuni töölepingute formaalse lõppemiseni töötasu.

Eeltoodud järeldust ei muuda ka kostjate käsitus, mille kohaselt oleks hageja pidanud kostjaid

eelnevalt töölepingu rikkumise eest hoiatama. Rikkumise kohta hoiatuse tegemine võib olla

asjakohane töötaja rikkumise tõttu töölepingu erakorralise ülesütlemise või tööandja

kahjunõude puhul, kuid sellel ei ole tähtsust töötaja töötasunõude üle otsustades olukorras, kus

töötaja ei ilmu tööle.

14.3. Seega jättis maakohus lõppjäreldusena õigesti ka kostjate alternatiivsed saamata jäänud

töötasu nõuded rahuldamata. Kuna kostjate nõuete rahuldamiseks ei ole alust, ei ole vaidluse

lahendamisel tähtsust ka hageja menetluslikul tasaarvestusel, mis puudutas nende nõuete

tasaarvestamist hageja kahju hüvitamise nõuetega. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus nende

nõuetega seonduvat, sh nendega seotud kostjate apellatsioonkaebuse väiteid.

15. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja

jaotas poolte vahel hagiga seotud menetluskulud.

15.1. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et olukorras, kus kostjate

töölepingud tuleb korralise ülesütlemise tõttu lugeda lõppenuks 07.02.2021, mitte 15.01.2021,

tuleb hagi rahuldada osaliselt. Arvestades seda, et Riigikohtu praktika järgi peab kohus,

sõltumata taotlusest, märkima kohtulahendi resolutsiooni töölepingu lõppemise aja

(vt RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-126-14, p 11), ei olnud maakohtul alust käsitada hageja

hagiavalduses sisalduva taotluse p 2 (lugeda töölepingud alates 15.01.2021 lõppenuks) eraldi

haginõudena ning üksnes hagis taotletust hilisemal kuupäeval töölepingu lõppenuks lugemine

ei andnud alust jätta hagi osaliselt rahuldamata.

15.2. Kuna hagi tuli täielikult rahuldada, ei olnud maakohtul alust jaotada hagiga seotud

menetluskulusid TsMS § 163 lg 1 alusel. Hagiga seotud menetluskulud tuleb hagi rahuldamise

tõttu jätta TsMS § 162 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 165 lg-ga 1 võrdsetes osades kostjate

kanda.

Ka juhul, kui hageja nõuet tuleks käsitada eraldi haginõudena ja maakohtul olnuks seetõttu alust

jätta hagi osaliselt rahuldamata, ei oleks maakohtul olnud alust jätta menetluskulusid osaliselt

hageja kanda, sest ka sellisel juhul oleks hagi saanud põhilises osas rahuldatud ning sellises

olukorras on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda.

2-21-2406

Kuigi kostjad palusid apellatsioonkaebuses kaaluda hagiga seotud menetluskulude jätmist

TsMS § 162 lg 4 alusel äärmise ebaõigluse vältimiseks kummagi poole enda kanda, ei ole

kostjad toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid selleks alust. Ainuüksi see, et kostjad on

hageja endised töötajad ja füüsilised isikud ning hageja hagi menetlemise kulud on olnud

suured, ei anna alust kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Seejuures ei saa asjas esitatud asjaolusid

arvestades pidada hagejat vastutavaks selles, et kostjad esitasid erakorralise ülesütlemise

avalduse.

Kuigi kostjad heidavad maakohtule ette ka seda, et maakohus jättis tähelepanuta nende

vastuväiteid hageja menetluskulude suuruse kohta, ei pidanud maakohus neid otsuses

arvestama, sest maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

Maakohus saab neid arvestada menetluskulude kindlaksmääramisel.

16. Kuna

ringkonnakohus

jätab

apellatsioonkaebuse

rahuldamata

ja

rahuldab

vastuapellatsioonkaebuse, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 ja § 162 lg 1

alusel koosmõjus TsMS § 165 lg-ga 1 võrdsetes osades apellantide kanda.

Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee

seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse

jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik