2-22-14858/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt

Määruse tegemise aeg ja koht

3. mai 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-14858

Tsiviilasi

Vadim Netšiporuki võlgade ümberkujundamise

avaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. veebruari 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank AS-i määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja) Swedbank AS

(registrikood 10060701), lepinguline esindaja Jüri Puust

Vastustaja

(avaldaja/võlgnik)

Vadim

Netšiporuk

(isikukood XXXXXXXXXXXX), usaldusisik Ester Saag

Võlausaldajad:

1. Bondora AS (registrikood 11483929)

2. AS LHV Finance (registrikood 12417231)

3. Multitude Bank p.l.c. (registrikood C 56251), esindaja

OK Incure OÜ (registrikood 11542046)

4. PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910),

esindaja Pille Martin

5. ESTO AS (registrikood 14180709)

6. Creditstar Estonia AS (registrikood 11251314),

esindaja Kristjan Vahar

7. IPF Digital AS (registrikood 11034137)

8. Monefit Estonia OÜ (registrikood 12449415)

9. BB Finance OÜ (registrikood 11306564)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Swedbank AS-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

22. veebruari 2023. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebemenetluse kulud Swedbank AS-i kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Vadim Netšiporuk (avaldaja, võlgnik) esitas 5. oktoobril 2022 Tartu Maakohtule

maksejõuetusavalduse. Selle kohaselt töötas võlgnik kuni oktoobrikuuni masina operaatorina

aktsiaseltsis ESTIKO–PLASTAR. Tema töötasu oli 1300 eurot ja muud sissetulekud 200 eurot

kuus. Võlgnik on vallaline. Võlgniku igakuiste tagasimaksete suurus võlausaldajatele ületab

tema igakuise sissetuleku määral ja tal ei jää raha äraelamiseks. Võlgnik soovib leida uue

töökoha ja palub kohustuste täitmise tähtaja pikendamist talle jõukohaste osamaksetega.

Võlgniku igakuised väljaminekud on ca 494 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa oli

tema sissetuleku juures 1006 eurot. Võlgnik kinnitas, et tal ei ole vara, mida realiseerida.

Võlgnikule kuulub sõiduauto BMW (2004. a) hinnangulise väärtusega 2300 eurot. Võlgnik

märkis oma kohustuste suuruseks 22 151 eurot.

2. Kohus võttis 18. oktoobri 2022. a määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas

usaldusisikuks Ester Saagi. Kohus määras võlgnikule usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks

deposiiti tasutava summa suuruseks 1000 eurot osamaksetena.

3. Usaldusisik esitas 17. novembril 2022 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisiku

hinnangu kohaselt tuleks võlgniku suhtes algatada võlgade ümberkujundamise menetlus, et

aidata tal makseraskused ületada.

4. Kohus algatas 24. novembri 2022. a määrusega võlgade ümberkujundamise menetluse.

5. Usaldusisik esitas 23. jaanuaril 2023 kohtule võlgade ümberkujundamise kava. Kavaga

taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise

tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Ümberkujundamiskava

täidetakse 54 kuu jooksul. Kava koostamisel on arvestatud võlgniku maksevõimega ja kava

kinnitamisel suudab võlgnik ümberkujundatud nõuded tõenäoliselt täita. Võlausaldajate võrdne

kohtlemine on tagatud sellega, et kõikide võlausaldajate kõrvalnõudeid vähendatakse 100% ja

põhinõuded täidetakse 90% ulatuses.

Kavaga nõustumisest teatasid usaldusisikule IPF Digital AS ja BB Finance OÜ. Seisukoha

jätsid esitamata Bondora AS, AS LHV Finance, Multitude Bank p.l.c., ESTO AS ja Monefit

Estonia OÜ.

Võlgade ümberkujundamise kavale esitasid vastuväite Creditstar Estonia AS, PLACET

GROUP OÜ ja Swedbank AS. Vastuväite esitanud võlausaldajad ei nõustunud põhinõude

vähendamisega, leides, et võlgnik peaks kava kinnitamise korral tasuma võlausaldajatele

vähemalt põhinõuded. Creditstar Estonia AS-i arvates peab kava täitmise pikkuseks 54 kuu

asemel olema 60 kuud. Ka Swedbank AS-i hinnangul on arusaamatu, miks ei ole

ümberkujundamiskava tehtud tavapäraselt rakendatava perioodi (s.o 60 kuud) peale.

Võlausaldaja seisukoha kohaselt on teine võimalus põhinõuete tasumiseks kava perioodi

pikendamata võõrandada võlgniku auto ja vähendada kohustusi müügitulemist.

MAAKOHTU SEISUKOHT

6. Tartu Maakohus rahuldas 22. veebruari 2023. a määrusega maksejõuetusavalduse võlgade

ümberkujundamiseks ja kinnitas võlgade ümberkujundamise kava järgmiselt:

Võlausaldaja

Kohustuse

kogusumma

Kohustuse

põhinõue

Kohustuse

täitmise periood

kuudes

Osamaksete

arv / suurus

Kohustuse

täitmise

summa

kokku

Kohustuse

rahuldamise

määr (%) /

põhinõude

rahuldamise

määr (%)

Bondora AS

1590,89

490,51

2281,38

721,50

32,98

5117,26

1558,27

475,00

2213,18

702,95

4949,40

III 2023 – VIII

2027

54 / 82,50

4455,00

87 / 90

AS LHV

Finance

3876,28

83,91

3960,19

3767,96

81,84

3849,80

III 2023 – VIII

2027

54 / 64,15

3464,10

90 / 90

Multitude

Bank p.l.c.

2980,91

2847,79

III 2023 – VIII

2027

54 / 47,45

2562,30

86 / 90

Swedbank AS

1852,26

667,86

2520,12

1830,90

651,55

2482,45

III 2023 – VIII

2027

54 / 41,40

2235,60

89 /90

PLACET

GROUP OÜ

2131,59

2000,12

III 2023 – VIII

2027

54 / 33,35

1800,90

84 / 90

ESTO AS

2107,64

2000,00

III 2023 – VIII

2027

54 / 33,35

1800,90

85 / 90

Creditstar

Estonia AS

1870,37

1807,37

III 2023 – VIII

2027

54 / 30,15

1628,10

87 / 90

IPF Digital AS

1724,90

1602,50

III 2023 – VIII

2027

54 / 26,70

1441,80

84 / 90

Monefit

Estonia OÜ

680,66

654,55

III 2023 – VIII

2027

54 / 10,90

588,60

86 / 90

BB

Finance OÜ

422,58

418,12

III 2023 – VIII

2027

54 / 7,00

378,00

89 / 90

23 516,22

22 612,10

376,95

20 355,30

Maakohus jättis võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda. Võlausaldajate

menetluskulud jäid nende endi kanda. Menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määratud.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on võlgade ümberkujundamisega nõus 70% pandiga

tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest

72%. Seega võib kohus füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 26 lg 2 alusel võlgade

ümberkujundamise kava kinnitada. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

Võlgnikul on ümberkujundamiskava kohaselt rahalisi kohustusi kümne võlausaldaja ees kokku

23 516 eurot 22 senti, sh kõrvalnõudeid kokku 904 eurot 12 senti. Kava järgi toimub

võlausaldajate pandiga tagamata nõuete vähendamine nii kõrvalnõuete kui ka põhinõuete arvel

selliselt, et täies ulatuses jäävad täitmata kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded ning põhinõuded

tasutakse võrdses, s.o 90% ulatuses. Kohustuste kogusumma vähendamise ja rahuldamise määr

on võlausaldajatel erinev seetõttu, et osadel võlausaldajatel on teistega võrreldes suuremad

kõrvalnõuded. Kohus leidis, et ümberkujundamiskavas sisalduvad Creditstar Estonia AS-i,

PLACET GROUP OÜ ja Swedbank AS-i nõudeid ei rahuldata teiste võlausaldajate nõuetega

võrreldes ebasoodsamatel tingimustel.

Usaldusisik on toonud välja, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses laekuks

võlgniku vara (sõiduauto) müügist ja sissetulekust (töötasu) pankrotipessa kokku 12 000 eurot

(2300 + 9700), mis on 51% koguvõlgnevusest. Lisaks tuleks pankrotivarast katta ka

pankrotimenetluse kulud. Samas ümberkujundamiskava kinnitamise korral tasub võlgnik

54 kuu jooksul võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku 20 355 eurot 30 senti, s.o 87%

koguvõlgnevusest. Usaldusisik on eraldi märkinud, et makseperiood on pankroti- ja

kohustustest vabastamise menetlusega võrreldes pikem (neli ja pool aastat) just võlausaldajate

nõuete võimalikult suures ulatuses täitmiseks.

Kohus leidis võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade

ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest (eeskätt tema

sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki FiMS § 21

lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid. Kava kohaselt tuleb võlgnikul igakuisest

netosissetulekust (keskmiselt 886 eurot) võlausaldajate pandiga tagamata nõuete katteks tasuda

kokku 376 eurot 95 senti. Seega jääb võlgnikule tema praegusest sissetulekust kätte 509 eurot

5 senti. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku

minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik.

Kohus nõustus usaldusisikuga, et võlgnikul peab kava täitmisel säilima huvi vältida

pankrotimenetlust ning kava tähtaeg peab olema selline, mis motiveeriks võlgnikku võlgade

ümberkujundamist eelistama pankrotile. Kuna võlgade ümberkujundamine on alternatiiv

pankrotimenetlusele, ei ole põhjendatud lisaks võlgade ümberkujundamisele võõrandada samas

menetluses võlgniku sõiduautot, et tasuda võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Võlausaldaja Swedbank AS esitas määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada või

alternatiivselt muuta kava selliselt, et võlgnik tasub võlausaldajatele kogu kohustuste põhiosa.

Võlausaldaja palub menetluskulud jätta võlgniku kanda või määruskaebuse rahuldamisel

tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot.

Ekslik on kohtu seisukoht, et võlgade ümberkujundamisega on nõustunud 70% pandiga

tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest

72%. FiMS ei näe ette, et vaikimine oleks võrdsustatud nõusolekuga. Antud juhul on kümnest

võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite kolm võlausaldajat ehk

30% võlausaldajatest, mistõttu tuleb kava kinnitamisel kohaldada FiMS § 26 lg-t 3.

Maakohus on õigesti viidanud FiMS-i eelnõu seletuskirjale, milles on leitud, et esmajoones

peaks

võlgade

ümberkujundamisel

kõne

alla

tulema

(intressivaba)

maksetähtaja

edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt

üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete arvel. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on

käesoleval juhul õigustatud vähendada ka nõuete põhiosa. Võlausaldaja hinnangul on kogu

põhiosa tasumine antud juhul võimalik mõistliku perioodi jooksul või alternatiivselt võlgniku

auto müügi teel. Võlgnik ei vaja autot tööl käimiseks ning pigem on tegemist võlgniku jaoks

suure kuluga, arvestades auto väljalaskeaastat ning kütuse hinda. On tavapärane, et

makseraskuste korral tuleb teatud varast loobuda. Sarnast mõtet kannab FIMS § 19 lg 1.

Seadus ei näe ette, et pankrotimenetlusega võrdluse esitamisel tuleks hinnata ka

pankrotimenetluse perioodi. FiMS § 26 lg 4 näeb ette pankrotimenetluse võrdluse vaid nõuete

rahuldamise määra kontekstis. Võlausaldaja hinnangul on analoogia korras võimalik ning

põhjendatud

kohaldada

võlgade

ümberkujundamise

menetluses

tsiviilõiguslikku

täitedokumendi aegumise maksimaaltähtaega, mis on kümme aastat.

Võlausaldaja hinnangul saab kohus elustandardi hindamisel kohaldada ka nö „tavapärase

tarbija“ kriteeriumit ehk võrrelda võlgniku olukorda tavapärase tarbijaga, kellel on

maksekohustusi. Eesti Pank on kehtestanud eluasemelaenude väljastamise nõuded, mille

kohaselt laenumaksete ja sissetuleku suhtarv võib eluasemelaenu andmise otsuse tegemise ajal

olla kõige rohkem 50%. Võlausaldaja hinnangul tuleks samast määrast lähtuda ka võlgade

ümberkujundamise menetluses.

Võlausaldaja on seisukohal, et olukorras, kus võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu, omab

sissetulekut ja on noor ning töövõimeline, on põhjendamatu vähendada põhikohustusi, kui need

on mõistliku aja jooksul võimalik täies ulatuses tagasi maksta.

8. Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja

kanda. Võlgnik on küll noor ja töövõimeline, kuid tal ei ole eriharidust. Kahe kuu jooksul ei

suutnud võlgnik tööd leida. Praegusel töökohal teenib võlgnik ca 860 eurot kuus. Võlgniku

sissetulekud

on

vähenenud.

Võlgnikule

jääb

ümberkujundamiskava

kohaselt

483 eurot ehk võlgnik peab majandama väga tagasihoidlikult. Võlgnik ei ole nõus auto

müügiga, sest kevadest sügiseni on auto vajalik maal käimiseks ja vanemate abistamiseks.

Kütusekulu katavad võlgniku vanemad.

9. Creditstar Estonia AS ja PLACET GROUP OÜ paluvad määruskaebuse rahuldada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Määruskaebemenetluses kantud menetluskulud

jäävad määruskaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus võlgade

ümberkujundamiskava kinnitamisel rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme, mis

tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise.

11. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida

pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud

huve (FiMS § 2 lg 3).

Võlgade ümberkujundamisel otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või

kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seadus lubab maksetähtaja

edasilükkamist, ositi makseid ja võla vähendamist ning kohtul on kaalutlusõigus, milliseid

meetmeid kasutada.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ümberkujundamiskava kinnitamisel arvestanud nii

võlgniku kui ka võlausaldajate huve ja leidnud põhjendatult, et võlgade ümberkujundamiskava

tuleb kinnitada. Maakohus on huvide kaalumisel õigesti arvestanud võlgniku majanduslikku

seisu, sh tema kohustuste mahtu ja seda, et võlgnik töötab ja saab sissetulekut. Võlgniku

sissetulekud on võrreldes varasemaga vähenenud, kuid ta on valmis tegema suuri jõupingutusi

makseraskuste ületamiseks, sh maksma iga kuu märkimisväärse osa oma sissetulekust

võlausaldajatele. Kõik võlausaldajad tegutsevad laenuandjatena oma majandus- ja

kutsetegevuses ning nende majandustulemusi ei muuda see, kui võlgnik tagastab laenatud raha

väiksemas summas. Tagatiseta laenude andmisega kaasneb võlausaldajatele äririsk, mille

realiseerumisega peavad võlausaldajad arvestama. Kava kinnitamisel ei kohelda ühtegi

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

12. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

12.1. Määruskaebuse esitaja väitel on maakohus ebaõigesti leidnud, et võlgade

ümberkujundamisega on nõustunud 70% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende

nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 72%. Määruskaebuse esitaja toob välja, et

kümnest võlausaldajast seitse ei esitanud ümberkujundamiskava kohta seisukohta, mistõttu

tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 4 kohaselt lugeda nende vaikimine vastuväiteks.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga ja põhjendab seda järgnevalt.

12.2. FiMS § 26 lg 1 näeb ette, et kohus kinnitab ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja

ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FiMS § 24 lg 1 kohaselt toimetab

usaldusisik ümberkujundamiskava koos avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning muude

lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle nõuete

ümberkujundamist taotletakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab usaldusisik

võlausaldajatele

ümberkujundamiskava

kättetoimetamisel

usaldusisikule

seisukoha

esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala

ümberkujundamiskava kättesaamisest. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku

andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega

võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku

taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil.

Usaldusisik peab mh viitama ka seisukoha avaldamata jätmise tagajärgedele.

12.3. Määruskaebuse esitaja arvamus, et võlausaldajate seisukoha esitamata jätmist saab

käsitada vastuväitena ümberkujundamiskava kinnitamisele, ei ole kooskõlas FiMS-is

sätestatuga. FiMS § 26 lg-st 1 ja §-st 24 tuleneb, et kui võlausaldaja ei nõustu

ümberkujundamiskava kinnitamisega, peab ta sellele tähtaegselt vastu vaidlema ja esitama oma

vastuväited usaldusisiku määratud tähtajaks. Kui võlausaldaja ei esita usaldusisiku määratud

tähtajaks vastuväiteid, siis saab FiMS § 26 lg 1 alusel lugeda, et ta on ümberkujundamiskava

kinnitamisega nõustunud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti arvutanud nende

võlausaldajate suhtarvu, kes on ümberkujundamiskava kinnitamisega nõustunud ja

FiMS § 26 lg 2 alusel õigesti kinnitanud ümberkujundamiskava.

12.4. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et võlgniku vara tuleb võõrandada

või pikendada võlgade ümberkujundamiskava perioodi, et täita võlausaldajate põhinõuded täies

ulatuses.

12.4.1. FiMS § 27 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata

FiMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või kui need

on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muuhulgas võlgniku vara

realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või

võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Praegusel juhul ei ole tegemist

FiMS § 27 lg 1 p-s 1 toodud olukorraga. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on makseraskustes.

Võlgnik on võtnud mitmeid kiir- ja väikelaene, mille tagasimaksmine käib talle üle jõu. Samas

on võlgnik töövõimeline, tal on igakuine sissetulek ja võimalus teenida lisasissetulekut, mille

arvel oma võlgasid vähendada. Sellises olukorras ei saa võlgnikult mõistlikult eeldada, et ta

võõrandaks võlgade katteks oma ainsa vara – eelduslikult väikese turuväärtusega sõiduauto

selleks, et täita võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses. Käesoleval juhul on mõistlik ja

põhjendatud anda võlgnikule võimalus täita võlgade ümberkujundamiskava ja ületada

makseraskused teenitava sissetuleku arvel ilma autot võõrandamata. Võlgnik on vastuses

määruskaebusele lisaks avaldanud, et sõiduauto on vajalik, et käia maal ja abistada vanemaid.

12.4.2. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks pikendada ümberkujundamiskava täitmise

perioodi, et võlausaldajate põhinõuded saaksid rahuldatud täies ulatuses. Maakohus on

hinnanud võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust pankroti väljakuulutamise korral ja

leidnud, et ümberkujundamiskava kinnitamisel saavad võlausaldajate nõuded rahuldatud

oluliselt suuremal määral (51% versus 90%). Samuti on maakohus hinnanud võlgniku

majanduslikku seisundit ja tema võimekust ümberkujundamiskava täita ning leidnud, et

ümberkujundamiskava makseperioodi pikkus säilitab praegusel juhul võlgniku huvi täita kava,

et vältida pankrotimenetlust. Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et kõikide

võlausaldajate kõrvalnõuded jäävad rahuldamata ja põhinõuded täidetakse ühtemoodi 90%

ulatuses.

12.4.3.

Määruskaebuse

esitaja

hinnangul

ei

ole

põhjendatud

võrrelda

võlgade

ümberkujundamiskava täitmise perioodi pankrotimenetlusega. Ta leiab, et analoogia alusel

tuleks kohaldada maksimaalset seaduses sätestatud aegumistähtaega, mis on 10 aastat.

Ringkonnakohus märgib, et seadusandja on teadlikult jätnud ümberkujundamiskava tähtaja

FiMS-i sätestamata, et kohtul oleks suurem kaalutlusruum, et arvestada iga juhtumi asjaolusid.

Kuna seadus ei näe ette kava tähtaega, siis on ümberkujundamiskava pikkus maakohtu

kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid siis, kui diskretsiooni piire on

rikutud. Praegusel juhul see nii ei ole.

Ümberkujundamiskava tähtaja võrdlust aegumistähtaja ei pea ringkonnakohus asjakohaseks.

Õige on maakohtu ja usaldusisiku seisukoht, et võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk

on säilitada võlgniku motiveeritus kava täitmise nimel maksimaalselt pingutada, et vältida

pankroti väljakuulutamist. Kinnitatav ümberkujundamiskava peab seega olema võlgnikku

motiveeriv. Võlgniku eesmärk naasta pärast kava täitmist tavapärasesse ellu ja tarbida edaspidi

oma sissetulekut ise peab olema tema jaoks hoomatavas kauguses. Ringkonnakohtu hinnangul

võib 54-kuist perioodi praeguse juhtumi asjaolusid arvestades pidada mõistlikuks. Võrdlus

Eesti Panga eluasemelaenude andmise nõuetega ei ole praeguses asjas põhjendatud.

13. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus märgib, et FiMS § 36 lg 1 kohaselt võib võlgnik, usaldusisik või võlausaldaja

asjaolude muutumise korral, iseäranis kui võlgniku varaline seisund oluliselt muutub või

ilmneb, et võlgniku tegelik varaline seisund erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada

kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib

ümberkujundamiskava muuta, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse kohta on tehtud

kohtulahend. Ümberkujundamiskava tühistamise alused sätestab FiMS § 41, mille lg 2 p 1

kohaselt tühistatakse ümberkujundamiskava muu hulgas siis, kui võlgnik ei täida

ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral.

14. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja materjalidest ei

nähtu, et teised menetlusosalised oleksid määruskaebemenetluses menetluskulusid kandnud.

Järelikult puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt