1-10-12786/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-10-12786

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuaril 2011.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-12786 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Kati Maripuu Kriminaalasi M.L süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Prokuröri abi Elle – Mai Velling Süüdistatav M.L

isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti

keel, põhiharidusega, ei tööta, elukoht XXX; asukoht: Vangla, varem kriminaalkorras karistatud, eeluurimisel isik kahtlustatavana kinni peetud 19.06.2010.a. kuni 21.06.2010.a. ja 04.08.2010.a. kuni

05.08.2010.a., kohaldatud tõkend vahistamine, vahistatud alates 29.12.2010.a. Varasem karistatus

• 17.03.2008.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 215 lg 2 p1 alusel mõisteti karistuseks vangistus 6 kuud, KarS § 199 lg 2 p 4 alusel mõisteti karistuseks vangistus 6

kuud, KarS § 266 lg 2 p 1 alusel mõisteti karistuseks

vangistus 4 kuud, KarS § 424 alusel mõisteti karistuseks vangistus 4 kuud, KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta ja 4 kuud; ühes sõiduki juhtimise õiguse äravtõmisega 2 aastaks;

• 27.06.2006.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel mõisteti vangistus 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks vangistus 2 kuud, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus 10 kuud;

2

• 23.05.2006.a. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt KarS § 424 ja KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus

8 kuud, katseajaga 2 aastat, ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks;

• 19.03.2004.a. Viljandi Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 alusel mõisteti karituseks 2 kuud vangistust, KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 alusel mõisteti karistuseks 3 aastat 10 kuud ja 7 päeva vangistust;

• 08.01.2004.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, KrK § 197 lg 2 p 1 alusel mõisteti karistuseks 4 kuud

vangistust, KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 alusel mõisteti

karistuseks 1 aasta vangistust, KrK § 143 lg 2 p 2 alusel

mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, KarS § 266 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust, KarS § 63 lg

2 ja 64 lg 1 alusel mõisteti karituseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 1 ja 2 alusel mõisteti 3 aastat, 10 kuud ja 7 päeva vangistust;

• 25.10.2002.a. Lääne Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 alusel mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta ja 5 kuud, KarS

§ 64 lg 1 alusel ja KarS § 65 lg 1 ning KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus 1 aasta, 5 kuud, katsegajaga 2 aastat;

• 02.10.2002.a. Viljandi Maakohtu poolt KrK § 197 lg 1 alusel ja KarS § 74 lg 1 alusel mõisteti tingimisi vangistus 2 kuud, katseajaga 2 aastat;

• 22.08.2002.a. Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1

alusel ja KrK § 143 lg 2 p 2 alusel mõisteti tingimisi

vabadusekaotus 1 aasta ja 1 kuu, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud;

• 08.08.2001.a. Valga Maakohtu poolt KrK § 197 lg 1 alusel mõisteti karistuseks arest 2 kuud ja 15 päeva; Kaitsja Vandeadvokaat Helen Lumelill Tomberg RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4,9; 238 lg 1 p 3 ja lg 2; 311; 313 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada M.L KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud

kuritegude toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra mõista M.L-ile

lõplikuks karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud.

3. M.L karistusaja hulka arvata viimase poolt eeluurimisel kahtlustatavana

kinnipidamise aeg – 19.06.2010.a. kuni 21.06.2010.a. s.o 3 (kolm) päeva ning 04.08.2010.a. kuni 05.08.2010.a. s.o 2 (kaks) päeva, seega kokku eelvangistuses viibitud aeg 5 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks M.L-ile mõista 7 (seitse) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja algust M.L kinnipidamisest s.o. 29.

detsembrist 2010.a.

5. M.L suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse

3 jõustumiseni, seejärel tühistada.

6. Käesolevas kriminaalasjas olevad asitõendid:

• Käesolevas kriminaalasjas olev asitõend – želatiinkile – milline asub hoiul Politsei – ja

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas, Rahumäe tee 6, Tallinn, kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

• Käesolevas kriminaalasjas olev asitõend – meeste särk – milline asub hoiul Politsei – ja

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas, Rahumäe tee 6, Tallinn, kohtuotsuse jõustumisel hävitada;

7. Rahuldada käesolevas kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid ja nimelt välja mõista M.L-ilt

tsiviilhagide katteks kannatanute kasuks kuritegudega tekitatud kahju alljärgnevalt:

• Kannatanu FEOÜ kasuks 108,65.- (sada kaheksa eurot ja kuuskümmend viis senti) eurot see oli 1700,00.- (üks tuhat seitsesada Eesti krooni ja null senti) krooni;

• Kannatanu SM kasuks 1765,50.- (üks tuhat seitsesada kuuskümmend viis eurot ja

50 senti) eurot, see oli 27 624,00.- (kakskümmend seitse tuhat kuussada kakskümmend neli) krooni;

8. Välja mõista M.L-ilt riigituludesse

• sundraha summas 417,03.- eurot; .

• kaitsjatasu summas 115,06.- eurot;

Väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu ja tasu toimiku koopia tegemise eest tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas arve nr 10220034796011 või Swedpangas

konto nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus

„M.L 1-10-12786 sundraha“ „M.L 1-10-12786 kaitsjatasu“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtukulud ja sundraha tasuda 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtule kaudu. Apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 11. veebruaril 2011.a.

SÜÜDISTUS M.L süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi,

uuest ajavahemikul 01.09.2009.a kuni 15.10.2009.a Tallinnas XXXkorterist, võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime FEOÜ-le kuuluva akudrelli Bosh varguse, millega tekitas varalist kahju 1700.- krooni.

Samuti tema, 22.05.2010.a ajavahemikul kella 16.00-st kuni kella 17.00-ni, viibides korteris

asukohaga Tallinn, XXXvarastas SM´le kuuluvad esemed kogumaksumusega 27 624.- krooni, ja

nimelt: Adidas meestesärk maksumusega 200.- krooni; uued sokid maksumusega 14.- krooni; spordikott maksumusega 400.- krooni; 3 pudelit konjakit karpides, kogumaksumusega 800.- krooni; pudel rummi maksumusega 150.-krooni; pudel šampust maksumusega 60.-krooni; antiikne, rohelise kiviga kuldsõrmus maksumusega 5000.- krooni; kullast abielusõrmus maksumusega 2000.- krooni; kuldkett ristiga maksumusega 4000.- krooni; kuldkett veevalaja medaljoniga maksumusega 2000.-

krooni; hõbekett suure kuukiviga maksumusega 3000.- krooni; hõbekett rohelise topaasiga, suure

4

ristiga maksumusega 2000.- krooni; 1 suur kuldkõrvarõngas (kaaluga 4 g) maksumusega 2000.-

krooni; paar kõrvarõngaid sinise smaragdiga maksumusega 2000.-krooni; paar briljantidega kõrvarõngaid maksumusega 4000.- krooni.

Samuti tema, olles varem toime pannud vargusi aastase perioodi kestel enam kui kahel korral

süstemaatiliselt, 04.08.2010 kella 12.50 paiku võttis Tallinnas Jaama 2 asuvast Humana

Sorteerimiskeskus OÜle kuuluvast Humana kauplusest võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil jalatsid Airstar maksumusega 40 krooni, millised pani endale jala ning möödus kassadest

ja väljus poest jalatsite eest maksmata, misjärel peeti kaupluse töötajate poolt kaubanduskeskuse koridoris kinni ning vargus jäi lõpule viimata.

Seega M.L , pannes toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUS KOHTUS

Süüdistatav M.L selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, end temale inkrimineeritud kuritegudes tunnistab täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Enda ülekuulamist süüdistatav M.L ei taotlenud, jäi enda poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kahetseb juhtunut.

Süüdistatava kaitsja advokaat Tomberg avaldas, et süüdistus on põhjendatud, tõendid on lubatavad ning on võimalik arutada asja lühimenetluses.

Kohus kontrollis järgmisi kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõendeid:

M.L-ile süüksarvatud akudrelli Bosch varguse episoodis ajavahemikul 01.09.2009.a kuni 15.10.2009.a Tallinnas Mustamäe tee 82 – 46 asuvast korterist:

• Kannatanu EEütluseid (tl. 3 – 5, 6 – 7), millest nähtub, et temale kuulub ehitusfirma FEOÜ,

ehitusfirma töötajaks oli M.L , kellega oli tööleping sõlmitud alates 01.10.2009.a katseajaga 4 kuud. M.L koos oma sõbra Jüri V töötas objektil Tallinnas, XXX, kus

remontisid korterit. Sellest korterist läks kaduma firmale kuulunud elektridrell Bosch

maksumusega 1700 krooni, mis pidi olema XXX objektil, kuid ei olnud. Drelli kadumise avastas ta reedesel päeval, kuupäeva täpselt ei mäleta, kas 14. või 15.oktoobrul 2009.a

• Tunnistaja AE ütluseid (tl. 8 – 10), millest nähtub, et tunnistaja teab M.L ja Jüri V , kui töömehi, kes töötasid tema poja EE firmas. Teab, et pojal oli Pääsküla objektil praktiliselt uus löökdrell Bosch, mille M.L ja Jüri V võtsid kaasa korterisse, mille poeg neile üürile andis, neil oli vaja seal drelliga midagi teha, pärast seda ei ole tunnistaja drelli näinud;

• Kahtlustatava M.L ütluseid (tl.21 – 23), millest nähtub, et tema töötas EE kuuluvas firmas FE, töötas objektil XXX korteris, tegid seal remonti koos Jüri V , EE lubas neil selles korteris ka elada. 2009.a sügisel, kui ta elas korteris Tallinn, XXX, siis oli seal ka tööriist –

akudrell Bosch. Müüs selle drelli temale tundmatule meesterahvale 500 krooni eest, raha kasutas enda vajadusteks.

M.L-ile süüksarvatud SM´ile kuuluvate esemete varguse episoodis 22.05.2010.a ajavahemikul kella 16.00-st kuni kella 17.00-ni Tallinnas, XXX asuvast korterist:

5

• Kannatanu SM´i ütluseid (tl.31-32), millest nähtub, et 22.05.2010.a andis tema oma

korterivõtmed M.L-ile , keda ta tundis. Viimane pidi minema korterisse ja end puhtaks pesema ning ootama seejärel kannatanut, kes pidi koju tulema pool tundi hiljem. Kui kannatanu kella 17.00 paiku koju jõudis, siis avastas, et korteri võtmed ripuvad väljaspool ukse ees, kannatanu tegi ukse lahti ja sisenes korterisse, algul ei pannud midagi erilist tähele, kuid umbes 10 minutit hiljem avastas, et korterist on puudu temale kuuluvat vara ja nimelt:

Adidas meestesärk maksumusega 200.- krooni; uued sokid maksumusega 14.- krooni; spordikott maksumusega 400.- krooni; 3 pudelit konjakit karpides, kogumaksumusega 800.-

krooni; pudel rummi maksumusega 150.-krooni; pudel šampust maksumusega 60.-krooni;

antiikne, rohelise kiviga kuldsõrmus maksumusega 5000.- krooni; kullast abielusõrmus maksumusega 2000.- krooni; kuldkett ristiga maksumusega 4000.- krooni; kuldkett veevalaja

medaljoniga maksumusega 2000.- krooni; hõbekett suure kuukiviga maksumusega 3000.-

krooni; hõbekett rohelise topaasiga, suure ristiga maksumusega 2000.- krooni; 1 suur

kuldkõrvarõngas (kaaluga 4 g) maksumusega 2000.-krooni; paar kõrvarõngaid sinise

smaragdiga maksumusega 2000.-krooni; paar briljantidega kõrvarõngaid maksumusega 4000.- krooni kokku temale kuuluvat vara summas 27610 krooni. ,

• Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeleid (tl. 33-35, 41-47), millest nähtub, et

vaadeldud ja fotografeeritud on sündmuskohta aadressil XXX, fikseeritud on olukord

sündmuskohal ning kohad, kust on võetud jalatsijälg ning kust on leitud ja kaasa võetud pruuni värvi meeste pluus;

• Vaatlusprotokolli (tl.36-38), millest nähtub, et menetlustoimingu käigus on vaadeldud sündmuskohalt XXXkorterist võetud jalatsijälgi;

• Kahtlustatava M.L ütluseid (tl.51-53), millest nähtub, et tunneb kannatanut, on

suhelnud internetikeskkonnas Rate, samuti on kohtunud. Tuli kannatanu töökohta, võttis

tema korteri võtmed, et minna sinna ja kannatanut oodata. Korterisse sisenes võtmetega,

korteris olles otsustas varastada kannatanule kuuluvaid asju, võttis alkoholi, paar sõrmust,

ketid, spordikoti, muid asju ei mäleta. Ehted müüs maha tundmatule taksojuhile, alkoholi tarvitas ära;

• Asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeleid (tl.55-56), millest nähtub, et menetlustoimingu käigus on vaadeldud sündmuskohalt XXX korterist leitud ja äravõetud lillat meestesärki, mis sündmuskohta vaatlusprotokollis oli märgitud pruuni värvi.

M.L-ile süüksarvatud vargusekatse episoodis 04.08.2010.a Tallinnas, Jaama 2 asuvast Humana kauplusest:

• Humana Sorteerimiskeskus OÜ avaldust (tl.75), millest nähtub, et 04.08.2010.a kella 12.50

ajal varastati Jaama 2 Tallinn Humana Sorteerimiskeskus OÜ kauplusest meeste jalanõud

sinist värvi Airstar hinnaga 40 krooni. Isik möödus kaubaga kassast, peeti kinni kaubanduskeskuse koridoris. Kaup tagastatud kauplusele rikkumata;

• Tunnistaja EJ ütluseid (tl.76), millest nähtub, et 04.08.2010.a oli tööl Jaama 2 asuvas Humana kaupluses, kui märkas Adidase särgis meesterahvast, kes proovis jalanõusid Airstar, kabiinist väljudes olid tal kauplusele kuuluvad jalanõud jalas, tunnistaja lasi mehel kassadest mööduda ja kauplusest väljuda. Koridoris pidas tunnistaja mehe kinni ja palus näidata, mis

tal kotis on, seal olid ta enda jalanõud. Mehele tehti ettepanek maksta kinni kauplusele kuuluvad jalanõud, kuid ta ütles, et tal ei ole raha. Siis kutsuti välja politsei.

• Kahtlustatava M.L kinnipidamise protokolli (tl.94-95), millest nähtub, et M.L

oli kinni peetud 04.08.2010.a kell 13.10 pärast varguse katset Jaama tn 2 asuvast Humana kauplusest.

• Kahtlustatava M.L poolt antud ütluseid (tl.96-98), millest nähtub, et viibis 04.08.2010.a Jaama 2 asuvas kaupluses Humana, seal märkas jalanõusid Airstar, proovis neid

jalga. Kuna tal raha ei olnud, siis otsustas jalanõud varastada. Jättis need jalanõud endale

6 jalga ja teised jalanõud, mis tal enne jalas olid, pani kaasasolnud kotti. Koheselt väljus poest, jalanõude eest kassas ei maksnud. Kaubanduskeskuses pidas kaupluse töötaja ta kinni, viis kauplusesse tagasi, kus ta võttis jalast ära varastatud jalanõud, mis tagastati kauplusele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kontrollinud kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendeid leiab, et M.L süü temale inkrimineeritud kuritegudes on täielikult tõendamist leidnud, tema tegevus õigesti kvalifitseeritud süstemaatiliste vargustena KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Nii on kannatanu EE

ütlustega leidnud tõendamist, et ehitusobjektilt, remonditavast korterist aadressilt XXX Tallinnas

varastati FEOÜ-le kuuluv elektridrell Bosch väärtusega 1700 krooni, samuti see, et nimetatud

objektil tegid remonti M.L ja Jüri V. Tunnistaja AE ütlustega on tõendatud elektridrelli olemasolu Pääsküla objektil, selle kuulumine tema poja EE firmale ning asjaolu, et töömehed M.L ja Jüri V viisid selle drelli korterisse, kus nad remonti tegid ja elasid, ning et pärast seda pole

tunnistaja seda drelli enam näinud. Kahtlustatavana üle kuulatud M.L kinnitab, et tema varastas selle drelli XXX korterist ja müüs maha. 22.05.2010.a varguse episoodis on M.L süü tõendamist leidnud eelkõige tema enda poolt

kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega, milles ta möönab varguse toimepanemist kannatanu SM´i korterist, samuti kannatanu SMi ütlustega selles, et tema andis vähetuttavale M.L-ile oma korteri võtmed, et see saaks minna korterisse ja teda seal oodata,

kuid kui kannatanu koju läks, olid korteri võtmed ukse ees, M.L korteris ei olnud ning korterist olid kadunud kannatanule kuuluvat vara kokku 27 264 krooni väärtuses.

Kolmandas M.L-ile süüksarvatavas kuriteoepisoodis on M.L süü tõendatud

kaupluse kirjaliku avaldusega varguse ja varastatu väärtuse kohta, samuti tunnistaja EJja kahtlustatava M.L ütlustega varguse toimepanemise ja isiku kinnipidamise asjaolude kohta.

Kohus leiab, et M.L tegevus neis kuritegudes tuleb kvalifitseerida võõra vallasasja

äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt so KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Nimelt on M.L varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, käesolevas

kriminaalasjas süüdistatakse teda kolme varguse toimepanemises väga lühikese ajavahemiku jooksul, üks kuritegudest jäi katse staadiumi. Varguste toimepanemine on muutunud M.L elustiiliks, seega tuleb tema tegevust varguste toimepanemisel käsitleda süstemaatilisena.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada.

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, kergendavaks asjaoluks loeb kohus M.L poolt oma süü tunnistamist ja kahetsust. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Arvestades seda, et M.L on isikuks, kes on varem kohtulikult karistatud üheksal korral, ka varavastaste kuritegude eest, on kandnud reaalset vangistust, viimati kandis 1 aasta ja 4 kuu pikkust

vangistust, mille kandmisest vabanes 2009.a jaanuaris. Varasematest mõistetud karistustest M.L endale nõutavaid järeldusi ei teinud, jätkates uute süütegude toimepanemist. Kuigi KarS § 199 teise lõike sanktsioon näeb karistuse alternatiivina ette ka rahalise karistuse, ei pea kohus M.L

karistamist rahalise karistusega võimalikuks, kuna isikul puudub legaalne sissetulek, vargused on ta toime pannud nimelt seetõttu, et tal raha ei olnud, varavastaste kuritegude toimepanek

on muutunud isiku elustiiliks. Seega tuleb M.L karistada vangistusega, mis arvestades tema poolt toimepandud tegude raskust ja laadi, ei pea olema pikaajaline, kuid ei saa olla ka sanktsiooni miinimumi lähedane.

7 Oma kuritegeliku käitumisega tekitas M.L varalist kahju FEOÜ-le summas 1700 krooni ja

kannatanu SM´ile summas 27 264.- krooni ulatuses, nimetatud summade ulatuses on kannatanud

esitanud ka tsiviilhagi ja taotlenud selle väljamõistmist süüdlaselt. Süüdistatav M.L on kohtuliku menetluse käigus esitatud tsiviilhagid omaks võtnud.

Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et kannatanute FEOÜ tsiviilhagi summas 1700 krooni ja SM´i tsiviilhagi summas 27 264.- krooni on asjakohased, põhjendatud ja et süüdistatav on hagi

omaks võtnud, siis kuuluvad nimetatud hagid M.L-ilt väljamõistmisele, samuti kuuluvad temalt väljamõistmisele menetluskulud.

Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/